IsiTatimende Somhlangano WeKhabinethi Wangomhla ama-5 kuNtaka 2014

1.  Iinqunto ZeKhabinethi Ngeendaba Zanje Nezehlakalo Ezizako

1.1  IKhabinethi isibuyelela beyiyasigandelela isibawo sikaMengameli u-Jacob Zuma abawa ngaso urhulumende, amabhizinisi namayuniyoni kobana basebenzisane ngokulekelelana ukuhlumisa umnotho wekhethu ngebelo elizakwandisa ukuvuleka kwemisebenzi.                                  
      
IKulumo yobuJamo beNarha kunye neKulumo yesAbelo seeMali zendlale isisekelo sokuphumelelisa umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke onamandla, ozakusebenza embusweni omutjha wangemva kwekhetho.

IsAbelo seeMali seliZwe sehlandla lama-21 sombuso wentando yenengi nangambala sicoca indaba emnandi esicocela ukuthi silitjhugulula njani ilizwe nokuthi siwuqotjha njani umraro wobuchaka, wokungalingani  kunye newokutlhogeka komsebenzi – ngaphezu kwakho koke, senza lokho esikwenzako ngemithombo yamandla elinganiselweko.

1.2 IKhabinethi izwakalise ukusilingeka kwayo ngokubulawa kwabantazinyana abancani ababili mhlapha nje, ngoba batjho  kugcinwa amasiko wekolo ethileko. Izenzo ezifana nalezi azamukeleki elizweni lekhethu. Njengoba umThethosisekelo ulivikela kangaka nje ilungelo lokuphila, nanyana ngubani owenza icala isandla somthetho sizakusebenza ngaye ngokupheleleko.                                       

1.3 IKhabinethi ithokoza woke amaSewula Afrika neenhlangano zoke ngemizamo yabo yokubabalela nokulondoloza igezi, khulukhulu lokho igezi nayigandeleleke khulu ngokufunwa ngobunengi elizweni loke. Nanyana iSewula Afrika isebujameni obulungileko obuyenza ikghone ukugcina iimfuneko zegezi njenganje, kodwana boke abasebenzisi begezi bakhuthazwa bona bazijayeze imikghwa yokubabalela nokonga igezi ngaso soke isikhathi.                                                

1.4 IKhabinethi izithokozisa zoke iinkolo nabotitjhere labo amagamabo enyulelwe aboNongorwana bokuFundisa bomNyaka wee-2013: Via Afrika People’s Choice, abazokunikelwa emnyanyeni wangomhlaka-6 kuNtaka 2014, e-Birchwood Conference Centre e-Gauteng. Abonongorwanaba bangenye yeendlela ezisetjenziswa mNyango wezeFundo eSisekelo zokuthokozela nokhuthaza abotitjhere abancamileko emizameni yabo   yokwakha abafundi kobanyana bazokuba zizakhamuzi ezikhuliseke kuhle zeSewula Afrika yentando yenengi, engabandlululi ngombala nangobulili. IKhabinethi godu iyabuyelela ngokutjho ngokugandelela ukuthi kumalungelo wabentwana ukufundela endaweni ephephileko nelungele ukufunda nokufundiswa.                                                             

1.5 IKhabinethi ithokozela isekelo eliphikeleleko loMnyango wezeSayensi nezeThekhnoloji, lokusekela iFestivali yeSayensi yeliZweloke, ebizwa ngokuthi yi-Scifest Africa, ezokubanjwa ukusukela mhlana ali-12 ukuya nakali-18  kuNtaka eRhini esePumalanga Kapa, ngaphasi kommongo othi “Into the Space”.  Umnyanya lo, obanjwa qobe mnyaka, ukhuthazela isayensi, ithekhnoloji, ubunjiniyera kunye nemethemethiksi njengamathuba wokuvulela ilutjha imisebenzi yebizelo nokwenza amaSewula Afrika ukuthi abe nelwazi elingcono ngaleziimfundo esiqeda ukuzibala. Urhulumende uragela phambili ngokuzithatha njengamaqalontangi abe akhuthazele nokuthi zikhuthalelwe iimfundo zeMethemethiksi neSayensi, njengengcenye yokuthuthukisa amakghonofundwa adingwa khulu mnotho wekhethu osathuthukako.                                                        

