Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi Wamhla Tinge-20 Ingci 2014

1.  Kufezekiswa Kwetinhlelo Tahulumende Letibalulekile

1.1. IKhabhinethi yemukela kuvulwa ngalokusemtsetfweni nguMengameli Zuma kwesibhedlela i-Dr Harry Surtie lesise Upington, eNyakatfo Kapa, mhla ti-2 Inyoni 2014. Lokuvulwa kwalesibhedlela kwenteka ngemuva kwemalanga lamane iNdvuna yeLitiko Letemphilo Dkt Aaron Motsoaledi avule lesinye sibhedlela lesisha eNatalspruit, eGauteng. Lawa ngulamanye emabanga lamanyenti labalulekile eluhlelweni lwavelonkhe lwahulumende lwekwakha sakhiwonchanti loluhlose kwakha tibhedlela letinge-43 nemitfolamphilo lenge-213 kuleminyaka lesihlanu letako ngenhloso yekuhlangabetana netidzingo teluhlelo Lwemshwalense Wavelonkhe Wetemphilo.

1.2. IKhabhinethi incoma kuboshwa nekubanjwa kwakamuva-nje ngaphansi kweMklamo lobitwa ngekutsi yi-Darling kanye nekuboshwa kwelicembu lelisolwa ngekuhlwitfwa kwemaloli lamakhulu. Lomklamo i-Darling sewuholele ekutfolakaleni kwemadayimane labekazuzwe ngalokungekho emtsetfweni kanye nasekubanjweni kwemphahla lebita tigidzi leti-R50, emakhaya la-15 kanye nemali yemave angaphandle letigidzi leti-43.  

Ngasekupheleni kwalenyanga emaphoyisa atawukhipha tibalobalo temnyaka tebugebengu. Letibalo tisuselwe etukwelinani lelingilo lemacala labikwe emaphoyiseni, kantsi lombiko utawuphindze uvete imphumelelo netinsayeya lekuhlangabetenwe nato.

Kukhishwa kwaletibalo kwenta kutsi sibe netinkhulumiswano letifanele tekutsi bungaciniswa kanjani budlelwano nemmango kundlelalisu lahulumende lekungenelela ngalokuphelele ekulweni nebugebengu. Kute live libe nemphumelelo ekulweni nebugebengu, iKhabhinethi icela imimango kutsi idlale indzima yayo ekubikeni bugebengu kanye nasekwesekeleni tinkhundla tekuphepha temmango njengobe kulwa nebugebengu kubita kutsi ummango wonkhana wente taba.

Hulumende uhlaba kuhlaselwa ngesihluku lesikubone  kwentiwa kumalunga eMbutfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika ngesikhatsi asemsebentini. NgeLisontfo mhla ti-7 Inyoni 2014 hulumende utawuhlonipha lamaphoyisa lalahlekelwe timphilo tawo asemsebentini. IKhabhinethi imema sive kutsi naso sihloniphe lamaphoyisa lashone ngesikhatsi etama kucinisa temtsetfo.

1.3. IKhabhinethi yemukela simemetelo sesikhungo sekufuywa kwemfuyo  yasemantini setigidzigidzi leti-R2 iZoni Yekutfutfukisa Timboni tase-Coega leseMphumalanga Kapa letawuniketa umhlaba longemahektha lange-80 ekufuywa kwe-kwetimbaza nga-2020 kuphindze kwakhe imisebenti yalomphelo leyitsi ayibe ti-2 080. Lomklamo uyincenye yemkhankhaso i-Operation Phakisa lohlose kuvula emandla etemnotfo wasetilwandle taseNingizimu Afrika. Lomklamo unelikhono lekufaka sandla emnotfweni walelive ngetigidzigidzi leti-R117 uphindze wakhe imisebenti lesigidzi sinye nga-2033. IKhabhinethi igcugcutela labanye batjalitimali kutsi babambisane naHulumende kulamatfuba lamasha ekukhulisa umnotfo.

1.4. IKhabhinethi ibonga kuba khona kwelitsimba letati kutekwelashwa leliseMaveni laseNshonalanga ne-Afrika eGuinea, Sierra Leone, naseLiberia lasita ekulweni nekusabalala kweLigciwane le-Ebola. Lelitsimba letati leticeceshwe ngalokusetulu lihlonyiswe ngelabhorekhthri lengumahambanendlwana kantsi belisolomane likuleyandzawo kulamaviki lamabili lengcile lisita kuhlola lesifo kuso sonkhe lesa sifundza. 

1.5. IKhabhinethi yemukela kwetfulwa kweSigaba 1A, semklamo wekwetfulwa kwemanti ngebunyenti lobitwa ngekutsi yi-Pongolapoort Bulk Water Supply. Lomklamo lotawubita imali lelinganiselwa esigidzigidzini si-R1,5 utawuholela ekuniketeni emanti latfutswako kanye nasekwakhiweni kwetinhleloluchumano tekwetfulwa nekusatjalaliswa kwemanti lamanyenti kubantfu laba-134 864 emakhaya la-16 200. Lomklamo utawuletsa emanti emmangweni waMasipala waseJozini, KwaZulu-Natal.

2. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1. IKhabhinethi ivume kukhishwa kweLuhlakamsebenti lolusakhiwa Lwekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemadolobheni lwekutsintsana nebadlalindzima labasembili nekutsi kucocwe ngalo etinhlakeni tahulumende. Loluhlelo luhlose kutfola kuvumelana eludzabeni lwekutfutfukiswa kwetindzawo tasemadolobheni eNingizimu Afrika. Loluhlaka luphendvula simemo saMengameli Zuma sekuhlanganiswa kweluhlaka lwavelonkhe loluhlanganisile lwekutfutfukisa tindzawo tasemadolobheni kute kubukanwe nemshiyandvuku welubandlululo wendlela yekuhlaliswa kwebantfu kanye nekusita bomasipala kutsi basingatse kahle kutfutseleka kwebantfu emadolobheni lokwenteka ngesivinini lesikhulu. Umbononchanti waloLuhlakamsebenti ukhutsata emadolobha nemadolobha lamakhulu lokuhlalekako kuwo, lahlanganisa bonkhe bantfu nalasimeme. Loluhlaka lutawubukana nemshiyandvuku wekuhlaliswa ngekwehlukana ngekwebuhlanga nangekwemnotfo luphindze lwakhe emadolobha nemadolobha lamakhulu lahlanganisile nalabumbene.

2.2. IKhabhinethi ivume Umbiko Wavelonkhe waseNingizimu Afrika Wekuhlaliswa Kwebantfu kanye Nekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemadolobheni lokungumbiko lotakwetfulwa kuNkhomfa Yamhlabuhlangene (i-Habitat III) letakuba nga-2016. Ingcungcutsela yekucala Yamhlabuhlangene yekulungiselela itawubanjwa mhla ti-18 namhla ti-19 Inyoni 2014. Lombiko ulindzeleke kutsi wakhe ‘Luhlelo Lolusha Lwetindzawo Tasemadolobheni’ lweminyakalikhulu ye-21 lwekubukana netinsayeya letibukene nemave lasatfutfuka nalatfutfukile, kwemukelwa kwendzima lebalulekile leya ngekwandza yemadolobha lamakhulu etindzabeni tekugucugucuka kwesimo selitulu, tinhlekelele, kutfutfukiswa kwetemnotfo kanye nemalungelo eluntfu. Emalungiselelo e-Habitat III afika ngesikhatsi iNingizimu Afrika itfutfukisa Luhlakamsebenti Lwenchubomgomo yayo Yetindzawo tasemadolobheni icala futsi ngemalungiselelo Emtsetfosihlongoto wetfu wekuHlaliswa Kwebantfu.

2.3. IKhabhinethi ivume kusungulwa kweluphiko Lwekuphatfwa Kwemphahla Yembuso lolutawubuka kulawulwa jikelele kwemphahla yahulumende. Loluphiko lutakuba luhlaka lwaHulumende lolungaphansi kweNdvuna Yetemisebenti Yesive. INdvuna Nxesi itakwenaba ngaloludzaba.

2.4. IKhabhinethi ivume Inchubomgomo lechitjiyelwe yekucashwa Kwetisebenti letibukene Nalasebahluleka Kukhokhela Tikweleti letawushicilelwa ngesatiso kuNcwadzisimemetelo yaHulumende. Lenchubomgomo igcile ekukhutsateni kusebenta ngendlela lefanako, kungavuni luhlangotsi, kungagodli kanye nekulingana kubantfu labebancishwe ematfuba ngaphambilini ngekutsi babandlululwe ngalokungakafaneli. Ingucuko lenkhulu leyetfulwa ngulesichibiyelo kususwa kweluhlelo lolubitwa ngekutsi Kufakwa Kweticelo  ngenhloso yekuchubekisela embili tingucuko. Lenchubomgomo itawusebenta kuphela kuticelo letentiwe ngekweMtsetfo Wekuhluleka Kukhokhela Tikweleti, uMtsetfo Wetinkampani kanye neMtsetfo weTinkampani Letihlanganyelwe.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ivume kutsi uMtsetfosivivinyo Wekutsatselwa Impahla, 2014 wetfulwe ePhalamende. UMtsetfo Wekutsatselwa Imphahla, 1975 ubeka embili uMtsetfosisekelo, 1996  lokwenta kutsi kubaluleke kwenta umtsetfo lomkhulu loshayiwe lowengamele  kulawula kutsatselwa imphahla kutsi uhambisane nemanani kanye nemigomo yeMtsetfosisekelo. INdvuna Nxesi itakwenaba ngaloludzaba.

4. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

4.1. IKhabhinethi ikhutsatwa kukhula kwemnotfo lokuhle lokubikwe ekoteni yesibili yemnyaka ngaphansi kwetimo tetemnotfo lebetimatima eveni kanye nasemaveni lamshiyalowa. Sivinini sekukhula kwemnotfo sisolomane sibutsakatsaka kakhulu kutsi singabukana netinsayeya tetfu tebuphuya, kungalingani kanye nekungasebenti. Hulumende unonophisa kufezekiswa kweLuhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko kute kubukanwe netinsayeya tetfu tekuhleleka, kwenyusa emandla etfu ekukhula ngekwalomphelo kanye nekuvetela  bantfu bakitsi ematfuba emisebenti. Mayelana naloku, sakhiwonchanti setfu selutjalomali – gezi, tekutfutsa, emanti, imigwaco, tikolwa kanye netibhedlela – kwakha sisekelo sekukhula kwemnotfo lokunonophako, nalokufaka konkhe ekhatsi kakhulu.

Linani lemnyaka lekutjalimali lokwentiwa temabhizinisi ahulumende lenyuke laba ngetulu kwange-260% kuleminyaka lelishumi leyengcile. Inchitfomali yemnyaka yesakhiwonchanti sabohulumende basekhaya iphindzeke kabili ngalokungiko kusukela ngasekupheleni kweminyaka yabo-1990. Umkhakha wahulumende utjale imali ngetulu kwesigidzigidzi lesi-R1 kusakhiwonchanti kusukela nga-2009/10. Silindzele kukhula esigamini sesibili semnyaka kutakuba nemandla njengobe umkhakha wetetimayini newekwakha uhluma. Hulumende yena utawuchubeka nekusebentisana netemabhizinisi kanye netetisebenti ekwakheni simo lesivumela kutjala imali kanye nekukhula kwemnotfo.

4.2. IKhabhinethi ihlaba tento kanye netitatimende takamuva letichukuluta budlova lobuphambana naloko lokwatiswa ngumtsetfosisekelo wetfu nalokuphindze kwesabise ngekushabalalisa loko lesesikuzuzile njengelive. Kushiswa kwemabhasi kwakamuva nje eNshonalanga Kapa kuhlatjwa kakhulu.

IKhabhinethi ibonga batali labakutsetse bakubeka emahlombe abo kucinisekisa kutsi bantfwana baya esikolweni eNyakatfo Kapa. IKhabhinethi ibonga batali ngekungenelela kulikusasa lebantfwana iphindze icele kutsi inshisekelo yebantfwana ingaphindze ingentelwa phansi ngalokutako nobe isetjentiselwe kulwela tindzaba temmango. IKhabhinethi igcugcutela bahlali baseNingizimu Afrika kutsi bavikele sitfunti salelive ekhonweni lalo lekutibandzakanya etinkhulumiswaneni letakhako nasekusombululeni tindzaba kungabukwa kutsi bobani labatsintsekako kute kuchutjekiselwe iNingizimu Afrika Embili.

4.3. IKhabhinethi yemukela tincumo leticinile Temhlangano Wekutfutfukiswa Kwemave lase-Afrika lese-Ningizimu (i-SADC) letimayelana Nekuthula Netekuphepha kuletincushuncushu tetembusave takamuva nje taseLesotho iphindze ivete kwesekela kwayo ngalokuphelele sincumo se-SADC lesiphikisana nayo yonkhe imitamo yekuguculwa kwahulumende lengahambisani nemtsetfosisekelo. Ngaloko-ke iKhabhinethi ibita bonkhe labatsintsekako kutsi basebente ngekubambisana ekubuyiseleni intsandvo yelinyenti eLesotho kuphindze kwetfulwe ngalokuphelele Umhlahlandlela lokwavunyelwana ngawo ne-SADC.

4.4. IKhabhinethi  ikwemukele kushiya phansi sikhundla kwaSihlalo Wekomishini Yelukhetfo Letimele (i-IEC), Ummeli Pansy Tlakula. Kushiya phansi sikhundla kwakhe kuta ngemuva nje kweLukhetfo Jikelele lwanga-2014 lebelulawulwa nguye futsi lolube yimphumelelo. Ufake ligalelo lelikhulu ekucinisekiseni kutsi intsandvo yetfu yelinyenti ihlala icinile. IKhabhinethi iletsa kubonga kwayo kuligalelo lelentiwe ngu Adv Tlakula iphindze indlulisele kubonga kwayo ekufakeni sandla kwakhe ngekutinikela entsandvweni yetfu yelinyenti futsi imfisela lokuhle.

4.5. IKhabhinethi yemukela sincumo seNkantolo yeMtsetfosisekelo lesisicinisekiso sekutsi inchubomgomo yeluhlelo lwahulumende lwasentangakhona ingulefanele. Hulumende akagucuki eluhlelweni lwakhe lwekulungisa kungalingani kutenhlalo ikakhulukati etimeni temsebenti. Lesincumo siphindze sicinisekise kutsi nembala sentangakhona kanye naleminye imitsetfo yekulingana emsebentini kutfutfukisa ingucuko kuphindze kuhlomise labebancishwe ematfuba ngaphambilini.

5. Imikhosi letako

5.1. Litiko Lemfundvo Lesisekelo litawuchuba Luhlolo Lwavelonkhe Lwemnyaka (i-ANA) lwesine kusukela mhla ti-16 kuya kumhla ti-19 Inyoni 2014 kute kuhlolwe inchubekelembili yemiphumela yekufundza kumaBanga 1 – 6 kanye naseBangeni 9 njengencenye yemitamo yekwenta ncono lizinga lemfundvo. Kulomnyaka (2014) Litiko Lemfundvo Lesisekelo litawuphindze livivinye kuhlolwa kwelinani lelitsite lebafundzi eBangeni 7 na 8 kantsi sincumo lesitawutsatfwa kuloluhlolo sitawulandzelwa nga-2015.

I-ANA yakha bufakazi lobentiwe ngekulingana kute kuhlolwe imphumelelo yekungenelela kwaHulumende lokwehlukahlukene kute kwentiwe ncono kwati kufundza nekubhala kanye netibalo emkhatsini webafundzi kuphindze futsi kwente bothishela bakwati kubona tindzawo letidzinga kwesekelwa lokwengetiwe. IKhabhinethi ikhutsata batali nalabanakekela bantfwana kutsi basekele baphindze bacinisekise kutsi imiphumela isetjentiselwa kulungisa nobe ngutiphi tincenye tekutfutfukisa. Luhlelo lwekubhala le-ANA kanye netinsita tanga-2014 luyatfolakala ku: www.education.gov.za

5.2. INdvuna Yekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba Gugile Nkwinti itawubamba Umhlangano Webuniyo Bemhlaba 2014 e-Birchwood Hotel nase-OR Tambo Conference Centre, eBoksburg kusukela mhla ti-4 kuya kumhla ti-6 Inyoni 2014. Lomhlangano utawugcila etindleleni tekubuyisela emuva kubuswa betive kwalelive lokwengcile kanye nelubandlululo  lokubange kutsi ngetulu kwalange-75% ebantfu labamnyama bangabi nemhlaba, imphahla, emakhono baphindze bangabi nemalungelo ebuniyo bemhlaba. IKhabhinethi icela labatsintsekako kutsi basebentisane naHulumende nekufezekisa kutibophelela eludzabeni lwekutfolakala kwemalungelo ebuniyo bemhlaba.

5.3. Luhlelo Lwenyanga Yetemsebenti Wahulumende kusukela mhla lu-1 kuya kumhla tinge-30 Inyoni 2014 ngaphansi kwengcikitsi letsi “Kuvuselela Kabusha Indlela Letisebenta Ngayo Tisebenti taHulumende: Batho Pele ‘Kubeka Bantfu Embili’” lutawugcila ekuciniseni ikakhulukati kwetfulwa kwetinsita  letihamba embili. IKhabhinethi imema bahlali baseNingizimu Afrika kutsi bahloniphe tisebenti tahulumende letisebenta kahle kakhulu nobe tikhungo taHulumende ngekutikhetsela Umklomelo Wavelonkhe weBatho Pele Wekusebenta Ngalokwecile ngembi kwelusuku lwekuvala lwamhla tinge-30 Inyoni 2014.

5.4. Inyanga Yemagugu Esive itawugujwa kusukela mhla lu-1 kuya kumhla tinge-30 Inyoni 2014 ngaphansi kwengcikitsi letsi “Kugubha umkhosi Weminyaka Yentsandvo Yelinyenti lenge-20: Teka Yakakho Indzaba Lechubekisela iNingizimu Afrika Embili”. IKhabhinethi igcugcutela bahlali baseNingizimu Afrika kutsi bagubhe emagugu etfu lanotsile emvelo newemasiko, tinkholelo letehlukehlukene kanye nemihambo njengebantfu lababumbene ngekuveta butsine lobehlukahlukene. Lenyanga Yemagugu Esive yaLomnyaka yenteka ngesikhatsi sekugubha kwetfu Iminyaka Yenkhululeko lenge-20 lephindze icinise kukhumbula kwetfu umzabalazo wekutfutfukisa buve betfu.

IKhabhinethi igcugcutela bahlali baseNingizimu Afrika, ikakhulukati lusha kutsi bagubhe emagugu eNingizimu Afrika lafanako baphindze basebentise emagugu emasiko etfu lahlukahlukene kute kukhutsatwe kwakhiwa kwesive, buve lobuhlanganisile kanye nelubumbano kutenhlalo. Bahlali baseNingizimu Afrika bayacelwa futsi kutsi baye kuyewubona emagugu etfu emvelo ngekutsi bavakashele emapaki avelonkhe mahhala kusukela mhla ti-8 kuya kumhla ti-12 Inyoni 2014 njengencenye yeLiviki le-9 Tindzawo Tekungcebeleka Nekukhibika Tavelonkhe taseNingizimu Afrika (i-SANParks). IKhabhinethi iphindze yesekele simemo lesentiwe yiPhalamende kubo bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika sekuvikela emagugu etfu esive.

5.5. IKhabhinethi ifisela iBafana Bafana imphumelelo emidlalweni yayo lemibili lebalulekile neSudan mhla ti-5 Inyoni eKhartoum kanye neNigeria mhla ti-10 Inyoni eKapa lokumidlalo yekuhlungela umncintiswano welivekati wemnyaka lotako. IKhabhinethi iphindze ihalalisele i-Banyana Banyana kanye ne-Amajita ibafisele imphumelelo emincintiswaneni yabo lemikhulu letako labatayidlala. IBanyana Banyana itawudlalela Umncintiswano we-9 Walabasikati base-Afrika lotawudlalelwa eNamibia enyangeni yeMphala, kantsi futsi basetfubeni lekulungela kuyewudlalela Indzebe Yemhlaba ye-FIFA Yalabasikati yanga-2015 eCanada. Kantsi Amajita, licembu lesive lalabangaphansi kweminyaka lenge-20 lilungele kuyewudlala emncintiswaneni wemave ase-Afrika nga-2015 eSenegal. IKhabhinethi icela bahlali baseNingizimu Afrika kutsi besekele lamacembu enshisakalweni yawo yekufuna imphumelelo.

IKhabhinethi yemukela badlalindzima labavela emhlabeni wonkhe labatawuhlanganyela umncintiswano weNdzebe yeMhlaba wesine we-Kyokushin Karate lotawubanjwa mhla ti-6 Inyoni 2014 e-Luthuli International Convention Centre, eThekweini. Lomncintiswano utawuvulwa ngalokusemtsetfweni nguMengameli Jacob Zuma kantsi futsi uhlose kutfutfukisa ikarate njengemdlalo kulabasha nakubukwa inzuzo yawo ekutibambeni, ekutivikeleni, ekugcileni entfweni letsite kanye nasekutfutfukiseni kuvinjwa kwebugebengu emmangweni.

5.6. IKhomishini Yetekuncintisana itawubita iNkhomfa Yesiphohlongo Lebanjwa Minyaka Yonkhe Nekugubha Iminyaka Le-15 kusukela mhla ti-4 kuya kumhla ti-5 Inyoni 2014. INkhomfa itawuvulwa ngalokusemtsetfweni yiNdvuna Ebrahim Patel yemukele tivakashi talengcungcutsela, kufaka ekhatsi leto tikhungo tetekuncintisana e-Afrika yonkhe kanye nesikhungo sinye setekuncintisana kulesifundza, iKhomishini Yetekuncintisana Etimakethe Letifanako taseMphumalanga nase-Afrika leseNingizimu.

6. Kubekwa etikhundleni

6.1. IKhabhinethi ivumelene  ngekubekwa esikhundleni kwaMnu Attwell Sibusiso Makhanya njengeSikhulu Lesisetulu seMhlathuze Water.

Imibuto ingabhekiswa ku:
Phumla Williams (Libambelasomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore