IsiTatimende SikaMengameli u-Cyril Ramaphosa Ngendima Yomsebenzi Wokulawula i-COVID-19 Engumabhubhisa  

MaSewula Afrika wekhethu, 

Sekuziinyanga ezili-15 patsi samemezela bona ilizwe lekhethu liragelelwe yihlekelele ngokusahlela kwengogwana i-corona, ngalokho labekwa ebuJameni beHlekelele yeliZweloke.

Azange khesihlangabezane nomraro wezepilo onesihluku esingaka ngaphambilini, nothatha isikhathi eside kangaka. 

Kuyazwisiseka bona amaSewula Afrika azizwe adiniwe begodu aphele amandla.  

Sililela amaphilo wabantu abanengi ababhubhileko begodu sisatlhaga nokwamukela umthelela ingogwana le ebenawo emaphilweni weengidigidi zabantu.

Ngiyazi ukuthi sesiphela ihliziyo ngemiqinteliso ebekwe phezu kwepilo yethu. 
 
Ngiyazwisisa bona nitshwenyekile ngokuncitjhiswa kwekululeko yokukhamba, ukuhlanganyela, ukuhlangela iminyanya memigidingo yokuthileko kwabantu, ukukhonza, laphokhunye nokwenza izinto oziphilisa ngazo. 

Ngaphezu kwalokhu siyazi bona imiqinteliso le iphumelele ukuphungula izinga lokurhatjheka kwengogwana le. 

Sesidlule eengabeni ezimbili zokwehla kobulwelobu nokutheleleka kwabantu. 

Kodwana ngokusebenzisana sikghonile ukuphungula izinga lokutheleleka kwabantu ngobulwelobu begodu sakhandela nokulahleka kwamaphilo amanengi. 

Siyazi bona njengoba bekubudisi kangaka eenyangeni ezili-15 ezidlulileko, sesisendimeni yokuvuka nokuvuselela.  

Nanyana lithikamezeke kanengana nje, ihlelo lethu lokujova isitjhaba likhula ngamandla begodu sigcine sifikile emtlhaleni wokubulawula ubulwelobu.

Kodwana nanyana sinesizathu sokuba nethemba, sisazokukhwela umkhuphukela wentaba. 

Lifikile ihlandla lesithathu lokwehla kobulwelobu nokutheleleka kwabantu. Kufuze sililawule.  

Solo ngigcine ukukhuluma nani eemvekeni ezimbili ezidlulileko, inani labantu abangenwa bulwelobu ngelanga likhuphuke labuyeleleka kabili. 

Ngesikhatheso, besibala pheze abantu azazii-3 700 abangenwa bulwelobu qobe lilanga.

Emalangeni alikhomba adlulileko, sibale isilinganiso esizii-7 500 sabantu abangenwa yingogwana le qobe lilanga. 

Abantu abalaliswa eembhedlela ngonobangela we-COVID-19 emalangeni ali-14 adlulileko bande ngama-59% kunemalangeni ali-14 waphambilini.  

Isilinganiso sabantu ababulawa yi-COVID-19 ngelanga sande ngama-48% ukusukela ema-535 eemvekeni ezimbili ezidlulileko sayokuba ma-791 emalangeni alikhomba adlulileko.     
Ngaphandle kweTlhagwini Kapa, kizo zoke iimfunda liyakhuphuka inani labantu abatheleleka ngobulwelobu.  

Iimfunda ezine – i-Gauteng, iFreyistata, iTlhagwini Tjingalanga neTlhagwini Kapa - ngokusemthethweni zisehlandleni lesithathu le-COVID-19, ukube kanti ezinye zisaya kilelohlandla.  

Inani lokuhlolelwa i-COVID-19 eliveza umphumela wokutheleleka ngengogwana liyaphakama e-Gauteng, e-Limpopo, eTjingalanga Kapa, neFreyistata kunye naKwaZulu-Natala.  

Kileziimfunda, isifunda se-Gauteng ngiso esibetheke khulu.  

Kesinye nesinye isiqhenyana sabantu abathathu, pheze babili babo bane-COVID kilabo ebebanganayo, ngokwesilinganiso esenziwe evekeni ephelileko. 
   
Ukwanda kwabantu abangenwa bulwelobu e-Gauteng kwanje sekugijima ngebelo eliphezulu nangamandla amakhulu kunesikhathini samahlandla adlulileko. 

Ngamalangana ambadlwana, kungenzeka inani elitjha labantu abangenwa yi-COVID-19 e-Gauteng leqe isiqongolo sehlandla lesibili.  

Iimbhedlela zangeqadi e-Gauteng zibike bona sekuseduze bona zigcwale. 
Kufuze sithathe iinqunto ngokurhabako sihlenge ipilo yabantu.

Nasizakukghona ukwenza lokhu, kufuze sibuyele ezintweni ezisisekelo.

Kufuze sizikhumbuze bona ingogwana le irhatjheka njani ukuze siqinisekise bona siziphatha ngendlela efaneleko ezokuphungula amathuba wokuthi isingene.  

Asingazeqiseli amehlo iiyeleliso eziyisika eziqakathekileko. Abososayensi belizwe lekhethu basibikela bona ingogwana le irhatjhwa yindlela esiziphatha ngayo. 
Kufuze sikhumbule ukuthi abantu abanengi abangenwe yi-COVID-19 abatjengisi amatshwayo.
Kungenzeka umuntu ohlezi eduze kwakho eteksini, kungaba mumuntu osebenza naye, umngani namkha ilunga lomndeni lapho niditjhe khona atheleleke ngengogwana le.   

Ingogwana le ingakungena ukhamba ngeteksi enganafesidiri elivuliweko.  

Ingogwana ungayithola kumlingani osebenza naye ongakembathi imaski evala umlomo nepumulo. 

Umnganakho namkha ilunga lomndeni kungenzeka angahlambi izandla namkha angahlanzekisi izandla zakhe ngesihlanzekisi ngaphambi kobana akudlulisele isitja sokudla, bese ikungene ingogwana. 

Ungavakatjhela ababelethi bakho esele bakhulile namkha ugogo nobamkhulu, ungazi bona seyikungenile ingogwana, ngaleyondlela ubathelele.  

Ungavakatjhela isihlobo sakho esinobulwele beswigiri, ubulwele bomtjhiso ophezulu  weengazi namkha obunye ubulwele begodu ngaleyondlela ubathelele ngokugula nanyana wena uzizwa uphilile.  

Ungaya esondweni namkha uye endaweni yokudla egcweleko namkha eentolo, kube ukhamba urhatjha ingogwana begodu ubeke ipilo yabantu engozini.  

Ngebhadi kulula njalo ukurhatjha ingogwana le.   

Nasaziko bona khesahlanganyela nomuntu onengogwana ye-COVID-19, kumele silandele imileyo yokuzikhethela ngeqadi amalanga alitjhumi nanyana lokho kungaphazamisa amahlelwethu kangangani.

Le yindlela ephuma phambili yokuvimba ukurhatjheka kwengogwana.  

 Ukutjhugulula indlela yokuziphatha kungenza umehluko omkhulu.   

Sesikhulume kanengi ngalokhu, kodwana kuyafuneka sikubuyelele ngombana kunande kuba nobutjhapho ekuziphatheni kwethu.
Kufuze sitjheje siyelele khudlwana, sithembeke besikulemuke esikwenzako. 

Nasitjheja siyelele khudlwana singaphungula ukurhatjheka kwengogwana nokuthelelana. 

Nakungaba nabantu abambalwa abatheleleke ngengogwana le, bambalwa abantu abangagula, abalaliswa esibhedlela, abantu abazokungena ngewadini yabantu abagula khulu (e-ICU) abazukuba banengi nabantu ekufuze bathole iimphefumulisi.  

Esikwaziko ngamahlandla amabili adlulileko wokungenwa yingogwana, nelemuko lephasi zombelele, kukobana iindawo zokwelapha zithwele budisi ngamaphilo alahlekileko. 

Okuqakathekileko kuqinisekisa bona sinemibhede eyaneleko, abasebenzi abaqalelela ipilo neemphefumulisi ezaneleko ukunikela abantu itjhejo abalitlhogako.   

Ukukhuphuka khulu kwenani labantu abangenwa yingogwana kutjho ukuthi kufuze sibuyelele godu siqinise imithetho yokuqinteliswa kwamakhambo wabantu neyokubanjwa kwemihlangano.  

Kufuze sisiqinise isandla sokuthobelisa imileyo begodu kufuneka siqinise namagadango esibathathela wona labo abangalandeli imithetho.  

Njengoba kukhuphuka inani labantu abatheleleka ngengogwana le, sithethe isiqunto sokusa ilizwe lekhethu esiGabeni sokuYelela sesiThathu. 
 
Lokhu kuzokuthoma ukusebenza namhlanje ntambama ngokukhamba kwesikhathi, ngemva kobana imithetjhwanalawulo efaneleko izabe seyigazediwe.
Lokhu kutjho ukuthi:
-  Ama-iri wesikhathi sewatjhi sokuba sekhaya azokuthoma nge-iri le-10 ebusuku aphele nge-iri lesi-4 ngamasa. 
-  Iindawo zamabhizinisi ezingakaqakatheki khulu ezinjengamarestjurenti, amabhara namasentha wokuthabulula umzimba kufanele zivale nge-iri le-9 ebusuku. Lokhu kwenzela ukunikela abasebenzi ithuba lokufika emakhaya ngaphambi kokuthoma kokuqinteliswa kwesikhathi sokuba sendleleni.  
-  Yoke imibuthano ibekelwa isilinganiso sokuthi abantu bangadluli ematjhumini amahlanu (50) nayibanjelwe ngaphakathi komakhiwo, nayibanjelwe ngaphandle bangadluli ekhulwini (100).  

Lapho umakhiwo wokuhlanganela umncani ukwamukela iimbalwezi kulandelwa umthetho wokuqalangana okufaneleko, ngebangelo-ke akukafaneli isibalo sabantu sidlule ama-50% womthamo womakhiwo. 
Lokhu kufaka hlangana iinkerege, imihlangano yezepolotiki nemibuthano yokuzigedla – kunye namarestjurenti, amabhara, amathaveni neendawo ezenza umsebenzi onjalo. 

Imilindelo, imibuthano ngemva kwemingcwabo, neminyanya yokugidinga ipilo kamufi (ama-after tears), ayikavunyelwa. 

- Ukuthengiswa kotjwala eentolo ekungaselelwa kizo kuzakuvunyelwa kwaphela ukusukela nge-iri le-10 ekuseni ukuyokufika nge-iri le-6 ntambama ukusukela ngoMvulo ukuyokufika ngeLesine. 

Lokhu akufaki amaholideyi. 
Ukuthengiswa kotjwala lapho kuselelwa khona kuzakuvunyelwa ngokwemibandela yelayisense ukufikela nge-iri le-9 ebusuku.  

Akukavunyelwa ukuselelwa kotjwala kizo zoke iindawo zomphakathi ezinjengamabhitjhi namaphaga.

Kiwo woke amagadango esawathathela umabhubhisa lo, sifune ukuthatha amagadango afaneleko nakhambisana nengozi eza nokungenwa yingogwana. 

Nasingarhaba ngamagadango namkha nasithatha amagadango atjhuje khulu, umnotho uzakulimala.  

Khonapho, nasingariyada ukuthatha amagadango, namkha sithathe amagadango anganamandla, singaba sengozini yokubhalelwa kulawula ingogwana le.  

Ngalokho-ke siyibeke ilihlo ngobuduze imininingwana yebuthelelolwazi begodu sisithethe nesiyeleliso sezazi nabososayensi belizwe lekhethu.  
Amagadango esiwathathako njenganje alungele izinga lobungozi nokuhlenga ipilo. 

Ngaphezu kwalokho, ambadlwana amagadango aqakathekileko asasebenzako. 

Kuqakathekile bona umuntu ngamunye afake imaski evala umlomo nepumulo ngaso soke isikhathi umuntu nakasendaweni yomphakathi. 

Kumlandu ukungakwenzi lokhu.  

 Abanikazi nabaphathi beendawo zomphakathi, amasentha, iintolo, amarestjurenti, amateksi kunye neembhesi, boke banesibopho sokuqinisekisa bona abantu abaseendawnei zabo namkha abangeenkoloyini zabo bafaka amamaski.  

Kufuze baqinisekise bona umthetho wokuqalangana kwabantu ngendlela efaneleko uyalandelwa.  

Kuqakathekile ukukhumbula bona kumlandu lokha inani labantu kileziindawo lidlule isilinganiso esiphezulu ekungakafaneli sidlulwe bekuphazamiseke ukuqalangana kwabantu ngefanelo.  

Ukungena esiGabeni sokuYelela sesiThathu kuzokuthinta iingcenye ezithileko zepilwethu, begodu kungafuna bona senze amatjhuguluko athileko ngemisebenzi ebesiyihlelile.  

Lokhu kufaka hlangana imibuthano enjengesiKhumbuzo seLanga leLutjha, ebekufuze sibanjelwe e-Pietermaritzburg kusasa.   

Lombuthano sewuzakuba mnyanya obanjwa ngethungelelwano levidiyo, lehle khulu inani labantu abazowukhambela umnyanya lo; uMengameli naye uzakwethula ikulumo ngethungelelwano levidiyo. 

Umuntu ngamunye unesibopho sokuthatha igadango elifaneleko lokuzivikela nokuvikela nabanye.   

Kukithi nakabanye ukuphungula ubungozi bokutheleleka. 

Soke siyalimuka bona ihlelo lethu lokujova seliriyade amahlandla ambadlwana.  

Isiqabo sethu sokuthoma kube kukobana ngemva kokufika komthwalo wokuthoma wemijovo, abososayensi bethu bathole bona umjovo i-AstraZeneca esiwuthenge     e-Serum Institute ye-Indiya bewungavikeli ngokupheleleko emhlobeni wengogwana owande nomandla la eSewula Afrika.   
 
Sitlhayelelwe khulu kutholakala kwemijovo ephasini zombelele, lokho kwathikameza amahlelo wokujova emazweni we-Afrika kunye nakamanye amazwe amanengi wemali ephasi nephakathinaphakathi.   

 Ngemva kwesiqabo se-AstraZeneca, umjovo wakwa-Johnson & Johnson wabonakala ubuphephelo obungcono elizweni lekhethu njengoba uvikela umhlobo lo wengogwana ngombana uhlaba umthamo munye begodu kulula nokuwubeka kunye nokuwuthutha.  

Nokho imijovo yakwa-Johnson & Johnson ijanyiswe liphenyo elenziwa ngayo mayelana nokucaphazeleka kweenhlanganiso zayo ebubulweni layo elise-Baltimore, 
e-United States.  

Bekube nje, ihlelo lethu lokujova abantu ngobunengi belithembele emjovweni wakwa-Pfizer, wona osebenza ngokujova imithamo emibili, ngamahlandla amabili. 

Nokho, iinsebenzi zamaphilo ezima-480 000 sezijove ngomjovo wakwa-Johnson & Johnson bekube nje njengengcenye yesiGaba sokuThoma sehlelo lokujova.  

Njengengcenye yesiGaba sesiBili, sekujove ezinye iinsebenzi zamaphilo eziyi-1.5 miliyoni kunye nabantu beminyaka ema-60 yobudala nokuya phezulu ngomthamo wokuthoma wakwa-Pfizer.  
 
Lokhu kwenza inani labantu esele bajoviwe bekube nje libe pheze ziingidi ezimbili.

Ibelo lokujova selithoma ukukhuphuka, begodu nje sesijova abantu abangabalelwa ku-80 000 ngelanga eendaweni ezidlula ama-570 zombuso nezekoro yangeqadi.  

Inaneli lizokuphakama msinyana eemvekeni ezizako, njengoba sinqophe ukuvikela abantu abangenwa yingogwana lula.

Seyirarululiwenemiraro yomjovo wakwa-Johnson & Johnson. 
  
Ngenca yemiraro le, imithamo eziingidi ezimbili ebesele ikhiqiziwe ayizukusebenza. 
Ibubulo lakwa-Aspen eliseGqeberha ePumalanga Kapa selizakukghona ukuragela phambili likhiqize imithamo emitjha.

Ikhampani le izimisele ukuphakamisa umkhiqizo wayo beyithome ukusabalalisela ilizwe umjovo lo emalanganeni ezako.  

Bekube nje, semukele pheze imithamo eziingidi ezi-2.4 yomjovo wakwa-Pfizer.

Ekupheleni kwakaMgwengweni silindele ukuthi sizabe sesithole imithamo yomjovo wakwa-Pfizer eziingidi ezi-3.1.   

Bakwa-Johnson & Johnson basilinganisele bona bazakuletha imijovo engangeengidi ezimbili eSewula Afrika nakuphela inyanga. 

Imithamo yokuthoma esayithola kwa-Johnson & Johnson izokusetjenziselwa ukujova abotitjhere eenkolweni zelizwe lekhethu, bese kulandele abonogada ekungibo abahlangana nabantu abasebenza umsebenzi oqakatheke khulu.  

Njengoba ukuriyada kokusatjalaliswa kwemijovo sekurarululiwe, umsebenzi wethu esiqalene nawo nje kuqedelela ihlelo lokujova boke abantu beminyaka ema-60 nokuya phezulu, ngaphandle kokuriyada. 
 
Kulinganiswa bona njenganje sinamandla nekgkhono lokujova  i-150 000 yabantu ngelanga, begodu sihlele ukukhuphula inani lifike kuma-250 000 ngelanga ngokuphazima kwelihlo. 
Ngokutjho njalo ngikhombela boke abantu beminyaka ema-60 nangaphezulu elizweni lekhethu ukuthi bazitlolise – angazitlolisa nge-inthanethi, nge-SMS, ngomaliledinini namkha mathupha – ajove ngaphandle kokuriyada.  

Ngikhombela boke abanye abantu, nangabe kunomuntu omaziko oneminyaka  engaphezulu kwama-60 ongakajovi, msize azitlolisele ukujova.  

Njengoba sibona izinga labantu abatheleleka ngengogwana likhuphuka nje elizweni lekhethu, nokho kusese nesilinganiso seembalobalo esisaletha ithemba elihle. 

Ehlandleni elifana naleli nakwakukhuphuka inani lokuthelelana ngengogwana kusukela kuNobayeni nyakenye, kwakunabasebenzi abaqalelela zepilo abama-640 ebebatheleleke nge-COVID-19 ngesikhathi esimalanga alikhomba.  

Emalangeni alikhomba adlulileko, bama-64 abasebenzi bezepilo abangenwe yingogwana le.  
Nanyana kufuze sijame sizimisele ngokuqinisekisa bona akunamsebenzi oqalelela zepilo ongenwa yingogwana, lokhu kusibalobalo esiqakathekileko sokuphunguleka kokungenwa yingogwana, okungangezelela ukuphumelela kwesigaba sokuthoma sehlelo lethu lokujova.

 Lobu bufakazi bokuthi umjovo uyasebenza. 

Kufuze kusikhuthaze ukuthi silikhambise msinyana ihlelo lokujova besiqinisekise nokuthi boke abantu abalungele ukurejistara bayarejistara babe bajove.  

Eenyangeni ezili-15 ezidlulileko, ngithule ikulumo yesitjhaba e-Union Buildings ngathi: “Umabhubhisa lo uzokudlula. 

“Kodwana kukithi bona uzokuthatha isikhathi esingangani, enze umonakalo ongangani, begodu kuzokuthatha isikhathi esingangani bona umnotho uhlume nelizwe lekhethu livuseleleke.

“Kuliqiniso ukuthi siqalene nobujamo oburhabako nobudisi khulu. 

“Kodwana nasingasebenzisana, sithathe amagadango afaneleko nje, sizakuphumelela.”
 
Ngemva kwaso soke lesisikhathi esidlulileko, ngemva kwakho koke esele sidlule kikho, nesikwenzileko nesiphumelele ukukuzuza njengesitjhaba, amagama la asazakuzwakala aliqiniso.

Sidlule ebudisini sililizwe kodwana saphumelela.

Asizukweyiswa kungabi neqiniso, ivalo namkha ukuphelelwa lithemba.  

Asizukwethuswa bukhulu nokuhlangahlangana komsebenzi esiqalene nawo.  

Sesiyayibona nje indlela yokwehlula umabhubhisa lo. 

Kodwana kusesekunengi ekusafuze sikwenze. 

Sibonile bona sinawo amandla nekghono lokulwisana nomabhubhisa lo. 

Nginethemba bona sizokuphumelela ukuya phambili. 

Inga uZimu angabusisa iSewula Afrika bekavikele nabantu bayo. 

Ngiyathokoza.  

Share this page

Similar categories to explore