1.6 IKhabinethi iyasithokozela isimemezelo sehlanganisela yabososayensi, i-CAPRISA Consortium ngokuthola isivikelazifo esitjha esinamandla sokulwisa iNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV). Irhubhululo elimalungana nalokhu  likhuluma ngesilingelelo esiveza ukuthi umma othileko waKwaZulu-Natala one-HIV, umzimbakhe ukghone njani ukuzakhela isivikelazifo esinamandla sokulwisa ingogwana le ebesele vele ikhona eengazini zakhe.    Irhubhululweli, elimenyezelwe kujenali eyaziwako yezesayensi, i-Nature, lihlathulula ukuthi isiqhema sabarhubhululi sizithole njani iimvikelazifo emzimbeni kamma loyo, sazithatha sayozandisa ngokuzibuyelela njengoba zinjalo elabhorathri. Ngemva kwalokho-ke leziimvikelazifo ezandiswe ngokuzibuyelela   zithethwe kwalingelelwa ngazo elabhorathri, kobanyana zizokukhanyisa indlela nerherho lokuvikela izifo emzimbeni kamma loyo ngokwakha leziimvikelazifo ezinamandla.   Sekunethemba elihle-ke ngamaqhinga wokukhandela ukungenwa yi-HIV nangokwelapha isifo sentumbantonga ngokwaso esikhathini esizako, ngenca yalelilwazi elitjha elitholakele kilomma waKwaZulu-Natal ngendlela umzimba uzivikela ngakho nawusahlelwa yi-HIV. Nokho-ke lokhu okutjha okusandukutholakala akusintatha eyelapha i-HIV neNtumbantonga (i-AIDS); ngalokho-ke urhulumende ukhombela woke amaSewula Afrika ukuthi aragele phambili ngokuzihlolisela i-HIV namkha aragele phambili ngokusebenzisa iSigogobalisi seNtumbantonga, kilabo esele kutholakele ukuthi batshwayeleke ngesifesi.                                                                                                                                 

1.7  UMengameli u-Jacob Zuma uzokwethula ikulumo emNyanyeni wokuGidinga iLanga lamaLungelo wobuNtu mhlana ama-21 kuNtaka ngaphasi kommongo othi “Sithokozela Ama-20 wemiNyaka yokuTjhugulula iPilo ngamaLungelo wobuNtu!”  e-Sharpville Cricket Grounds e-Gauteng. Nje-ke iKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika bona athokozele ukuhlala elizweni eliqinisekisa bona angeze kuphinde kwenzeke ukuthi kube nomSewula Afrika owemukwa ubuntu bakhe, kungakhathalelwa ukuthi umuntu ungewobutjhaba buphi, ubulili bani, ukholelwa kiyiphi ikolo begodu nokuthi  umuntu loyo wenyula ukuzwana nabantu babuphi ubulili. Soke sithwele isibopho sokuqinisekisa ukuthi irekhodi lethu lamalungelo wobuntu liyalondolozwa beliqiniselwe iinzukulwani zangomuso.                                                                           

1.8  IVeke yaManzi izokusikinyiswa e-Bushbuckridge mhlana ali-14 kuNtaka, kanti-ke izakuraga njalo ngeminyanya embadlwana, bekube kumhlana ama-23 kuNtaka 2014. IVeke yaManzi izakusikinyiswa ngokwehliswa kweempompi etjhafu i-South Vertrical Shaft emayini edala i-ERPM; Lapha-ke kuzabe kuqalenwe nomraro wokucabheleka kwamanzi nge-esidi ephuma eemayini, i-Acid Mine Drainage e-Central Witwatersrand Basin. Ngemva kwalokho, kiyo yoke iveke leyo kuzabe kudluliswa imisebenzi yokuhlanza amanzi asilaphazekileko bekuragwa namahlelo wokusabalalisa amanzi ngobunengi eemfundeni ezimbadlwana.     Ummongo wanonyaka weVeke yaManzi uthi “ Amanzi ayiPilo – Ama-20 wemiNyaka yokuPhakela Amanzi wokuThuthukisa iHlalakuhle nomNotho.”  IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi awababalele amanzi, begodu isabuyelela nanje itjho iyagandelela ukuthi kuyafuneka ukuthi amanzi ahlale alondolozwa, ababalelwe, njengoba ayindlala kangaka nje, kobanyana azokwanda    amaSewula Afrika awafumanako.                                                                                                              

1.9   IKhabinethi ibikelwe ngepumelelo yeMbizo yeNdaba yeLutjha ye-Ofisi kaMengameli ebeyingeyokuthoma, ebeyibanjwe ukusukela mhlana ama-28 kuMhlolanja ukuyokufika mhlaka ama-3 kuNtaka 2014, Ekurhuleni. IMbizo yeNdaba yeLutjha le beyisingathwe li-Ofisi likaMengameli, nomNyango wezokuThuthukiswa komNotho ( i-EDD), ne-Ejensi  yesiTjhaba yokuThuthukisa iLutjha ( i-NYDA).    Imbizo yeNdaba le igcwalise yaqinisa isiVumelwano sokuVulelwa kweLutjha imiSebenzi esatlikitlwa ngenyanga kaSihlabantakana ngo-2013.  Isivumelwanesi satlikitlwa ngurhulumende, amabhizinisi kunye namayuniyoni.  UMengameli u-Jacob Zuma wethula ikulumo eqakathekileko eMbizweni yeNdaba, la kwakukhona khona ilutjha elima-500, ubuncani bakhona, elivela kizo zoke iimfunda. Bambadlwana abongqongqotjhe abahlanganyela emikhulumiswaneni yeenqhema ngeenqhema, bazisa ilutjha ngamahlelo karhulumende aqalene namathuba wemisebenzi welutjha. Ngaphezu kwalokho, kwavunyelwana nangamaqhinga azakwenza uMengameli naboNgqongqotjhe ngokwahlukahlukana banande basebenzisana nelutjha, ngomnqopho wokuphumelelisa indaba yokuvulela ilutjha imisebenzi.    
                                                                                                       
1.10 IKhabinethi iyitjhejile ipumelelo yeKhonferensi yokuBonisana ekhanjelwe babantu abanengi kwamambala, ikhonferensi emalungana nomTlamomgomo wemiBono ngezeThekhnoloji yeLwazithintwano eLungelelweko, eyabanjwa mhlana ama-3 kuNtaka 2014. IKhabinethi ikhuthaza umphakathi bona ukukhuthalele ukuba khona emihlanganweni yomphakathi yokulalela umTlamomgomo wemiBono eemfundeni ngeemfunda, ezokuthoma e-Rustenburg mhlana ali-7 kuNtaka. UmTlamomgomo wemiBono lo uzokuhlahla indlela yokuqedelela uMbikomthethokambiso  phakathi komnyaka lo; umBikomthethokambiso  lo-ke uzakuvula itlhatlha lokutjhugulula ukubethwa kwemithetho ePalamende ngeendlela ezizakuqalelela amatjhuguluko anabileko weThekhnoloji yeLwazithintwano leminyakaneni   esandukudlula le.                                                                            

1.11  IKhabinethi iyathokoza ukubona bona solo kwemukelwa i- “SA Connect”    uMthethokambiso we-Broadband namaQhinga wakhona     mhlana ama-4 kuNobayeni  2013, zima-782 iinkolo esele zifakelwe imitjhiningqondo namalabhorathri wethungelelwanohlanganiso; kwasikinyiswa IKamva e-Skills Institute, ngokunjalo kwajanyiswa ne-National Broadband Advisory Council.                                                                                                            

1.12   UmNyango wezeBhoduluko uzokusingatha iKhonferensi yeenQhema ye-11 – (i-COP11) ukusukela mhlana ali-17 ukuya nama- 21 kuNtaka 2014, e-Cape Town International Convention Centre, ngaphasi kommongo othi : “ Promoting Blue Growth in Africa: Towards Sustainable Management of Marine Resources.”   I-COP11, ebanjwa qobe ngemva kweminyaka emibili, ihlanganisa abongqongqotjhe bezebhoduluko bamazwe ama-22, ekumamazwe alawulwa Sivumelwana sokuSebenzisana i-Convention for Coopeartion in the Protection, Management and Development of the Marine and Coastal Environment of the Atlantic Coast of the West, Central and Southern Africa Region.  IKhonferensi yomnyaka wee-2014 izakubuyekeza imisebenzi neenqunto ezathathwa ngomnyaka wee-2012/13; isabelo seemali sika-2014/15,  bese ilawula nangokuthi kufuneka kuthathwe gadango bani lokuphumelelisa lesi siVumelwana nomTlamo wokwEnza waso.  
 

IKhonferensi le izakubuye ibeke ukuthi iinqhema ngeenqhema zingawusekela njani umqondo we- “Blue Growth” njengendlela yokulawula nokulondoloza imithombo yamandla yelwandle.

1.13 IKhabinethi ithokozise isiQhema seKhrikhethi seSewula Afrika sabaDlali abangaPhasi kweMinyaka eli-19 ngokuphumelela kwaso kuhle emdlalweni waso wokuthoma weBhigiri yePhasi ngaphasi komKhandlu weKhrikhethi wenTjhabatjhaba e-Dubai. Ukudlala kuhle ngokubabazekako kwesiqhemesi kuyindlela yokukhuthaza boke abadlali abasesebatjha ukuthi basebenze ngetjisakalo yokuphakamela phezulu.  

1.14   IKhabinethi ilitjhejile neLanga laboMma    lenTjhabatjhaba elizako, elimhlana abu-8 kuNtaka 2014. Ilangeli kazi livulela amaSewula Afrika ithuba lokuthokoza nokubuka  abomma beSewula Afrika ngepumelelo yabo  nangokuzidela kwabo emiphakathini yekhethu. AmaSewula Afrika kufuze bona ayiveze indima yetuthuko esele yenziwe miphakathi ngemiphakathi, nesele yenziwe yiSewula Afrika yoke ekuphakamiseni amalungelo wabomma.   Njengoba umThethosisekelo wethule isendlalelo esihle samagugu nekambisolawulo, kusibopho sethu soke ukuvikela abomma besenze nesiqiniseko sokuthi bahlonyiswa ngamandla azabenza babe zizakhamuzi ezilingana nezinye ekuthuthukisweni komnotho welizwe lekhethu nekuthuthukiseni ilizwe ngokwalo.          
                                                                         
2   Imikhulumiswano yeKhabinethi Nokuthathwa kweenqunto 

2.1  IKhabinethi ivumele ihlelo elinabileko lokubonisana, ngomnqopho wokwandisa iimfundiswa ezineziqu nezifundele umsebenzi webizelo. Lokhu-ke kuzakuletha itlhatlha elizakuvula ithuba elingcono lokusebenzisana ngokubonisana, lokulungelelana nelokuzwana hlangana neenhlangano zebizelo, imikhandlu yekhwalithi ehle, amabubulo, amaziko wefundo ephakemeko kunye norhulumende.

Lokhu-ke kuzakusiza ekwakhiweni kweensebenzi ezinekghono, nejima elisebenza ngokuzikhandla ngomnqopho wokusekela ihlelo lokuthuthukisaeliphelele ngakho koke.                                                                                            

2.2  IKhabinethi iphasise umThethomlingwa wokuKhibelela weTjhorensi  yabangasaSebenziko 2014 bona wethulwe ePalamende. Umthethomlingwa weTjhorensi yabangasaSebenziko ukhitjelelwa kwehlandla lesibili , umThetho Nomboro 63 wee-2001.
  
Iinkhibelelwezi ziya phambili zirhobhisa imiphumela emimbi namaqaphazela wokutlhogeka komsebenzi phezu komnotho nakuhlalakuhle yabantu; lokho-ke amatjhuguluko akwenza ngokukhambisana namazinga weHlangano yeenSebenzi yeenTjhabatjhaba; lokhu kwenzeka ngokubala nabafundi abasafundela umsebenzi kunye neensebenzi zombuso ezingakavikelwa mThetho lo njenganje.        
                                                                                                         
Ukuthoma ukusetjenziswa komThethomlingwa wokuKhibelela wee-2014, kuzakwenza ukuthi sandiswe ukusukela esikhathini esiziinyanga ezibunane siyokuba ziinyanga ezili-12 isikhathi sokubhadelwa ngeenzuzo zangeqadi emuntwini owenze umsebenzi; ngale indlela-ke umuntu loyo ufumana ithuba lokuba nento ayitholako isikhatjhana eside, nakasafuna omunye umsebenzi.
Umuntu owenze umsebenzi uzakuba nesikhathi esingezelelweko sokufaka itleyimu ukusukela eenyangeni ezintandathu ukuya eenyangeni ezili-12. Isikhathi esandisiwekwesi-ke sizakuvula nethuba lokuthi kukhethwe umuntu namkha abantu abazakuba ziindlalifa, nakwenzekako ukuthi umuntu owenze umsebenzi abhubhe. 

3 Ukuqatjhwa   
IKhabinethi iphasise iinkhundla ezilandelako:

3.1 UNom. Daan du Toit esikhundleni sokuba liSekela likamNqophisi Zombelele: Zobudlelwano bokuSebenzisana kweenTjhabatjhaba neenseTjenziswa emNyangweni wezeSayensi neThekhnoloji.
3.2 UNom. Garth Strachan esikhundleni sokuba liSekela likamNqophisi Zombelele : ZokuThuthukiswa KomThethokambiso WezamaBubulo emNyangweni wezeRhwebo namaBubulo.
3.3  UMm. Malebo Mabitje-Thompson esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: ZokuKhuthazela iTuthuko kezamaBubulo eMnyangweni wezeRhwebo namaBubulo.
3.4 IBhodi yeHlangano yeenTjhorensi zoBungozi obuKhethekileko yeSewula Afrika,  (i-SASRIA) ekuyiHlangano yomBuso (SOC)
a)   Ukubekwa ngobutjha kukaNom. Cedrick Mnwabisi Masondo esikhundleni sokuba mNnqophisi oPhetheko nokuba mNqophisi oPhetheko weBhodi.
b) Ukubekwa ngobutjha kukaMm.  Karen Pepler esikhundleni sokuba mNqophisi oPhetheko eBhodini.
c) Ukubekwa esikhundleni kukaMm. Tando Mbatsha esikhundleni sokuba mNqophisi ongakaPhathi.
d) Ukubekwa esikhundleni kukaMm. Tshwarelo Moutlane esikhundleni sokuba mNqophisi ongakaPhathi.

Imibuzo inganqotjhiswa ku: Phumla Williams (UMjaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore