Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla ama-23 kuSewula 2013

24 Oct 2013

IKhabinethi beyibambe umhlangano wayo ojayelekileko eKapa mhlana ama-23 kuSewula 2013.

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sanje

1.1 IKhabinethi yemukela iragelophambili esiyibonako ngejima lelizwe lokusatjalaliswa komthangalasisekelo womphakathi yiKomitjhini kaMengameli yokuHlanganisa imiThangalasisekelo (i-PICC). Mhlaphanje uMengameli uJacob Zuma wahloma isibalo samaphrojekthi aqediweko njengengcenye yeHlelo lokuThuthukiswa komThangalasisekelo. Lokhu kufaka hlangana umsebenzi weendlela i-R81 ne-R71 eziseLimpopo, isitetjhi sesitimela i-Brigde City esizakusetjenziswa babantu be-Umlazi e-Durban nomnyanya wokuphendula isoyi eMayini yakwa-De Beers ese-Venetia, eVhembe eseLimpopo.

Ingasikade uMengameli uzokuhloma amanye amahlelo womthangalasisekelo wesiZinda sokuThuthukiswa kwamaBubulo (i-IDZ) e-Saldanha Bay eseTjingalanga Kapa; avakatjhele isiza seDamu i-De Hoop esiseLimpopo, ahlome iinkoloyi zokuthoma ezenziwe eSewula Afrika esifundeni sePumalanga Kapa begodu avule ngokomthetho isiBhedlela se-Ladybrand eFreyistata.

IKhabinethi yamukele iragelophambili eHlelweni leemBhesi ezilayitjha zibuyelela (i-BRT) zeJwanasbhege, eTshwane, eKapa ne-Rustenburg. Ihlelweli lomthangalasisekelo welizwe loke wamathriliyoni wamaranda lakha kabutjha umnotho nehlelo leenthuthi ngelizweni lekhethu.

Amaphrojekthi la abe nomthelela wokulungiselela umnotho ukobana ukhule begodu azakuragela phambili ukusiza ekuthuthukisweni komnotho nokuvulwa kwamathuba  wemisebenzi.

1.2 IKhabinethi yamukela  IsiTatimende somThethomgomo weSabelo seeMali sesiKhathi esiPhakathi esethulwe nguNgqongqotjhe wezeeMali. IKhabinethi isekela amagadango aqinileko atjhukunyiselwe urhulumende. Amagadango la azakusiza khulu ekwehliseni ukusetjenziswa kumbi kwemali karhulumende. Begodu azakuqinisekisa bona urhulumende usebenzisa iinsetjenziswa kuhle nangefanelo.  IKhabinethi yenza ikhombela yoke iminyango yombuso ophezulu neyeemfunda, abomasipala, amaziko wombuso newomthethosisekelo ukobana isebenzise imigomo yamagadango la.

1.3 IKhabinethi ihlanganyele noMengameli uJacob Zuma nomphakathi weSewula Afrika ekukhalimeni ukuhlukunyezwa, inturhu nokungatlhogonyelwa kwabentwana. IKhabinethi ibuke ama-ejensi aqinisekisa ukuthotjelwa komthetho ngokutjheja msinyana imilandu esandukubikwa.

Nasigidinga iLanga labeNtwana leliZwe mhlana ama-2 kuSinyikhaba, iKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukobana avikele abentwana njengombana babarholi bethu bangomuso. Begodu iKhabinethi ikhombela  yoke imiphakathi ukobana isebenzisane nama-ejensi aqinisekisa ukuthotjelwa komthetho ekulweni nobulelesi obudlangileko emiphakathini.                                                                                                               

Kufanele siyelele ukobana ukuvikelwa kwabentwana kumsebenzi wababelethi nemiphakathi. Kufanele sisize abomma abadinga isizo lokukhulisa abentwana babo.    

1.4 IKhabinethi yamukela isimemezelo sikaMalusi sokobana ilizwe selilungele  iinhlahlubo zikaMethrigi ukuthoma mhlana ama-28 kuSewula  ukufikela mhlana ama-29 kuSinyikhaba 2013. IKhabinethi ifisela boke abafundi abayokutlola abazii-707 136, abafaka hlangana nabafundi besikhatjhana abazii-130 000 okuhle eenhlahlubeni zabo.

Ababelethi nabatjheji bayakhuthazwa bona basekele abentwana babo lokha nabasazilungiselela iinhlahlubo zabo. IKhabinethi ikhombela abaFundi bakaMethrigi baka-2013 ukobana benze ezibukwako khona ilizwe lizazikhakhazisa ngabo.

1.5 IKhabinethi yemukele ukuhlonywa kwehlelo lokuFumaneka kokuGoma oKwaneleko i-Fetsa Tlala (Qeda iNdlala) nguMengameli uJacob Zuma eKuruman eseTlhagwini Kapa mhlana ama-24 kuSewula 2013. Ihlelweli lizakusiza imiphakathi ukukhiqiza ukugoma endaweni yomphakathi engasetjenziswa khulu. Lizakusekela abalimi abasakhasako ngomthangalasisekelo, ukuthuthukiswa kwemikhiqizo yezokulima nokuvulwa kwamamakethe amatjha, kufakwe hlangana nokuthenga kombuso.

1.6 IKhabinethi yemukele ukusungulwa  kweNdaba yezaManzi ye-Afrika ezakubanjwa nge-Sandton, eJwanasbhege, mhlana ama-24 ukuya nakama-25 kuSewula 2013. Umnyanya weNdaba lo uzokusingathwa liBandla lezokuPhepha ngeManzini leSewula Afrika  nebubulo lezamanzi. Ikhonferensi le izakunikela ngethuba kubadlalindima abahlukahlukeneko ngomnqopho wokutlama indlela yokuthuthukiswa kwendlela yamabubulo wangemanzini we-Afrika nokutlama iTjhebiswano lobu-Afrika ngetuthuko yomnotho wezamanzi nge-Afrika.

1.7 IKhabinethi itjheje iVakatjho lemBusweni  likaMengameli uZuma njengombana azokuya e-Democratic Republic of Congo (DRC) mhlana ama-29-30 kuSewula 2013. Ivakatjhweli kunqotjhwe ngalo ukuqinisa itjhebiswano ne-DRC esivumelwaneni sezepolotiki nezomnothonokuqinisa ukuzibophelela mayelana nokulethwa kokuthula neHlelo loKwakha kabuTjha ngemva kwemiGuruguru (i-PCRD) enarheni leya.

1.8 IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukobana asekele  iNyanga yokuYelelisa ngamaLungelo wabaKhubazekileko yeliZwe ezokuthoma mhlana ama-3 kuSinyikhaba ukufikela nakama-3 kuNobayeni 2013, ekuliLangalaBantu abaKhubazekileko leenTjhabatjhaba. Inyanga le izakugidingwa ngaphasi kommongo othi: “Ukuhelisa iinqabo nokuvulela yoke imiphakathi amabadi”.

1.9 IKhabinethi itjheje ngomnako ukuvuka kwenturhu nobunaba eRiphabhliki ye-Mozambique. IKhabinethi ifuna ukugandelela ukobana i-Mozambique inombuso osemthethweni nokobana nofana ngiwuphi umzamo wokuvukela umbuso uqalela phasi ukuzijamela kombuso wakarhulumende we-Mozambique nabantu bakhona. IKhabinethi ikhalima ngamagama aqinileko ukusahlela lokho.

2 Imikhulumiswano neenqunto eziqakathekileko zeKhabinethi

2.1 IKhabinethi iphasise ukuvuselelwa kwesiKhibelelo sesiVumelwano se-Kyoto. Iinkhibelelo lezi ziyingcenye yemizamo ka-2013-2020 yokwehlisa irhasi ekuhloswe ngaso ukuvikela ukutjhuguluka kwephasi okuyingozi kuvikelwe neendingoqangi zamazwe athuthukako.

2.2 IKhabinethi iphasise ukobana imibiko eHlanganyelweko yokuThoma neyeenKhathi eziThileko yeSewula Afrika ngaphasi kwesiVumelwano seenTjhabatjhaba samaLungelo womPhakathi newePolotiki ukobana ithulwe kuHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko. Umbiko lo usihlahlubo sepumelelo neentjhijilo ezikhambisana nokuhlonipha amalungelo womphakathi newepolotiki akhona kusiVumelwano nakumThethosisekelo wethu. Imibiko le itjheja isithunzi sabantu nelungelo lokulingana solo kwafika intando yenengi ngonyaka we-1994.

3 Imithethomlingwa

3.1 IKhabinethi iphasise ukukhutjhwa komtlamo womThethomlingwa wokuThuthukiswa nokuVikelwa kweTjalomali ka-2013 ukobana utjhejwe mphakathi. Umthethomlingwa unikela iphahla langokomthetho letjalomali begodu utjheja ukuvikelwa kwangokomthetho kwabatjalimali ukuya ngokweemfuneko zomThethosisekelo.  UmThetho olindelweko lo uzakuqinisa ikghono lethu lokukhanga abatjalimali bangaphetjheya nokuthumela emazweni wangaphandle umkhiqizo nokuthuthukisa ukukhula kweSewula Afrika. Umtlamo womThethomlingwa lo unqophe ukulinganisa hlangana namalungelo wabatjalimali boke ngeSewula Afrika, isidingo esifaneleko sokuvikela ngokulinganako abatjalimali bangaphetjheya nebelizweni lekhethu.

3.2 IKhabinethi iphasise ukwethulwa ePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa weenKumba eziQatjhiswako  wee-2013. UmThethomlingwa lo utjheja ihlathululo nokusetjenziswa okwavela nakusatjalaliswa umThetho weenKumba eziQatjhiswako, we-1999 (umThetho wama-50 we-1999) (njengokukhitjelelelwa kwawo ngonyaka wee-2008). Umthetho lo unqophe ukuthuthukisa amamakethe akhulako nanzinzileko ahlangabezana neendingo zeendawo zokuqatjha ezingabizi khulu  zilimaze abantu abadinywa amathuba ngesikhathi sebandlululo.

3.3 IKhabinethi iphasise ukwethulwa ePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wamaGcwetha wee-2013. UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho wamaGcwetha we-1979 (umThetho wama-53 we-1979), njengegadango lesikhatjhana, nakusalindwe ukuphasiswa nokusetjenziswa komThethomlingwa womSebenzi wobuGcwetha. Umthetho lo utjheje nokungalingani okukhona phakathi kwamagcwetha begodu uphelise iinhlangano zamagcwetha ezatlanywa ngokwemikhawulo yehlelo elapheliswako  lezabelo  (i-Transkei, i-Bophuthatswana, i-Ciskei ne-Venda). Iinkhibelelo lezi zizakuqinisekisa ukulawulwa okufanako komsebenzi wamagcwetha elizweni mazombe begodu kuqinise ukuphathwa kwebizelo lobugcwetha eendaweni ezithintekako.

3.4 IKhabinethi iphasise ukwethulwa ePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wamaGcwetha womBuso, wee-2013. Umnqopho womThethomlingwa kukhibelela umThetho wamaGcwetha womBuso, we-1957  (umThetho wama-56 we-1957). Iinkhibelelo lezi zisiza ngoburholi bokuphathwa nokutjhejisiswa kwemiSebenzi yamaZiko womBuso weSizo lezomThetho. Unqophe ukwenza lula ukuqatjhwa kweGcwetha eliKhulu elizokuphatha woke amaGcwetha womBuso atjheje neendaba ezithintekako, njengegadango lokuthoma lokusetjenziswa kwePhahla lomThetho wokuTjhugululwa kwemiSebenzi yamaZiko womBuso weSizo lezomThetho.

3.5 IKhabinethi yamukele ukwethulwa ePalamende komTlamo womThethomlingwa wokuHlahlutjwa kwePahla wee-2013. UmThethomlingwa lo uqalelela ukuhlonywa kwe-Ofisi yomHlahlubi Zombelele. I-ofisi le izakunikela ngemisebenzi yokuhlahluba ipahla etshwayelwe ukuthathwa nokutjhugululwa kwendawo, begodu nokuhlahluba iindawo zeminyango engadlulisa isibawo sokuhlahluba lokho.

3.6 IKhabinethi  yamukele ngePalamende umtlamo obuyekeziweko womThethomlingwa wokuThuthukiswa komThangalasisekelo. UmThethomlingwa lo utlama ngokomthetho -PICC nomTlamo  womThangalasisekelo weliZweloke njengendlela enqophileko yokuhlanganisa nokuthuthukisa umthangalasisekelo weSewula Afrika. UmThethomlingwa wokuThuthukiswa komThangalasisekelo unikela iphahla lomthetho lehlelo lokwakha nokuthuthukisa imiphumela yokusebenza ngefanelo.

3.7 IKhabinethi ivume ukuthi iTlhatlha lomThethomlingwa wokunikela aboMma amaThuba nokuLingana ngokobuLili lee-2013 lethulwe ePalamende.. UmThethomlingwa unqophe ukuhloma itlhatlha lomthetho lokungabandlululi ngokobuhlanga, ngokobulili nokuletha ukulingana njengalokha kutlolwe kumThethosisekelo. Begodu unqophe ukuthuthukisa ukunikelwa kwabomma amathuba, ukujameleka kwabo okulinganako ekuthathweni kweenqunto nokuvikelwa kwabo nokuthuthuka kwabo njengalokha kutlolwe kusiGaba se-9(2) somThethosisekelo.

3.8 IKhabinethi yemukele ukwethulwa ePalamende komThethomlingwa wokuPhathwa kwemiSebenzi yomBuso wee-2013. UmThethomlingwa lo ulitlhatlha elinqophe ukuthuthukiswa kwefundiso esisekelo nemigomo ekusigaba se-195(1) somThethosisekelo kwezokuphathwa kwemisebenzi yombuso; ukuqalelela ukutjhukunyiswa kwamagama nokudluliselwa wabasebenzi bombuso keminye iminyango; ukulawula ukwalelwa kwabasebenzi bombuso ukwenza imisebenzi yombuso yangeqadi; ukutjheja ukuziphatha nesithunzi okufaka hlangana ukuhlonywa kweZiko lokuziPhatha kwabaSebenzi bomBuso, isiThunzi neSizo lokuKhalinywa. UmThethomlingwa lo uthinta boke abasebenzi bombuso abakiyo yoke imikhakha.

4 Ukuqatjhwa

4.1 IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwamalunga alandelako ku-Ejensi yokuThuthukiswa kwamaBubulo amaNcani (i-Seda) isikhathi esiminyaka emithathu:

a) Dorh. Ivor Mzwandile Zwane (Usihlalo)
b) Dorh. Tebogo Job Mokgoro (ilunga elingathathi iinqunto)
c) Nom. Thakhani Makhuvha (umnqophisi ongathathi iinqunto)

4.2 Ikhabinethi yamukele  ukungezelelwa kwekontraka yokuqatjhwa kukaKkz TE Radebe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko weZiko lemiSebenzi eTlanywako yomBuso (i-CPSI).

4.3 IKhabinethi itjheje ukungezelelwa kwesikhathi sokusebenza kwamalunga ama-21 womKhandlu woboSiyazi kezeSayensi yemVelo weSewula Afrika  isikhathi esiziinyanga ezisithandathu:

a) Dorh. CJ Augustyn
b) Nom. N Baloyi
c) Phrof. ELJ Breet
d) Phrof. NH Casey
e) Dorh. F Dilika
f) Dorh. MM Dyasi
g) Dorh. JF Eloff
h) Dorh. I Gledhill
i) Nom. OSD Garegae
j) Nom. P Govender
k) Nom. TP Govender
l) Dorh. G Henry
m) Dorh. BH Koch
n) Nom. BS Maloka
o) Dorh. P Matutu
p) Dorh. S Naidoo
q) Phrof. BK Reilly
r) Phrof. HJ Siweya
s) Dorh. ME Stalmans
t) Phrof. C Van der Westhuizen
u) Dorh. G Botha.

Imibuzo inganqotjhiswa ku:
Phumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Issued by: Government Communications

Share this page

Similar categories to explore