Inkhulumo Yebunjalo Belive leyetfulwa nguMengameli Cyril Ramaphosa

Somlomo weLibandla laVelonkhe (i-NA), Mk. Thandi Modise,

Sihlalo weMkhandlu weTifundza waVelonkhe (i-NCOP), Mnu. Amos Masondo,

Sekelamengameli David Mabuza,

Lijaji Lelikhulu Mogoeng Mogoeng kanye nemalunga lahloniphekile eTebulungiswa,

Mengameli Waphambilini Thabo Mbeki naNkkt. Mbeki,

Mengameli Waphambili Kgalema Motlanthe naNkkt. Motlanthe,

Sekelamengameli Waphambilini FW de Klerk naNkkt. de Klerk,

Somlomo waPhambilini Mk.  Baleka Mbete neMnu. Khomo,

Mengameli wePhalamende Yemave Onkhe ase-Afrika, Umhlonishwa Roger Nkodo Dang,

Ummeli weNingizimu Afrika kuMhlabuhlangene (i-UN), Mk. Anne Githuku-Shongwe,

Isithwalandwe, Mnu. Andrew Mlangeni,

Tindvuna neMasekelatiindvuna,

BoNdvunankhulu beTifundza nabosolomlomo betishayamtsetfo,

Sihlalo weNhlangano yaBohulumende baseKhaya eNingizimu Afrika nabosodolobha,

Mphatsi weLibhangesilulu laseNingizimu Afrika, Mnu. Lesetja Kganyago,

Tinhloko Tetikhungo Tahulumende Letesekele Intsandvo Yelinyenti,

Baholi betinhlangano tetenkholo,

Baholi betemfundvo netikhungo telucwaningo,

Malunga emancusa,

Tivakashi letimenyiwe,

Malunga Lahloniphekile eLibandla laVelonkhe,

Malunga Lahloniphekile eMkhandlu waVelonkhe weTifundza,

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Ndi tama u lumelisa vhathu vhoṱhe vhane vha vha fhano na hayani.

Ngibingelela bonke abantu abasekhaya nabalapha.

Ndzi xeweta vanhu hinkwavo va laha Afrika-Dzonga lava va nga ekaya na lava va nga laha.

Ke dumedisa batho ka moka bao ba leng gae le bao ba leng mo. 

Seminyaka lenge-30 kusukela Nelson Rolihlahla Mandela aphuma emasangweni ejele laseVictor Verster, umzuzu emlandvweni wetfu lowakhombisa kutsi mhlawumbe ngendlela lekhanya bha kutsi inkhulululeko beseyisedvute.

Ngesikhatsi eme kubhalikhoni yasehholweni yeLidolobhakati laseKapa akhuluma nesicuku sebantfu watsi:

“Umshuco wetfu loya enkhululekweni ngeke usabuyela emuva. Asingavumeli kwesaba kutsi kume endleleni yetfu.”

Nyalo, emva kweminyaka lenge-30 emva kwaloko, njengaloku sichubekele embili ngemshuco wetfu wekwenta ncono timphilo tebantfu bakitsi, njengaloku sihlangabetana netinsayeya letinkhulu, njengaloku sicinisela kuletikhatsi letimatima, natsi kanjalo ngeke sivumele kwesaba kutsi kume endleleni yetfu.

Lifanele kutsi sishisekele kuya embili, singavumeli kungatsita nome bulukhuni kutsi kusikhiphe endleleni.

Njengaloku sihlangene ndzawonye kutewubuka bunjalo belive letfu, emkhatsini wetfu kukhona umndeni wakaBasil February, umlweli wenkhululeko lonesibindzi lowashonela eZimbabwe kuMkhankhaso weWankie wanga-1967.

Sekuphele sigamu selikhulumnyaka, indzawo yakhe yekuphumula, njengelabanyenti labebalwela inkhululeko naye, kute kubengunyalo, solo ayatiwa.

Ligalelo lakhe lalifaka, kutinikela kwakhe, asikakulibali.

Lamuhla kusihlwa, sihlangene lapha siyatitfoba nasikhumbula labomake nemadvodza labanikela ngetimphilo tabo kulenkhululeko yetfu, siyasibona futsi nesibopho lesikhulu lesinaso sekufezekisa emaphupho abo.

Kunetikhatsi lapho sehluleke khona, kunetikhatsi lapho sente khona emaphutsa, kodvwa asigucuki ekutimiseleni kwetfu ekwakheni sive lesikhululekile nalesilinganako futsi nalesinekuthula.

Umlandvo wetfu usitjela kutsi nangabe sibumbene ngekuthula nangekukholwa, singancoba tonkhe tihibe futsi sigucule live letfu libe yindzawo lapho sonkhe sitivela khona sikhululekile, siphephile futsi sikhibikile.

Ngulowo moya-ke nyalo lesiwutsatsa ngawo lomzuzu.

Live letfu libukene nesimo lesimatima sibili.

Umnotfo wetfu awukaze ukhule ngelizinga lelihle kuleminyaka lelishumi leyengcile.

Nanome ematfuba emisebenti adalwa, lizinga lekweswelakala kwemisebenti liya njalo liyenyuka.

Kubuyiselwa esimeni kwemnotfo wetfu kumile njengaloku kweswelakala kwemandla kuchubeke njalo ngekutsikameta emabhizinisi kanye netimphilo tebantfu.

Emabhizinisi langaphasi kwahulumende (ema-SOE) asenkingeni lenkhulu, netimali tetfu tembuso tingephasi kwencindzetelo lenkhulu.

Ngini, bantfu baseNingizimu Afrika, lenitfwele lomtfwalo, lenibukene netindleko tekuphila letenyukako, kweswela imisebenti, kungakhoni kuphuma ebuphuyeni, kungakhoni kufezekisa loko longakhona kukwenta.

Nanome kunjalo, ngalokufananako, kukhona lelinye liciniso lesimo setfu.

Liciniso lesimo selinanibantfu lelusha lelikhona kufinyelela kutfola imfundvo kakhulu kunaphambilini futsi lokuyintfo lekhombisa imiphumela yenzuzo ngalokusimeme.

Liciniso lesimo sebantfwana labatigidzi le-2.4 Intfutfuko Yeminyaka Yekucala Yemntfwana (i-ECD) kanye netikolo tabokhewane.

Bafundzi balinganiselwa kulabange-81% labaphumelele matekuletjeni kulomnyaka lophelile, nenkwandza kwelinani lalabo labavela etikolweni letisendzaweni tasemaphandleni nasemalokishini.

Ngalemphumelelo lenkhulu kangaka, sibashayela lihlombe Bafundzi banga-2019.

Simo seliciniso letfu futsi ngulabafundzi laba-720 000 labatfole kusitwa ngumbuso ngetimali bemakolishi eLwatitsite Nemfundvo Yetemsebenti Nekuceceshwa (ema-TVET) nemanyuvesi kulomnyaka lophelile.

Simayelana netigidzi le-6.8 tebantfu baseNingizimu Afrika labati simo sabo se-HIV, labalinganiselwa etigidzini letisihlanu labacale kwelashwa ngesidzambisigciwane bese kutsi bantfu labatigidzi le-4.2 bungako beligcwane labo le-HIV, ngenca yaloko, alisabonakali.

Loku akusilo kuphela lubalobalo.

Letitimphilo tetakhamuti nje letetayelekile timphilo tato letentiwe ncono.

Kunetimphawu tenchubekelembili.

Simo seliciniso letfu futsi nguleso semandla langakasetjentiswa lete umkhawulo.

Semhlaba lonotsile ngetimbiwa kanye nekwehlukahlukana kwetitfombo netilwane lesinekulingana lokumbalwa emhlabeni.

Sesimo semnotfo lojulile, sakhiwonchanti lesikhulu, imitsetfo lebhadlile kanye netikhungo leticinile.

Sebantfu labasha labanotsile, labahlukahlukene nalabanemakhono.

Lamuhla ebusuku, sinaZozibini Tunzi, kwenyuka kwakhe atfweswe sicoco sekuba nguLobuhle weMhlaba kusikhumbuta sekubanemandla kwetfu ekuzuza lokukhulu kakhulu nome ngabe sibukene nebumatima lobunjani.

Semukela futsi naKaputeni welicembu leMabhokobhoko Siya Kolisi, lohole licembu lebantfu baseNingizimu Afrika lelitimisele nalelibumbene kutsi libe Tingcwele Telibhola Lembhoco nga-2019.

Lamuhla futsi sihlangene lapha nalomunye umuntfu lomusha lobaluleke kakhulu, Mk.  Sinoyolo Qumba, umfundzi weLibanga le-11 waseLenasia South, locitse sikhatsi lesinyenti itolo angisita kubhala leNkhulumo Yebunjalo Belive (i-SoNA).

Kuhlakanipha kwakhe, kucaphela kwakhe tenhlalo, lutsandvo lwakhe lolukhulu nekukhutsala kwakhe kunginika litsemba lelikhulu ngelikusasa lalelive.

Etinkhulumeni tami tekucala letimbili lengatetfula esiveni ngakhuluma kakhulu mayelana nesidzingo selifutse letenhlalo, kanye nesibopho lesikhulu lesisemahlombe etfu njengahulumende sekuchuba kusebentisana kanye nekuvumelana ngelivi linye.

Nga-1994, sakhetsa indlela yekucocisana, kuvumelana ngekudzela loko besikumele nekuvumelana ngekuthula, esikhundleni sentondvo nekutiphindzisela.

Umlandvo wetfu kanye nalesesihlangabetana nako kwanyalo kusifundzise kutsi nangabe sitawuphumelela kuloko lesitincumele kukwenta, kufanele kutsi sigcile kuloko lokusenta sibumbane kunaloko lokusehlukanisako.

Emandla lamakhulukati emtsetfosisekelo wetfu wentsandvo yelinyenti, nesizatfu sekutsi kungani ubeketele kute kube ngunyalo, yingobe sakhona kugcugcutela kuhlangana ngebubanti nekubumbana ngekwetenhlalo, kungaba temabhizinisi, temisebenti, temacembu lanalakutsandzako lokukhetsekile nome sive sonkhana.

Kutfola kuvumelana ngelivi linye nekwakha kubumbana ngekwetenhlalo akusiyo inkhomba yekubabutsakatsaka. Ngumnyombo lomcoka waloko lesingiko.

Kungaleso sizatfu eminyakeni lemibili leyengcile besisebenta kamatima sifuna kugcugcutela nekwakha kuvumelana ngelivi linye mayelana nelisu letfu lekuvuselela temnotfo.

Enkhulumeni yakhe yekubekwa esikhundleni mhla ti-10 Inkhwekhweti 1994, Mengameli Nelson Mandela watsi:

“Lamuhla senta sivumelwane sekutsi sitakwakha sive lapho bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, labamnyama nalabamhlophe, batawukhona kuhamba khona ngekutigcabha, bete kwesaba etinhlitiyweni tabo, banesiciniseko selilungelo labo lebuntfu lelingeke liguculwe lesitfunti sebuntfu.”

Lohulumende utimisele kungagucuki kusigcina leso sivumelwane.

Sivumelwane lesigcile enhlosweni yelisubuciko leLisu letfu laVelonkhe leKutfutfukisa, lokuhloswe ngalo kucedza buphuya kanye nekunciphisa kungalingani nga-2030.

Asivume ngaphandle kwekufihla kutsi hulumende ayedvwa ngeke atisombulule tinsayeya tetfu tetemnotfo.

Ngisho nome ngabe besingahlela lowo nalowo mtfombolusito lesinawo, futsi sisebentise incitfomali lenkhulu yetimali tahulumende, ngeke sisodvwa sicinisekise kutsi labantfu labatigidzi labangasebenti batawutfola umsebenti.

Loko lesikufezile, sikufeze sisondze ndzawonye.

Ngemva kwesikhatsi seminyaka lemibili leyengcile – kusukela ngacala kuma lapha ngetfule i-SoNA – sisebente sagcugcutela kuhlangana emkhatsini webantfu baseNingizimu Afrika kute siphendvule letinsayeya letinengi lesibukene nato.

Ngekusebentisa Ingcugcutsela Yetemisebenti, sihlanganise ndzawonye temisebenti, temabhizinisi, hulumende kanye nemimango kute sitfole tisombululo talenkinga yekuswelakala kwemisebenti, futsi siyachubeka ekucaleni kwaleyo naleyo nyanga, Sekelemengameli nami, kute sisuse tihibe futsi sichube kutsi kube netingenelelo letitawusindzisa imisebenti tiphindze futsi tiyidale.

Sihlangene ndzawonye, singuhulumende netinhlangano temmango, njengetinhlangano temimango nemacembu etenkholo, kute sibukane nalobudlova lobentiwa madvodza kubomake.

Sihlanganise ndzawonye temabhizinisi, temisebenti nahulumende kutsi kwentiwe emasu lamakhulu aleto timboni letinemandla ekukhula.

Sihlangene ndzawonye njengemikhakha leyehlukene yahulumende, njengetikhungo tembuso letehlukene, njengetinhlangano temabhizinisi kanye nemacembu emmango ngaphasi kweNdlela lensha Yekutfutfukisa Tifundza (i-DDM) lokuyindlela leguculuka ngalokumcoka indlela yekutfutfukisa tasekhaya.

Besisolo sakha kuhlangana kwetenhlalo ngobe kungenca yekusebentisa budlelwane kanye nekusebentisana lokusenta sichubekele embili.

Sisonkhe, kuleminyaka lemibili leyengcile, sisebenta sasimamisa umnotfo wetfu sakha sisekelo sekukhula kwemnotfo.

Besikwenta ngenhloso kuphindza futsi sakhe kabusha tikhungo sasusa netihibe letingavimba lutjalomali.

Sitsatse sincumo lesicinile sekulwa nekubanjwa ngabhongwane kwembuso kanye nekulwa nenkhohlakalo.

Sesikwente kancane kancane ncono kutsi kutfolakale imfundvo, kwentiwa ncono lizinga lekunakekela ngetemphilo futsi sanaka netidzingo letisisekelo talabaphuyile.

Nanome kunjalo, kusengakaneli.

Kusengakaneli kukhulula umnotfo wetfu kulomshiyalifa lomubi wasesikhatsini setfu lesengcile, kanye futsi nakulawo maphutsa natsi lesiwentile.

Asizange sikhone kutsi sisindze kumitselela lemibi yekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga, asizange sisindze futsi nasekucindzetelweni ngumnotfo wemhlaba wonkhe nalongakasimami.

Ngaleyo ndlela-ke lamuhla sitikhandza sikulomzuzu wekuncuma.

Sinako kutikhetsela.

Singativumela sitinikele kuletinkinga letinengi naletilukhuni tesikhatsi lesidze lesibukene nato, nome singabukana nato ngco, ngekutimisela nekucina mbamba kanye nekutsatsa sinyatselo.

Njengaloku sikhetsa kubukana netinsayeya tetfu, umsebenti wetfu lophutfumako, lomcoka nalomkhulu kutsi sibeke umnotfo wetfu endleleni yekukhula lokungukhukhulelangoco.

Ngaphandle kwekukhula, ngeke kube nemisebenti, kantsi nakute imisebenti ngeke kube nentfutfuko lephatsekako etimphilweni tebantfu bakitsi.

LeSoNA-ke, ngako-ke, imayelana nekukhula lokungukhukhulelangoco.

Imayelana netinyatselo letimcoka lesitatitsatsa kulomnyaka kutsi sakhe umbuso lokhonako bese sibeka umnotfo wetfu endleleni yekuwubuyisela esimeni futsi.

Kulomnyaka, silungisa tintfo letisisekelo.

Silandzelela tindzawo letimcoka tekukhula.

Futsi sicinisekisa kuhlela nekwenta tintfo ngalokusezingeni lelisetulu kuhulumende.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kuleminyaka lelishumi leyengcile, bantfu baseNingizimu Afrika basalwa nemtselela wekuphakelwa kwemandla lokungekho esimeni lesemukelekako.

Sengikhulume kabanti macondzana nendzima lemcoka ledlalwa yi-Eskom emnotfweni walelive letfu kanye nasetimphilweni tebantfu bonkhe baseNingizimu Afrika.

Kucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga kuletinyanga letimbalwa letengcile kube nemtselela lomubi eveni letfu.

Kuyibuyisele emuva kabi kakhulu imitamo yetfu yekwakha futsi lomnotfo kanye nekudala imisebenti.

Ngaso sonkhe sikhatsi nakwenteka, kutsikameta timphilo tebantfu, kudale kutsi kube nekuhlaphaneka, kuphatseka kabi, nebulukhuni.

Umnyombo wako, kucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga ngumphumela longagwemeki wekwehluleka kwe-Eskom eminyakeni leminyenti – ngenca yesikweleti, kuswelakala kwelikhono lekwenta nekubanjwa kwembuso ngabhongwane – kutsi igcine tikhungo tayo letikhicita gezi tisesimeni lesisebentako.

Simo lesiliciniso lokutawudzingeka kutsi sisemukele ngulesitsi kute i-Eskom ikhone kutigcina isesimeni lesisebentako lokudzingekile kute yenta ncono kutsembeka kwekuphakela gezi, kucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga kutawuhlala kuyintfo letakwenteka esikhatsini lesisedvute lesitako.

Nangabe kucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga akugwemeki, kufanele kutsi kwentiwe ngendlela yekubikelwa kucala futsi nangendlela lenciphisa kutsikameteka kanye netindleko emafemini kanye nasemakhaya.

Kuletinyanga letimbalwa letitako, njengaloku Eskom asebenta kute abuyisele esimeni kusebenta kwakhe, sitawube sifezekisa tinyatselo letitawugucula ngalokusemcoka indlela yekuphehla emandla kulelive letfu.

Sitsatsa letinyatselo letilandzelako kute sandzise ngekushesha futsi ngendlela lemcoka emandla ekuphehla ngaphandle kwe-Eskom:

Sigaba se-34 Sesincumo Setindvuna sitawukhishwa khona madvute nje, yiNdvuna Yetimbiwa Nemandla, kunika emandla Lisu Lemitfombolusito Lehlanganisiwe langa-2019, kwenta kutsi kube nekusungulwa kwemandla langetiwe egridi lavela kumandla lavusetelwe, igesi yemvelo, emandla emanti, kugcinwa kwemandla elibhethri nemalahle.


Sitawucala ngenchubo yekutsenga emandla laphutfumako kumaphrojekthi langaphakela gezi kugridi etinyangeni letintsatfu kuya kuleti-12 emva kwekuvunywa.


Umlawuli Wavelonkhe Wegezi utawuchubeka ngekubhalisa lokuncane kusatjalaliswa kwekuphehlwa kwagezi kutsi utisebentisele wona ngekwakho ube ngephasi kwe-megawatt yinye (i-MW), kwenta loko ayidzingeki imvume.


Umlawuli Wavelonkhe Wagezi utawucinisekisa kutsi tonkhe ticelo talabasebentisa gezi ngwekwebhizinisi kanye netimboni kutsi batikhicitele gezi labatatisebentisela bona longetulu kwe-megawatt yinye tisasetjentwa kungakapheli emalanga la-120 lancunyiwe.


Kufanele kutsi kucashelwe kutsi nyalo sekute umkhawulo kumandla ekwenta langetulu kwe-megawatt yinye.
Sitawuvula sikhatsi sikubhida selihlandla le-5 seBakhiciti Labatimele Bemandla lavusetelelwako (ema-IPP) futsi sisebente nebakhiciti kutsi siphotfule ngekushesha sikhatsi sekubhida selihlandla le-4 semaphrojekthi.


Sitawucocisana mayelana netivumelwane tekutsenga emandla ekwengetelela kutsi sitfole emandla ekwenta loko emoyeni lokhona kanye nakutikhungo letikhicita emandla elilanga.


Sitawuphindza futsi sente kutsi kube netinyatselo tekusita bomasipala labasesimeni lesihle setetimali kutsi batitsengele gezi wabo kuma-IPP.


Ngekuhambisana nalomkhombandlela lowamenyetelwa kulomnyaka lophelile, i-Eskom sewucalile ngenchubo yekwehlukanisa tindlela tayo letintsatfu tekusebenta – kuphehla, kwendlulisa nekusabalalisa – leyo naleyo ndlela itawuba nebhodi yayo kanye netinhlaka tayo tekuyilawula.

Balingani betenhlalo labahleleke ngephasi kweNtfutfuko Yavelonkhe Yetemnotfo neMkhandlu Wetemisebenti bebasolo bahlangana kulamaviki lamabili laphelile kutsi bavumelane mayelana nemitsetfomgomo yetenhlalo lebumbene yagezi.

Lena yintfutfuko leyincophamlandvo futsi lengazange seyibekhona ngobe ikhombisa kutinikela kwabo bonkhe balingani kutsi batsatse tinyatselo letidzingekile futsi bente iminikelo ledzingekile kute kutsi kucinisekiswe kubakhona kwetidzingo tetfu temandla.

Ngekusebentisa lokubumbana kwebalingani betenhlalo kufuna indlela lenelikhono, lekhicitako nalefanele inhloso ya-Eskom ngekuphehla gezi ngetintsengo letingabiti emimangweni nasetimbonini.

Lokukudzinga kutsi kokubili kuncishiswa kakhulu kwetindleko – lokufaka ekhatsi kubuketwa njalo kwetinkontileka letingekho emtsetfweni – kanye netinyatselo tekuhlanganisa ndzawonye imitfombolusito letawunciphisa sikweleti saka-Eskom kuphindze futsi kufakwe kabusha imali yekucala ibhizinisi lapho kudzingeke khona.

Labalingani betenhlalo – tinyonyana tetisebenti, betemabhizinisi, tinhlangano temmango kanye nahulumende – batinikele ekuhlanganiseni timali kute kulungiswe inkinga yetetimali yaka-Eskom ngendlela yekusimama ngekwetetimali.

Bangatsandza kwenta loku ngendlela yekutsi loko akubeki timphesheni tetisebenti ebungotini futsi kungenteli phasi bucotfo beluhlelo lwetetimali.

Ngesikhatsi basebenta kuphotfula lesivumelwane, simo lesiliciniso sitsi luhlelo lwetfu lwetemandla lutawuhlala lucindzetelekile kudzimate kufike indlela lensha yekuphehla gezi.

Ngekusebentisa letindlela tamasinyane kanye nalomsebenti losachubeka wekwakha kabusha imboni yetfu yetemandla, sitawuphumelela kutsi sitfole siphakelwe ngagezi lotsembekile, lotsengekako futsi, ekugcineni gezi losimeme.

Sitsatsa lesincumo sekuntjintja indlela yetfu yemandla ngesikhatsi lapho luntfu lubukene khona nebungoti bekuphila lobuletfwa simo sekugucuka kwesimo selitulu.

Itolo, ngihlangene na-Ayakha Melithafa, sishikashiki setesimo selitulu lesingumuntfu lomusha lesivela e-Eerste Rivier labehambele Inkhundla Yemhlangano Wetemnotfo eDavos kulomnyaka kucela bonkhe baholi bemhlaba kutsi beme bacine ekwenteni bulungiswa betesimo selitulu.

Ayakha ungicele kutsi ngente siciniseko sekutsi kute umntfwana wase-Afrika loshiywa ngemuva kuluhlelo lwekuntjintjela kukhabhoni lephasi, ekumelaneni nesimo selitulu kanye nesive lesisimeme; loko-ke setsembiso lengitimisele kusigcina.

Ikhomishini Yamengameli Yetengucuko Yelitulu itawucinisekisa kutsi njengaloku singena indlela yeluhlelo lwekukhula lwekhabhoni lephasi kute namunye lesimshiya ngemuva.

Sitawuphotfula loMtsetfosivivinyo Wekugucuka Kwesimo Selitulu, lonika luhlakamsebenti lwetekulawula kute kutsi kube nekulawulwa ngemphumelelo lifutse letingucuko tesimo selitulu letingeke tigwemeke ngekutsi kwentiwe ncono emandla ekutetayeta, kucinisa kumelana kanye nekunciphisa kuhlaseleka lula ingucuku yetesimo selitulu– kanye nekubona ematfuba lamasha etetimboni kumnotfo lonciphisa bungoti emvelweni nalongayonakalisi.

Malunga lohloniphekile,

Sidzinga kutsi silungise tetimali tetfu tahulumende.

Emazinga laphasi ekukhula asho kutsi asiyikhiciti ngalokwanele imalingena kute ihlangabetane netindleko tetfu, tikweleti tetfu tiya emazingeni ekungasimami, kantsi imali isetjentiselwa kuphela kudla kanye nekukhokhela tikweleti kunekutsi isetjentiselwe takhiwonchanti nemisebenti lekhicitako.

Ngeke sikhone kuchubeka ngalendlela. Ngeke futsi sikhone kuma nje singeti lutfo.

Ngesikhatsi etfula Inkhulumo yakhe Yesabelomali emavini lamabili kusukela nyalo, Indvuna Yetetimali itawuchaza luchungechunge lwetinyatselo tekunciphisa kusetjentiswa kwemali kanye nekwenta ncono indlela yekuyakha.

Sihlangene siyakhulumisana netemisebenti kanye nalabanye labatsintsekako mayelana netinyatselo tekulawula sikweleti sahulumende semiholo nekunciphisa kusaphateka kwemali.

Imitamo yekunciphisa kusetjentiswa kwemali nguhulumende, kwenteka ngemphumelelo kutsi imitfombolusito ibe bomabekwembili, kanye nekwenta likhono leluhlelo lwetfu lwemtselo kubalulekile – kodvwa akukaneli – iminikelo lecondziswe ekusimamiseni timali tahulumende.

Kuzuza kusimama kutawudzinga kutsi ekugcineni silungise tinsayeya tekwakheka kutemnotfo letenyusa lizinga letindleko tekuphila kanye nekuchuba temabhizinisi.

Ngekusebentisana neMhlolimabhuku Jikelele kute kuncishiswe incitfomali lengekho emtsetfweni, ngekutsi sintjintje kusetjentyiswa kwemali yahulumende kube sakhiwonchanti selutjalomali, sihlose kwenta ncono simo setetimali tahulumende.

Temafa Avelonkhe ne-SRB basebenta ngekuhlanganyela ngenhloso yekwehlisa kuncindzeteleka kwemabhizinisi kanye nebatsengi.

Sesincume kusungula sikhwama semcebo lesitimele njengesinyatselo sekonga nekukhulisa selekelomali savelonkhe sesive setfu, kukhombisa ngendlela lephatsekako lenkhulumo letsi bantfu batakwabelana ngemnotfo walelive.

Siyachubeka futsi nangekusungula libhange lembuso njengencenye yemtamo wetfu kutsi sengete kukhona kufinyelela kutinsita tetetimali kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

Indvuna Yetetimali itawunika imininingwane lemayelana naloku eNkhulumeni yayo Yesabelomali.

Sitawutsatsa tinyatselo tekugucula temnotfo letitawuba nemphumela wesikhatsi lesidze letitawufaka leto lecuketfwe ephepheni lelikhishwe Temafa Avelonkhe, lelinesihloko letsi Tingucuko Temnotfo, Kukhula Lokungukhukhulengoco Nekucudzelana.

Kulomnyaka, siyasuka ekusimamiseni ema-SOE sitinika tinhloso kabusha letinkampani telisubuciko kute tesekele kukhula nentfutfuko.

Ngemuva kweminyakanyaka yekubanjwa kwembuso ngabhongwane, yenkhohlakalo nelulawulo lolubi, siyasebenta kute sicinisekise kutsi onkhe ema-SOE ayakhona kufezekisa ligunyakwenta lawo letentfutfuko futsi akhone kusimama ngekwetetimali.

Ngekubonisana neMkhandlu Wema-SOE waMengameli, sitawutsatsa tinyatselo tenchubo yekwenta ema-SOE kutsi tibe nemphumelelo kakhulu ngekutsi tinikwe tisebenti letinengi netisetjentiswa kanye nekucinisekisa kutsi asita ngetinhloso telisubuciko letemnotfo nentfutfuko.

Bukhulu bekubanjwa kwembuso ngabhongwane, benkhohlakalo nelulawulo lolubi kuma-SOE kubonakala kahle eNhlanganweni Yetemoya yaseNingizimu Afrika, leyafakwa ngaphasi kwelusito kutebhizinisi ngasekupheleni kwemnyaka lophelile.

Letisebenti telusito lwetebhizinisi tilindzeleke kutsi tivete emasu ato ekwakha kabusha lenhlangano yetemoya kulamaviki lambalwa letako.

Ngenca yenshisekelo yemboni yetemoya yaseNingizimu Afrika kanye nemnotfo wetfu, kubalulekile kutsi inhlangano yetemoya yakusasa lehleleke kabusha nalesimeme kutebhizinisi kanye nangetekusebenta futsi lenganciki ekusitweni nguhulumende ngetimali.

Macalakwentiwa lomcoka walomnyaka kulungisa umvila wetitimela tebagibeli, lokuyintfo lemcoka kakhulu emnotfweni kanye nemphilo lesezingeni yebantfu bakitsi.

Inethiwekhi yetfu yemvila wetitimela ngelilanga itfutsa bagibeli labangetulu kwesigidzi kuya nekubuya emsebentini.

Senta kutsi inethiwekhi yemvila wetitimela te-PRASA ibe yesimanjemanje.

Umvila Wesitimela Losekhatsi eNshonalanga Kapa kanye neMvila waseMabopane ePitoli ivaliwe kutsi yentiwa kabusha futsi yentiwe kancono.

Sifaka lutjalomali lwetigidzigidzi leti-R1.4 kulowo nakulowo mvila kute kutsi kube netinsita letiphephile, letetsembekile kanye naletingabiti kakhulu.

Umsebenti usachubeka kuleminye imivila lokufaka ekhatsi kwetiwancono titeshi, kufaka letinye titeshi tetitimela, tinhlelo letinsha tetikhombisi nekwentiwa ncono kwetintsambo tagezi lengetulu temandla.

Njengaloku sisebenta silungisa emakhono ekusebenta kwembuso, siyati kutsi kukhula kanye nekudaleka kwemisebenti kakhulu kutawuchutjwa ngemabhizinisi latimele.

Ngako-ke sakha simondzawo lesisebentako lesivumako kutsi kuchutjwe temabhizinisi.

Kusebenta kanye kanye nebalingani betenhlalo, sesichubekile salungisa tindzaba letinengi lebetikadze titihibe ekudaleni umsebenti.

Timvume tekusebentisa emanti, letimcoka kakhulu ekusebenteni emapulazini, emafekthri nasetimayini, etikhatsini lesengcile titsatse sikhatsi lesidze kutsi tisetjentwe, ngalesinye sikhatsi kute kube yiminyaka lesihlanu.

Sesiyakhona kumemetela kutsi timvume tekusebentisa emanti nyalo setitawukhishwa kungakapheli tinsuku letinge-90.

 Bekuvamise kutsatsa tinyanga kutsi ubhalise inkampani.

Ngekusebentisa inkhundla yeBizportal, nyalo umuntfu sekangakhona kubhalisa inkampani ngelilanga linye, kubhalisa eSikhwameni Semshwalensi Wekusita Labangasebenti kanye neLuphiko Lwekugcogca Umtselo waseNingizimu Afrika ngisho kanye nekuvula i-khawunti yasebhange.

Tintfunja tetfu tigcwele kakhulu futsi tite likhono.

Ngekuhamba kwesikhatsi kulomnyaka, sitawube senta kabusha lokumcoka eDurban Port – siteshi seticukatsi lesitsatfu ngebukhulu eNingizimu Yemhlaba – kute kuncishiswe kubambeleleka netindleko.

Ligalelo lelibalulekile lesingalenta ekukhuliseni umnotfo ngakhukhulelangoco kusekutfutfukiseni emakhono lafanele kanye nemakhono ekwenta.

Lutjalomali lesilwentako nyalo ku-ECD kanye nekufundza sikolo eminyakeni yekucala yekukhula kutawuba nesivuno setinzuzo tetemnotfo letinkhulu kumashumiminyaka lamabili letako – kanye nangale kwaloko.

Kodvwa kukhona tingenelelo letiphutfumako lesitentako tekwenta ncono lizinga kanye nekuhambelana kwemiphumela yetemfundvo yetfu.

Senta inchubekelembili ngekwetfula imodeli lemkhakhamtsatfu yekharikhulamu, lendvulela kuntjintja lokumcoka kwalokutawugcilwa kuko kuyelwe kakhulu emfundvweni yetemisebenti neyelwatitsite.

Tifundvo letikhetsekile telwatitsite lwetemisebenti letehlukahlukene setivele tetfuliwe etikolweni letinge-550 bese tikolo letinge-67 nyalo tilingakusebenta kwemkhakha wetemisebenti.

Sakha emakolishi e-TVET lamasha layimfica kulomnyaka, eSterkspruit, e-Aliwal North, eGraaff Reinet naseNgungqushe eMphumalanga Kapa, kanye naseMzimkhulu, eGreytown, eMsinga, kaNongoma naKwagqikazi KwaZulu-Natal.

Ngekusebentisa tivumelwane temfundzate webafundzi emkhatsini wemacembu lamabili lesitisayinile nalamanye emave. Sakha kancane kancane licembu lebantfu labasha lavele ngesikhatsi sinye labahambela emave angesheya ngalowo nalowo mnyaka bayowuceceshelwa emakhono lamcoka.

Sesilibonile lifutse laloku lelibe khona eNelson Mandela Fidel Castro Medical Training Programme eCuba, lesikhicite bodokotela betekwelapha labangetulu kwe-1.200 kanye nalabanye bafundzi labange-640 balindzeleke kutsi batfweswe ticu tabo ngeNgongoni 2020.

Loluhlelo lusikhumbuto lesiphilako kulabaletsi labakhulu bengucuko lababili.

Kulomnyaka lophelile ngikhulume ngelisu letfu lekunika bongcondvomshini labamathebhulethi bafundzi betikolo.

Lenchubo yekusabalalalisa lamathebhulethi isachubeka.

Sitsite wonkhe umntfwana loneminyaka le-10 kufanele kutsi akwati kufundza afundzele kuva lokushiwoko.

Tinhlelo tetfu tekufundza eminyakeni yekucala yekukhula setikhombisa umfutfo.

Kulomnyaka, sitawube setfula tifundvo te-coding nete-robotics kuLibanga R kuya kule- 3 etikolweni letinge-200, ngenhloso yekutsi ticale tisebente ngalokuphelele nga-2022

Sincume kutsi sakhe Inyuvesi Yetesayensi Neyemcondvo Lomusha lapha e-Ekurhuleni.

I-Ekurhuleni kuphela kwelidolobhakati kulelive letfu lelive inyuvesi.

Lokukutawusita bantfu labasha kulendzawo kutsi baceceshwe kutebuchwepheshe letisetulu kakhulu kanye nakumcondvo lomusha wetebuchwepheshe lotawusetjentiswa etimbonini njenganyalo kanye nasesikhatsini lesitako.

Lutjalomali nekukhula kudzinga indzawo lephephile, lesimeme nalete bugebengu.

Lokubaluleke kakhulu, kutsi kusifiso lesimcoka sabo bonkhe bantfu bakitsi kutsi baphile ngekuphepha, ngekuthula futsi banetsetekile.

Kubonakala kwemaphoyisa, kuceceshwa lokunemphumelelo kanye nemitfombolusito lencono etiteshini temaphoyisa tintfo letingubomacalakwentiwa betfu.

Sengikwente kwaba ngumacalakwentiwa kuphendvula kwetfu kulenkinga yebacembu etebugebengu latsatsa imali ngenkhani kutekwakha kanye nakulamanye emabhizinisi.

Emayunithi lakhetsekile – lahlanganisa ndzawonye Luphiko Lwetemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) kanye neLuphiko Lwavelonkhe Lwetekushushisa – kunikwe ligunyakwenta lekulwa nalobugebengu lobutsikameta tetemnotfo.

Kwesekela kukhula kwemboni yetekuvakasha, i-SAPS itakwandzisa kubonakala kwayo kuleto tindzawo letiheha tivakashi.

Kucecesha Bacapheli Bekuphepha Kutekuvaka futsi sitawusungula emaphoyisa labekelwe eceleni lanelikhono lekutsi agcile agadze tindzawo letiheha tivakashi.

Emayunithi lamelene nemacembu ebugebengu atawuciniswa, kucalwe kucala ngeNshonalanga Kapa, iMphumalanga Kapa, i-Gauteng neFreyistata.

Ngemuva kwekutfola ticu kwemaphoyisa labececeshwa kulomnyaka lophelile, emaphoyisa lamasha latawuceceshwa la-7 000 asabutsiwe kulomnyaka kutsi atewucinisa temaphoyisa tendzawo.

Kwenta ncono lizinga jikelele kanye neteluphenyo lolukhetsekile lwe-SAPS, sisungula Inyuvesi Yekubona Bugebengu lapha eHammanskraal.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kuletinyanga letisitfupha letengcile, sive besibumbene – kuyo yonkhe imimango, hulumende, tinhlangano temmango, emacembu etenkholo, luphiko lwetebulungiswa nephalamende – kucedza lenkinga yebudlova lobentiwa madvodza lobucondziswe kubomake balelive letfu.

Kube kuphendvula lokubumbene sibili futsi ngekutimisela kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

Ngekwakha kubumbana kwetenhlalo esiveni sonkhana kutsi kuliwe nalesibhuku, sitawuphumelela kutsi sizuze lokukhulu kakhulu.

Kodvwa loku kusasesicalo nje semzabalazo.

Sicale ngekufezekisa lisu lekwenta leliphutfumako futsi sabeka embili tigidzigidzi le-R1.6 kutsi sisekele lelisu kudzimate kube sekupheleni kwalomnyakatimali.

Sekubekhona inchubekelembili etindzaweni letinyenti.

Sitawuchibela Umtsetfo weBudlova baseKhaya kute sivikele ncono labo labahlukumetekile ebudlelwaneni lobunebudloba basekhaya kanye neMtsetfo weMacala eTemacansi kute kuvulwe kakhulu imikhakha yalabanemacala etemacansi emagama abo kufanele kutsi afakwe kuRejista yaVelonkhe yaLabente eMacala eTemacansi, futsi sitawuphasisa umtsetfo lotawucinisa kutfolakala kwebheyili kanye netigwebo emacaleni lafaka ekhatsi budlova lobucondziswe kubulili lobutsite (i-GBV).

Ngeke sikuyekele kulwa nenkhohlakalo kanye nekubanjwa kwembuso ngabhongwane.

Sidzinga kutsi sisebentisane ngekuhlanganyela kute sicedze inkhohlakalo futsi sicinise kusebenta kwemtsetfo.

Kufanele kutsi singaceli nome sikhokhele imidizo nome sitimbandzakanye etintfweni letikhohlakele.

Kufanele kutsi silenyuse lisiko letfu lekubika bugebengu nasebubona bentiwa.

Lemphi singayincoba nangabe siyilwa sisonkhe sisive, nangabe sitakwakha lubumbano lwetenhlalo lolucinile kuto tonkhe tinhlaka.

Siyawemukela ngako-ke umsebenti wahulumende nekuhlanganyela nemacembu etinhlangano temmango lanikwe umsebenti wekusungula lisubuciko lavelonkhe lekulwa nebugebengu kanye nelisu lekulifezekisa, lesekusele kancane kutsi umsebenti walo ube sesigabeni sekuphotfulwa.

Sihlose kwetfula lelisubuciko emkhatsini walomnyaka.

Ikhomishini yaZondo Lephenya ngeKubanjwa ngaBhongwane kweMbuso iyachubeka ngemsebenti wayo lomcoka kakhulu hulumende naletinye tikhungo labayisekela ngalokuphelele.

Ngitfole umbiko longumculu lomkhulu nalonemininingwane leminyenti lomayelana neKhomishini yeLuphenyo kuKoporasi yeLutjalotimali teMbuso.

Ngitakwenta kutsi sive siwutfole ngivete kanye nelisu lekutsatsa loko ikhomishini lekutfolile kanye netincomo sichubeke siye embili emalangeni lambalwa.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Njengaloku silungisa loko lokutisekelo letimcoka, njengaloku sijulisa lokulungiswa kabusha lesesikwentile, silandzela tindzawo letimcoka kakhulu ekukhula lokungukhukhulelangoco.

Ku-SoNA yaphambilini, ngatsi loko yindzawo lemcoka yelutjalomali leyesekela kulungiswa kabusha kwemumo, kukhula kanye nekudaleka kwemisebenti.

 

Licembu lelifezekisa Sikhwama seSakhiwonchanti sesiluphotfulile luhlelo lemaphrojekthi lasalungile futsi selicale umsebenti wekukhulisa lutjalomali lolutimele kutsi lungene emikhakheni yesakhiwonchanti sahulumende lenemikhakha yemalingena.

Lokukufaka ekhatsi tindzawo letifanana netekuhlala netekulala bafundzi, tindlu tamahhala, kukhicita emanti lokutimele, emagatja emivila yetitimela, kukhicitwa kwagezi, sakhiwonchanti samasipala kanye nekucala kwekusebenta kwelisu lelibanti lekwendlulisa imilayeto.

Lelicembu linephrojekthi lesachubeka letakuba nemphumela  welutjalotimali letingetulu kwetigidzigidzi letinge-700 kuleminyaka lelishumi letako, lokufaka ekhatsi yomibili iminikelo yahulumende kanye neyalabo labangasuye hulumende.

Imishini letfwala tintfo letisindzako kanye netisetjentiswa letiliphuti lebesisolo sifisa kutibona lapha eveni letfu lonkhe setitawuphindza futsi tibe tintfo lesitibona onkhe malanga.

Luhlelo lwetindlu tamahhala lutakwakha tindlu tekucashisa temindeni lehola imiholo lephasi selusesigabeni sekufezekiswa, lokuyintfo lengenta kutsi kube nelutjalomali lwalabatimele lwetigidzigidzi leti-R9 ekwakheni tindlu tekucashisa leti-37 000.

Bantfu labasha labasemanyuvesi kanye nasemakolishi e-TVET babukene netinsayeya tendzawo yekuhlala.

Labanye bete ngisho netindzawo tekulala ngemva kwekufundza babona kutsi kuncono balale emitashwenimabhuku.

Sitawusebentisa tigidzigidzi letinge-R64 kuleminyaka letako macondzana netindzawo tekuhlala tebafundzi kantsi sitawutfola futsi letinye tigidzigidzi letinge-R64 kubatjalitimali labatimele.

Laphrojekthi ekwakha asalungele kutsi acalwe.

Besisolo sikhuluma ngelidamu laseMzimvubu eMphumalanga Kapa cishe iminyaka lelishumi, kodvwa kuncane nome kute lokubonakalako.

Sitimisele kuncoba tinsayeya tetetimali kanye naletinye lokungito letibambelele inchubekelembili tancisha bantfu balendzawo umtfombolusito lobaluleke kakhulu.

Kwakhiwa kwemgwaco kulendzawo yemsebenti sekucalile, futsi ngitayivakashela masinyane lendzawo kucinisekisa lomsebenti uyachutjwa uya embili.

Setfula Sikhwama Sekulingana Kutekuvakasha kulomnyaka kute sivuselele luntjintjo kutekuvakasha.

Kulomnyaka lophelile, ngicele sive kutsi singijoyine ekuphumeni kwami ngelidolobhakati lelisha lelinekuhlakanipha, lidolobhakati sibili langemuva kwelubandlululo lelitawuphakama ligucule tenhlalo kanye netemnotfo telubandlululo nemumo wetendzawo.

 

Lidolobhakati lelisha lelinekuhlakanipha selicalile liyenteka eLanseria, lapho bantfu laba-350,000 kuya kulaba-500,000 lendzawo itakuba likhaya labo eminyakeni lelishumi letako.

Lenchubo iholwa Lihhovisi Letesakhiwonchanti Nelutjalomali eHhovisi laMengameli kanye nahulumende wesifundza saseGauteng Nyakatfo Nshonalanga, ngekusebentisana nemadolobhakati iJozi, iTshwane neMadibeng.

 

Kusebentisana netikhungo tentfutfuko kutetimali, sesihlanganise ndzawonye inchubo lenemcondvo lomusha letawusita ngetimali kuhanjiswa kwendle, gezi, emanti sakhiwonchanti sedijithali nemigwaco lokutawuba sisekelo salelidolobha lelisha.

Angeke ngihlakaniphe kuphela futsi ngilungele i-5G, kodvwa ngitawube ngihola embili silinganiso sesakhiwonchanti lesiphephile ngekwemvelo netekuhamba letikhipha ikhabhoni lencane kulelivekati nasemaveni emhlaba.

Sitawucala ngekuhlola kusebenta kwelilokishi lelingulelinye luhlobo kanye neluhlelo lwemigwaco yasetindzaweni tasemaphandleni ngaleso sikhatsi kutawukwakhiwa imigwaco yeku-eksperimenta lemine ngamunye lotawuba ngemakhilomitha lange-50 letawukwakhiwa etindzaweni letahlukahlukene talelive.

Lomtamo utawucinisekisa kutsi akubi netindleko kumbuso, kwendluliselwa kwemakhono kanye nemandla lagciniwe lasetulu etekudala imisebenti lemikhulu kunekwakhiwa kwemigwaco ngetindlela letetayelekile.

Bantfu baseNingizmu Afrika,

Sibukene nenkinga yekuswela imisebenti kwelusha.

Kubantfu labasha labatigidzi le-1.2 labangena emakethe yetemisebenti lowo nalowo mnyaka, cishe labangulababili kulokutsatfu ngulababangaphandle kwemsebenti, kwemfundvo nekuceceshwa.

Bantfu labasha labangetulu kwesigamu abasebenti. Loku kuyinkinga.

Sidzinga kutsi sente lelive libasebentele bantfu labasha, kute kutsi basebentele live letfu.

Likhambi lalenkinga kufanele kutsi libemhibambili – kufanele kutsi sonkhe sidale ematfuba ekucashwa kwebantfu labasha kanye newekutsi batisebente bona.

Macondzana nekusebenta kwelusha, kusukela lamuhla sicala ngekufezekisa Singenelelo saMengameli Sekungasebenti Kwelusha – bomacalakwentiwa betinyatselo letisitfupha kute kuncishiswe kungasebenti kwelusha.

Kwekucala, sidala tindlela telusha kutsi lungene kutemnotfo.

Sidala emakhambi latfutfuke kakhulu ekufinyelela kubantfu labasha lapho bakhona – baku-inthanethi, basetincingweni kanye nakumuntfu.

Loku kutawubavumela kutsi batfola kwesekelwa lokucinile, lwatiso nekuceceshelwa kulungela umsebenti kute bandzise kucasheka kwabo futsi batimeshe nematfuba.

Sicala kulenyanga, setfula tibonelo letisihlanu etifundzeni letisihlanu letitawukhula tibe yinethiwekhi yavelonkhe letawufinyelela kutigidzi letintsatfu tebantfu labasha ngekusebentisa emashaneli lamanyenti.

Loku kutawubasita kutsi batfole kwesekelwa lokucinile, lwatiso nekuceceshelwa kulungela umsebenti kute bandzise kucasheka kwabo futsi batimeshe nematfuba.

Kwesibili, sikuntjintja ngalokusemcoka kutsi sibalungiselela njani umsebenti bantfu labasha, ngekubanika emakhozi ekufundza lamafishane, emakhozi ekufundza lantjintjeka lula kumakhono latsite bacashi bemikhakha lekhula ngekushesha labawadzingako.

Kwesitsatfu, sisungula tindlela letinsha naletinemcondvo lomusha tekwesekela lusha lolungubosomabhizinisi lanabatisebentako.

Kwesine, senyusa Temisebenti Yekucashwa Kwelusha futsi sisebentisana nemakolishi e-TVET kanye nemkhakha lotimele kucinisekisa kutsi bafundzi labanengi batfola sipiliyoni semsebentikwenta etindzaweni temsebenti kute baphotfule kuceceshwa kwabo.

Kwesihlanu, sisungula iyunithi yekucala yeLuhlelo lwaMengameli Lwemisebenti Yelusha lolutawuvula i-ejensi yebantfu labasha futsi lubanike ematfuba kutsi batfole imalingena ngesikhatsi basafaka sandla ekwakheni sive.

Kwekugcina, sitawuhola umtamo wekucashwa kwelusha lotawusekelwa ngetimali ngekutsi kubekelwe eceleni 1% wesabelomali lotawubukana nemazinga lasetulu ekungasebenti kwebantfu labasha.

Lokukutawutsatsa lucetu kusabelomali, lokuyintfo letawudzinga kutsi sonkhe sibophe emabhande etfu bese sicondzisa imitfombolusito kutsi ilungise lenkinga yesive yekungasebenti kwelusha.

Indvuna Yetetimali itawubeka embili lomtamo futsi inike imininingwane letsite ngesikhatsi yetfula Sitatimende Senchubomgomo Wesabelomali Sethemu Lesemkhatsini ngekuhamba kwesikhatsi kulomnyaka.

Letinyatselo letisitfupha setitonkhe titawucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu lomusha kulelive kunendzawo lapho angaya khona, lapho emakhono abo nemandla abo angahlanganiswa khona, bese bafaka sandla ekukhuleni kwemimango yabo kanye nelive labo.

Njengencenye yalesingenelelo, I-Ejensi Yavelonkhe Yekutfutfukisa Lusha neLitiko Lekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane batawusita ngetimali kanye nekusekela ibhizinisi yabosomabhizinisi labancane laba-1 000 kulamalanga la-100 letako – kusukela kusasa.

Simeme labatsatfu balabosomabhizinisi labancane kutsi babenatsi lamuhla kusihlwa lapha: Siyabonga Tiwana, Sibusiso Mahone naTholakele Nkosi.

Bona kanye nalabanye labafanana nabo bayafakaza kutsi, nabanikwe kwesekelwa lokudzingekile, bantfu labasha bangatidalela ematfuba abo.

Labasomabhizinisi labancane labatsatfu benta incenye lenkhulu kanye netinhlelo letinenshisekelo kusita bantfu labasha lababosomabhizinisi laba-100 000 kuleminyaka lemitsatfu letako kutsi bafinyelele kutfola kuceceshwa kumakhono etebhizinisi, kusitwa ngemali kanye nangekutfolakala kwemakhethe.

                                                                                                

Kutfutfukiswa kwabomake kumcoka kakhulu ekukhuliseni umnotfo ngakhukhulelangoco.

Setfula inkhundla i-SheTradesZA yekusita emabhizinisi banikati bawo lababomake kutsi batimbandzakanye kutinchubo tekukhicita temhlaba wonkhe kanye netimakethe.

Kuleminyaka lesihlanu letako, Ikoporasi Yekutfutfukisa Tetimboni ihlose kukhipha tigidzigidzi leti-R10 tayo kanye nelusito lwetimali lolucondziswe kutemabhizini ekutfutfukisa bomake.

Kudala emamakethe lamakhulu emabhizinisi lamancane, sihlela kwakha luhlobo lwemikhicito lekhicitwa kulelive le-1 000 lekufanele kutsi itsengwe kuMabhizinisi Lamancane, Lasemkhatsini kanye naLamancane kakhulu.

Umtsetfosivivinyo Wetenchubo Yekutsenga utakwetfulwa ngekushesha ePhalamende njengencenye yemitamo yetfu yekutfutfukisa labamnyama kanye nemabhizinisi lasafufusa kanye nekuchubelembili tingucuko letinemfutfo kutemnotfo.

Kulomnyaka, sicinisa umkhankhaso wetfu welutjalomali[JJN1]  ngekutsi sisungule kugcugcutelwa kwelutjalomali loluhlanganisiwe nekwenta kutsi kube nemakhono lachumene lokwentiwa eHhovisi laMengameli.

Sitawube sibambe Inkhomfa yesitsatfu Yelutjalomali yaseNingizimu Afrika ngeLweti kute sibukete kufezekiswa kwekutinikela kwaphambilini kanye nekudala lutjalomali lolusha emnotfweni wetfu.

Kunkhomfa yesibili Yelutjalomali yaseNingizimu Afrika kulomnyaka lophelile, tinkampani letingetulu kwaletinge-70 tenta kutinikela kwelutjlomali lwetigidzigidzi letinge-R364 etimbonini ngekwehlukahlukana njengekwakhiwa kwemphahla lokutfutfukile, kusetjentwa kwemikhicito yetekulima, sakhiwonchanti, tetimayini, tinsita, tekuvakasha nekuphatsa tivakashi.

Kuleminyaka lemibili yekucala yemkhankhaso wetfu welutjalomali lolunetiphokophelelo letiphakeme, sesikhona kwenta tetsembiso telutjalomali letitigidzigidzi letinge-R664, lokuyintfo lengetulu kwesigamu setfu lesisihlosile seminyaka lesihlanu yetigidzi tetigidzi le-R1.2.

Lokubaluleke kakhulu, lolutjalomali lunelifutse sibili.

Asavele akhona, emaphrojekthi elutjalomali lolunelizingagugu letigidzigidzi leti-R9 aphotfuliwe kantsi emaphrojekthi lange-27 labita tigidzigidzi letinge-R250 asasetigabeni tekufezekiswa, kantsi manyenti laseta kulomnyaka.

Ngivakashele emafekthri lasandza kwakhiwa lakha bomakhalekhikhini labahlakaniphile, tikhungomkhicito setandzile kukhicita timoto letinengi, ngahamba futsi elutfulini etindzaweni lapho kwakhiwa khona etindzaweni tekupaka tebaphakeli.

Sike saya nasemcimbini wekuvulwa kwetisetjentiswa letikhicita imphahla letisukela kumakheyibuli agezi kuya kumikhicito yetishubelo, kusukela emathayeni etimoto kuya ekudleni.

Sesente inchubekelembili lebalulekile yekuphotfula nekufezekisa emasu lamakhulu etindzaweni letimcoka kakhulu talelive letfu.

Lamasu lamakhulu aletsela hulumende, temisebenti netemabhizinisi ndzawonye kute kusungulwe tinyatselo letentekako tekugcugcutela kukhula ezingeni lemkhakha bese kutsi lowo nalowo mlingani afake sandla kutsi tisebente.

Sibonga kakhulu kubaka-Auto Master Plan, sitsengisele umhlaba wonkhe timoto letinengi kulomnyaka lophelile kunaphambilini, bantfu labasha batfola imisebenti eMphumalanga Kapa naKwaZulu-Natal.

Setfule indzawo lensha yetebhizinisi lengahwebi ngekulandzela imitsetfo yelive lapha eTshwane, letakwengeta kukhicita kanye nekwakhiwa kwetincenye temphahla yendzawo.

Lisu Lelikhulu Letembatfo neTimphahla, lelabekwa kulomnyaka lophelile, lelihlose kudala imisebenti lemisha le-121 000 lapho kutsengiswa khona tembatfo netimphahla kanye nemkhakha weticatfulo kuleminyaka lelishumi leyengcile.

Kufaka ekhatsi kutinikela kwebatsengisi bemphahla kutsi batsenge imphahla yalapha eveni, kwebakhi betimphahla kutsi batjale timali futsi basekele luntjintjo, kanye nekutsi betemisebenti kutsi basungule tinhlaka tekuhweba letigcugcutela kwakhiwa kwemphahla lokuphendvula tidzingo.

Indzima yakhe, hulumende yena sewuvele sewucalile kutsatsa tinyatselo ngemfutso kumelana nemphahla yangaphandle lengekho emtsetfweni, ngekutfumba ticukatsi leticishe tibe nge-400 letinemikhicito lenema-inivoyisi lehlisiwe ekoteni yekugcina yemnyaka wa-2019.

Lensudu lengiyigcokile lamuhla, njengaleyalomnyaka lophelile, itfungwe ngekutigcabha tisebenti taseNingizimu Afrika. Ngitawutsandza kutsi nginigcugcutele nonkhe kutsi nitsenge imikhicito yaseNingizimu Afrika.

Sesiliphotfulile Lisu Lelikhulu Lekufuya Tinkhukhu kute sisekele bafuyi betinkhukhu nalabatisebentako kute sisindzise imisebenti lenge-54 000 kodvwa sibe sidala imisebenti lemisha.

Lemboni nyalo seyigcile ekukhuleni, ekukhiciteni kakhulu kanye nakulutjalomali lolukhulu.

Sitawenta kutsi, ngemaviki lamabili, silungise sibeke ematharifu lamasha enkhukhu lebuya ngephandle kwalelive kute kusekelwe imboni yasekhaya.

Sesisungule lisu nebalimi kanye nebasebentisi betimboni kute kusindziswe imisebenti embonini yashukela futsi sitawuphotfula Lisu Lelikhulu Lashukela kulamaviki lasitfupha letako; futsi silindzele Lisu Lelikhulu Lensimbi lelisha kutsi liphotfulwe etinyangeni letisitfupha letitako.

Lecala kusebenta lamuhla, imitsetfosimiso lemisha leshicilelwe kuGazethi yaHulumende itawusita kutsi kube neluphenyo kanye netinyatselo letilwa nekusetjentiswa kabi kwemandla ekutsenga kanye nekuncuma intsengo.

Loku kutawusita ngisho netindzawo temabhizinisi lamancane kanye nabosomabhizinisi labasafufusa.

Imibuto yemakethe lemayelana netinsita temadatha, imakethe letsengisa igroza kanye nekunakekela ngetemphilo netimakethe letisengisako tenta kwaba nesisekelo setinyatselo tekunciphisa tindleko kubatsengi kanye nekwenta kutsi lemikhakha ibe nekucudzelana kakhulu.

Tiphatsimandla tetekucudzelana njenganyalo tisebentela kutfola likhambi nebasebentisi labakhulu babomakhalekhikhini kutsi bancamule kakhulu intsengo yemadatha kuwo onkhe emabhandlela lakhokhelwa ngaphambilini njalo ngenyanga, kube netephulelo letengetiwe leticondziswe emakhaya lanemalingena lephasi, kube nekuphakelwa kwamahhala kwedatha kwamalanga onkhe kanye nekufinyelela mahhala kuwebhusayithi yetemfundvo kanye nakulamanye emawebhusayithi sive lesiwatsandzako.

Lesisinyatselo lesimcoka sekwenta ncono timphilo, kuletsa bantfu kutemnotfo wedijithali kanye nekukhutsata emabhizinisi laku-inthanethi.

Umnotfo wedijithali utakwandza ube sikhutsati sekukhula kanye nalokudala kubakhona kwemisebenti.

Ikhomishini yaMengameli lemayelana neTheknoloji Lesheshako yenta tincomo letinemtselela lobanti lotsintsa cishe tonkhe tingoni tetemnotfo kanye netinhlangotsi letinengi temphilo yetfu.

Umbiko walekhomishini usinika emathulusi ekucinisekisa kutsi sikhipha inzuzo lenkhulu yaletingucuko kuletheknoloji lesheshisako.

Simo lesimcoka semphumelelo yemnotfo wetedijithali kubakhona kwemfuno lenkhulu kute kwandze kufinyelela lokubanti nekwetsembeka.

Umlawuli, Luphiko Lolutimele Lwetekuchumana lwaseNingizimu Afrika, lutimisele ngekuphotfula imvume yekudzingeka lokuphakeme etimbonini ngekusebentisa indali ngembi kwekuphela kwa-2020.

Ngenca yetidzingo letengetiwe, kunikwa imvume kweNethiwekhi yeKufinyelela Lokuvulekile Lokute Intsambo (i-WOAN) itawuphotfulwa ngesikhatsi semnyaka lolandzelako.

Tekulima ngulenye yetimboni letinemandla lamakhulu lagcinekile ekukhula.

Kulomnyaka, sifezekisa tincomo letimcoka tePhaneli Leluleka Mengameli mayelane neKulungiswa Kabusha kweMhlaba neTekulima kute kwentiwe ngekushesha kwabiwa kwemhlaba, kwandziswe kukhicita ngekulima futsi kuguculwe lemboni.

Hulumende sewukulungele – ngekulandzela kuphotfulwa kwenchubo yasePhalamende kutsi kuchibelwe Sigaba se-25 seMtsetfosisekelo – kwetfulwe Umtsetfosivivinyo Wekutsatfwa Kwemphahla Yabelwe Ummango lochaza timo kutsatfwa kwemhlaba wabelwe ummango ngaphandle kwesincephetelo kutawuvumeleka khona.

Kute kube ngunyalo, sesikhulule emahektha la-44 000 emhlaba wembuso kufezekiswe ticelonkhokhelo tekubuyiselwa kwemhlaba kubanikati, futsi kulomnyaka kutawukhululwa emahektha lalinganiselwa kulange-700 000 emhlaba wembuso wekukhicita ngekulima.

Senta lusha kutsi lube bomacalangalo, bomake, bantfu labakhubatekile kanye nalabo labebachuba tekulima emhlabeni wemmango futsi bakulungele kwandzisa kusebenta kwabo kutsi baceceshwe futsi babelwe umhlaba.

Inchubomgomo lensha yekukhetsa bazuzi ifaka ekhatsi kuceceshwa lokuphocelelwe kulabo labatawuba bazuzi ngembikwekutsi babelwe umhlaba.

Ngenca yesomiso etincenyeni letinyenti telive, balimi balahlekelwe tivuno tabo kanye nemfuyo kanye netisebenti letinengi letilahlekelwe yimisebenti yato kanye naloko letiphila ngako.

Kusebentisana neMkhandlu Welucwaningo Lwetekulima kanye naleminye imitimba yetensayensi kanye neyekulima, sesisungule emasubuciko ekulwa nesomiso lagcile ekusunguleni tinhlanyelo letikhona kumelana nesomiso, kuhlanyela nekugcina kudla kwemfuyo, kususa tihlahla letingadzingeki kanye nemasubuciko elulawulo ekuvikela konakaliswa kwemhlaba.

Kulomnyaka sitawuvula futsi silawule kusetjentiswa ngekwebhizinisi kwemikhicito yensangu, kunika ematfuba balimi bemapulazi lamancane; kanye nekubhala inchubomgomo lemayelana nekusetjentiswa kwemikhicito yemtfunti wetinkhukhu ngetinjongo tetekwelapha, kwacha lemboni kutsi ihambisane netindlelamkhuba temhlaba wonkhe.

Tinyatselo telulawulo titawumenyetelwa khona nje madvute tindvuna letifanele.

Simo lesimcoka sekukhula nentfutfuko linanibantfu leliphilile nalelikhicitako, lelikhona kufinyelela kutekunakekela ngemphilo letisezingeni naletingabiti.

Siwubonile umdlandla lokhonjiswe bantfu baseNingizimu Afrika ngesikhatsi ngesikhatsi kunemihlangano yekulalelwa kweluvo lwemmango mayelana neMshwalensi Wavelonkhe Wetemphilo (i-NHI), futsi silungisa tindlela tekuwufezekisa ngemuva kwekuphotfulwa kwetinchubo tePhalamende.

Kulungiselela i-NHI, sesivele sibhalise bantfu labangetulu kwetigidzi letinge-44 emitfolamphilo lengetulu kwe-3 000 eLuhlelweni Lwekubhalisa Sigulane Kutemphilo, nyalo sebacale ngekusebentisa loluhlelo etibhedlela.

Ngisungule Licembu Lekusebenta laMengameli mayelana neKukhubateka kute leluleke lihhovisi lami mayelana ngetinyatselo tekwenta ncono intfutfuko yebantfu labakhubatekile njengemasu ahulumende, sabelomali kanye nekufezekisa tinhlelo talo.

Ngemuva kwekubona lokwentiwe Litiko Letemfundvo Lesisekelo nga-2018 kutsi Lulwimi Lwetimphawu lwaseNingizimu Afrika njengelulwimi lwasekhaya kanye nesincomo lesentiwa Likomidi lasePhalamende Lelibuketa Umtsetfosisekelo kutsi lolulwimi lube lolusemtsetfweni lwe-12, nyalo sesinembono lomuhle kutsi sisale siluphotfula loludzaba.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika.

Ekucaleni kwaleliviki, nangibuya e-Addis Ababa eopiya, lapho live laseNingizimuAfrika litsatse kubanguSihlalo weLubumbano Lwe-Afrika (i-AU) nga-2020.

Sitsatsa lesibopho ngesikhatsi lesibaluleke kakhulu kulelivekati letfu.

Kulomnyaka, Indzawo Yekuhweba Lekhululekile Yelivekati lase-Afrika (i-ACFTA) itawucala kutsi isebente.

Lona ngumzuzu wetfu, njengebantfu balelivekati, sente kutsi emaphupho abobabe labasungula lubumbano lwe-Afrika.

INingizimu Afrika itawusingatsa Ingcugcutsela Lengakavami Yelubumbano lwe-Afrika ngeNkhwekhweti kulomnyaka kute iphotfule tindlela teSivumelwane Sekuhweba Mahhala ngembikwekucala kwaso kusebenta mhla ti-01 Kholwane 2020.

Lapha sitawuphotfula imitsetfo lechaza kutsi kusho kutsini kutsi umkhicito ‘Wentiwe e-Afrika’, ematharifu atawuncishiswa afike kuziro kuleminyaka lesihlanu letako, kanye nemikhakha yetinsita letawuvulwa kulo lonkhe lelivekati.

Ngivumeleni ngitsatse lelitfuba ngihalalisele lomunye wetfu, Umnu. Wamkele Mene, kulemphelasontfo leyengcile lokhetfwe waba nguMabhalane Jikelele we-ACFTA, futsi simetsembisa kumesekela kwetfu lokuphelele njengaloku acala sibopho sakhe lesiyinchophamlandvo nalesiyinsayeya.

INingizimu Afrika, ngako-ke ikubeke kwaba bomentiwakucala kutfutfukiswa kwabomake base-Afrika ngekwetemnotfo ngesikhatsi sayo sekuba nguSihlalo we-AU, ngekusebentisa nawo onkhe emalunga emibuso mayelana netinyatselo tekugcugcutela kufakwa kutemnotfo, kutsenga ngekukhetsa kanye netinhlelembiso tekuhweba letivuna bomake.

Tinhloko temibuso ye-AU tivakalise kwesekela kwati tinyatselo tekucedza i-GBV kulelivekati, futsi titawusebentela kutsi kwemukelwe Sivumelwane se-AU lesimayelana neBudlova lobucondziswe kuBomake ngekuhamba kwalomnyaka.

Ngekusebentisa Indlela Yekubuketa Sitfunti se-Afrika, iNingizimu Afrika itawusebentisana nalamanye emave ekuchubeleni embili kubusa lokuhle kanye nentsandvo yelinyenti.

Sitawusebentisa konkhe lesinako – lokufaka ekhatsi bulunga betfu kuMkhandlu waMhlabuhlangene Wetekuphepha – kute sigcugcutele kuthula nekuphepha kulelivekati.

Malunga Lahloniphekile,

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Konkhe lesikwentako kufanele kutsi kucinisekiswe kukufezekisa ngemphumelelo.

Kungaleso sizatfu-ke sisungule i-DDM, indlela lengakavami yekubumba tenhlalo lokufaka ekhatsi labo labamcoka labadlala indzima kunome ngabe ngusiphi sigodzi kute sikhone kuvula intfutfuko kanye nematfuba etemnotfo.

Kwakha emandla ekukhona kweMbuso lapho wephuke khona kakhulu.

Ngesikhatsi se-SoNA yeNdlovana nga-2019, ngakhuluma ngemisebenti lesihlanu lemcoka kakhulu lephutfumako yalomzuzu, lomcoka emkhatsini wayo kwaba sidzingo sekucinisa kukhona kwenta kweMbuso kute ukhone kuhlangabetana netidzingo tebantfu.

Umsebenti lobanti lomcoka uyentiwa kuhulumende wonkhe kucinisa emandla ekwenta ahulumende wasekhaya, njengemkhakha wahulumende losedvute nebantfu, kutsi ufezekise ligunyakwenta lawo letentfutfuko lekutfola tindlela letisimeme tekuhlangabetana netidzingo tenhlalo, tetemnotfo kanye netetintfo temimango kanye nekwenta ncono lizinga letimphilo tabo.

Hulumende wavelonkhe kanye newesifundza batayente iphindvwe kabili imitabo yabo yekwesekela nekucinisa emandla ekwenta bomasipala njengaloku kusho Sigaba se-154 seMtsetfosisekelo kanye nekwenta kutsi kube nekucaphela kanye nekwesekela bomasipala.

Kukuphela nangabe kwesekelwa ngalokuhlelekile sekwehlulekile sigungu sesifundza nome hulumende wavelonkhe atawusebentisa khona Sigaba se-139 sekungenelela ekuciniseni hulumende wasekhaya.

Kwanyalo bange-40 bomasipala lapha eveni labatfole loko kungenelela lokunjalo.

Letinyatselo letitawutsatfwa titawungetelela kuletinhloso letisuka kulendlela lensha yesifundza yekutfutfukisa, lehlose kulandzela indlela lehlanganisiwe yekuletsa tinsita.

Takhamuti takuMasipala waseMamusa eNyakatfo Nshonalanga setivele setiyibonile lendlela yenteka, lapho i-DDM yasetjentiswa khona ngemphumelelo kususwa kwetibi etindzaweni lapho kulahlwa khona tibi ngalokungekho emtsetfweni, kwentiwa kabusha titeshi tekumpompa kute kuvalwe kucitseka kwendle icitsekele etitaladini, kwakha imigwaco kanye nekufaka emaphayiphi emanti, kanye nekuletsa emanti netindlu tangasese etikolweni tendzawo.

Kulomnyaka sihlela kwandzisa luhlelo lwe-DDM etigodzini letinsha letinge-23, sitfole tifundvo kuletigodzi letintsatfu lokulingwe khona kusebenta kwaloluhlelo – Masipala weSigodzi sase-OR Tambo, Masipala waseThekwini kanye nakuMasipala Wesigodzi eWaterberg.

Kucinisa emandla ekwenta embuso kanye nekwandzisa kutilandza, ngitawube ngisayina nato tonkhe Tindvuna tivumelwane tekusebenta ngembi kwekuphela kwalenyanga.

Letivumelwane – leteyame kumigomo lecuketfwe kuLuhlakamsebenti Lwelisibuciko Lethemu Lesemkhatsini – titawukwatiswa sive kute kutsi bantfu baseNingizimu Afrika batowubeka licala labo lababakhetsa kutsi batilandze.

Letivumelwane tekusebenta sitibuka njengematje lasisekelo elisiko lelisha lekungafihli kanye nekutilandza, kuze kutsi labo labanikwe sibopho sekutsi basebentele sive – akukhatsalakile kutsi bakhetselwe etikhundleni nome batisebenti tahulumende – bente loko lokulindzelekile kubo.

Lisiko lapho inkhohlakalo, umkhuba wekufunela bakubo tikhundla kanye nangekunikana tikhundla ngekusekelana akukavumeleki, batsatselwa tinyatselo labo labasebentisa kabi emandla abo nome labantjontja imali yahulumende.

Kusukela ngacala kungena ehhovisi, sesakhe kutsi kube nemandla ekwenta tintfo eHhovisi laMengameli kanye nanome kukuphi lapha embusweni kute kwentiwe ngekushesha inchubekelembili ngeluhlu lolucacako letingucuko letiphutfumako.

Sisungule Lihhovisi Lelulawulo Lwemaphrojekthi, Iyunuthi Yelutjalomali Nesakhiwonchanti Nenchubomgomo Neluphiko Lwetelucwaningo kute kulungiswe tihibe letivimba ingucuko nekutfutfukisa indlela hulumende laletsa ngayo tinsita.

 

Lamayunithi asebentisana ngekubambana neKhomishini yaMengameli Yekuchumanisa Takhiwonchanti, i-InvestSA neLicembu Lemsebenti Wekwenta Lula Kuchuba Tebhizinisi kususa tihibe telutjalomali nekukhula kanye nekucinisekisa kutsi hulumende ukhombisa inchubekelembili ngalokubonakalako futsi ngekushesha.

Njengaloku nyalo sekukhona luhlelo lolunelikhono nalolukhona kwenta tintfo ekhatsi kuhulumende, sitawugcila kuleto tingucuko letiphutfuma kakhulu kanye nekungenelela lapho kudzingeka khona kute sicinisekise kufezekiswa.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Sitikhandza sikumzuzu wekutsatsa sincumo emlandvweni.

Sikhatsi sebumatima lobukhulu nekungatsita, kodvwa kuphindze futsi kube sikhatsi sematfuba lamakhulu.

Kuleminyaka lemibili lephelile, sisebente sakha sisekelo senchubekelembili.

Nyalo sesikhatsi-ke sekutsi sakhele etikwaleso sisekelo, sibumbane, sisebente, sibeketele.

Ngeke sinikele likusasa letfu ekutseni singatsite, ekuphelelweni litsemba, nome ekwahlukaneni nome kulabo labaphikisana nalomsebenti lowentiwako wekwenta ncono timphilo tebantfu bakitsi.

Sitawuchubeka nemshuco wetfu loya embili wekwenta ncono timphilo tebantfu bakitsi.

Sitawuyekemukela ingucuko.

Sitayitsandza siyatise imphilo.

Ngeke sesabe lutfo.

Nasenta njalo, sitawukhumbula emagama engoma yamunye wemculi lesimtsandza kakhulu walapha eNingizimu Afrika, Babe Joseph Shabalala, umsunguli weLadysmith Black Mambazo, lesisalila ngekusishiya kwakhe emhlabeni kuleliviki.

Lamagama alengoma abhalwa ngesikhatsi lesehlukile kodvwa emavi ayo solo asaliciniso nalamuhla:

“Singabukana netintsaba letiphakeme,

Siwele lwandle lolugubhako,

Kufanele sitsatse indzawo yetfu emlandvweni,

Siphile ngesizotsa,

Njengaloku senyukela lapho siphokophelele khona

Sikhatsi lesisha sesicalile.”

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore