Isitatimende Somhlangano Wekhabinethi wangeLesithathu, 28 kuMhlolanja 2024

A.    Ezingundabamlonyeni 

1.    Zommnotho
1.1.    Ikulumo Yesabelomali Selizwe

1.1.1.    Ikhabinethi yamukele Isabelomali Selizwe somnyaka wee-2024, ekusisenzo esitjengise ukuzibophelela ngokuqinileko kukarhulumende ekulawuleni umnotho welizwe nokuthatha iinqunto ezibudisi neziqakathekileko ukunzinzisa ubujamo bemali etlhayelako nokukhuthaza ukukhula komnotho.
1.1.2.    Isabelomali Selizwe siragela phambili nokutjheja okuqakatheke khulu nokunikela labo abasebujameni obumbi bomnotho isekelo abalidinga khulu. Sinikela ngesizo lomphakathi ukwenza ngcono ubujamo bokuphila bamaSewula Afrika atlhogako, aqaphazeka lula kezomnotho nanganalitho.  Kufaka hlangana amaSewula Afrika angasebenziko, aziintandani kunye nabentwana abaqaphazeka lula abahlala emakhaya aphethwe bentwana. 
1.1.3.    Ukuhlanganiswa nokwethulwa kweSabelomali Selizwe somnyaka wee-2024 kuyingcenye eqakathekileko yehlolo leSewula Afrika elivulekileko neliziphendulelako lombuso wentando yenengi. Ikhabinethi inethemba lokobana ukwabiwa kweSabelomali Selizwe kuzakuba nomphumela oyinzuzo emnotho ozakwakha kabutjha ubujamo bomnotho welizwe.

1.2.    Ukusebenzisana Kombuso Nekoro Yangeqadi
1.2.1.    Ikhabinethi yamukele isivumelwano sokuthoma sokusebenzisana kombuso nekoro yangeqadi okwenziwe phakathi kwe-Sasol ne-Transnet Freight Rail ngomnqopho wokwenza ngcono ukuthembeka kweenthuthi eziziintimela. 
1.2.2.    Ngaphasi kwesivumelwano seminyaka emihlanu, i-Transnet Freight Rail izakusebenzisa iinthuthi zayo zamatanka we-amoniya azili-128 ukukuthutha i-amoniya iyisusa emafemini we-Sasol iyise kubathengi, kuthi i-Sasol yona ibhadele ihlelo lokulungiswa nokutjhejwa kweenthuthezi.  
1.2.3.    Ubudlelwanobu buthuthukisa umsebenzi wehlelo lelizwe lokuthuthwa kwepahla njengomzamo wokutjhugulula ubujamo bekoro le.  Ubudlelwanobu butjengisa bonyana nasingasebenzisana singazehlula iintjhijilo ezijamelene nathi.

1.3.    Ihlolomazizo Yenani labasebenzi Yaqobe Kota (i-QLFS)
1.3.1.    I-QLFS yamvanje yeZiko leemBalobalo leSewula Afrika  (i-StatsSA) eveze ukukhuphuka okuncani kwezinga labantu abangasebenziko elizweni lekhethu ngekota yesine yomnyaka wee-2023 ku-32% ukusuka ku-31.9% ngekota yesithathu, kuyasikhuthaza singurhulumende kobana senze imizamo eminengi ngokubuyelelweko yokuvulela abantu abanengi amathuba wemisebenzi. 
1.3.2.    Nanyana umnotho welizwe lekhethu uragela phambili nokuvula amathuba wemisebenzi, akukafiki ezingeni urhulumende ahlose ukufika kilo akwazi ukuqalana nesitjhijilwesi sokutlhayela kwemisebenzi. I-QLFS iveze bona imisebenzi yekoro engakahleleki ikhuphuke ngee-124 000, yezeemali ngee-128 000, yezeenthuthi ngee-57 000, zemayini ngee-37 000 kuthi imisebenzi yokusiza emakhaya/yemakhwitjhini yanda  ngee-18 000.
1.3.3.    Ikhabinethi ikhombele zoke iinkoro kobana zisekele Ihlelo Lokwakhiwa Nokuvuselelwa Komnotho (i-ERRP), elisiza ngokunikela imisebenzi namathuba wokuziphilisa kumaSewula Afrika aziingidigidi.

1.4.    Ama-20 weminyaka weHlelo eliNatjisiweko  lemiSebenzi yesiTjhaba (i-EPWP) 
1.4.1.    Umnyaka wee-2024 ungewama-20 weminyaka solo kwasungulwa i-EPWP, ejamele enye yeendatjana zepumelelo zeSewula Afrika ngamahlelo wokuqatjhwa komphakathi ngobunengi begodu kulihlelo elikhulu lokulwisana nomtlhago bekube kunje. 
1.4.2.    Ikhabinethi ifumene umbiko mayelana nokuthonywa kunye nepumelelo ye-EPWP, ihlelo likarhulumende esele linikele iingidi zamaSewula Afrika angasebenziko amathuba wemisebenzi ukusukela ngesikhathi eyasungulwa ngaso. 
1.4.3.    Ukusukela ekusungulweni kwayo, i-EPWP sele ivule amathuba wemisebenzi aziingidi ezili-14, okuyenza ibe lihlelo elikhulu ephasini lokuqatjhwa komphakathi okuragako. Ipumelelo le ifumaneke ngetjhebiswano eliragako lekoro yangeqadi kunye nomphakathi. Amathuba wemisebenzi la angezelele ekuthuthukisweni kwamakghono wabahlanganyeli njengoba akhiwe ngerherho lamaphrojekthi kezamavakatjho, zokulima, imithangalasisekelo, amaphrojekthi womphakathi kunye namaphrojekthi adoswa phambili bomma.
1.4.4.     Ikhabinethi yaziswe kobana kuvulwe amathuba wemisebenzi azii-4 609 000 ngesikhathi sesiGaba 4 sesikhathi esiphakathi se-EPWP, esibala isikhathi somnyaka wee-2019/2020 ukuya kewee-2022/23. Inaneli lijamela ama-92% wepumelelelo nakumadaniswa nomphumela onqotjhiweko owabekwa nguRhulumende weHlandla lesiThandathu, owathatha iintambo zokubusa ngomnyaka wee-2009 wokuvula amathuba wemisebenzi aziingidi ezihlanu. Amahlelo alungisiwe ukuphumelelisa amathuba wemisebenzi aseleko azii-390 973 ngenyanga kaNtaka 2024. 
1.4.5.    Kilawa amathuba wemisebenzi azii-4 609 000, iimfunda ezintathu eziphuma phambili lapha amathuba wemisebenzi avulwe khona kuKwaZulu-Natala, lapha kuvulwe imisebenzi esi-1 064 000 (eyi-23%), ilandelwe yiPumalanga Kapa ngee-903 789 (eyi-20%) kulandele iTjingalanga Kapa ngee-508 954 (eyi-11%). 
1.4.6.    Nanyana amanye wamathuba wemisebenzi la angewesikhathi esifitjhani ukufikela kesiphakathi, amanye wawo agcine ngokuba misebenzi yasafuthi. Amanani la godu aveze kobana abahlanganyeli abangaphezulu kwama-20% bafumene imisebenzi ngaphandle kwe-EPWP. 
1.4.7.    Abahlanganyeli abanengi be-EPWP baqede amadiploma wabo ngepumelelo emikhakheni efana neyezokupheka begodu abanye baqatjhelwa safuthi emkhakheni wezokuvakatjha. Ngaphezulu kwamathuba wemisebenzi, i-EPWP isiza ngokunengi mayelana nokwethulwa kwezenzelwa, ukuthuthukiswa kweensetjenziswa emphakathini kunye nepilo engcono.
1.4.8.    Yimali ema-R52 wamabhiliyoni esele inikelwe abasebenzi be-EPWP njengembadela yomsebenzi owenziwe esiGabeni IV. 
1.4.9.     Ngaphezulu kwalokho, amabubulo ama-600 aphumelele ukusikima bekanzinza ngehlelweli. 

2.    Eziphathelene Norhulumende

2.1.    Amakhetho Welizweloke Womnyaka wee-2024
2.1.1.    Ikhabinethi isamukele isimemezelo sikaMengameli u-Cyril Ramaphosa esithi ilanga lamaKhetho Welizweloke nguLesithathu, 29 kuMrhayili 2024, ngemva kokubonisana kwakhe neKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko yeSewula Afrika nabondunakulu bazozoke iimfunda ezilithoba ngobujamo bokulungela amakhetho welizweloke neweemfunda.
2.1.2.    Ikhabinethi imeme boke abantu, khulukhulu ilutjha, ukusebenzisa ilungelo labo lokuvowuda. Iminyakanyaka eminengi yokuzinikela nokulwela ikululeko yethu iphethe ngelungelo lokuvowuda lenengi lamaSewula Afrika ngomnyaka we-1994. Umzabalazo wethu wekululeko waqinisekisa ilungelo lomSewula Afrika omunye nomunye lokuba bahlanganyeli ehlelweni lethu lentando yenengi. 
2.1.3.    Amakhetho womnyaka lo athomana nokugidingwa kweminyaka ema-30 yeKululeko, ekuyipumelelo eqakathekileko yeSewula Afrika njengombana isipha ithuba lokuzindla ngepumelelo yethu begodu sifune neensombululo zeentjhijilo ezinekani/ezibhalelelako.

2.2.    IsiQhema sikaMengameli esiQalene Nemiraro YokungaSebenzi Kuhle kukaMasipala weThekwini
2.2.1.    Ikhabinethi iyelele umhlangano kaMengameli u-Ramaphosa obekhona ngeLesihlanu, 23 kuMhlolanja 2024 neKundla yezeRhwebo namaBubulo (i-Durban Chamber of Commerce and Industry) ukukhulumisana ngamahlelo ahlukahlukeneko adoswa phambili ngurhulumende welizwe ukusiza uMasipala weDorobha eliKhulu iThekwini ukutjheja iintjhijilo ezidlangileko njenganje ezifaka zamanzi, igezi nemithangalasiseko.
2.2.2.    UMengameli usungule isiQhema esizokuQalana Nemiraro yokungaSebenzi Kuhle kukaMasipala weThekwini esirholwa nguye ngomnqopho wokurhaba ukulungiswa kweentjhijilo ezithinta uMasipala weDorobha eliKhulu iThekwini. Isiqhemesi – esakhiwe boNgqongqotjhe, uMasipala Omkhulu weThekwini kunye neenkhulu zamabhizinisi - sizakwethula imibiko kuMengameli qobe.

2.3.    UmButhano weHlandla le-14 Wekulumo-pendulwano ngomThethokambiso (i-PDF) wesiQhema sePhasiloke esiQalene naboTitjhere kezeFundo
2.3.1.    Ikhabinethi ukutjhejile ukubamba ngepumelelo i-PDF ye-14 yesiQhema sePhasiloke esiQalene naboTitjhere kezeFundo e-Sandton, ngeJwanasbhege ngoMvulo, 26 kuMhlolanja 2024.  Ihlanganise iimphathimandla zefundo ezivela ephasini zombelele ukuzokwakha ukubambisana, ukwabelana ngelwazi nokutjheja indima ebakhona ekufikeleleni Ihloso Yokuthuthuka Okunzinzileko kwesiGaba sesi-4 mayelana nefundo eyikhwalithi. 
2.3.2.    I-PDF ikhuphe Umbiko Wephaneli Yezinga Eliphezulu mayelana Nebizelo Lokufunda begodu yahloma noMbiko wephasi loke wokutlhayela kwabotitjhere.
3.    Ukulwa Nobulelesi
3.1.    Ikhabinethi ibuke Ibutho Lamapholisa weSewula Afrika ngokusebenza ngokuzikhandla, okudosele ekutheni kubotjhwe abantu abalikhomba mayelana nokubulawa kuka-Kiernana 'AKA' Forbes nomnganakhe u-Tebello 'Tibz' Motsoane. Abasolwa ababili babotjhwe eSwatini begodu basalinde ukuthuthuselwa elizweni lekhethu. 
3.2.    Ukubotjhwa lokhu kuza ngemva komsebenzi obudisi owenziwe mapholisa eenyangeni ezimbalwa ezidluleko.  Abasolwaba bafaka hlangana umlungelelanisi, abadumuzi, umzumi wabongazimbi, kunye nomuntu oqatjhe ikoloyi neengidi.

4.    Zobudlelwano Bamazwe Ngamazwe

4.1.    UmButhano weHlangano yoBunye bamaZwe we-Afrika wama-37
4.1.1.    Ikhabinethi iwuthabele umsebenzi owenziwe emButhanweni we-AU obegade ubanjelwe e-Addis Ababa, e-Ethiopia nakali-17 ukuya nakali-18 kuMhlolanja 2024, oveze ihlelo lamaqalontanzi we-Afrika wangomnyaka wee-2024 ukuya phambili. UMengameli uRamaphosa uhlanganyele nabanye abarholi be-Afrika ekulumiswaneni yamaqalontanzi aqakathekileko wekhonthinenthi afaka hlangana ukuthula nevikeleko, ukutjhuguluka kwetlayimethi, ukuthuthukiswa komnotho nendima edlalwa yi-Afrika ebujameni bamazwe ngamazwe. 
4.1.2.    Umbuthano lo wamukele Ihlelo Lesibili Leminyaka eliTjhumi Yokuphumelelisa i-Ajenda ka-2063, elizakuphehla amahlelo afana newesiPhande sokuRhwebelana ngeKululeko eKhonthinenthini ye-Afrika (i-AfCFTA) lapho iSewula Afrika ilima khona indima eqakathekileko.
4.1.3.    UMengameli uRamaphosa wethule godu nombiko wekhonthinenthi wokuqalana nombulalazwe oyingongwana yekhorona (i-COVID-19) nezinga lokulungela amanye amalwele angaba khona esikhathini esizako, ngokwakhe njengomjameli wehlelo lokuphendula le-AU ku-COVID-19. Umhlangano lo ugandelele nokuqakatheka kokubuyisa zomnotho nezehlalakuhle ngemva kwe-COVID-19, kunye neemfundo ezifundiweko ngokulungela umbulalazwe nokuqalana nawo kunye nokuvikeleka kwekhonthinenthi. 
4.1.4.    UMengameli umeme boke abarholi be-Afrika ukobana baragele phambili nokuthuthukisa amazinga wokuyelela kwamazwe wawo mayelana nemibulalazwe engahle yehle esikhathini esizako begodu wabakhuthaza nokobana bathathe isikhundla esinzinzileko nesifanako se-Afrika mayelana nokulungela kunye neendlela zokuqalana nombulalazwe. 
 
4.2.    ISewula Afrika Izokusingatha Isiqhema Samazwe ama-20 (i-G20) beyibe nguMengameli waso ngomnyaka wee-2025
4.2.1.    Ikhabinethi iqalelele umbiko mayelana nokulungela kweSewula Afrika ukusingatha umButhano we-G20 ngomnyaka wee-2025 kunye nokuthatha ubujamo bokweNgamela. Umbuthano lo uqakatheke khulu eSewula Afrika njengombana izokuba lilizwe lokuthoma e-Afrika ukusingatha umbuthano onjengalo; awukahluki kwaphela ngesibalo sabantu esilindelweko kodwana uhluke nangomthelela olindelwe kobana uzawenza. 
4.2.2.    Ikhabinethi inethemba lokobana iSewula Afrika izakusingatha ngepumelelo umbuthano we-G20, njengombana ikhe yakwenza lokho ngeminye imibuthano emikhulu efana newe-Brazil, Russia, India, China neSewula Afrika (BRICS) neForamu yomThetho wokuKhulisa nokuNikelwa kwe-Afrika amaThuba (i-AGOA). UbeNgameli be-G20 bulethela iSewula Afrika ithuba lokudosa phambili iimfiso zamamakethe asakhulako.   
4.2.3.    Ngesikhathi isingatha i-G20, iSewula Afrika izakuragela phambili nokuhlahlwa ziimbopho zelizweli zokuthuthukisa amakareko welizwe kunye newekhontinenthi.  

B.    Iinqunto Zekhabinethi
1.    Ukusingathwa komhlangano weThoba womnyaka we-New Development Bank (NDB) 

1.1.    Ikhabinethi iqale yabe yavumela ukusingathwa komhlangano womnyaka we-NDB eSewula Afrika ngoMgwengweni 2024. 
1.2.    Sekuhlangene iminyaka elitjhumi ngemva kobana amazwe atlikitla imiTlolo yesiVumelwano se-NDB emhlanganweni wesiThandathu we-BRICS eFortaleza, e-Brazil mhlana ali-15 ukuya nakali-16 kuVelabahlinze 2014. Lokhu kwahloma isijamiso sokuthoma sokuthuthukiswa kwamazwe athuthukiswa mamazwe asakhasako nakhulako. Bekube kunje, iSewula Afrika sele inikele ngama-R25 wamabhiliyoni ekuyimali yokusikimisa ibhanga le.  ISewula Afrika ikulindele ngamehlo abovu ukusingatha umhlangano we-NDB begodu iyazibophelela ekusebenzisaneni namanye amabhanga amalunga ukufikelela ukukhula okunzinzileko nokwakha ikhonthinenthi ye-Afrika engcono. 

2.    Iqhinga Lokuqatjhwa Kwabasebenzi bezeHlalakuhle Yomphakathi (ama-SSP)
2.1    Ikhabinethi ivumele iqhinga lokuqatjhwa kwabaSebenzi bezeHlalakuhle Yomphakathi (ama-SSP) njengengcenye yokukhuphula inani labasebenzi bembusweni, beenhlangano ezingasi ngezakarhulumende nebekoro yangeqadi ngomnqopho wokujamelana nemiraro yezehlalakuhle yomphakathi ilizweli eliqalene nayo. 
2.2    Iqhingeli lisibopho esihlanganyelweko sokwakha ikoro yemisebenzi karhulumende etjheja iindingo zemiphakathi yethu nokwehlula imiraro yomphakathi efana nobulelesi, inturhu eqothele bobulili obuthileko nokubulawa kwabantu abasikazi, ukuba sidisi kwelutjha, ukutlhorisa, amakhaya aphethwe bentwana, imiraro yamagulo womkhumbulo nokusebenzisa iindakamizwa. 
2.3    Iqhingelo godu linqophe ukwendlala isisekelo sekusasa eliqinileko neliqalelela woke umuntu wemphakathini kunye nomphakathi onetjhejo.  

3.    UmTlamomgomo wemiBono Ohlathulula Ngokupheleleko Iimbonelelo Zehlalakuhle Yomphakathi
3.1.    Ikhabinethi iqale yabe yavumela ukukhutjhwa kwesimemezelo semibono yomphakathi mayelana  nomTlamomgomo wemiBono Ohlathulula Ngokupheleleko Iimbonelelo Zehlalakuhle Yomphakathi welizweli. 
3.2.    UmTlamomgomo lo unqophe ukwethula ihlelo elikatelelekileko leembonelelo zombuso elinikela ngeenzuzo zomhlalaphasi, ukukhubazeka nokuhlongakala kibo boke abasebenzi.  Abarhola imali ephasi iminikelo yabo izakusekelwa ngokukhambisana nemithetjhwana esele ikhona. UmTlamomgomo lo uphakamisa bona kuhlaliswe kuhle iindlela ekutheliswa ngazo abantu abadala ehlelweni lomthelo nelesibonelelo sabalupheleko ngomnqopho wokulungisa ukungaphathwa ngokufanako kwabantu abalupheleko kilamahlelo amabili. 
3.3.    Ngaphezulu kwalokho, umtlamomgomo lo unqophe ukuphakamisa amatjhuguluko weenjamiso ukwenzela bona kube nokukhambelana lokha nakwenziwa imithethosisekelo yokuvikelela komphakathi khona kuzakulawuleka ngcono, kube nomehluko ekwethuleni izenzelwa zomphakathi nokuqinisekisa ilawulo, ukubusa nokwengamela okuphumelelisako kiwo woke amahlelo wokuvikeleka komphakathi.    

C.     Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana   nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.    Ukuqatjhwa kukaNom. Snike Thulani Sibuyi esikhundleni sokuba nguNobhala weButho lamaPholisa emNyangweni we-Civilian Secretariat for Police Service. 
2.    Ukuqatjhwa kukaNom. Xolile Sizani esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (CEO) ye-PetroSA.
3.    Ukuqatjhwa kukaMm. uNombulelo Guliwe esikhundleni sokuba ngu- CEO yezamaVakatjho weSewula Afrika. 
4.    Ukungezelelwa kwegontraga yomsebenzi kaMm. U-Totsie Mamela-Khambula esikhundleni sobu-CEO ku-Ejensi yeemBonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika (i-SASSA). 
5.    Ukuqatjhwa kukaMm. uMapatane Elizabeth Kgomo esikhundleni sobu-CEO ku-Municipal Infrastructure Support Agency.
6.    Ukubuyiselwa esikhundleni kwamalunga webhodo i-Central Energy Fund (CEF) nokuqatjhwa kukaMm. U-Ayanda Noah esikhundleni sokuba nguSihlalo.

7.    Ukuqatjhwa kwamalunga webhodo yezeVakatjho eSewula Afrika: 
7.1.    UMm. uMakhosazana Khanyile (USihlalo); 
7.2.    U-Adv. Lizelle Dominique Jordan (USekela Sihlalo);
7.3.    uDorh. Gregory J Davids;
7.4.    UNom. Ikaneng Ephraim Pilane;
7.5.    UPhrof. Motlhago Stella Bvuma;
7.6.    UMm. uNqabomzi Haya;
7.7.    UNom. Rajesh Mahabeer;
7.8.    UNom. Ayanda V Mazibuko;
7.9.    UMm. Maija de Rijk-Uys; 
7.10.     UDorh. Mzolisi Michael Toni; no- 
7.11.     UMm. Uveshnee Pillay njengomJameli womNyango wezamaVakatjho. 

8.    Ukuqatjhwa kukaSihlalo neSekela likaSihlalo Bebhodo yabelusi bemali i-Independent Development Trust: 
8.1.    Adv Kwazikwenkosi Mshengu (Usihlalo); no
8.2.    Mm. Karabo Siyila (Sekela Sihlalo).

D.    Iminyanya Ezako

1.    Inyanga Yamalungele Wobuntu 
1.1.    Ukugidingwa kweNyanga Yamalungelo Wobuntu neLanga lamaLungelo woBuntu kwanonyaka kumhlana ama-21 kuNtaka kuzakugidingwa emalangeni ambalwa ngaphambi kokugidingwa kweminyaka ema-30 yekululeko ngoSihlabantangana.
1.2.    Ngaphasi kwesiqubulo esithi: "Amatjhumi amaThathu wemiNyaka yokuHlonipha nokuLwela amaLungelo wobuNtu", iKhabinethi imema boke abantu kobana balime yabo indima ekuqiniseni amalungele wethu wobuntu, nokuvikela ikululeko yethu eyafumaneka budisi.

2.    Imbizo kaMengameli yeHlelo lokuThuthukiswa kweeYingi (i-DDM)
2.1.    UMengameli uzakusingatha Imbizo ye-DDM kaMengameli ngeLesine, 
7 kuNtaka 2024 kuMasipala wesiYingi seNkangala  eMpumalanga.
2.2.    Imbizo le ibuthelela abarholi abavela eengabeni ezintathu zikarhulumende bazokukhulumisana nabahlali ngeentjhijilo zokwethulwa kwezenzelwa zomphakathi bahlele namahlelo wokwenza ukwethulwa kwezenzelwa zomphakathi kube ngcono nokuthuthukisa umphakathi wendawo.
2.3.    Imbizo ye-DDM kaMengameli namakhambo wokwengamela sele abanjwe kizo zoke zoliThoba iimfunda njengengcenye yemizamo yokugandelela imisebenzi eyenziwako yokwenza ngcono ihlalakuhle yabahlali.
2.4.    Ikhabinethi imema abahlali bakaMasipala wesiYingi seNkangala neendawo eziseduze bona bakhambele Imbizo le bakwazi ukukhulumisana nabajameli babo ngeentjhijilo ezibathintako.

3.    UmHlangano Omkhulu Wokuthuthukiswa Komthangalasisekelo Ngokunzinzileko eSewula Afrika (SIDSSA) 2024 
3.1.    Koke sele kujame ngehlelo lakhona mayelana ne-SIDSSA 2024, ezakubanjelwa eKapa kusukela nakali-17 ukufikela nakali-19 kuNtaka 2024. I-SIDSSA ibuthelela ndawonye abalimindima abaqakathekileko ekorweni yemithangalasiseko abaphehla ibelo lesisomali yemithangalasiseko elizweneli.
3.2.    Ukuthuthukiswa komthangalasisekelo kumsebenzi oqakathekileko kurhulumende wombuso owathatha iintambo zokubusa ngomnyaka wee-2019, njengombana kusiza ekukhuliseni umnotho nokuvula imisebenzi. I-SIDSSA izakutjengisa ngendima esele iyenzile ekusebenziseni iHlelo Lesisomali Yemithangalasisekelo elavunyelwa yiKhabinethi ngoMrhayili 2020. 
4.    Ikhonferensi Yesibili Yabosomabhizinisi Abakhulu Abanzima Nabathumela Ipahla Abayikhiqizileko Emazweni Wangaphandle
4.1.    Ikhonferensi yesibili yabosomabhizinisi abakhulu abaNzima nabaThumela iPahla abayiKhiqizileko emaZweni wangaPhandle izakubanjelwa e-Sandton Cenvention Centre eJwanasbhege ngeLesithathu, 20 kuNtaka 2024. 
4.2.    Ikhonferensi le izakutjheja ipumelelo yamabubulo begodu ithokoze namarhwebo asebenza ngomoya wepumelelo nokusungula, begodu atjengisa ukuvula amathuba wemisebenzi, ukurhweba ngendlela elungileko nenekhwalithi. Mafemu angaphezulu kwama-600 aphethwe ngabanzima asekelwa mNyango wezeRhwebo, amaBubulo nokuSungula akhombise imali eyenziweko engaba ma-R80 wamaBhiliyoni ngomnyaka wee-2023/24, okukhombisa imiphumela ephathekako lokha nakubuthelelwa abosomabhizimisi abanzima emnothweni wezamabhizimisi.

E.    Imilayezo

1.    Siyabathokozisa
Ikhabinethi ithokozisa abalandelako: 

1.1.    Ukuqatjhwa kukaMm. Michelle Phillips esikhundleni sokuba yi-Group CEO kwaTransnet noMm. uNosipho Maphumulo esikhundleni sokuba yi-Group Chief Financial Officer kwa-Transnet. Ukuqatjhwa lokhu kuqakatheke khulu emsebenzini owenziwako ukwakha ngobutjha inani labasebenzi ngaphakathi kwaTransnet njengengcenye yomsebenzi owenziwako ukubuyisa amandla wokuthutha ipahla ngeentimela elizweni lekhethu. 
1.2.    UNom. Wamkele Mene ngokukhethelwa godu esikhundleni sokuba nguNobhala Zombelele we- AfCFTA.
1.3.    UNom. Sibusiso Ngalwa ongusihlalo njenganje kuForamu Yabahleli Belizwe leSewula Afrika (i-SANEF), ngokuqatjhwa kwakhe kuKomidi yesiGungu seForamu Yabahleli be-Afrika. 
1.4.    I-Banyana Banyana, isiqhema sebholo erarhwako sabomma, ngepumelelo yabo yokufika emlenzeni wesibili we-CAF Women's Olympic Qualifiers. Isiqhemesi sithumbe emdlalweni wemilenze emibili ngamagondelo amaNe eliZeni (4-0), begodu bazokuqalana nesiqhema se-Nigeria emzombeni wokugcina ngoSihlabantangana 2024.

2.    Silila Imbiko
Ikhabinethi itjhiriya umndeni nabangani kunye nabasebenzisani balaba: 

2.1.    UKaputeni Simon Mkhulu Bobe no-Lance Corporal Irven Thabang Semono beButho Lezokuvikela leSewula Afrika (i-SANDF), ababulewe e-Democratic Republic of Congo (DRC) mhlazana ali-14 kuMhlolanja 2024. Bebayingcenye yamaJoni Wokuncengelela ukuthula alethwe yiHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi yamaZwe ase-Afrika engeSewula e-DRC, eyaziwa ngokuthi yi-SAMIDRC, ethunyelwe ukubuyisa ivikeleko, ukuthula nenzinzo ngokukhambisana noMbono we-AU "wokuQeda Izipi Nokubulalana kungakafiki umnyaka wee-2030". Ikhabinethi ifisela namanye amajoni amathathu alimele kilokhu ukusahlelwa ukululama okumsinya.
2.2.    Abantu abane beMpumalanga abahlongakele engozini yebhesi ePaulpietersburg, KwaZulu-Natala ngesikhathi babuya embuthanweni we-African National Congress obewubanjelwe eThekwini.

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma. uNomonde Mnukwa
UmJaphethe womKhulumeli kaRhulumende
Inomboro kafunjathwako: 0836537485
 

More on

Share this page

Similar categories to explore