Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-20 Lweti 2013

21 Nov 2013

1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesimo sanyalo

1.1. IKhabhinethi yemukela linani lelikhulu lebavoti labafanelekile labalalele babuye futsi benta njengekuya kwesimemo sekubhalisela kuvota ngesikhatsi sekucala sekubhalisa  umhla ti-9 kuya kumhla ti-10 Lweti 2013. Bavoti labafanelekile labasengakabhalisi bakhunjutwa kutsi sikhatsi sekubhalisa siyachubeka kute kube ngulapho sekumenyetelwa lusuku lwelukhetfo lwavelonkhe lolulandzelako.

IKhabhinethi incoma umsebenti weKhomishini Yelukhetfo Letimele, futsi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lilungelo labo lentsandvo yelinyenti lekuvota.

1.2. Umkhankhaso Wemalanga la-16 Wekulwa Nebudlova Lobentiwa kuBomake neBantfwana utawentiwa kusukela mhla tinge-25 Lweti kuya kumhla ti-10 Ingongoni 2013 ngaphansi kwalengcikitsi: “VIKELA MZANSI – Kwanele: Imimango ihlangane ekuvikeleni budlova lobentiwa kubomake nebantfwana."

IKhabhinethi imema bonkhe batfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lesikhatsi bavusetele kutinikela kwabo, kucedza lendlela yekutiphatsa lenelunya nalesusana sitfunti kanye nekwenta lelive letfu litinikele kabusha kulilungelo labomake nebantfwana labangeke balemukwe ngumuntfu.

1.3. Lisekela laMengameli Kgalema Motlanthe litawuhola kukhunjulwa kweLusuku Lwengculazi Lwemhlaba eMkhondo, Gert Sibande District, eMpumalanga, mhla lu-1 Ingongoni 2013 ngaphansi kwalengcikitsi: “Hlakanipha. “Hlolwa. “Soka.

Lesikhatsi lesi sitawusetjentiselwa kubuyeketa sive mayelana nemitamo leyentiwa nguhulumende kulwa nalolubhubhane, kwandzisa kucaphelisa, kanye nekucinisa imitamo yekunciphisa lolubhubhane. Loku kuhambisana neLuhlelolisu Lwavelonkhe lwesandvulelangculazi Nengculazi   2012-2016.

Lolusuku Lwengculazi Lwemhlaba lutawuphindze lufake emandla lamasha kumkhankhaso weKwelulekwa Nekuhlolelwa Sandvulelangculazi kanye nekwetfula umkhankhaso Wekusokwa Kwalabadvuna eMtfolamphilo nobe Esibhedlela.

IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi baye emacansini ngalokuphephile; kutsi bahlolelwe sandvulelangculazi lokungenani kanye ngemnyaka kute batsatse tincumo letibhadlile  mayelana netindlela tekuvikela, kwelashwa kunakekela nekwesekela; kanye nekutsi emadvodza nebafana basebentise tinsita tekusokwa kwalabadvuna tasemitfolamphilo nobe tasesibhedlela.

Bantfu baseNingizimu Afrika bafanele badlale indzima yabo babuye futsi bahlanganise lisuluhlelo lwe-ABC (Kungayi emacansini, kwetsembeka, kusebentisa ikhondomu) njengendlela yekuphila.

1.4. IKhambinethi igcamise kucinisekiswa kwemacala etemgwaco njengencenye yeMkhankhaso Walesikhatsi Semaholide lobitwa – Fika Uphila (Arrive Alive) – ngaphansi kwalengcikitsi ‘Sibambisene Singasindzisa Tigidzi Tetimphilo’, futsi imema  bonkhe basebentisi bemigwaco kutsi babe nesimongcondvo lesinesibopho kakhulu lesivisisa ngalokuphelele kutsi kushayisana kwetimoto kubulala bantfu.

1.5. IKhabhinethi incoma inchubekela embili leyentiwe ngekusebentisa ema-ejensi lamanyenti lokwentiwa mayelana nekuphendvula kungenelela kweLihhovisi laMengameli ngeNkhwenkhweti 2013 e-Eldorado Park, kubukana  nekusebentiswa kabi kwetidzakamiva nebudlova bemagenge kanye netinselele temnotfo netenhlalo letihambisana nako.

Loku sekuholele ekuboshweni kwebantfu laba-1 431,   lapho khona laba-1 098 balindzele kutekwa kwemacala abo; laba-1 095 batfole ibheyili, labatsatfu basesejele bese kutsi labange-289 balahlwa ngemacala ebugebengu.

IKhabhinethi icela imimango kutsi iyekele kusebentisa tindlela letingekho emtsetfweni tekujeziza tigebengu, ngoba loku akukho emtsetfweni kantsi futsi kufaka ligalelo ekutiphatseni ngekwebugebengu. IKhabhinethi ikhutsata imimango kutsi isebentisane nemaphaphoyisa kute kushanyelwe emakhosi ekushushunjiswa kwetidzakamiva nebashushumbisi labenta imisebenti yebugebengu ibe nemandla kakhulu.

1.6. IKhabhinethi ililele imindeni nebangani balabo labashone ngenca yekudzilika kwesakhiwo besakhiwa eTongaat, KwaZulu-Natal; ibuye futsi ifisele kwelulama ngekushesha labo labalimele.

IKhabhinethi igcizelele kutsi kunemitsetfo yetisebenti levikela imitsetfo yetisebenti yabuye futsi yagceka labo labatsintsekako ekubeni khona kwalenhlekelele. IKhabhinethi igcizelele kutsi loludzaba lufanele lulandzelelwe ngekushesha nangemandla.

1.7. IKhabhinethi yemukele kuvulwa kweSikhungo SeSesikhumbuto saNelson Mandela. Lesikhungo siphetse leminye yemicebo yemagugu lebaluleke kakhulu lecuketse imphilo yaBabe Nelson Rolihlahla Mandela.

Lemicebo iyincenye yemafa nemagugu etfu labalulekile, ikakhulu lifa letfu lenkhululeko.  Yimicebo yesive setfu futsi idzinga kutsi ilondvolotwe. Hulumende utawuchubeka ahloniphe Nelson Mandela kanye nesitukulwane sakhe sebaholi ngenca  yeligalelo lelikhulu kakhulu labalifakile ekukhululekeni kwetfu.

1.8. IKhabhinethi ihalalelisela kuphunyeleliswa lokuchubekako kweluhlelo lwetakhiwonchanti temmango lolubita emathriliyoni lweKhomishini Yekucondziswa Kwetakhiwonchanti yeLihhovisiLaMengameli (PICC) leholwa nguMengameli Jacob Zuma.

Lidamu i-Spring Grove lelivulwe nguMengameli lentelwe kufaka ligalelo ekwandzisweni kusatjalaliswa kwemanti kubomasipalati labasitfupha, lekungulaba; Masipalati Welidolobha laseThekwini, uMgungundlovu District, Masipalati Wendzawo Msunduzi, Masipalati Wendzawo Ugu, kanye naBomasipalati Bendzawo iSisonke ne-iLembe.

Hulumende wente lutjalomali lolungetulu kwa-R1 wesigidzigidzi, lolwentelwe kutsi luvete imisebenti. Ngesikhatsi kwakhiwa lelidamu kwacashwa samba sebantfu labange-960.

1.9. Mengameli Jacob Zuma utawuvakashela Masipalati i-King Sabatha Dalindyebo, Sifundza saseMphumalanga Kapa, mhla tinge-22 Lweti 2013 njengencenye yeLuhlelo Lekucaphela Kusebenta Kwelihhovisi LaMengameli iSiyahlola.

Loku kutawufaka ekhatsi kuvakashela eMthatha kuyewuhlola kwentiwa kancono kwesikhumulo setindizamshini kanye naleminye imiklamo lekulendzawo yelihhovisi laMengameli.

UMthatha wamenyetelwa njengendzawo yekuChumanisa Kungenelela Kwelihhovisi LaMengameli Lokunelifutse Lelinemandla Lelinesivinini Lesikhulu nga-2009 futsi lokungenelela kubukene nekusombulula tinselele tekusalela emuva kwetakhiwonchanti nekwetfulwa kwetinsita, kute kutfutfukiswe uMthatha.

Mengameli utawubuye futsi ahlole ngco, yena matfupha inchubekela embili leyentiwe kutakhiwonchanti tahulumende mayelana nekubakhona kwemanti, gezi kanye nemigwaco kulendzawo

Siteshi lesincane se-Thornhill lesivulwe nguMengameli Jacob Zuma sitawuniketa buchakachaka bemandla ekubukana nekusalela emuva kwekwakhiwa kwetindlu leti-25 000.

1.10. Mengameli Jacob Zuma utawungenela Luhambo Lwekuvakasha Lolusemtsetfweni loluya e-Accra, leseGhana, kusukela mhla tinge-26-27 Lweti 2013. Lokuvakasha kutawujulisa budlelwane betfu lesinabo neGhana kubuye futsi kutfutfukise kuhwebelana kwangekhatsi kulelivekati.

1.11. Mengameli Jacob Zuma bekangusihlalo weKhomishini Yemave Lamabili iNingizimu Afrika neBotswana (BNC) mhla tinge-21 Lweti 2013. Loku kutawundlondlobalisa budlelwane nekusebentisana kwalamave lamabili.  Le-BNC yemnyaka lesezingeni yeTinhloko Tembuso yasungulwa kulomnyaka lophelile kute kuphakanyiswe simo seKhomishini Lehlangene Yalomphelo yeKubambisana kanye neKhomishini Lehlangene Yalomphelo yeKusebentisana kuTekuvikela neKuvikeleka.

1.12. IKhabhinethi yemukela kuKhetfwa kweNingizimu Afrika kutsi ibe kuMkhandlu Wemalungelo Eluntfu waMhlabuhlangene  (mhla ti-12 Lweti 2013). Ithemu yetfu icala mhla lu-1 Bhimbidvwane 2014 lokushayisana nekugujwa kweNkhululeko yalelive Yeminyaka lenge-20. Loku kucinisekisa kutinikela kwetfu ekuzuzeni emalungelo eluntfu ato tonkhe takhamuti tetfu, takhamuti tase-Afrika kanye netakhamuti temhlaba.

1.13. IKhabhinethi  ihlangana nemmango wemave emhlaba ekubongeni Tinhlangano Letingekho ngaphasi kwaHulumende letifake sandla elusitweni lwekuhhamula simo lesiphutfumako semave emhlaba lwalabo labatsintfwe Sivunguvungu selwandle i-Haiyan ePhilippines.

Umoya weBuntfu utawuchubeka wehlise lusizi lwebantfu basePhilippine ngalesikhatsi lesimatima.

1.14. IKhabhinethi yemukela lokunye futsi kumenyetelwa kweligcatsi emphilweni yeMklamo Wekwentiwa Kancono Kwemigwaco yaseGauteng Lebotselawayekela, lenetindzawo tekuyihlawulela kuletinye tincenye taleMigwaco Lemikhulu yaseGauteng lokutawucala mhla ti-3 Ingonngoni 2013.

Bashayeli betimoto labangakabhaliseli kukhokhela lemigwaco bakhutsatwa kutsi babhalise, kute bente siciniseko sekutsi bayafaneleka kutfola tilinganisomali letinesephulelo.

1.15. IKhabhinethi incoma Litiko Letesayensi Netheknoloji  neleMfundvo Lephakeme Nekucecesha kanye neNyuvesi yeTheknoloji i-Cape Peninsula  ngekwetfula i-CubeSat yekucala kulelive, lamuhla, tinge-21 Lweti 2013, eRussia.

Lesathelayiti, letawuniketa idatha yesimo selitulu yendzawo lebalulekile, ikhombisa likhono leNingizimu Afrika kumkhakha wesayensi yemkhatsi netheknoloji.

1.16. IKhabhinethi yemukele kukhetfwa kweNdvuna Yetemfundvo Lesisekelo Angie Motshekga abe nguSihlalo weNhlangano Yeningizimu Nemphumalanga Afrika yeKulandzelela Imfundvo Lenguyona Yona  (SACMEQ) ngesikhatsi kubanjwe Inkomfajikelele ye-UNESCO Yeminyaka lenge-37; loku kucinisa kutetsemba kunchubo yetfu yetemfundvo netikhungo.

Umgomo we-SACMEQ kwenta lucwaningo loluhlanganisiwe nemisebenti yekucecesha letawukhulisa ematfuba ebahleli betemfundvo nebacwaningi kutsi batfole kuceceshwa kutemakhono etebucwepheshe ladzingeka kutekulandzelela, kukala, kanye nekucatsanisa timojikelele tekufundza nebungibo bemfundvo lesisekelo.

1.17. IKhabhinethi ibonge Indvuna Yetemfundvo Lephakeme Nekucecesha, Blade Nzimande ngekuhola  umhlangano weTindvuna Tetemfundvo we-BRICS lowente tincumo letingemavulandlela. Lomhlangano wahlelwa emaphetselweni eNkhomfajikelele ye-UNESCO Yekuhlangana Kwe-37. Tindzaba lekwakhulunywa ngato tafaka ekhatsi: kucinisa kusebenta ngekubambisana emkhatsini wemanyuvesi wemave e-BRICS, kusebenta ngekubambisana nelwati lwekuntjintjiselana.

LeTindvuna tivumelene ngesidzingo sekusungula indlela lesezingeni lelisetulu letepolitiki netebucwepheshe kute kucondziswe kubuye kuphunyeleliswe tindzawo letikhonjiwe lekufanele kusetjentwe ngekubambisana kuto letitawucondziswa yiNingizimu Afrika njengaSihlalo wamanje we-BRICS. Onkhe lamave langemalunga lasihlanu abuye avumela kukhulisa kusebenta ngekubambisana emkhatsini wemave e-BRICS ne-UNESCO kutemfundvo.

1.18. IKhabhinethi yetfule umbiko welive laseNingizimu Afrika ku-UNESCO kutsi 3,3 wetigidzi tabantfu labadzala baseNingizimu Afrika baphotfulile kuMkhankhaso Wekufundza Nekubhala Welinyenti we-Kha Ri Gude. Loku kusondzeta iNingizimu Afrika dvute nekuzuza Mhlabuhlangene wayo: Kutinikela eMfundvweni yaWonkhe Wonkhe lokukutinikela ekunciphiseni ngehhafu silinganiso salelive sekungakwati kufundza nekubhala ungekafiki mnyaka wa-2015.   Lomkhankhaso wetfulwa ngeNdlovana 2008, ngenhloso yekusita 4,7 wetigidzi tebantfu labadzala labangetulu kweminyaka le-15 yebudzala kutsi babe ngulabakwati kufundza nekubhala nekubala ngalunye lwetilwimi leti-11 letisemtsetfweni.

1.19. IKhabhinethi ihalalisela labaphumelele batfola Imiklomelo Lekhetsekile Ye-Batho Pele Yavelonkhe Yekucala Ngca leyentelwe kujulisa kusebenta ngekwebungcweti, kuhlonipha, kuklomelisa, kwatisa nekukhutsata kusebenta ngalokukhetsekile ekubeni Sisebenti Seluphiko Lwemisebenti Yahulumende nekwenta siciniseko sekutsi ifika emazingeni lasetulu kakhulu.

1.20. IKhabhinethi idvumise kudlala ngekwelikhetselo lokusandza kwetiwa yiBafana Bafana, ema-Proteas kanye neMabhokobhoko yabuye futsi yahalalisela Itumeleng Khune, lowetsiwe kuba Sihlabani Setemidlalo yaseNingizimu Afrika sanga-2013. Igcizelela kutsi sisive lesiphumelelako, iKhabhinethi icaphele kutsi sive saseNingizimu Afrika savuka ngaLesitsatfu ekuseni moya waso umnandzi ngemuva kwekutsi Bafana Bafana bashaye Spain 1-0. IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi badlale indzima yabo ekwesekeleni emacembu etfu etemidlalo avelonkhe.

1.21. IKhabhinethi yatiswe yiKlasta Yetebulungiswa Betebugebengu Nekuvikela (JCPS) kumbiko weMvikeli Wemmango lomayelana netindlela tekuvikeleka ekhaya laMengameli Jacob Zuma eNkandla. IKhabhineti itjeliwe kutsi kukhulumisana kwahulumende neMvikeli Wemmango mayelana naloludzaba bekungekuvikeleka kweNhloko yeLive. IKhabhinethi ibuye yatjelwa kutsi umbiko welitsimba lelisebentako lahulumende lomayelana nekutfutfukiswa kwetekuphepha eNkandla wendluliselwe kuLikomitinhlanganisela Lanomphela leteBunhloli lelashicilela walo Umbiko Lokhetsekile mayelana naloludzaba.  Lelitsimba lelisebentako lahulumende labika kuLikomitinhlanganisela Lanomphela kutsi bekute bufakazi bekutsi Litiko Letemisebenti Yesive likhokhele kwakhiwa kwetindlu taMengameli. Tindvuna letikuKlasta ye-JCPS timenywe emhlanganweni wekuniketa lwatiso lolubanti  futsi tikhona kute tiphendvule imibuto mayelana naloludzaba.

2. Tinkhulumiswano netincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1. IKhabhinethi ivume luhlaka lweMtsetfo Lohlongotwako lomayelana neMfundvo Lephakeme Nekucecesha: "Kwakha Inchubo Lekhulisiwe, Nemfundvo Lephakeme Nekucecesha Lehlanganisiwe ."

Luhlaka Lwemtsetfo Lohlongotwako, lubeka emasu ekukhula kumigomo leniketwa temfundvo nekucecesha eNingizimu Afrika. Lubeka imigomo yekwenta kancono bunjalo, kuhlanganisa imikhakha leyehlukene yenchubo yangemuva kwekucedza imfundvo yasesikolweni, kanye nekubeka tinchubo tetindlela tisebenti kumikhakha yomibili letimele neyahulumende tingadlala indzima lebalulekile ekwakheni tisebenti letinemakhono.

Lomtsetfo ugcizelela kukhula lokufaka konkhe ekhatsi nekucashwa lokubalulekile kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (NDP).

Litiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha litawusatisa ngalokuchubekako.

2.2. IKhabhinethi yadvunyiselwa kumbiko weLikomiti LeTindvuna mayelana Nekubuyeketwa Kwekunikwa Imali Kwemanyuvesi yabuye futsi yavuma kutsi lombiko ukhishwe kute ummango utewenta tiphakamiso ngawo.

Kuniketwa imali kwemanyuvesi akukehluki kuletinselele letibanti lelibukene nato, futsi kufaka ekhatsi kubukana nesimo lesibucayi setikhungo letincishekile kube kucinisekisa kutsi tingucuko letentiswa kumitfombolusito ativimbi likhono letikhungo letingakancisheki kutsi tihlale tibonakala njengaletincintisanako mhlabawonkhe.

2.3. IKhabhinethi ivume Lisu le-Bio-economy laseNingizi Afrika.

Lisu le-Bio-economy  lisu lelimiselwe kutesayensi lekwenta kucamba kwetesayensi kube yincenye lebalulekile kumatiko lamanyenti.  Kuphindze futsi kudzinge budlelwane lobuhlangene kute kucinisekiswe kutsi i-biotechnology kanye nema-bio innovation ahambisana kakhulu netimakethe kangangobe kutfola kusetjentiswa lokulula eNingizimu Afrika.

Lisu le-Bio-economy yaseNingizimu Afrika liniketa injini yetemnotfo umnotfo lomusha lotawutsi ngalokulandzelako unikete sisekelo sekukhula kwakusasa.

2.4. IKhabhinethi ivume Luhlelo Lwekwandzisa Imisebenti Yemphakatsi (EPWP) Lizinga Leliphakeme Lesiphakamiso lelizinga lesiTsatfu (2014-2019) kute luphunyeleliswe.

Lokuhlosiwe sekukonkhe ngu-7,5 wetigidzi tematfuba emisebenti esikhatsini seminyaka lesihlanu (2014/2015 – 2018/2019) amiselwe kuTinhlelo Tekucashwa Kumisebenti yaHulumende lokushiwo ku-NDP.

IKhabhinethi ivume kusungulwa kweKhomishini Lecondzisa Temisebneti Yahulumende Yelihhovisi LaMengameli kanye nekubika mayelana netinhlelo tekucashwa kutemisebenti yahulumende. Loku kutawentiwa kutsi kuhambisane nemsebenti we-PICC.

I-EPWP ihlose kukhulisa ligalelo layo ekubukaneni netinselele letiphindzeke katsatfu tebuphuya, kungacashwa kanye nekungalingani. Kwehla kwemnotfo kwamanje kube nemtselela lomubi kutekucashwa kulelive  futsi sekukhuphule kubaluleka kwe-EPWP njengemtamo lomkhulu wahulumende ekufakeni ligalelo ekutfutfukiseni nasekunciphiseni kungacashwa.

2.5. Ikhabhinethi ivume kwetfulwa kweLithulusi lekuChitjelwa kweMtsetfosisekelo weNhlangano yetisebenti Yemave Emhlaba, 1986, ePhalamende kute liciniswe.

Inhloso lenkhulu yalokuChitjelwa lokuhlongotwako kutsi kwentiwe bulunga beMtimba Lowengamele weNhlanganano Yetisebenti Yemave Emhlaba bumelwe kakhulu ngekuniketa indlela yekukhetsa lefaka ekhatsi emacembu emalunga awo etindzawo letehlukene, temnotfo netintfo tetenhlalo.

Mayelana nekuchubekisa i-ajenda yase-Afrika futsi nangabe kuchitjelwa kweMtsetfosisekelo kwanga-1986 kucale kusebente, iNingizimu Afrika isematfubeni ekuzuza ngekwemibandzela yetimphawu letikhetsekile letibekwe kulelithulusi, kutsi ikhetfwe itfole sihlalo salomphelo.

2.6. IKhabhinethi icaphele kwemukelwa kweTincomo Tekuvikeleka Kwelizinga Lekucala Kwetenhlalo letiphakanyiswe yiNhlangano Yetisebenti Temave Emhlaba yabuye futsi yavuma kwetfulwa kwaleTincomo kute ticiniswe ePhalamende.

Lizinga Lekucala Lekuvikela Tenhlalo yisethi yetinchubomgomo letihlanganisiwe leyentelwe kucinisekisa kuciniseka ngekwemali lengenako kanye nekufinyelela tinsita letibalulekile tawonkhe wonkhe, linake ngalokukhetsekile emacembu lasengotini kanye nekuvikela nekuhlomisa bantfu ngemakhono kuwo wonkhe umjikeleto wekuphila.

2.7. IKhabhinethi ivume kutsi iNingizimu Afrika ingenise Inkomfa Yesine Yemchudzelwano Wemave Emhlaba we-BRICS  nga-2015.

Lenkomfa iniketa inkhundla yekuntjintjiselana imibono kuma-ejensi etekuchudzelana kanye nebeluleki labangesibo bahulumende labavela emaveni e-BRICS. Loku kucinisisa kuchumana kwetikhungo lokuholela ekusebentisaneni ngekubambisana emaveni emhlaba emkhatsini walamalunga. Lenkomfa ibanjwa njalo nje ngeminyaka lemibili futsi ingeniswa Tiphatsimandla Tekuncintisana temibuso yemalunga e-BRICS.

2.8. IKhabhinethi ivume kwetfulwa kweNchubomgomo Yekukhetfwa Kwetisebenti Letibukana Nekwehluleka Kukhokhela Tikweleti yiNkhosi Yenkantolo Lephakeme ePhalamende nekushicilelwa kuGazethi yaHulumende.

Lenchubomgomo itawugcila ekukhutsateni kusebenta ngekungagucugucuki, kusebenta ngalokufanele, kubeka tintfo ebaleni kanye nekuzuza kwalokungukona kwebantfu labebancishwe ematfuba lubandlululo phambilini.

Tinkhosi Tenkantolo Lephakeme emahhovisi abomantji lehlukene phambilini betinemandla ekuncoma todvwana ngekuya kwekuhumusha kwato umtsetfo wetinchubo lekufanelwe tilandzelwe emahhovisi ato.

2.9. IKhabhinethi ivume kusetjentiswa ngalokusemtsetfweni kwamhla ti-3 Lweti kuya mhla ti-3 Ingongoni njengeNyanga Yavelonkhe Yekucaphelisa Ngemalungelo Ebantfu Labaphila Nekukhubateka.

Inyanga Yavelonkhe Yekucaphelisa Ngemalungelo Alabakhubatekile, isukela kuLusuku Lwebantfu Labaphila Nekukhubateka, iniketa lelive sikhatsi sekugcila sekukhombisa nekugubha inchubekelembili yekuniketa bantfu labaphila nekukhubateka kufinyelela ngekulinga temfundvo, imisebenti lenesitfunti, temphilo, kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni kanye nesimondzawo lesiphephile nalesivikelekile, emkhatsini walokunye.

2.10. IKhabhinethi ivume idizayini yeluhlavumali ye-South African Mint Company  yesikhumbuto seligcogco lemali lwanga-2013 kanye neluhlavumali lwa-R2 lolusetjentiswako.
a) Luhlavumali lwa-R2 Lolusetjentiswako: 2 lo-R2 loo lwa-R2 looli lwa-R2 lotenchubek i
b) R2 Luhlavumali LoluliSiliva Lwesikhumbuto: uUmgubho Weminyaka le-100 we-Union BuildingsB
c) Luchungechunge Lweluhlavumali LwePhrothiya Lwanga
-2013 : tImphilo yeLichawe: NR Mandela Lwsigaba sebuntfwana)

2.11. IKhabhinethi ibuye futsi yavuma emadizayini esikhumbuto seligcogco lweluhlavumali lwanga-2014 neluhlavumali lolusetjentiswako:
a) Luchungechunge Lweluhlavumali LwePhrothiya: wImphilo yeLichawe: NR Mandelaai imfundvo)
b) Luchungechunge Lweluhlavumali Yemvelo: "Batingeli Basebusuku"
c) Luchungechunge Lweluhlavumali Loluligolide lwa-R1: asebusuku"li lolusetjentiswako inchubekk
d) Luchungechunge Lweluhlavumali Loluligolide lwa-R2: asebusuku"li lolusetjentiswako inchubekk
e) Luchungechunge  Lweluhlavumali Lwemchele ne-Tickey LetiyiSiliva: "Titimela taseNingizimu Afrika"
f) Luchungechunge  Lweluhlavumali Lwe-Sterling Silver: erling Silver Lweluhlavumali Lwe-igolide lwa-R2: asebusuku
g) Luhlavumali Lwesikhumbuto lwe-R200: uIminyaka Lenge-20 Yentsandvo Yelinyenti”
h) Luhlavumali Lwemchele Wesikhumbuto Lwa-R2  we-Sterling Silver: eIminyaka Lenge-20 Yentsandvo Yelinyenti”
i) Luhlavumali lwa-R5 Lolusetjentiswako: lIminyaka Lenge-20 Yentsandvo Yelinyenti”

Lokudizayinwa kwaloluhlavumali letinhlavu kanye neKumenyetelwa kwayo kutawubhalwa kuGazethi yaHulumende. Ngemuva kwaloko letinhlavumali titawukhicitwa tibuye titsengiswe ngetindlela letetayelekile.

3. Kubekwa etikhundleni

3.1. IKhabhinethi ivume kubekwa esikhundleni kwaNks. Gugulethu Brightness Nokukhanya Khoza njengeMcondzisi weSiphatsimandla Setekundiza SaseNingizimu Afrika.

3.2. IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwalamalunga lalandzelako kuBhodi Yenhlangano Yelutjalomali Lwahulumende (PIC):
a) Mnu. Roshan Morar (uphindze uyakhetfwa futsi)
b) Mnu. Sebenzile Patrick Mngconkola (uphindze uyakhetfwa futsi)
c) Nks. Dudu Hlatshwayo
d) Nks. Sibusisiwe Nkosinomusa Ngubane
e) Mnu. Trueman Tandabantu Goba

3.3. IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwalamalunga lalandzelako kuBhodi ye-Export Credit Insurance Corporation of South Africa Limited:
a) Mnu. Motshoanedi Johannes Lesejane (Sihlalo uphindze uyakhetfwa futsi)
b) Nks. Vuyelwa Viola Matsiliza (Mcondzisi Longekho Kusigungu Lesiphetse)
c) Nks. Fagmeedah Petersen (Mcondzisi Longekho Kusigungu Lesiphetse)
d) Nks. Siobhain O'Mahony (Mcondzisi Longekho Kusigungu Lesiphetse)

Imibuto ingacondziswa ku:
Phumla Williams (Libambela Lasomlomo  WeKhabhinethi)
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139

Issued by: Government Communications

Share this page

Similar categories to explore