Inkhulumo YaMengameli Cyril Ramaphosa Lemayelana Nenchubekelembili Yemitamo Yavelonkhe Yekulawula Lubhubhane Lwe-COVID-19

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kulamaviki lamabili lendlulile ngimemetele tinyatselo letengetiwe tekulawula kubhebhetseka kweligciwane lekhorona.

Ekuncumeni kwetfula letinyatselo letengetiwe, Ikhabhinethi ilandzele teluleko tetesayensi letiniketwa Likomidi Letindvuna Letekweluleka mayelana ne-COVID-19    netingcoco teMkhandlu Wavelonkhe Wekulawula Ligciwane.

Letinyatselo betiphutfuma futsi betidzingeka kulawulwa kucubuka kwesitsatfu, lekufakwa umfutfo luhlotjana lolusha lwe-Delta.

Kuchubeka nekuba ngumsebenti wetfu lohamba embili wekuncamula loluketane lwekwesuleleka ngekutsi sinciphise kusondzelelana.

Kulamaviki lamabili lendlulile, lelive belikusigaba sesine sekucaphelisa lesilungisiwe.

Loku bekukhombisa bungoti lobukhulu bekwesuleleka.
Ngesikhatsi ngikhuluma nani, ngikuvakalisile kutsi sitawubuka simo kutsi sihamba kanjani ngemuva kwalamalanga la-14 bese-ke siyabuka kutsi ngutiphi tilungiso letingentiwa.

Indlela tintfo letingayo manje, lizinga lekwesuleleka lichubeka nekuba setulu kakhulu.

Njengaloku loluhlotjana lwe-Delta lubhebhetseka ngemandla, sesibukene nekucubuka kwesitsatfu lokunemandla kakhulu kunekucubuka kwekucala nekwesibili.

Kulamaviki lamabili lendlulile, lelive beliloku lichubeke njalo libhalisa silinganiso-mkhatsini setehlakalo letinsha tekwesuleleka leticishe tibe ti-20 000 onkhe malanga.

Kwamanje, lelive linetehlakalo tekwesuleleka nge-COVID-19 leticinisekisiwe letingetulu letinge-200 000.

Kulamaviki lamabili lendlulile bangetulu kwe-4 200 bantfu baseNingizimu Afrika labalahlekelwe timphilo tabo ngenca ye-COVID-19.

IGauteng inelinani lekwesuleleka lelingetulu kwehhafu, emanani ekwesuleleka achubeka nekwandza ngesivinini lesikhulu eNshonalanga Kapa, eLimpopo, Inyakatfonshonalanga, iKwaZulu-Natal kanye neMphumalanga.  

Tinchubo tetfu tetemphilo tichubeka nekuba ngaphansi kwencindzetelo.

Kuleliviki lelitako, kungenteka kutsi linani lalabangeniswa esibhedlela onkhe malanga kutsi lifike emazingeni labonwe ngesikhatsi sekunconga kwekucubuka kwekucala nekwesibili.  

Emazinga ekufa kwebantfu lokuhambelana ne-COVID-19 etibhedlela  ayakhula, futsi asendlule lawo labonwa ekucongeni kwekucubuka kwekucala.

Ngenca yaloko, Ikhabhinethi ngemuva kwekubonisana netifundza incume kutsi lelive lichubeke libe kuSigaba Sesine lamanye futsi emalanga la-14.

Loku kusho kutsi kusukela manje kute kube ngumhla tinge-25 Kholwane, letinyatselo letilandzelako titawuchubeka tibe njengoba betinjalo.

  • Imibutsano yetenhlalo, tenkholo, tepolitiki naleminye imibutsano iyachubeka nekuba ngulengakavunyelwa.
  • Umkhawulo wesikhatsi sekuba ekhaya (kungabi setitaladini) siyachubeka nekuba nekucala ngensimbi yemfica ebusuku kute kube yinsimbi yesine ekuseni, futsi kutawuba kuphela ngulabo labanemvume yekwenta njalo bangaba ngaphandle kwemakhaya abo ngalesikhatsi lesi.
  • Kutsengiswa kwetjwala kuyachubeka nekuvalwa.
  • Tikolwa titawuchubeka tivalwe kute kube ngumhla tinge-26 Kholwane.
  • Kuyachubeka nekuba sibopho kugcoka sifonyo lesivala imphumulo nemlomo wakho ngaso sonkhe sikhatsi nawusetindzaweni temmango.
  • Nanoma kunjalo, senta letilungiso letilandzelako tetinchubomgomo teSigaba Sesine Sekucaphelisa:
  • Tindzawo tekudlela titawukwati kusebenta tibe tilandzela tindlelanchubo tetemphilo ngalokunemandla. Leto tinkhungo angeke tihlalise bantfu labangetulu kwalabange-50 ngesikhatsi sinye noma, tindzawo letincane, linani lelinge-50% lemtsamo lowetayelekile.
  • Letinye tindzawo, njengemajimi netikhungo tekwenta umtimba kutsi ucine futsi ube nemandla, nato tingavula futsi imisebenti yendali yemfuyo netilwane tasendle itawuvumeleka, kutawuya ngetimo letibekwe kumigomo.
  • Kusukela lwacala lolubhubhane, kuphendvula kwetfu kwavelonkhe bekuloku kukhonjwindlela bufakazi banyalo lobukhona kanye neteluleko tetingcweti.
  • Naku lesikwatiko.


Siyati kutsi kunciphisa tehlakalo tekusondzelana kwebantfu kusita kulawula kwesulelana.

Siyati kutsi leligciwane lekhorona libhebhetseka emingcwabeni, emihlanganweni yasehhovisi, emadzilini, emicimbini yemndeni, nasetindzaweni tekudlela nasemathaveni.

Kungako-ke, esigabeni sekucaphelisa sesine, sifanele kutsi singayivumeli imibutsano yetemasontfo, yetenhlalo neyetepolitiki.

Siyati futsi kutsi ngesikhatsi bantfu labanyenti bahamba, leligciwane lihamba kanye nabo.

Ngenca yemanani laphakeme eGauteng kulamaviki lamabili lendlulile, sinciphise kungena nekuphuma kulesifundza kutsi sehlise lizinga lekubhebhetseka kwaleligciwane kuletinye tincenye talelive.

Siyati kutsi imikhawulo yetikhatsi tekuba ngaphandle kwemakhaya kuyakunciphisa kuhamba kanye nekunciphisa imibutsano yetenhlalo yasebusuku lekhulisa ematfuba ekwesulelana.

Siyati kutsi kunciphisa kutsengiswa kwetjwala kunciphisa linani lebantfu labangeniswa etibhedlela nasemagumbini aletiphutfumako ngenca yekukhahlabeteka lokuphatselene netjwala, njengetingoti tetimoto nebudlova lobentiwa bantfu kulabanye.

Kunciphisa kulimala ngenca yetjwala kwenta kutsi kube nendzawo ledzingeka kakhulu etikhungweni tetfu tetemphilo kute kutsi kubukwane netehlakalo te-COVID-19.

Kusetjentiswa kwetjwala budlabha kuhambelana nemibutsano kanye nekungalandzeli imigomo yetemphilo yemmango.

Ngaso sona leso sikhatsi, siyati futsi siyakubona kubaluleka kweligalelo lemboni yetjwala emnotfweni wetfu.

Ekugcineni, tinyatselo letibaluleke kakhulu kunciphisa kwesuleleka nguleto lesingakhona kutilawula tsine ngekwetfu.

Ngoba loluhlotjana lwe-Delta lwesulelwana kakhulu, sifanele kutsi sicilike kakhulu ekulandzeleni tindlela tekucilika letisisekelo lesitetayele sonkhe.

Lapho sifezekisa tinyatselo tekunciphisa emanani ekwesuleleka, siyaphakama sivikele bantfu labanyenti lesingakhona kubavikela ngekutsi bagonywe.

Luhlelo lwetfu lwavelonkhe lwekugoma lukhula ngesivinini lesikhulu.

Kute kube ngulamuhla, sebangetulu kwetigidzi leti-4.2 bantfu baseNingizimu Afrika lebagonyiwe kulamalanga lasikhombisa lendlulile.

Sivinini sekugoma siphindzeke ngalokungetulu kwalokubili kulenyanga lephelile, futsi sitawuchubeka nekukhula.

Kwamanje, bacise babe silinganiso-mkhatsini se-190 000 bantfu labagonywa ngeliviki linye.

Hulumende nemkhakha lotimele basebentisana ngendlela labangakate sebasebentisane ngayo phambilini kute kutsi kube nebasebenti labanyenti labangetiwe kute kutsi kugonywe bantfu labanyenti ngelilanga.

Manje sigoma bantfu bemacembu eminyaka yebudzala lenge-60 nangetulu nalenge-50 nangetulu.

Kusukela ngaloLesine lotako, mhla ti-15 Kholwane, labo labaneminyaka lenge-35 budzala batawubhalisa kuNchubo Yemininingwane Yekugonywa Yekwe-elekthroniki

Mhla lu-1 Ingci setsemba kutsi sitawucala kugoma bantfu bemacembu eminyaka lenge-35 nangetulu budzala.

Seticalile tinhlelo tekugoma basebenti betemisebenti lebalulekile, kutawucalwa ngebetemfundvo lesisekelo, emaphoyisa kanye nembutfo wetekuvikela.

Litiko Letemphilo lisebentisana nemkhakha lotimele kufezekisa tinhlelo tekugoma tasemsebentini letingakhulisa emandla etfu endlulele ngaphandle kwetindzawo temmango.

Sisebentela kwenta siciniseko sekutsi tindzawo tekugoma tentiwe taba dvute nalapho bantfu bahlala khona kubentela tintfo tibe lula.

Sitawuchubeka sisebentisane nemmango, baholi betenkholo nemasiko kugcogca imimango kutsi igome.

Kuto tonkhe tifundza kunetinhlelo letime ngemumo tekukhulisa tindzawo tekugoma, mhlawumbe emalanga lasitfupha noma lasikhombisa evikini.

Loku kutawutfolwa ngekutsi kube nemali yekukhokhela kusebenta sikhatsi lesecile kanye nekuhlwaya kutfolakale basebenti betetemphilo labangetiwe kanye netitjudeni tesayensi yetemphilo.

Bonkhe labo labafanelwe kugonywa bakhutsatwa kutsi babhalise phambilini kute kutsi inchubo yekugoma etindzaweni tekugoma ihambe ngekushesha.

Nanoma kunjalo, tonkhe tindzawo tekugoma tiyabavumela bantfu labangakabhalisi kutsi bete babhalise.

Ngifuna kukhutsata bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labafanele kutsi babhalise kute batogoma.

Sifanele kutsi sisabalalise lomlayeto wekutsi lemijovo yekugoma isebenta kahle kakhulu.  

Yinye yetinsayeya letinkhulu lesihlangabetene nato kute kube ngumanje mayelana nekukhulisa luhlelo lwekugoma kuba khona kwemijovo yekugoma.

Loku kube yinsayeya eNingizimu Afrika kanye nakulo lonkhe lelivekati lase-Afrika.

Kulamalanga ekugcina, Inhlangano Yebunye Be-Afrika, ngekusebentisana nelihhovisi letfu njenga-AU COVID-19 Champion, neNhlangano Ye-Yurophu seyifike esivumelwaneni lesingumlandvo lesitawuphucula kakhulu kuletfwa kwemijovo yekugoma kulelive lakitsi kanye nemave lasedvute kulelivekati i-Afrika.

Ngalesivumelwane, i-Aspen itawuletsa imijovo yekugoma yaka-Johnson & Johnson lengetulu kwetigidzi leti-17 lapha eNingizimu Afrika nakulamanye emave kuletinyanga letintsatfu letitako, kusukela ngaKholwane.  

Lelinani litawuphindzeka kabili ngenyanga kusukela ngeMphala.

Umtfwalo wekucala lonemijovo letigidzi utawetfulwa eNingizimu Afrika nakulamanye emave ase-Afrika kusukela ngaKholwane.

Njengencenye yemitamo yekucinisa temphilo yalelivekati, kunekutinikela kwe-Johnson & Johnson kusebentisa loluhlelembiso lolukhona kwamanje kute kutsi sikwati kukhicita lemijovo yekugoma lapha eNingizimu Afrika ngaphansi kwelayisensi kunekukhicita ngaphansi kwekontileka, lokutawenta livekati lakitsi kutsi likwati kulawula lemijovo yekugoma.

Sisakhulumisana mayelana nekutsi lelikhambi lekugoma lona ngekwalo likhicitwe lapha eNingizimu Afrika, kute kutsi sibe nemijovo yekugoma lekhicitwa lapha e-Afrika ngalokuphelele emaveni lamanyenti kulelivekati letfu.

Siyasemukela simemetelo lesentiwe nguMengameli Joe Biden sekutsi Imelika inikela ngemijovo letigidzi leti-15 kuya kuletinge-20 ye-Pfizer kumave ase-Afrika ngesikhungo i- COVAX.

Letinchubekelembili leti, kanye nesivumelwane setfu nebakhiciti samanje, kusho kutsi iNingizimu Afrika inenchubo yesikhatsi lesidze yekwetfulwa kwemijovo yekugoma leyenele kute kuhlangabetwane nesilinganiso semigomo lebekiwe.  

Ngaso sona leso sikhatsi, sisebentela kukhulisa tinhlobonhlobo temijovo yekugoma lesetjentiswa kulelive.

Siyasemukela sincumo se-SAHPRA kutsi bavume imijovo yekugoma ye-CoronaVac lebuya eChina kutsi isetjentiswe eNingizimu Afrika.

Likomidi Letekweluleka Lemijovo Yekugoma libukene nekutsi le-CoronaVac ingafikiswa masinyane kanjani kuloluhlelo lwekugoma.

Kute kwadzingeka kutsi sitsatse tincumo letimatima, ngekwati kutsi cishe tincumo letinyenti titsintsa umnotfo netenhlalo.  

Ngaphandle kwalelifutse letemnotfo lalemikhawulo, sidzinga kutfokotela kutsi ngulolubhubhane lona ngekwalo loluba inkinga ekuvukeni kwemnotfo.

Sikhatsi lesidze kungalawulwa kwesulelana kutawubanga kulimala kwemnotfo lokukhulu kakhulu kunalemikhawulo lebekiwe, kuphatamisa kukhicita nekuvimba bantfu kutsi bangayi etindzaweni tekutijabulisa netindzawo temmango.

Siyakubona, nanoma kunjalo, kutsi lemikhawulo ibe nemiphumela lengasimihle kubantfu, kumakhaya, nakumabhizinisi labekasavele angaphansi kwencindzetelo yelubhubhane.

Siyachubeka nekutinikela ekwenteni konkhe lesingakwenta kute kutsi sinciphise lifutse lekuvalwa kwemisebenti nekuhamba webantfu kutindlela tebantfu tekutiphilisa.   

Ngemuva kwekukhuphukela kuLizinga Lekucaphelisa Lesine, Sikhwama Semshuwalensi Wekungasebenti (i-UIF) singenele tingcoco nemlingani wetenhlalo kulungisa lobumatima bekutsi basebenti labalahlekelwa yimali lengenako ngaphasi kwalemikhawulo.

Ngekuya kwaletingcoco, i-UIF incume kutsi sikimu se-COVID-19 TERS sifanele kutsi senabiselwe kumikhakha letsintfwe yimikhawulo yeSigaba Sekucaphelisa Sesine.

Imininingwane yalokwelulwa itawushicilelwa masinyane-nje ngemuva kwekuphotfulwa kwalesikimu lesiphelele, lokutawufaka ekhatsi kutsi ngubani lofanelwe ngulokwesekelwa.

Kusukela sacala kulomnyaka lophelile, sikimu se-COVID-19 TERS sesivele sikhiphe ngetulu kwetigidzigidzi letinge-R60 kuvikela imisebenti yebasebenti labatigidizi leti-5.5.

Kwengeta, Ikhabhinethi incume kutsi onkhe emalayisensi emabhizinisi netimvume letaphelelwa sikhatsi emkhatsini weNdlovulenkhulu 2020 neNhlaba 2021 titawuchubeka tibe nguletisebentako kute kube ngumhla tinge-31 Ingongoni 2022.

Emalayisensi noma timvume letinsha tebhizinisi letakhishwa mhla lu-1 Kholwane nato titawuba nguletisebenteko kute kube ngumhla tinge-31 Ingongoni 2022, futsi emalayisensi angeke akhokhelwe imali.

Loku kutawuletsa kuhhamuleka kumabhizinisi lamancane.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kukhona lolunye ludzaba lolubalulekile lwavelonkhe lengifuna kukhuluma ngalo.

Kulamalanga lambalwa lendlulile, sibone imibhikiso lesegcwa gcwa kepha lenebudlova lobukhulako kuletinye tincenye talelive.  

Takhiwonchanti letibalulekile njengemigwaco yavelonkhe itsintsekile, lokwenta kuhanjiswa kwemikhicito netinsita letenta umnotfo wetfu ushaye ngelunyawo lwelunwabu.

Imphahla ibhujisiwe. Timoto tigcotjwe ngematje. Bantfu basongelwe baphindze futsi basatjiswa, futsi labanye balimele.

Letento leti tibeka timphilo engotini tiphindze futsi timosha imitamo yetfu yekwakha lomnotfo kabusha.

Umtsetfosisekelo wetfu ucinisekisa lilungelo lawonkhe muntfu lekutsi bakhulume ngekukhululeka nekutsi babhikishe ngekuthula.

Lapho kukhona labalimele futsi labatfukutsele ngalesikhatsi lesi, kute kutitsetselela lokungaba khona kwalobudlova lobungaka, tento letimoshako naletiphatamisako.

Kuyintfo lekhatsata bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi letento tebudlova timiselwe ekuhlohleni imphi yetebuhlanga.

Loku kufanele kutsi kugcekwe ngibo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngato tonkhe tindlela njengobe sisive lesitimisele kungabi lababandlulula ngekwebuhlanga nekungabi nebuhlanga lokusekelwe kwehlukahlukana nelubumbano lwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, nanoma nguluphi lulwimi, lisiko, inkholo kanye nebuhlanga.

Kutinikela kwetfu kuMtsetfosisekelo wentsandvo yelinyenti kumiselwe kumtsetfomgomo lomkhulu wekutsi bonkhe bantfu bayalingana ngembi kwemtsetfo, nekutsi bonkhe bantfu banelilungelo lekuvukelwa ngalokulinganako ngembi kwemtsetfo.

Lulawulo lwemtsetfo lucaphela kusetjentiswa budlabha kwemandla.

Lulawulo lwemtsetfo luvikela labaphuyile nalabahlaseleka kalula.

Kusukela kwafika intsandvo yelinyenti, tikhungo letifanana neNkantolo yeMtsetfosisekelo beyiloku ihamba embili ekwenteni kancono timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika.

Akusicacele, sisive, kutsi angeke sitibeketele  tento tebugebengu.

Labo lababandzakanyeka kuletento tebudlova batawuboshwa baphindze futsi bashushiswe.

Labo labatfolakala banelicala lekwephula imigomo yekuvalwa kwemisebenti nekuhamba kwebantfu batotfola sijeziso lesincunyiwe.

Loku kutawentiwa ngekungesabi nekungavuni luhlangotsi.

Siphindze futsi sigceka kulinga kubanga kudzidzeka ngekwabelana imifanekiso nemavidiyo langesiwo liciniso, imvamisa etintfweni letenteka eminyakeni leminyenti leyendlulile.

Ngicela kutsi nicabangisise kahle ngembi kwekutsi nabelane nanoma ngabe yini etinkhundleni tekuchumana noma ngukuyiphi lenye indzawo lengasilo liciniso ngalokunembako noma-ke lengakacinisekiswa.

Bantfu labanyenti balelive bakhombise kutsi bafuna kuphila ngekuthula.

Bafuna kusebenta futsi bahole kute kutsi baphile. Bafuna kubona live labo lelulama livuke kulolubhubhane.

Sibukene nale-COVID-19 sisonkhe.

Sisebentela kwakha umnotfo wetfu kabusha kute kutsi kwakhiwe imisebenti, kute kutsi kwesekelwe emabhizinisi lamanyenti, kute kutsi futsi sibe nekudla, siyise bantfwana betfu esikolweni futsi sikwati kwesekela imindeni yetfu.

Siyakha, asibhidliti.

Sitawuchubeka sigcile ekuvikeleni temphilo nekusindzisa timphilo.

Sitawusebenta kakhulu kunakucala kwenta siciniseko sekutsi wonkhe muntfu ugonyiwe.

Sitawakha kabusha umnotfo wetfu siphindze futsi sakhe imisebenti.

Sifanele kutsi sihlale njalo sikhumbula nanoma tikhatsi tingaba matima kangakanani, sitawuncoba.

Nkulunkulu sengatsi angachubeka nekubusisa iNingizimu Afrika aphindze futsi avikele nebantfu bayo.

Ngiyabonga.

 

Share this page

Similar categories to explore