Inkhulumo Yebunjalo Belive leyetfulwa nguMengameli Cyril Ramaphosa

Inkhulumo YaMengameli Yebunjalo Belive (i-SoNA) Leyetfulwa NguMengameli Cyril Ramaphosa EPhalamende, eKapa

Somlomo weLibandla Lavelonkhe (i-NA), Mk. Thandi Modise,

Sihlalo weMkhandlu Wetifundza Wavelonkhe (i-NCOP), Mnu. Amos Masondo,

Sekelamengameli David Mabuza,

Mengameli waPhambilini Thabo Mbeki naNkkt. Mbeki,

Sekelamengameli waPhambilini Phumzile Mlambo-Ngcuka,

Sekelamengameli waPhambilini Baleka Mbete,

Mphatsi Wemajaji Mogoeng Mogoeng kanye nemalunga  lahloniphekile eTebulungiswa,

Tindvuna eMasekelatindvuna,

Malunga lahloniphekile e-NA,

Malunga lahloniphekile e-NCOP,

Mphatsi weSigodzi saseYurophu, lomelele emancusa, Umhlonishwa, Mnu. Beka Dvali,

Tivakashi letikhetsekile

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Ngalelilanga leli, eminyakeni lenge-31, Mengameli Nelson Mandela waphumela ngaphandle kwemasango eLijele i-Victor Verster angumuntfu lokhululekile,  abufakazi lobuphilako bekubeketela lokukhulu nekukhutsateka kwebantfu baseNingizimu Afrika.

Cishe sekuminyaka letigidzi letinge-40, kunekuphilisana lokukhetsekile kwetemvelo eluphikweni lolusentasi kakhulu neningizimu yalelivekati letfu.

Imbali i-Fynbos Biome, legcwele yonkhe iKapa, inetimphawu letehluke kakhulu kunome ngutiphi titjalo letitfolakala lapha emhlabeni.

Iyakwati kumelana nekoma, lihlobo lelishisako kanye nebusika lobubandzako lobunetsa imvula. Iyajabulisa kakhulu ekwehlukahlukaneni kwayo.

Imbali yetfu yesive, Sicalaba, iluhlobo lwe-fynbos. 

Ngesikhatsi ngivula Inkhomfa Yelutjalomali Yavelonkhe yesitsatfu kulomnyaka lophelile, ngakhuluma ngetimphawu teSicalaba letehlukile/khetsekile ngatsi tifanana nesimo setfu savelonkhe ngetindlela letinyenti.

Yini lena leyehlukile nalekhetseke kangaka ngema-fynbos kutsi kute kutsi asimame futsi aphile, adzinga umlilo.

Lokungenani kanye njalo ngeminyaka lengemashumi lamabili, ema-fynbos afanele kutsi ashe ashiswe ngemazinga ekushisa lasetulu kakhulu kute avumele lenchubo yekuphilisana kwetemvelo kutsi atfole emandla lamasha abuye futsi acale phasi akhule.

Lihlobo lonkhe, letitjalo letishile tihlala tiphundlekile. Kodvwa kutsi lapho timvula tasekwindla naticala kuna, letinhlanyelo tiyamila, bese-ke umjikeleto wemphilo yawo uyacala futsi.

Tintsaba tibhalasha imphilo lensha ngesikhatsi letitjalo lebetibonakala sengatsi tilahlekile seticala kukhula futsi ngalokunemandla kunakucala.

Tsine, bantfu baseNingizimu Afrika, kulomnyaka lophelile sihlangabetene nebumatima lobukhulu.

Njengemlilo wemadlelo lobhebhetseka intsaba yonkhe lapho khona kumila ema-fynbos, lubhubhane lolubhubhisako lubhebhetseke umhlaba wonkhe, lwashiya umonakalo lomkhulu endleleni yalo.

Kantsi-ke, njengema-fynbos lanemandla emhlaba wetfu, natsi sikhombise kuba ngulabacinile labamelana netimo ngetindlela letinyenti.

Iminyaka lelikhulu lemitsatfu, besibahlukunyetwa bencindzetelo, kutsatselwa imphahla kanye nekungabi khona kwebulungiswa.

Futsi iminyaka lelikhulu lemitsatfu, sasiphalata.

Emalangabi ekungabi khona kwebulungiswa nanoma-nje asishiye netibati, kepha akazange asibhubhisa.

Timvula tentsandvo yelinyenti taletsa emandla lamasha kanye nekutalwa ngesive lesisha.

Sivuke njalo-njalo ngaso sonkhe sikhatsi ekujuleni kwebumnyama saba libika lelilanga lelisha.

Uma sibuka lomonakalo longaka lobangwe ngulesifo, siyati kutsi njengema-fynbos, njengabo bonkhe labo labake baphila kulomhlaba ngembi kwetfu, sitawuvuka siphakame futsi.

Sekucishe kwendlule umnyaka manje kusukela ngesikhatsi iNingizimu Afrika itfola sehlakalo sayo sekucala seligciwane lekhorona leliyincalakuvela, i-COVID-19.

Kusukela ngaleso sikhatsi-ke, sebacishe basigidzi nehhafu bantfu labakulelive lakitsi labangenwe nguleligciwane.

Bangetulu kwe-45 000 bantfu labashonile.

Kwendlulela ngale kwaletibalo kunendzaba yesehlakalo lesilusizi nebuhlungu.

Kute umndeni, kute ummango futsi kute nendzawo yemsebenti lengakashonelwa ngumuntfu labebamati, basebenta naye futsi bamtsandza.

Kuphindze futsi kuyindzaba yekuba nesibindzi nekucina ubeketele.

Kucina kwesisebenti sasesibhedlela lesitsi njalo– ngelusuku ngemuva kwelusuku, busuku ngemuva kwebusuku – siyahamba siye emsebentini siyosindzisa timphilo, sibe sati kahle kamhlophe kutsi naso, ngekwaso sisengotini yekungenwa ngulesifo.

Kuyindzaba lenhle kakhulu yekuba nesibindzi kweliphoyisa, lisotja, sisebenti lesibalulekile, umnakekeli kanye nabo bonkhe labo labasebenta esigabeni lesingembili, labagcina live lakitsi liphephile, bantfu bakitsi bondliwa futsi nemnotfo wetfu ukhula.

Kuyindzaba yekubumbana nekuvelana.

Yesive lesibambisene sabukana-ngco ne-COVID-19 ngetindlela letingakate setibe khona kusukela ngemalanga ekucala entsandvo yelinyenti.

Ngetulu kwako konkhe lokunye, lenhlekelele ikhombise simo lesingiso mbamba sesive setfu lesincomekako.

Kukhombise umoya webantfu labakwalako kwehlulwa.

Ngulomoya-ke webantfu baseNingizimu Afrika lofanele kutsi uchube ngemandla sincumo setfu sekwakha umnotfo lomusha nalolinganako kanye nemmango loncono, futsi lotse kuba nebulungiswa kakhudlwana.

Lomnyaka lotako ufanele kutsi ube sikhatsi setingucuko, wenchubekelembili nekutalwa kabusha.

Ufanele kutsi ube ngumnyaka wekuvuka siphakame.

Lona akusiwo umnyaka lowetayelekile, kantsi nale-SoNA lena ayisiyo leyetayelekile.

Ngako-ke, lamuhla kusihlwa ngitawugcila kakhulu, etintfweni letibekwa embili letibalulekile tanga-2021.

Kwekucala, sifanele kutsi siluncobe lolubhubhane lweligciwane lekhorona.

Kwesibili, sifanele kutsi siphutfumise kuvuka kwemnotfo wetfu.

Kwesitsatfu, sifanele kutsi sifezekise tingucuko tetemnotfo kute kutsi kwakhiwe imisebenti lesimeme futsi letawukhutsata kukhula lokufaka konkhe ekhatsi.

Kwekugcina, sifanele kutsi silwe nenkhohlakalo futsi sicinise loMbuso.

Kulamaviki letako, sitawukhuluma ngaleti letinye tincenye letibalulekile teluhlelo lwahulumende lwemnyaka.

Lokubaluleke kakhulu ekuvukeni kwesive sakitsi kuphendvula lokungaphelimandla nalokukhulu kwekuncoba leligciwane lekhorona.

INingizimu Afrika isandza kuphuma kuhlandla lesibili lekungenwa kugula kusukela kwangena i-COVID-19 eminyeleni yetfu ngeNdlovulenkhulu emnyakeni lophelile.

Lichutjwa luhlotjana lolusha lweligciwane, lelihlandla lesibili belinemandla kakhulu futsi litsetse timphilo letiyenti kunaleli lekucala.

Nanoma kunjalo, lokufa kwebantfu bekungaba kukhulu kakhulu.

Kube asizange siphakame masinyane sivale kuhamba nekusebenta, kube besingakatilungiseleli tindzawo tetfu tetemphilo, kube bantfu baseNingizimu Afrika abakatigcini tindlelanchubo tetemphilo letisisekelo, lomonakalo longaka lobangelwa nguleligciwane ngabe ube mubi kakhulu.

Kulomnyaka, sifanele kutsi sente konkhe lokusemandleni etfu kulawula nekuluncoba lolubhubhane.

Loku kusho kucinisa kakhulu imitamo yetfu yekuvikela kanye nekucinisa inchubo yetfu yetemphilo.

Kuphindze futsi kusho kutsi kufanele singenele luhlelo lolukhulu lwekugoma kute kutsi sisindzise timphilo nekwehlisa ngalokumangalisako lizinga lekungenwa ngulesifo kulo lonkhe lelive.

Ekucaleni kwaleliviki, sitjelwe kutsi leminye yalemijovo yekugoma lebesiyitsengile, imijovo yekugoma yaka-AstraZeneca, ikuvikela kancane kungenwa nguloluhlatjana lolusha lolwatiwa ngekutsi yi-501Y.v2.

Loku ngulokutfolwe lucwaningo lwasekucaleni lolwentiwe bososayensi nebacwaningi.

Sibetfulela sigcoko labososayensi laba ngekuhola lolucwaningo baphindze futsi basinike bufakazi lobusha lobubaluleke kakhulu ekwesekeleni kuphendvula kwetfu.

Njengobe manje loluhlotjana lolu sengilo lolubusako kulelive, lemiphumela yalolucwaningo isho kukhulu mayelana nesivinini, kwakheka nekulandzelanisa luhlelo lwetfu lwekugoma.

Nanoma-nje kungakafaneli kutsi kubambelele kakhulu sikhatsi setfu sekucala kweluhlelo lwekugoma, kutawuba nemtselela kumijovo yekugoma letawukhetfwa kanye nendlela letawusabalaliswa ngayo.

Sigaba setfu sekucala saloluhlelo lwekugoma, lolucondziswe kutisebenti tetemphilo kanye naletinye tisebenti letisebenta esigabeni lesingembili, manje sebatawusebentisa imijovo yekugoma yaka-Johnson & Johnson, lekhombise kuluncoba loluhlotjana i-501Y.v2.

Sitsenge imijovo yekugoma letigidzi letiyimfica yaka-Johnson & Johnson.

Ibheshi yekucala, lemijovo le-80 000, itawufika kuleliviki lelitako.

Bese kutsi leminye imitfwalo itawufika kulamaviki lamane letako, lokutawenta samba se-500 000 semijovo yekugoma yaka-Johnson & Johnson.

Tonkhe tifundza tinemasu ato ekucala kugoma uma kufika imijovo yekugoma yekucala.

Ngitsandza kubonga tonkhe tifundza ngelizinga lekutilungiselela kwato kwenta lomsebenti lomkhulu kangaka lesitawucala manje.

Kwengeta, sitsenge imijovo yekugoma letigidzi leti-12 esikhungweni semhlaba se-COVAX.

Loku kutawuhlangana naleminye imijovo yekugoma letawutfolwa yiNingizimu Afrika ngeSikhungo Selicembu Letekutsenga Imijovo Yekugoma Senhlangano yeBunye Be-Afrika (i-AU).

I-Pfizer ikhiphe imijovo yekugoma letigidzi letinge-20, itawucala kuletfwa ngasipheleni kwekota yekucala.

Sisachubeka nekukhulumisana nabo bonkhe bakhiciti bemijovo yekugoma kute sente siciniseko sekutsi sitfola emanani emijovo yekugoma leyenele lefanele simo setfu.

Temphilo nekuphepha kwebantfu bakitsi kusachubeka nekuba ngulesikukhatsalela kakhulu.

Yonkhe imitsi letsengwa kulamanye emave ite kuleli lakitsi iyalandzelelwa, ilinganiswe, icwaningwe, ihlolwe ibese-ke ibhaliswa Siphatsimandla SaseNingizimu Afrika Setekulawulwa Kwemikhicito Yetemphilo.  

Sitawuchubeka nekusebentisa indlela lechutjwa tesayensi lesisebentele kahle kakhulu kusukela ngemalanga ekucala alolubhubhane.

Kuphumelela kwaloluhlelo lwekugoma kutawusima ekubambisaneni emkhatsini wayo yonkhe imikhakha yemmango.

Sikhutsateka kakhulu ngekuhlanganyela ngemandla kwemabhizinisi, tisebenti, imboni yetemphilo netikimu tetekwelashwa, ikakhulu, ekulungiseleleni lomkhankhaso lomkhulu wekugoma.

Njengaloko sincobile phambilini, sitawuphindza futsi sincobe siphindze sivuke siphakame.

Kepha akusilo lolubhubhane kuphela lesifanele kutsi siluncobe.

Sifanele futsi sincobe buphuya, indlala, kweswelakala kwemisebenti kanye nekungalingani.

Sifanele kutsi siwuncobe lomshiyalifa wekungafaki konkhe ekhatsi kanye nekutsatselwa imphahla lokuchubeka nekuphuyisa bantfu bakitsi, futsi lolubhubhane sekukwente kwaba kakhulu.

Ngesikhatsi ngetfula i-SoNA kuleNdlu kulomnyaka lophelile, kute namunye wetfu lobekangacabanga kutsi – ngemavikana-nje – live nemhlaba wetfu kutawube sekuntjintje kangaka.

Emasu etfu kwadzingeka kutsi entiwe afanele kuphendvula kusimo lesiphutfumako semhlaba.                        

Kwadzingeka kutsi tabiwomali tiphutfunyiselwa kulenye indzawo futsi letinye tinhlelo letinyenti kwadzingeka kutsi timiswe.

Kulomnyaka lowendlulile, iNingizimu Afrika ihlangabetene nekwehla lokukhulu kwelizinga lekukhula kwemnotfo kanye nekukhula ngemandla kwelizinga lekweswelakala kwemisebenti.

Buphuya bukhula ngemandla. Kungalingani kuyajula.

Ekoteni yesitsatfu ya-2020, umnotfo wetfu bewumncane nge-6% kunaloku bewungiko ngekota yekugcina ya-2019.

Bantfu labebangakacashwa bebabancane ngetigidzi leti-1.7 ngekota yesitsatfu ya-2020 kunangekota yekucala, ngembi kwekufika kwalolubhubhane.

Manje silinganiso setfu sekweswelakala kwemisebenti singe-30.8%.

Ngenca yetinyatselo tekuhhamula lesatifezekisa kanye nekuvulwa kwemnotfo ngetigaba, silindzele kubona kuvuka lokunemandla kutekucashwa ngasekupheleni kwalomnyaka.

Ngesikhatsi sisebentela kulawula leligciwane, saphindze futsi sadzingeka kutsi sitsatse letinye tinyatselo letingaketayeleki tekwesekela bantfu baseNingizimu Afrika labetayelekile, salekelela emabhizinisi labekasenkingeni saphindze futsi savikela tindlela tekutiphilisa tebantfu.

Luhlelo Lekuhhamula Letenhlalo Netemnotfo lolwangeniswa ngaMabasa kulomnyaka lophelile singenelelo lesikhulukati lesingakate sesibe khona emlandvweni wetfu.

Satfola tinyatselo letitigidzigidzi letinge-R500 – noma lokulinganiselwa ku-10% wemkhicito walelive – kukhipha imali lengukheshi inikwe-ngco emakhaya laphuye kakhulu, kwesekela imiholo yetisebenti kanye nekuniketa tindlela letehlukene tekuhhamuleka kwemabhizinisi lasebumatimeni.

Samba sebantfu labatigidzi leti-18, noma labalinganiselwa kubantfu labayincenye yakunye kwalokutsatfu, batfola tibonelelo letengetiwe ngato tona letinyatselo tekuhhamuleka.

Kulinganiselwa ekutseni letibonelelo tasita bantfu labangetulu kwalabatigidzi letisihlanu ngetulu kwelizinga lesilinganiso sebuphuya bekweswela kudla, kwasita kwanciphisa indlala ngesikhatsi lesimatima.

Kute kube ngulamuhla, imali lengetulu kwetigidzigidzi letinge-R57 setikhokhelwe kwesekela imiholo yetisebenti letilinganiselwa kuletingetulu kwetigidzi le-4.5 ngekusebentisa Sikimu Sesikhashana Sekuhhamula Bacashi Netisebenti Sesikhwama Semshwalensi Wekungasebenti (i-TERS).

Sekukhishwe ngetulu kwetigidzigidzi le-R1.3 kwesekela ikakhulu emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini.

Kwengeta, tigidzigidzi letinge-R70 tekuhhamuleka kutemtselo tanikwa emabhizinisi labekabukene nebulukhuni.

Kuvunywe timalimboleko letitigidzigidzi leti-R18.9 temabhizinisi la-13 000 ngekusebentisa Sikimu Sekucinisekisa Kutfola Imalimboleko.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Sekucishe kutinyanga letine kusukela ngime lapha emhlanganweni weTindlu totimbili talePhalamende kwetfulela sive Lisu Lekwaka Kabusha Nelisu Lekuvusa Umnotfo.

Lamuhla kusihlwa, sime lapha hhayi kutowenta tetsembiso kepha kutobika ngenchubekelembili yekufezekiswa kwelisu lekuvusa nesinyatselo sekubeka embili lesifanele kutsi sisitsatse kute kutsi sibuyisele esimeni lesifanele kukhula nekwakhiwa kwemisebenti.

Kusukela kwetfulwa lelisu, sigcile kutingenelelo letine talokubekwa embili:

  • kucala kusetjentiswa kwesakhiwonchanti lokukhulukati kulo lonkhe lelive,
  • kukhula lokukhulakati kwemkhicito wakuleli,
  • umvusa wetekucashwa kwakha imisebenti kanye nekwesekela tindlela tekutiphilisa, kanye
  • nekukhula ngemandla kwemandla etfu ekukhicita emandla agezi.

Samemetela kutsi sitawube sicala kwetfulwa kwesakhiwonchanti lokukhulukati kulo lonkhe lelive.

Besati kutsi kute kutsi siwuzuze lomgomo kutawudzinga kutsi ngekusimama sakhe kabusha emakhono etfu etebuchwepheshe ngekhatsi kuhulumende kulungiselela nekulawula imiklamo lemikhulu yesakhiwonchanti.

Manje sesente umklamo wesakhiwonchanti selutjalomali lesibita tigidzigidzi letinge-R340 kutimboni tenethiwekhi njengetemandla, temanti, tetitfutsi kanye netekuchumana.

Kwakha sekucalile futsi kunenchubekelembili kuleminye imiklamo leminyenti.

Kusukela kwamenyetelwa leLisu Lekwakha Nekuvusa Umnotfo, sicale imiklamo lemikhulu tekuhlaliswa kwebantfu lotawenta kutsi kube nemakhaya ebantfu labalinganiselwa ku-68 000 esifundzeni saseGauteng.

Leminye imiklamo yetekuhlaliswa kwebantfu ihlelwe kuletinye tifundza.

Eminyakeni lemibili leyendlulile, ngakhuluma ngeliphupho lekwakha emadolobhakati lamasha latosenta kutsi sikhone kwehlukana nekutfutfukiswa kwendzawo kwangesikhatsi selubandlululo.

Kwakhiwa kwemadolobhakati lamasha angemuva kwelubandlululo etindzaweni letiyenti kulelive kungumcabango.

Lidolobhakati Lesimanje Lanseria, lidolobhakati lekucala lelisha lekwakhiwa eNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti, manje sekuyintfo sibili lekhona.

Lichinga lelikhulu lalelidolobhakati lesimanje – lelitawuba likhaya lebantfu labalinganiselwa kulabasemkhatsini we-350 000 kuya kulaba-500 000 kungakapheli lomnyakalishumi lotako – laphotfulwa ngeLweti 2020 futsi manje seliphumele esiveni kute kutsi siphawule.

Kunenchubekelembili leyentiwako kumiklamo lemikhulu leminyenti yemanti.

Ifaka ekhatsi Sigaba-2A seMklamo Wemifula iMokolo ne-Crocodile, kanye neMklamo Wemanti i-Umkhomazi.

Lisu Lwelutjalomali Lwesakhiwonchanti lotfola imiklamo yemigwaco wetigidzigidzi leti-R19 wemgogodla wenethiwekhi yemigwaco yaseNingizimu Afrika.

Umsebenti uyachubeka kute kuphotfulwe kuhlelwa kwetimali talemiklamo.

Kutsetfwe timali kumalingena yemtselo kute kutsi kwesekelwe lokwakha nekulungiswa kwemigwaco lemikhulu i-N1, N2 ne-N3.

Lemiklamo yetakhiwonchanti itawuholela ekuvusetelweni kwemboni yetekwakha kanye nekwakhiwa ngemisebenti ledzingeka kakhulu.

LeSikhwama Setesakhiwonchanti setigidzigidzi leti-R100 manje sesisebenta ngalokuphelele.

Lesikhwama sitawuhlanganisa imitfombolusito levela kumalingena yemtselo kanye nekusitwa ngetimali letivela emkhakheni lotimele bese kwakhiwa letikhungo.

Umklamo lovunyiwe lohlelwako wanga-2021 wehlukahlukene futsi ufaka ekhatsi Luhlelo Lwesakhiwonchanti Setindzawo Tekuhlala Titjudeni, lesihlose kwenta kutsi kube khona imibhedze yebafundzi lenge-300 000.

Lomunye umklamo lovunyiwe yi-SA Connect, luhlelo lolutawunika tikolwa, tibhedlela, titeshi temaphoyisa naletinye tikhungo takulumende i-inthanethi lesheshako.

Lesingenelelo sesibili lesibekwa embili seluhlelo lwekwesekela kukhula lokukhulu kwemkhicito wakuleli kanye nekwenta imikhicito yaseNingizimu Afrika letsengiselwa lamanye emave kutsi ibe nemandla ekuchudzelana etimakethe.

Loku kutawukhutsata lutjalomali lolukhulu lwemkhakha lotimele emsebentini wekukhicita.

Lokubaluleke kakhulu kulelisu kutinikela lokusha kwahulumende, emabhizinisi kanye netisebenti letihlelekile kutsi titsenge umkhicito wakuleli.

Lokutinikela kufanele kutsi kuholele ekukhuleni kwelizinga lekukhicita imikhicito kuleli lakitsi, lokutawuholela ekuvukeni kwemboni yetekukhicita.

Bonkhe balingani betenhlalo labahlanganyela ekwentiweni kweLisu Lekwakha Kabusha Nekuvusa Umnotfo, njengencenye yebalingani betfu betenhlalo, bavumile kutsi kusetjentwe ngekubambisana kute kutsi sinciphise kwetsembela kwetfu emikhicitweni letsengwa ngaphandle nge-20% kuleminyaka lesihlanu letako.

Batfole imikhicito lenge-42 – kusukela kuma-oyili ladliwako kuya kufenisha, mikhicito leyentiwe ngetitselo, tintfo tekutivikela, imikhicto yensimbi kanye nekufaka ligalelo lemkhicito longangcolisi indzawo – lokungatfolakala ngekhatsi kuleli lakitsi.

Uma singafinyelela kulomgomo wetfu, utawukhula kakhulu umnotfo wetfu lokhicitako, ube nemandla ekubuyisa kulelive tigidzigidzi letingetulu kwaletinge-R200 telinani lonkhe lemkhicito walelive ngemnyaka.

Kulomnyaka lophelile, sacala kwakha imakethe lenkhulu yemabhizinisi lamancane nekukhetsa imikhicto le-1 000 lekhicitwa kuleli lefanele kutsi itsengwe kuMabhizinisi Lamancane, Lasemkhatsini naLamancane Kakhulu (ema-SMME).

Njengoba lubhubhane lwe-COVID-19 lwaphocelela kuvalwa kwetekwabelana ngemkhicito kwemave emhlaba, sikhonile kusheshisa lomtamo ngoba batsengisi bakuleli bavuleleka imikhicito lekhicitwa kuleli.

Kute kube ngumanje, Ikhabhinethi yavuma Luhlakamsebenti Lwenchubomgomo Yekugcila Kuletikhicitwa Kuleli lwema-SMME lolwatfola imikhicito le-1 000.

Ngetulu kwaloko, Litiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane Netekuhwebelana, Timboni kanye Netekuchudzelana kwesekela ema-SMME kutsi afinyelele kutimakethe letinkhulu takuleli netangaphandle.

Lemitamo lena yesekelwa tinhlelo letinkhulu naletinemandla tekukhicita.  

Ku-SoNA yalomnyaka lophelile, ngatsi umbononchanti wetfu wekutfutfukisa timboni wesekelwe ngemasu lamakhulu emkhakha kutsi uvusetele uphindze futsi ukhulise timboni letibalulekile.

Emasu lamane lamakhulu lasaphotfuliwe aphindze futsi asayinwa kute kube ngumanje – layincenye yesivumelwane setenhlalo emkhatsini wetisebenti, emabhizinisi, hulumende kanye nemimango – seyivele inelifutse etimbonini tabo ngekwehlukana kwato.

Ngekufezekiswa kwaleLisu Lelikhulu Letetinkhukhu, lemboni seyitjale tigidzi letinge-R800 tekwenta kancono umkhicito.

INingizimu Afrika manje seyikhicita tinkhukhu letengetwe ngaletisigidzi sinye njalo ngeliviki.

Lisu Lelikhulu Lashukela lasayinwa ngesikhatsi sekuvalwa kwemisebenti nekuhamba kwebantfu, lapho khona labo labasentisa shukela kakhulu batinikela kutsenga lokungenani-80% washukela wabo kubakhiciti bashukela bakuleli.

Kuko konkhe kufezekiswa kwalelisu, kulomnyaka lophelile kwakhuphuka lizinga lekuwukhicita futsi lizinga lekuwutsenga ngaphandle lona lehla, lokwenta kusimama kwemboni lecasha tisebenti letinge-85 000.

Kwesekelwa kwebalimi labamnyama labancane kuyakhuliswa, umkhiciti lomkhulu wetinatfo utinikele kukhulisa kakhulu lizinga labo lekutsenga.

Kusukela kwasayinwa Lisu Lelikhulu Letetimphahla, Tindvwangu/Emayadi, Ticatfulo kanye neSikhumba ngeLweti 2019, lemboni seyitjale ngetulu kwemarandi layihhafu yesigidzigidzi kute kutsi kukhuliswe tikhungo tekukhicita takuleli, kufaka ekhatsi ema-SMME.

Sisebentisene kakhulu nemkhakha wetimoto kuwusita kutsi uphile kulolubhubhane.

Ngasekupheleni kwalomnyaka, lomkhakha besewubuyelwe cishe nge-70% wemkhicito wawo lowetayelekile newemnyaka, etimeni letimatima.

Kuleliviki leliphelile, Inkampani Yetimoto takaFord imemetele lutjalomali lwetigidzigidzi leti-R16 tekukhulisa sikhungo sayo sekukhicita eTshwane umkhicito wabo weluhlobo lolulandzelako webhakhi i-Ford Ranger.

Lolutjalomali lolu lutawesekela kukhula lokulinganiselwa kumabhizinisi lamancane nalasemkhatsini la-12 ekukhiciteni tincenye temoto.

Cishe ihhafu yemali letawusetjentiselwa kutsenga kwekwakha kwangetulu lokunyenti kanye nesakhiwo sangetulu eNdzaweni Yetemnotfo Lekhetsekile eTshwane ngasikhatsi salesigaba kulindzeleke kutsi kutawunikwa ema-SMME, yimali lelingana tigidzigidzi leti-R1.7 yekutsenga.

BakaToyota bona batjale imali kusikhungo sabo lesiKwaZulu-Natal kutsi bacale kukhicita umkhicito wabo wekucala weluhlobo lwetimoto letihamba ngagezi letitawukhicitwa lapha eNingizimu Afrika.

Loku kulandzela simemetelo lesentiwe bakaNissan, Mercedes Benz ne-Isuzu kutikhungo letikhulise umkhicito, konkhe loku kucinisa sikhundla seNingizimu Afrika sekuba ngumdlalindzima wemhlaba ekukhiciteni timoto.

Kulomnyaka, kugcila kwetfu kutawuba kwenta kutsi lomkhakha ukhicite ngalokuphelele, kufezekisa Sikhwama Sabosomboni Labamnyama kanye nekusebenta umkhakha lomusha wetekuhwebelana ngetetimoto letikhulisiwe nalo lonkhe lelivekati.

Loku kutawuba yincenye yemitamo yetfu lebambisene yekukhulisa umkhakha wetekukhicita. 

Kulomnyaka, sitawucala kusebentisa lamatfuba lesiwavetelwe yiNdzawo Yetekuhwebelana Ngalokukhululekile Yelivekati (i-AfCFTA), lokwacala kusebenta mhla lu-1 Bhimbidvwane, kulandzela leSimemetelo i-Johannesburg Declaration lesentiwa yi-AU.

I-AfCFTA inika iNingizimu Afrika inkhundla yekukhula ingene etimakethe letikhona kulo lonkhe leli lase-Afrka, nekutsi iNingizimu Afrika ibe indlela  yekungena kulelivekati.

Kulungisa lokungalingani lokujule kabi emmangweni wetfu, sifanele kutsi siphutfumise kufezekiswa kwetinchubomgomo tekuhlonyiswa ngemnotfo lobanti kwebantfu labamnyama, silawule siphindze futsi siphatse umnotfo wetfu.

Kulomnyaka lophelile, hulumende wavuma imisebenti yetimphawu temhlaba kutinkampani letitawuchubela embili kuhlonyiswa kwebantfu labamnyama ngetemnotfo ngekwendlulisela bunikati kutisebenti tabo.                          

NgeLweti kulomnyaka lophelile, sabamba Inkhomfa Yelutjalomali YeNingizimu Afrika yesitsatfu kute kubuyeketwe kufezekiswa kwekutinikela lokwendlulile kanye nekwakha lutjalomali lolusha emnotfweni wetfu.

Ngisho nangaphasi kwetimo letimatima, lenkhomfa yelutjalomali yakhona kwakha tigidzigidzi leti-R108 ekutinikeleni kwelutjalomali lokwengentiwe.

Sekukanye nelutjalomali lolucinisekisiwe lwetinkhomfa letimbili taphambilini, manje sesitfole tigidzigidzi letinge-R773 ekutinikeleni kwelutjalomali kwemgomo wetfu weminyaka lemine wema-trillion langu-R1,2.

Emafemu abike kutsi tigidzigidzi leti-R183 talolutjalomali setivele tingenile kulemiklamo lezuzisa umnotfo waseNingizimu Afrika.

Loku kukhombisa kutsi live letfu liseseyindzawo lehehanako yelutjalomali lwetinkampani takuleli netangaphandle.

Sisebentile kute sichube lutjalomali ngekukhulisa emazinga ekwenta ibhizinisi kalula, kufaka ekhatsi kwenta kube lula kusungula ibhizinisi.

Kulomnyaka lophelile, kwabhaliswa tinkampani letinsha letingetulu kwaleti-125 000 ngekusebentisa indlela yekubhalisa ye-BizPortal, kuphotfula kubhalisa kwabo ngema-awana etindzaweni tabo letibavunako emakhaya noma emahhovisi.

Sikwenta kube lula kutsi emabhizinisi ente ibhizinisi.

Singenelelo setfu sesitsatfu lesibekwa embili semvusa setemisebenti ngukwakha nekwesekela tindlela tekutiphilisa.

Imisebenti leminyenti kakhulu itawakhiwa ngumkhakha lotimele kutimboni letinyenti ngesikhatsi umnotfo uvuka.

Siyachubeka nekuvumelana nemkhakha lotimele kwakha simondzawo lesikhulu lesivumela kwakhiwa kwemisebenti.

Sivumelwano setfu nemkhakha lotimele sesekelwe kutimisela lokucacile kwekukhulisa umnotfo wetfu kanye nekwakha imisebenti.

Nanoma kunjalo, umkhakha lotimele unesibopho sekuvusa kwakhiwa kwematfuba emisebenti; ngekwetinchubomgomo nangekusebentisa ematfuba ekwakha imisebenti-ngco.

Umvusa Wemisebenti Welihhovisi Lamengameli ngulenye tindlela letinkhulu tekukhulisa imisebenti yahulumende neyetenhlalo emlandvweni waseNingizimu Afrika.

Ekupheleni kwaBhimbidvwane 2021, bese kuvele kwesekelwa ematfuba la-430 000 ngekusebentisa lomvusa.

Lamanye ematfuba la-180 000 kwamanje asenchubeni yekwehlwaya.

Lamatfuba asemikhakheni lefanana netemfundvo, tebuciko nemasiko, tinsita tebhizinisi tayonkhe indzawo, tenkhulisa (ema-ECD), kanye netekulima tebalimi labancane.

Afaka ekhatsi tinhlelo tetemvelo njengekususwa kwetihlahla letingasikahle, kulungiswa kwetihlambo, kuvikelwa kwemililo, kuhlanta nekucaphelisa bonkhe bomasipala ngetemvelo.

Letinhlelo leti timayelana netimphilo mbamba netindlela tekutiphilisa mbamba.

Cishe sebayincenye yesigidzi manje bantfu labatfola imali lengenako, labatfutfukisa emakhono lamasha futsi bafaka ligalelo emmangweni wabo kanye nasemnotfweni walelive.

Sitawuchubeka nekwesekela imisebenti lapho uma kunesidzingo lapho imakethe yetisebenti isavuka, ngisho nalapho sisakhutsata lokunye kukhula lokucinile nalokubambelelako emkhakheni lotimele.

Ku-SoNA yalomnyaka lophelile, ekuphendvuleni lensayeya lenkhulu live letfu lelibukene nayo yekweswelakala kwemisebenti yelusha, ngamemetela kutsi I-ejensi yeKutfutfukisa Lusha Yavelonkhe  kanye neLitiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane kutawukhipha sibonelelo sekwelekelela ngetimali nekwesekela emabhizinisi kwesekela lusha lolubosomabhizinisi laba-1 000 kungakapheli emalanga la-100.

Nanoma-nje loluhlelo lwabese luyemiswa ngenca yemikhawulo yeligciwane lekhorona, lwakhona kufinyelela umgomo walo we-1 000 yemabhizinisi ngeLilanga Lemhlaba Lelusha mhla ti-12 Ingci 2020.

Loku kuniketa imitamo yetfu sisekelo lesicinile sekwesekela emabhizinisi lasungulwako la-15 000 nga-2024.

Kulomnyaka lophelile, satsi sitawusungula Inkhundla Yekucecesha Nekusekela Bantfu Labasha Yavelonkhe kute kutsi kwesekelwe kuphindze kunikwe bantfu labasha ematfuba kulo lonkhe lelive.

Ngifuna kukhutsata wonkhe umuntfu lomusha waseNingizimu Afrika kutsi ajoyine bantfu labangetulu kwalabatigidzi le-1.2 lasebavele bakhona kulenkhundla, batsatse sinyatselo sabo sekucala selikusasa lelincono.

Lobuye bumatima bantfu bakitsi labahlangabetene nako kulomnyaka lophelile, kuphatamiseka kwetikolwa kwetfwesa bafundzi, bothishela kanye nemindeni umtfwalo lomkhulu kakhulu.

Nanoma kunjalo, baphokophela.

Kuyintfo lesiyibeka embili kulomnyaka kutsi sente sitfole sikhatsi lesalahleka nekwenta kancono imiphumela yetemfundvo, eminyakeni yekucala kute kuyewufika etikolweni temabanga laphakeme kanye netemfundvo lephakeme nekucecesha.

Singenelelo sesine lesibekwa embili seLisu Lekwakha Kabusha Nekuvusa Umnotfo kukhulisa ngemandla kukhicitwa kwemandla agezi.

Kubuyisela i-Eskom esimeni lesikahle sekusebenta nesetimali kanye nekuphutfumisa inchubo yayo yekuhlelwa kabusha kubaluleke kakhulu kulomgomo.

I-Eskom ihlelwe kabusha yaba tikhungo letintsantfu sekuphehla, sekwendlulisa kanye nekusabalalisa gezi.

Loku kutawakha sisekelo setenchubo yemandla agezi lesebenta ngemphumelelo, yesimanje kanye nalencintisanako.

I-Eskom yenta inchubekelembili lenhle kakhulu ngetinhlelo tayo tekugcinwa isesimeni lesifanele  nekusebenta kahle kute kwentiwe kancono kwetsembeka kwekuletfwa kwemalahle ayo.

Sisebentisana nayo i-Eskom kutiphakamiso tekwenta kancono simo sayo setimali, kulawula tikweleti tayo kanye nekunciphisa kuncika kwayo emalini yemtselo.

Loku kudzinga kutsi kubuyeketwe linani lentsengo yagezi kucinisekisa kutsi tikhombisa tonkhe tindleko letifanele kanye netinyatselo tekusombulula inkinga yetikweleti tamasipala.

NgeNgongoni 2020, hulumende kanye nebalingani bakhe besivumelwane setenhlalo basayina incophamlandvo yeSivumelwane Setenhlalo Se-Eskom, lesibeka tinyatselo letifanele kutsatfwa, ngekubambisana nangemikhakha letimele, kuhlangabetana netidzingo temandla agezi alelive nyalo nasesikhatsini lesitako.

Kulomnyaka lophelile, sitsetse tinyatselo tekukhulisa ngekushesha nangalokubonakalako emandla ekukhicita kwengeta kuloko lokukhicitwa yi- Eskom:

  • Litiko Letimbiwa Nemandla masinyane-nje litawumemetela labaphumelele eticelweni tabo tekubhida ngema-megawatts (ema-MW) lange-2 000   emandla agezi laphutfumako.
  • Imitsetfomgomo ichitjelwe futsi nalokudzingekako nako kucacisiwe kumasipala kutsenga gezi kubakhiciti bagezi labatimele. Kumiswa ngemumo kwetinchubo letitawesekela bomasipala labafanele.
  • Hulumende masinyane-nje utawucala kutsenga-11 800 MW wemandla agezi kutemandla lentiwa abe masha, igesi yemvelo, kugcinwa kwebhethri kanye nemalahle ngekuhambisa neLisu Letetimbiwa Lelihlanganisile langa-2019.

Nanoma-nje kuna lomsebenti lona, i-Eskom ilinganisela kutsi, ngaphandle kwemandla lengetiwe, kutawuba nesikhebesi ekuphakelweni kwagezi lesisemkhatsini we-4 000 ne-6 000 MW kuleminyaka lesihlanu letako, ngoba tiphehli letindzala letisebentisa emalahle titawube setiphelewe sikhatsi sato sekusebenta.

Njengencenye yesinyatselo sekulungisa leligebe, kulamaviki letako sitawukhipha sicelo setiphakamiso  te-2 600 MW kutemandla emoya newelilanga njengencenye ye-Bid Window 5.

Loku kutawulandzelwa ngulelinye litfuba lekubhida ngeNgci 2021.

Luhlatiyo lwakamuva lukhombisa kutsi kucekisa tidzingo temvume kumiklamo lemisha yekukhicita kungavula-  5 000 MW wemandla lengetiwe kanye nekusita kwenta kancono cimicimi wagezi.

Ngako-ke, sitawuchibela Ishejuli-2 yeMtsetfo Wetekulawulwa Kwagezi, 2006 (Umtsetfo-4 wanga-2006) kungakapheli letinyanga letintsatfu letitako kukhuliswa umkhawulo wemalayisense wekukhicita lokungaphasi.

Loku kutawufaka ekhatsi kukhulumisana nalabatsintsekako lababalulekile mayelana nekubekwa kwelizinga lemkhawulo lomusha kanye nekuphotfulwa kwetinhlakamsebenti tekusebenta.

I-Eskom seyivele iwucalile umsebenti wekusheshisa inchubo yayo yekutsengisa neyebucwepheshe kuvumela lomtsamo lowengetiwe kugridi ngaphandle kwekubambela ngalokungenasidzingo.

Lapho sitfola sihlanganisa yonkhe lemitfombo lesingayisebentisa kwesekela kuvuswa kwemnotfo, asikwati kuhlala singacapheli tinkinga letibangwa kugucuka kwesimo selitulu kutemphilo yetemvelo, ekutfutfukeni kwetenhlalo netemnotfo. 

Ngako-ke, sisebentela, kufezekisa kutinikela kwetfu ngaphasi kweSivumelwane Seluhlaka Samhlabuhlangene Setekugucuka Kwesimo Selitulu kanye neSivumelwane sayo saseParis lesifaka ekhatsi kuncishiswa kwekutfucutiswa kwemoya longcolile.

I-Eskom, umtfucutisi wetfu lomkhulu wemoya longcolile, kutsatseka ngekutsi utinikele kutsi nga-2050 utawube angatfucutisi umoya longcolile aphindze futsi akhulise umtsamo wakhe lowentiwa kabusha.

I-Eskom ilindzele kusebentisana nebatjalimali kwenta incenye yemalahle akhe asebente nakulenye inhloso aphindze futsi awafake emandla lamasha.

Loku kutawentiwa ngendlela levusa lutjalomali, imisebenti yakuleli yetemnotfo kanye nekukhicita, njengencenye yetingucuko.

Umsebenti wetfu mayelana netingucuko tesimo selitulu utawukhonjwindlela yiKhomishini Yekuchumanisa Yelihhovisi LaMengameli Letetingucuko Tesimo Selitulu, lelitawuhlangana kwekucala-ngca kulenyanga.

Lekhomishini itawenta lisu letekugucuka kuyiwe kutemnotfo lonekhabhoni lephasi kanye nemmango lomelana nesimo selitulu.

Angeke sitfole tilinganiso letiphakeme tekukhula netemisebenti uma ngabe asisebentisi tingucuko tetemnotfo letihlelekile.

Letingucuko leti tiyadzingeka kute kuncishiswe tindleko netihibe tekungena, kukhulisa lezinga lekuchudzelana, kuvusa lutjalomali lolusha kanye nekwakha indzawo yalabasha labangenako kulemakethe.

Lomsebenti uchutjwa ngumkhankhaso we-Operation Vulindlela, lofaka ekhatsi licembu lekuTemafa Avelonkhe kanye neLihhovisi laMengameli.

I-Operation Vulindlela igcile kutingucuko emkhakheni wetagezi, emanti, tekuchumana, netitfutsi kanye nasemkhakheni wetetimvume nekuphuma nekungena kuleli.

Kuphotfulwa kwekwewelela kutedijithali kubaluleke kakhulu ekukhoneni kwetfu kusebentisa ngemphumelelo ematfuba lesiwanikwa tetebucwepheshe.

Ngemuva kwekubambelela lokungaka, sitawucala kucishwa kwetendlulisi te-analogi tabomabonakudze betfu kulenyanga letako.

Kulindzelwe kutsi lenchubo, letawentiwa ngesifundza ngesifundza, itawube iphotfuliwe ekupheleni kweNdlovulenkhulu 2022.

Inchubo yetimvume letifunwa kakhulu temagagasi emoya seyise ezingeni leliphakeme kakhulu.

Setsemba kutsi temtsetfo letichubekako mayelana neludzaba lwetimvume kutawuniketa kuciniseka kwetemtsetfo futsi angeke kubambelele ngalokungafanele lenchubo yendali yemagagasi emoya.

Emkhakheni wemanti, sisebenta nge-Operation Vulindlela kucinisekisa kutsi timvume temanti tiphotfulwa kungakapheli lesikhatsi lesibuyeketiwe semalanga lange-90; kanye nekuvusetela tinhlelo te-Green Drop ne-Blue Drop kucinisa kulandzelelwa kwelizinga lelifanele lemanti.

Sitawuphotfula siphindze sifezekise leLisubuciko Lentsengo Yemanti Langakahlutwa, kanye nekuphutfumisa kusungulwa kwe-ejensi yesakhiwonchanti savelonkhe semtfombo wemanti.

Kukhona kwetfu kuchudzelana netimakethe temave emhlaba kuncike ekusebenteni ngemphumelelo kwetikhumulo temikhumbi tetfu kanye nenethiwekhi yesitimela.

Simisa kahle iTheku njengesikhumulo semikhumbi lesiyinkhaba seNcenye leseNingizimu kanye nekutfutfukisa iNgqura njengendzawo longatikhetsela yona yesikhumulo semitfwalo lengamakhonteyina.

Umhubhe wajaji wesitimela losuka eGauteng uyakhuliswa kute uvumele titfutsi tekuyisa kulamanye emave tikhone kuphuma eBhayi.

Leti tinyatselo letibaluleke kakhulu tekuhambisa imitfwalo isuka emigwacweni iye esitimeleni kanye nekukhulisa kuchudzelana kwenchubo yetitimela.

Umsebenti uyachubeka ematikweni lafanele wekulungisa inchubo yetfu yetimvume nekuphuma nekungena kute kutsi kuheheke emakhono nekukhulisa umkhakha wetekuvakasha.

Lapho kuhamba kuya kulamanye emave sekucala kuba ncono ngemuva kwekuhlaselwa yi-COVID-19, sitawenta kukhishwa kwetimvume lokukhulu tinikwe tivakashi letivela eChina, e-India, e-Nigeria, e-Kenya kanye nalamanye emave la-10.

Luhlu lwemakhono ladzingeka kakhulu lolubuyeketiwe lutawushicilelwa Litiko Letasekhaya kute kutsi sive siphawule ngalo, kungakapheli liviki, kucinisekisa kutsi umbhalo wekugcina ukhombisa emakhono ladzingwa ngumnotfo.

Sivinini lesentiwe sakhiwe yi-Operation Vulindlela sesivele sakhiwe, futsi nekwesekelwa lesikutfole kuhulumende, kukhombisa kutsi asidlali mayelana netingucuko.

Sitawuchubeka nekusebenta ngekutikhandla futsi singemi ndzawo sakhe umnotfo lotsi kuba wesimanje kakhulu, losebenta ngemphumelelo nalokuchudzelanako kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

Kute sesekele inchubo yetfu yetingucuko, Umkhandlu Wetemabhizinisi Ahulumende Welihhovisi LaMengameli  (wema-SOE) sewube netingucuko leticacile letitawuvumela letinkampani tahulumende letibalulekile kutsi tifezekise umsebenti wato wetekukhula nekutfutfukisa.

Umtsetfo lomkhulu wetinkampani tahulumende utawetfulwa kuKhabhinethi kulomnyakatimali bese wetfulwa ePhalamende emnyakenitimali lolandzelako. 

Imodeli yema-SOE landzawonye iyafezekiswa kulomnyakatimali, lokutawucinisekisa luhlakamsebenti lolusezingeni lelifanele, kulawulwa kwetimali kanye nekusebenta kwawo onkhe ema-SOE.

Emagunya kwenta awo onkhe ema-SOE ayahlolwa kucinisekisa kutsi aphendvula kutidzingo talelive kanye nekufezekiswa kweLisu Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe.

Emkhatsini wekulimala kwetemnotfo lokubangelwe yi-COVID-19, umkhakha wetekulima waseNingizimu Afrika uchube kahle kakhulu.

Nga-2020, saba ngumtsengiseli walamanye emave wesibili lomkhulu wetilimo letinemanti kakhulu, kwakhula kakhulu lizinga lekutsengwa kweliwayini, ummbila, emantongomane, titselo letisamawolintji kanye nemoba.

Simo selitulu lesihle sanga-2020 nasekucaleni kwa-2021 kusho kutsi tekulima tisatawukhula kulethemu letako.

Loku kuniketa litfuba lebudlelwane lobuchubekako bemkhakha wahulumende nalotimele kutekulima kukhutsata tingucuko kanye nekucinisekisa kukhula lokusimeme.

Kulitfuba lekuphutfumisa kwabiwa kabusha kwemhlaba ngekusebentisa emathulusi lehlukene njengekuhlelwa kabusha kwemhlaba kanye nekutsatfwa kwemhlaba kute kutsi kwesekelwe imikhicito yekulima.

Kute kube ngulamuhla, hulumende sewabe kabusha emahektha (ema-ha) emhlaba langetulu kwetigidzi letisihlanu, lokwenta emapulasi lalinganiselwa kula-5 500, wabelwa bazuzi labangetulu kwalaba-300 000.

Loku kwengeta enchubeni yekuhlelwa kwemhlaba kabusha, lesekuzuzise bacelitimfanelo temhlaba labangetulu kwetigidzi letimbili futsi lokuholele ekwendlulisweni kwema-ha lalinganiselwa kulatigidzi leti-2.7.

Silandzelela tinhlelo kute kutsi sisite balimi lababalimi labancane kanye nalabo labasacatfuta kutsi bafinyelele timakethe, batfole emakhono awo wonkhe umkhakha wetekulima kanye nekukhulisa linani lebalimi labamnyama labalimela kutsengisa.

Kulomnyakatimali lotako, sitawusungula i-ejensi yetingucuko temhlaba netekulima kute kutsi iphutfumise tingucuko kutemhlaba.  

Temisebenti Yahulumende tisembili kuhulumende, nekungasebenti ngekwebungcweti akwenti lifutse lebulungiswa ekwetfulweni kwetinsita; kuphindze futsi kulimate kwetsembeka esiveni. 

Kuchubekisela embili kwetsembeka, inkhambo lenhle kanye nesitfunti kuTemisebenti Yahulumende kubaluleke kakhulu uma ngabe sakha umbuso lokhonako.

Ngekusebentisa Sikolwa Savelonkhe Sahulumende siyachubeka nekukhipha tifundvo netinhlelo tekuceceshwa tetikhulu tahulumende kusukela esigabeni sekucala kute kuye etulu kubaphatsi labakhulu nebeSigungu.

Ngemphala kulomnyaka lophelile, ngisayine tivumelwane tekusebenta teTindvuna, letishicilelwe ku-inthanethi.

Loku kutawenta kancono kutiphendvulela nekusebenta lokugcilile kwemalunga eSigungu.

Sichubeka nemsebenti wekwakha tinsita tahulumende letikhonako naletitingcweti letetfula ngekwemsebenti wato futsi batiphendvulela kubantfu baseNingizimu Afrika.

Siyachubeka nemitamo yetfu yekucinisekisa sakhiwonchanti sahulumende kanye nekuphutfumisa kwetfulwa kwetinsita ngekusebentisa Indlela Yetekutfutfukiswa Yesigodzi.

Lendlela ihlangamisa ndzawonye yonkhe yomitsatfu imikhakha yahulumende kute kutsi ingcile kuloko lokubalulekile lokubekwa embili kanye nekufezekiswa kwemiklamo lenelifutse lelikhulu lelibalulekile.

Kusebenta nebalingani bemkhakha wahulumende nalabatimele, hulumende ufezekisa tinyatselo letinyeti tekwesekela bomasipala kulungisa kungalingani nekungasimami kwekwetfulwa kwetinsita emikhakheni lefanana neyemanti, sakhiwonchanchanti sekwakha nekukugcina kusesimeni lesifanele.

Sigcile ekubekweni etikhundleni kwetikhulu letineticu ezingeni lendzawo kucinisekisa kulawulwa nekuniketwa kwetinsita tahulumende letisebenta ngemphumelelo.

Lapho silungiselela lukhetfo lwahulumende wasekhaya, lokufanele kutsi kwentiwe kulomnyaka, sifanele kutsi sente ngekuya kwetimo lesitiphocelelwa yi-COVID-19  kucinisekisa kutsi bantfu balelive bangatincumela kutsi ngubani labafuna kutsi abamelele ezingeni lahulumende lelibaluleke kakhulu.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Inkhohlakalo ngulenye yetintfo letiyinkinga kakhulu letibuyisela emuva kukhula nekutfutfuka kwelive letfu.

Tembulo letivele kuKukhomishini YaZondo Yekuphenya tibeke ebaleni bubanti bekubanjwa kwembuso ngabhongwane nenkhohlakalo lehambelana nako.

Bufakazi kulekhomishini bukhombisile kutsi inchubo yetebulungiswa yacindzetelwa futsi yentiwa njani kutsi ibe butsakatsaka.

Kubalulekile-ke, kutsi, sisigcine lesivinini lesibalulekile semtamo wekwakha kabusha lesiwucale eminyakeni lemitsatfu leyengcile.

Sekube khona inchubekelembili lenkhulu ekuguculeni imitimba yetekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo.

Tikhala tebaholi lababalulekile setivaliwe ngetingcweti, letinemakhono, letinesipiliyoni naletetsembekile.

Kunekubambisa lokuncono kanye nekwabelana tinsita emkhatsini walama-ejensi etekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo, lokuvumela indlela letse kuhlanganisa kakhulu kutekuphenya netekushushisa.

Sesicalile kufezekisa Lisubuciko Lavelonkhe Lekulwa Nenkhohlakalo, lelenta sisekelo sekuphendvula lokuhlanganisiwe kutenkhohlakalo kwemmango wonkhe.

Masinyane-nje sitawubeka etikhundleni emalunga eMkhandlu Wavelonkhe Wetekweluleka NgenteNkhohlakalo, lokungumtimba lomikhakhaminyenti lotawengamela kufezekiswa kwekucala kwalelisubuciko kanye nekusungulwa kwemtimba wetemtsetfo lotimele lolwa nenkhohlakalo lobika ePhalamende.

Ngesikhatsi kucala kuvela imibiko kulomnyaka lophelile mayelana nenkhohlakalo lekungenteka kutsi ikhona ekutsengweni kwemphahla netinsita letiphatselene ne-COVID-19, saphakama masinyane kutsi sitivimbe leto tento, saphenya tonkhe tinsolo kanye nekutsatsa tinyatselo kutsatselwe labo labanesandla kuloko.

Sasungula sikhungo lesihlanganisile, lesiletsa ndzawonye ema-ejensi labalulekile ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kutsi abelane lwatiso netinsita.

Lesikhungo sesiletse emacala lamanyenti kutsi kushushiwe aphindze futsi agcina noma atfola tigidzi temarandi temali yahulumende.

Luphiko Lwetekuphenya Lolukhetsekile (i-SIU) lwagunyatwa kutsi luphenye ngetinsolo tekutiphatsa ngalokungekho emtsetfweni mayela nekutsengwa kwetintfo letiphatselene ne-COVID-19 nguyo yonkhe imitimba yembuso ngesikhatsi Setenhlekelele Yavelonkhe.

Njengobe ibikile kuleliviki leliphelile, i-SIU seluphetsile luphenyo lwayo lwemakontileka la-164 labita tigidzigidzi leti-R3,5.

Ngalokusembili kakhulu mayelana nekubeka tintfo ebaleni nekutiphendvulela, Umtsetfo Wekusita Ngetimali Emacembu Etepolitiki, 2018 (Umtsetfo-6 wanga-2018) utawucala kusebenta mhla lu-1 Mabasa kulomnyaka.

Loku kutawulawula kusitwa ngetimali kwemacembu etepolitiki ngumkhakha wahulumende nalotimele. Emkhatsini waletinye tintfo, udzinga kudzalulwa kweminikelo lenikwa emacembu uphindze futsi usungula tinhlobo letimbili tekusitwa ngetimali lokutawenta emacembu etepolitiki lamelelwe kutsi akhone kuchuba tinhlelo tawo.

Bugebengu nebudlova kuyachubeka nekubukela phasi kuphepha nekuvikeleka kwebantfu.

Kulwa nebugebengu kuhamba embili ekuphumeleleni kwekuvuka kwetfu.

Bugebengu lobufanana nekwebiwa kwemakhebuli agezi, kumoshwa kwesakhiwonchanti setitimela, kutsatsa umhlaba ngenkhani, kumatamisa tindzawo lekwakhiwa kuto kanye nekuhlaselwa kwebashayeli bemaloli kulimata imisebenti yetemnotfo kuphindze futsi kucedze emandla elutjalomali.

Sitsetse tinyatselo futsi sitawuchubeka nekubuvimba lobugebengu siphindze futsi sisebentane ngekuya kwemtsetfo nalabo labanesandla kuloko.

Kusungulwe emacembu ekusebenta etifundzeni letinyenti kutsi abukane nekweba nebudlova etindzaweni temisebenti yetemnotfo.

Siphindze futsi siphutfumisa kufezekisa kanye nekuhlomisa ngemakhono I-ejensi Yetekulawulwa Kweminyele kutsi ivimbe kuphuma nekungena lokungekho emtsetfweni kanye nebugebengu lobecela ngale kweminyele.

Kucedza budlova lobucondziswe kubantfu bebulili lobutsite (i-GBV) kuphocelelekile uma ngabe sitsi singummango logcile kutekulingana nekungabandlululi ngekwebulili.

Ngesikhatsi ngetfula Lisu Lelibuciko Lavelonkhe leteBudlova Lobucondziswe Kubantfu Bebulili Lobutsite Nekubulawa Kwalabasikati (i-GBVF) ngaMabasa kulomnyaka lophelile, ngenta setsembiso kumake nebantfwana balelive kutsi sitawucinisa Inchubo Yebulungiswa Bebugebengu kubavikela kutsi bangaphindzi futsi bahlukemeteke, knaye nekucinisekisa kutsi babhebhetseli babuka netebulungiswa.

Kunika loku emandla ekusebenta, kungeniswe imitsetfo lemitsatfu ePhalamende kulomnyaka lophelile kwenta inchubo yebulungiswa bebugebengu isebente ngemphumelelo ekulweni ne-GBV.

Kucinisekisa kutsi babhebhetseli batfola lokubafanele, senta inchubekelembili yekunciphisa umsebenti losalele emuva emacaleni e-GBV.

Siyachubeka nekunakekela nekwesekela labo lasebaluleme ku-GBV.

Ku-SoNA yalomnyaka lophelile, ngatsi sitawuphutfumisa kuhlonyiswa kwabomake ngetemnotfo.

Kulomnyaka lophelile, Ikhabhinethi yavuma inchubomgomo yekutsi-40% wekutsenga kwahulumende ufanele kutsi aye kumabhizinisi banikati bawo lekubomake.

Ematiko lamanyenti asacalile kuyiphumelelisa lenchubomgomo futsi benta inchubekelembili lenhle.

Kuleliviki leliphelile, siphindze futsi setfula lenye incalisakuvela yeSikhwama Sekuphendvula Ku-GBVF lesiholwa ngumkhakha lotimele.

Tinkampani letinyenti taseNingizimu Afrika nalabatimele bemave emhlaba bente iminikelo lefuka kutigidzi leti-R128.

Kuleminyaka lemitsatfu letako, hulumende utawaba tigidzigidzi temali letilinganiselwa ku-R12 kute kutsi kufezekiswe letincenye letinyenti teLisubuciko Lavelonkhe.

I-GBV itawuphela uma ngabe wonkhe umuntfu wetfwala sibopho sekwenta njalo emakhaya abo, emimangweni yabo, emisebentini yabo, etindzaweni labakhontela kuto kanye nasetikolweni tabo.

Ngalokulingako, sifanele kutsi sinake tindzaba letitsintsa bantfwana, kufaka ekhatsi kwenta kancono kulungela kuya esikolweni, kuhlela nekwesekela i-ECD, kuvikeleka ekuguleni lokuvikelekako, kulungiswa kwenchubomgomo mayelana netenhlalakahIe yebantfwana kanye nekunciphisa budlova lobentiwa kubantfwana.

Kulomnyaka lotako, sitawuchubeka nemitamo yekunika bantfu labanekukhubateka ematfuba ekuhlanganyela emnotfweni nakutenhlalo ngalokwetayelekile.

Lapho sakha kabusha umnotfo wetfu kulo lolubhubhane, kunesidzingo sekutsi sichubeke – ngalokusemandleni etfu – kwesekela lwawo mabhizinisi nebantfu ngamunye futsi sichube nekuphumelela.

Emabhizinisi emkhakheni leminyenti solo advosa kamatima futsi nemindeni leminyenti ichubeka nekubukana nebumatima lapho imakethe yemisebenti icala kancane kubancono.

Kuletinyanga letiphelile, sibe netingcoco letichubekako kanye nebalingani betfu betenhlalo kutebhizinisi, temisebenti kanye netinhlangano temmango, labaphakamise kululwe kwalolunye lusito lwetemnotfo netenhlalo.

Ngalo-ke, sibese, sincuma kwelula lesikhatsi saleSibonelelo se-COVID-19 se-R350 ngetinyanga letintsatfu.

Loku kukhombise kuba sinyatselo lesiyimphumelelo futsi lesenele sesikhatsi lesifishane sekunciphisa lifutse lelimasinyane kutindlela tekutiphila tebantfu baseNingizimu Afrika labaphuyile.

Siphindze futsi sancuma kwelula tinzuzo te-COVID-19 TERS kute kube ngumhla ti- 15 Indlovulenkhulu 2021, kuphela kuleyo mikhakha lengakakhoni kuvula futsi isebente.

Imibandzela yalokwelulwa kanye nalemikhakha letawufakwa ekhatsi itawumenyetelwa ngemuva kwekubonisana nebalingani betenhlalo kuMkhandlu Wavelonkhe Wetemnotfo Netisebenti.

Temafa Avelonkhe titawusebentana nebalingani bato nalabo labatsintsekako ekwenteni kancono Sikimu Sekucinisekiswa Kutfola Imalimboleko kute kutsi silungise kancono emaciniso ema-SMME nalamanye emabhizinisi asetama kuhluma.

Sitawusebenta nebalingani betfu betenhlalo kucinisekisa kutsi letingenelelo leti naletiye tiniketa kuhhamuleka kulabo labakudzinga kakhulu.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Njengobe nemlilo lomatima unika ema-fynbos etfu imphilo lensha, lenhlekelele lelitfuba lekwakha iNingizimu Afrika leyehlukile nalencono. 

Kwakha kabusha live letfu kudzinga emitamo lefanako.

Kudzinga kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika babe nesibopho futsi badlale tindzima tabo.

Asisebentisaneni singuhulumende, singemabhizinisi, sitisebenti, singemacembu etepolitiki nakanye futsi singummango kusuka yonkhe inkhukhuma bese sakha sesekelo lesisha.

Ngetulu kwako konkhe, asibuyisele lelive kumagugu lelakhelwa etukwawo.

Ngelilanga lakhululwa ngalo, eminyakeni lenge-31 leyendlulile, Madiba wetfula inkhulumo yakhe yekucale esiveni lapha eKapa, wakhumbuta bantfu baseNingizimu Afrika kutsi kunemalanga lamatima letako, nekutsi futsi lemphi bekusesekhashane kabi kutsi incotjwe.

Madiba watsi:

“Manje sikhatsi sekucinisa Umsiphalato kuto tonkhe tinhlangotsi.”

“Kucekisa imitamo yetfu manje kutawuba liphutsa titukulwane letinyenti letitako letingeke tilicolele.”

Nakubalwa tindleko letinkhulu temmango wetfu talomnyaka lophelile, singalingeka silahlekelwe lukholo.

Kepha singakhona kwendlula kuloku. Ngoba sisive semachawe nemachawekati.

Angikacondzisi kulabo labadvunyiswako bentalelwane yalabatimphawu teMsiphalato, kepha kumachawe nemachawekati laphilako lalapha emkhatsini wetfu, lasebenta ngekutikhandla onkhe malanga kute kutsi kube nekudla etafuleni, kugcina inkampani ichubeka, kanye nekwesekela, kusita kanye nekunakekela labanye bantfu.

Kukucina nekubambelela kwenu lokutawenta lelive kutsi lihlume futsi.

Kwengeta kuletinsayeya letinyenti letihlasela bantfu bakitsi, sivile kutsi Silo Inkhosi Goodwill Zwelithini ungulophatekile kulamalanga futsi ulaliswe esibhedlela.

Ngitsandza kwendlulisa tifiso tami tekutsi selulame ngekushesha Silo Inkhosi Goodwill Zwelithini ka Bhekuzulu.

Imicabango nemikhuleko yetfu iseSigodlweni kanye nesive semaZulu ngalesikhatsi lesi.

Kusifiso setfu sonkhe kutsi Silo Semabandla Wonkhe sibuyiselwe esimeni setemphilo yaso lesifanele.

Lapho silungiselela indlela lematima lesilindzile, singatfola emandla enkondlweni yaMaya Angelou, Still I Rise.

Ubhala utsi:

Out of the huts of history’s shame
I rise
Up from a past that’s rooted in pain
I rise
I’m a black ocean, leaping and wide,
Welling and swelling I bear in the tide.

Leaving behind nights of terror and fear
I rise
Into a daybreak that’s wondrously clear
I rise
Bringing the gifts that my ancestors gave,
I am the dream and the hope of the slave.
I rise I rise I rise.

Bantfu baseNingizimu Afrika, live lenu leli lelinimema kutsi nivuke niphakame.

Asihambeni sicondze embili ekulinganeni, ekukhuleni, esitfuntini nasekuvukeni kabusha.

Sengatsi Nkulunkulu angabusisa iNingizimu Afrika aphindze futsi avikele emadvodzana nemadvodzakati.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore