Inkhulumo yaMengameli Cyril Ramaphosa yeNdlela iNingizimu Afrika Lebukana ngayo neLubhubhane i-Corona

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kuleliviki, live lakitsi lifike esikhatsini lesilusizi sekuchubeka kwalolubhubhane i-corona, lapho sibhalise linani lalabashonile labange-219 lababulewe ngulesifo.

Yonkhe imphilo lelahlekako isehlakalo lesibuhlungu kakhulu.

Labantfu labange-219 labashonile bebanemindeni, bebanabomondliwa, bangani nebalingani ngekwemsebenti.

Timphilo tabo tishabalele ngembi kwesikhatsi tashabalaliswa ligciwane lelibange umonakalo lomkhulu kubantfu nakutemnotfo emhlabeni wonkhe jikelele.

Uma sibhala futsi sibika ngemanani awonkhe malanga elinani lelisha lebantfu labangenwe ngulesifo, linani lalabashonile nelinani lalabo lasebaluleme –– kungenteka kalula-nje sikhohlwe kutsi lapha sikhuluma ngetimphilo tebantfu.

Leligciwane i-corona liya ngekuya limosha kakhulu hhayi-nje kuphela timphilo tebantfu bakitsi, kepha nelikhono lebantfu bakitsi lekutsi bakhone kutiphilisa, kutondla bona kanye nemindeni yabo, kufundza nekutfutfuka, kanye nekujabulela tinkhululeko letisisekelo letinyenti lesingatinaki onkhe malanga.

Lamuhla kusihlwa, asicabange siphindze futsi sithantazela labo labangenwe

nguleligciwane i-corona, bonkhe labo labashonelwe ngemalunga emndeni netihlobo tabo, kanye nalabo labacinisele ebuhlungwini – futsi basachubeka nekucinisela kulobo buhlungu – bulukhuni lobukhulu kakhulu ngenca yalolubhubhane.

Sekucishe kungemaviki lasikhombisa kusukela sacala kumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe emakhaya kwavelonkhe.

Kulesikhatsi lesi, bantfu baseNingizimu Afrika bakhombise kuba nesibindzi lokukhulu, kubeketela nekuba nesibopho.

Ngiyaphindza futsi ngiyanibonga ngekunikela lenikwentile kute kube ngumanje.

Ngitsandza kusho loku, njengobe ngike ngakusho naphambilini, kutsi nanobe kube sikhatsi lesidze futsi kwaba matima, lokumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe kube yintfo lebaluleke kakhulu.

Ngaphandle kwalokumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe linani letehlakalo tekungenwa nguleligciwane i-corona ngabe likhuphuke kakhulu ngendlela lengalawuleki, tikhungo tetfu tetemphilo ngabe tengamekile futsi bantfu labanyenti balapha eNingizimu Afrika ngabe bashonile.

Kusukela ekucaleni, indlela yetfu yekubukana nalesimo beyikhonjwindlela seluleko sabogobela bemhlaba labahamba embili labavela khona lapha kulelive lakitsi nalabavela emaveni emhlaba.

Siphindze futsi sazuza ekukhonjweni indlela yiNhlangano yeTemphilo yeMhlaba.

Loku lamanye emave lahlangabetene nako kusinike kuvisisa lokulusito kakhulu.

Kube khona imicombelelo leminyentana mayelana nendlela lesifo ngabe siyitsetse kube asikaphakami masinyane sabuye futsi satsatsa tincumo letimatima.

Njengoba sekunemininingwane leminyenti lekhona, lemicombelelo seyilungisiwe yaphindze futsi yapholishwa.

Silinganiselo lesihle kakhulu lesikhona kwamanje kutsi, ngaphandle kwalokumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe naletinye tinyatselo lesititsetse, bantfu baseNigizimu Afrika laba-80 000 lokungenani lekungabe sesibangenile lesifo manje.

Futsi linani lalabashonile ngabe likhuphuke laphindzeka ngalokasiphohlongo kunaloku lokungiko manje.

Kwamanje, bange-219 bantfu baseNingizimu Afrika lababulewe ngulesifo.

Ngalokwehlukile, esigabeni lesifananako sekuchubeka kwalesifo, iMelika seyibhalise nemanani ekushona kwebantfu labange-22 000 kwatsi i-United Kingdom yona yabhalisa laba-19 000. 

Sifanele kutsi singakhohlwa kutsi inhloso yalokumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe kube kubambelela kubhebhetseka kwaleligciwane nekuvikela kukhula kakhulu kwelinani lalabangenwa ngulesifo.

Kute kube ngumanje, siphumelele sibantfu baseNingizimu Afrika kulendlela lesente ngayo sabuye futsi sabukana naleligciwane.

Emaphesenthi etehlakalo latfolakele kuko konkhe lokuhlolwa lokwentiwe – loku lokubitwa ngekutsi silinganiso sekuba naso lesifo – sichubeke nekuba phansi sabuye futsi satinta.

Lizinga lalabangenwe ngulesifo labacinisekisiwe lapha eNingizimu Afrika lilinganiselwa kubantfu laba-181 kusigidzi ngasinye selinanibantfu.

Ngekungafanani, emave lafana neMelika, i-United Kingdom, i-Spain, i-Italy kanye ne-Singapore abe semkhatsini we-2 400 ne-4 600 wetehlakalo teligciwane i-corona kusigidzi sebantfu.

Kukhulu kutsi kutehlakalo le-12 074 leticinisekisiwe lapha eNingizimu Afrika, sibhalise lasebaluleme laba-4 745.

Ngekubambelela kubhebhetseka kwalesifo, sikhonile kucinisa likhona lenchubo yetfu yetemphilo nekuhlela tinhlelo tetemphilo letimikhakha leyehlukahlukene kute kutsi kulawulwe kancono kukhula lokungagwemeki kwekungenwa ngulesifo.

Manje sesinemibhedze leyengetiwe lecishe ibe-25 000 yalabo labatawuhlaliswa bodvwana.

Sikhonile kutfola nekukhicita emanani lamakhulu etisetjentiswa tekutivikela tetisebenti tetemphilo, tisetjentiswa tetekwelashwa letibalulekile nalokunye lokusetjentiswako.

Sisebentisa sikhatsi lesibalulekile lesisinikwe kumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe, sikhonile kukhulisa kakhulu lizinga leluhlelo lekucilonga nekuhlola.

Kuko konkhe, tisebenti tetfu letisebentela ngaphandle manje sebacilonge bantfu labatigidzi leyimfica, futsi sesente tinhlolo teligciwane i-corona letilinganiselwa ku-370 000.

Loku kugcogca lokukhulu kakhulu futsi lokubanti kwetemphilo yesive emlandvweni weNingizimu Afrika.

Loku kwentiwe kwakhoneka bagcugcuteli betemphilo bemmango, bonesi, bodokotela naletinye tisebenti tetemphilo.

Bente kutinikela lokukhulu kute kutsi lokumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe kube yimphumelelo.

Ngekuphendvula kulesimemo sekuhlala ekhaya nekuhlala niphephile, nine, bantfu baseNingizimu Afrika, nisisitile ekutseni sisindzise timphilo letinyenti.

Lapho sicinise kuphendvula kwetfu kutemphilo yesive, singenise tinyatselo letilukhuni letibalulekile kwesekela tinkampani, tisebenti nemakhaya latsintfwe kakhulu ngulokumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe.

Singenise imigodla yekuhhamula umnotfo netenhlalo longetulu kwetigidzigidzi letinge-500 temarandi kusita tinkampani letisebumatimeni, kugcina imisebenti kanye nekwenta kutsi kube nemali lengenako kutisebenti letingakahleleki nakumakhaya.

Kusukela sasungulwa, lesikimu sekuhhamula se-COVID-19 seSikhwama seMshwalensi weKuphelelwa nguMsebenti sesikhokhe imali lengetulu kwetigidzi leti-11 temarandi sakhokhela tisebenti letitigidzigidzi letimbili leticashwe etinkampanini letingetulu kwaleti-160 000 letisebumatimeni.

Loku kutawusita tinkampani kutsi tingacwili futsi tigcine imisebenti letigidzi.

Letimali lesitisungulele kusita emabhizinisi lamancane, kufaka ekhatsi imitamo yeLitiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane, Litiko Letekuvakasha, Inhlangano Yetekutfutfukisa Timboni kanye ne-South African Future Trust, kunikete lusito-ngco kumabhizinisi langetulu kwala-27 000.

Lamuhla, Sikimu seSicinisekiso seTimalimboleko se-COVID-19 setigidzi letinge-200 temarandi, lesicinisekiswe nguhulumende, sesicale kuchuba ticelo letivela kumabhizinisi lamancane nalesemkhatsini ngebukhulu.

Ekucaleni kwalenyanga, hulumende ukhokhe sibonelelo lesengetiwe setigidzi letisihlanu wasikhokhela bazuzi besibonelelo kusita emakhaya laphuyile ngesikhatsi lapho khona leminye imitfombo yemali lengenako ikhinyabetekile.

Sivule kufakwa kweticelo tesibonelo se-COVID-19 lesikhetsekile se-R350 ngenyanga sebantfu baseNingizimu Afrika labangasebenti labete lolunye luhlobo lwelusito labasitfola kuhulumende.

Ngembi kwekuphela kwelusuku lwekusebenta lamuhla, bantfu baseNingizimu Afrika labatigidzi letintsatfu besebatifakile ticelo talolusito.

Lenchubo yekusita yesikhashana itawuba khona tinyanga letisitfupha.

Kute imitamo lesingeke siyente kucinisekisa kutsi linyenti letakhamuti takitsi letisengotini kakhulu bayasitwa futsi bayavikelwa ngalesikhatsi lesimatima.

Bubanti baletinyatselo lesititsetse, kufaka ekhatsi kuhhamuleka ngekwemtselo netingenelelo letitsetfwe Libhangesilulu laseNingizimu Afrika , tiyincophamlandvo.

Sikhwama seteKuvelana, lesasungulelwa kwesekela kubukana neligciwane i-corona, sesigcogce imali lelinganiselwa kutigidzigidzi leti-2.7 temarandi levela ekutinikeleni kwebantfu labangetulu kwalaba-175 000 netinkampani letingetulu kwaleti-1 500 netinhlangano.

Siyabonga kakhulu kubohulumende netinhlangano letichubeka nekusesekela ngekusipha kubukana kwetfu neligciwane i-corona.

Kwengeta kulabo lengibabongile phambilini, ngitsandza kubonga hulumende nebantfu baseMelika ngekusinikelela ngemishini yekuphefumula leyi-1 000.

Ngitsandza futsi nekubonga ne-ELMA Group of Foundations ngetigidzigidzi letimbili temarandi letinikelele kunciphisa lifutse leligciwane i-corona emimangweni yase-Afrika lesengotini kakhulu.

Loku kufaka ekhatsi umnikelo wamasinyane wetigidzi leti-250 temarandi weSikhwama seteKuvelana saseNingizimu Afrika.

Sitinikele kutsi kubukana kwetfu nalesimo kulingana naletincenye futsi kuyasisita nasekucinisekiseni letisekele temnotfo wetfu tiyavikeleka.

Sekube khona imibiko lephatamisanako yekukhula kwemazinga ebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite kusukela kwala lokumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe.

Lenhlupheko yebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite iyachubeka nekunyonyobela live lakitsi lapho emadvodza ahlomele kuhlasela bomake.

Sesisungule inchubo lephutfumako yalabasindzile kucinisekiseka kutsi bahlukunyetwa bebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite bayasitwa.

Lesinye setingenelelo lesisentile kucinisekisa kutsi imitsetfomgomo yekukumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe ima ngendlela yekutsi make angakhona kuphuma kakhe ahambe ayobika kuhlukunyetwa ngaphandle kwekwesaba inhlawulo noma lokunye futsi kuhlukunyetwa.

Manje, tinyanga letimbili ngemuva simemetele simo lesiyinhlekelele yavelonkhe, sesikulungele kundlulela esigabeni lesisha ekubukaneni kwetfu nalolubhubhane i-corona.

Ngelusuku lwekucala lweNkhwekhweti, saNgena Kusigaba sesine seKucaphelisa sacala kucekisa kancane kumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe.

Loku bekuhambisana nelisubuciko letfu lebungoti lobulungisiwe lesifuna kunciphisa ngalo lizinga lekungenwa ngulesifo kanye nekunciphisa kubhebhetseka kwaso.

Manje sesilungiselela lokunye futsi kucekisa lokumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe kanye nekuvulwa kwemnotfo kancanekancane.

Ngitawuphindza lengike ngakusho phambilini: uma singavele-nje sicedza loku kumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe ngalokungakahleleki futsi masinyane, sitawube sibeka engotini kubhebhetseka ngemandla nangendlela lengalawuleki yekukhula kwelizinga lekungenwa ngulesifo.

Sitawuchubeka-ke ngekucaphela, sibuka bufakazi lobuhle kakhulu lobukhona babogobela bakuleli nebakulamanye emave emhlaba.

Umgomo wetfu kutsi sikhulise umsebenti wetemnotfo kancanekancane sibe simisa ngemumo tinchubo tekunciphisa kwendluliselana leligciwane kanye nekunakekela labo labangenwa ngulesifo nalabadzinga kwelashwa.

Ngesikhatsi ngigcina kunetfulela inkhulumo yami, ngendlela lamazinga lasihlanu ekucaphelisa lesesiwangenisile kukhombindlela lenchubo lena.

Ngaleso sikhatsi lesive besikusigaba sesihlanu sekucaphelisa, lebesinemikhawulo leminyenti lecine mayelana nekuhamba nemsebenti wetemnotfo.

Sigaba sesine sekucaphelisa – lekungulesigaba lesikuso manje kulo lonkhe lelive – sicuketse yonkhe imitsetfomgomo yekumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe kepha sivumela kuvulwa kancanekancane kwaletinye tincenye temnotfo.

Sigaba sesitsatfu kuya kwesekucala sekucaphelisa sivumela kucekiswa kakhulu ngalokuyinchubekelembili kwalemikhalo.

Njengobe bekushiwo ngaleso sikhatsi, letinye tindzawo talelive tingabekwa esigabeni sekucaphelisa lesitsite, kutsi letinye tibekwe kulamanye emazinga.

Loku kutawentiwa ngekuya kwelizinga letehlakalo tekungenwa ngulesifo endzaweni kanye nesimo sekulungela nemakhono etikhungo tato tetemphilo ekubukana nekwelapha bantfu lesibangenile.

Kwamanje, tehlakalo tekungenwa ngulesifo tisesegcile kakhulu kubomasipala bemadolobhakati lambalwa netigodzi talelive.

Kubalulekile kutsi sichubeke sigcine imikhawulo lecinile kuletindzawo siphindze sinciphise nelizinga lekuhamba kuphunyelwe ngaphandle kwaletindzawo leti kuyiwe kuletinye tincenye talelive netinemazinga laphansi etehlakalo tekungenwa ngulesifo.

Masinyane-nje sitawucala inchubo yekubonisana nalabo labatsintsekako mayelana netiphakamiso tekutsi ekupheleni kweNkhwekhweti, linyenti lalelive libekwe kusigaba sesitsatfu sekucaphelisa, kepha leto tincenye letinemazinga laphakeme etehlakalo tekungenwa ngulesifo titawusala kusigaba sesine.

Sitawukhipha letinye timemetelo ngemuva kwekucedza letingcoco tekubonisana.

Kulamalanga letako, sitawuphindze futsi simemetele tingucuko letitsite letehlukile kumitsetfomigomo yesigaba sesine kutsi kukhuliswe imisebenti levumelekile kutekutsengisa nekutsenga nge-inthanethi kanye nekunciphisa imikhawulo kutekushukumisa umtimba.

Labanye-ke sebabe nemibuto mayelana nendlela yetfu yekubukana naleligciwane i-corona kutsi ingabe beyisekukhinyabeteni indlela yekutiphilisa kwebantfu bakitsi.

Lisubuciko letfu lekubukana nalesifo belimiselwe ekusindziseni timphilo kanye nekulondvolota tindlela tekutiphilisa.

Umgomo wetfu lomkhulu bekusolo kukunciphisa sivinini setehlakalo tekubhebhetseka kwalesifo ngekusebentisa tingenelelo letinyenti letikhona ebhokisini letfu letikhali tekuvikela ligciwane i-corona.

Ngayinye yaletinchubo tekuvikela tibalulekile futsi akuncengwana ngato. Nguleti:

  • kumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe (kuzuza kungasondzelani lokukhulu)
  • Kungasondzelani
  • Kusebentisa tindlela tekuhlanteka ngekugeza tandla njalo-nje ngemanti nensipho noma ngesibulalamagciwane i-sanitiser
  • Tindlela letifanele tekukhwehlela kufaka ekhatsi ngekhatsi kwemkhono logotjiwe noma kuthishu
  • Kufaka sifonyo sendvwangu njalo-nje uma usetindzaweni tesive
  • Kusetjentiswa kwetisetjentiswa tekutivikela kwato tonkhe tisebenti tetemphilo
  • Kuhlanta njalo-nje indzawo losebentela kuyo naletinye tindzawo tawonkhewonkhe
  • Kucilonga timphawu
  • Kuhlola, kutikhipha kulabanye, kuvalelwa wedvwana kanye nekulandzelela labo lekusoleka kutsi bavuleleke kulesifo

 

Kuncoba kwetfu-ke kusekwenteni tonkhe letindlela tekuvikela leti.

Kuphumelela kwemitamo yetfu kunciphisa kutselelana leligciwane kusime ekushesheni kutfola labo lasebangenwe nguleligciwane, kulandzelelwe labo labatsintsene nabo bese bayesuswa kulabanye kute kutsi bangabatseleli labanye leligciwane.

Umkhankhaso wetfu wekuhambela emakhaya kucilongwe imimango lesengotini kakhulu kulo lonkhe lelive waholela ekutsi kwendluliselwe bantfu labangetulu kwala-100 000 kutsi bendluliselwe kuyewuhlolwa.

Loku kusinike inkhomba lekahle kakhulu yebubanti belizinga lekungenwa ngulesifo kubantfu, kepha manje sifuna luhlelo lwekucilongwa nekuhlolwa loluhlose tindzawo lapho khona kungenteka kutsi bantfu bangenwe ngulesifo.

Loku kutawufaka ekhatsi kutfolwa kwetindzawo letitikhungo lapho bantfu bangenwa kakhulu ngulesifo ngekusebentisa tebucwepheshe letihlanganisiwe, imininingwane yekulandzelela nekuhlatiya tehlakalo, kuvumela kukhishwa ngemandla kwemacembu latimisele ekucilonga nekuhlola ayiswe kuleto tindzawo.

Labo labatawutfolakala banaso lesifo bafanele kutsi batikhiphe bona kulabanye noma basuswe babekwe ngamunye etikhungweni letihloliwe.

Lokubaluleke kakhulu, lesigaba lesisha sitawudzinga kutsi sintjintje kakhulu indlela lesitiphatsa ngayo tsine ngekwetfu.

Kufanele kutsi kube nengucuko lenkhulu kakhulu endleleni lesicabanga ngayo kanye nendlela lesiphila ngayo.

Sifanele kutsi sibe nesibopho tsine ngekwetfu ngetemphilo yetfu kanye netemphilo talabanye.

Asikhumbule kutsi nanoma-nje lokumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe kulinciphisile lizinga lekutselelana lesifo, ligciwane i-corona lisesekhona kakhulu – futsi isetawuba khona emkhatsini wetfu sikhatsi lesidze.

Secwayisiwe kutsi kungenwa ngulesifo kutawukhula ngalokungagwemeki njengoba-nje kucekiswa kumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe, njengobe kwentekile emaveni lamanyenti.

Siyati futsi kutsi ligciwane i-corona lisatawuchubeka libe yinkinga yetemphilo yemave emhlaba sikhatsi, nekutsi futsi kulwa nayo le-COVID-19 kudzinga kutsi kube yincenye yemphilo yetfu yawonkhe malanga.

Kuphumelela kwetfu kuncoba leligciwane i-corona kutawuncunywa tingucuko lesitawutenta endleleni yetfu yekutiphatsa.

Lapho kucekiswa imikhawulo, sifanele kutsi sigcine ngekucophelela kukhweshelana kakhulu kunakucala, faka sifonyo sebuso ngaso sonkhe sikhatsi nawuphuma ekhaya, ugeze tandla njalo-nje ngemanti nensipho noma ngesibulalamagciwane i-sanitiser, kanye nekugwema kutsintsana nalabanye bantfu.

Kuyakhutsatana kubona bantfu labanyenti bafake tifonyo tebuso emmangweni kusukela kwacala Sigaba sesine seKwatisa.

Sitawudzinga kutsi sihlele kabusha tindzawo temsebenti, tikolwa, emanyuvesi, emakolishi kanye naletinye tindzawo temmango kunciphisa kutselelana lesifo.

Kutawudzingeka kutsi sisebentise tindlela letinsha tekukhonta emasontfweni, kubonana, kushukumisa umtimba kanye nekubamba imihlangano letinciphisa ematfuba ekubhebhetseka kwaleligciwane.

Tento tetfu manje letitawuncuma kutsi singachubeka yini sisigcine lesifundvo lesisitfole ngesikhatsi sekumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato kuhlalwe ekhaya kwavelonkhe.

Tento tetfu manje – ngamunye nakanye sisonkhe – lekungutona ekugcineni titawuncuma kutsi lokutinikela lokukhulu lokwentiwe bantfu kuletinyanga letimbili letendlulile lokungukona kutawusindzisa timphilo tetinkhulungwane tebantfu baseNingizimu Afrika kuphindze kusindzise nelive letfu ekubhujisweni ngulolubhubhane.

Lokwendlulela esigabeni lesilandzelako sekubukana naleligciwane i-corona sitawuba matima ngetindlela letinyenti kunalesi lesikuso manje.

Bungoti bekungenwa ngulesifo butawukhula lapho bantfu labanyenti babuyela emsebentini.

Loku kubita kutsi sonkhe sicaphele, sibe nesibopho futsi sititsibe.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kulamaviki lasikhombisa lendlulile, ngicele kutsi nibeketele kakhulu niphindze futsi nitinikele kakhulu.

Ngetulu kwesehlakalo sinye, ngime embikwenu futsi nganicela kutsi nemukele imikhawulo lematima etimphilweni tenu tawonkhe malanga, ngati kahle kamhlophe kutsi loku kutaniletsela bumatima lobukhulu kakhulu.

Nisilalele sicelo sami, netsemba ngalokucinile kutsi letinyatselo tiyadzingeka kutemphilo nasekuphileni kahle – nembela-ke kusindza kwesive setfu – lesisesesisha.

Lokuyimbuyiselo yako konkhe lenicelwe kutsi nikwente, kunetintfo letimbalwa letibalulekile lenisibuta tona, tsine baholi benu.

Kungako-ke lapho sibona ngesikhatsi sibukene nalensayeya leyincalakuvela, kungenteka kutsi kube netikhatsi lapho khona sehlulekile kwenta loko benilindzele kutsi sikwente.

Letinye taletinyatselo lesititsetse betingacaci, letinye betiphikisana kantsi futsi letinye atikachazwa kahle.

Kufezekisa ngalesinye sikhatsi bekushaya ngelwelunwabu kantsi nekucinisekisa kulandzelwa kwemitsetfo nako bekungentiwa ngekufanana ngaso sinkhe sikhatsi futsi bekunekucinisa sandla kakhulu.

Lamuhla ebusuku ngitsandza kucinisekisa futsi kutinikela kwami nekutinikela kwalohulumende lengimuholako kutsi atsatse nanoma ngusiphi sinyatselo lesifanele sekugadza timphilo, sitfunti kanye naloko lokufunwa bantfu baseNingizimu Afrika.

Ngesikhatsi ngigcina kwetfula inkhulumo yami kini, ngatsi masinyane-nje sitawucala sigaba sesitsatfu sekubukana neligciwane i-corona ngekwetemnotfo wetfu ngekwendlala lisubuciko lelicacile lekuvusa umnotfo.

Ikhabhinethi isalubuka loludzaba futsi kutawumenyetelwa nasekuphotfuliwe.

Sitimisele kantsi futsi sitinikele:

kucinisekisa kutsi tonkhe tincumo tahulumende tentiwa ngemoya lomuhle, kutsi tiyaphila kantsi futsi timiselwe kubufakazi, nekutsi futsi atibangi umonakalo lomkhulu kunekwenta lokuhle.

kungafihli lutfo, kwenta lesive sibe nelitsemba futsi kwenta njalo ngaso sonkhe sikhatsi;

kuchubeka nekwatisa ngesimo salolubhubhane. Nifuna kwati uma tintfo titimbi, nitjelwe futsi uma kungenteka kutsi tibe timbi kakhulu;

kuchubeka nekubonisana nekukhulumisana nani;

kucinisekisa kutsi siyachubeka nekugcogca yonkhe imitfombolusito lesingayitfola kwesekela labo labasengotini kakhulu, nekwesekela kakhulu labo labakudzinga kakhulu; kanye

nekucinisekisa kutsi letimali leticondziswe ekubukaneni neligciwane i-corona atimoshwa kantsi atebiwa.

Ngetulu kwako konkhe, ngiyaphindza futsi ngiyatibophelela ekucinisekiseni kutsi emalungelo enu ayahlonishwa futsi ayatiswa, ikakhulu ngulabo labanikwe leso sibopho.

NjengaMengameli wenu, singuhulumende, sitimisele kakhulu kuhlangabetana naloko lenikulindzele kitsi ngalokufanele.

Lapho sinijabhise khona, sitawuchubeka silungise.

Lapho sinemaphutsa khona, sitawuchubeka nekuwalungisa.

Kushikashikeka kwetfu sonkhe kuletinyanga letendlulile kusifundzise lokukhulu ngatsi kanye nangamunye nangamunye wetfu.

Siphindze futsi safundza lokunyenti ngaleligciwane.

Nanoma-nje kungenteka kutsi kukhona lapho singaboni ngasolinye, bekuloku kunemusa, kuvelana neluvelo.

Bekunekukhutsateka nekuvelana.

INingizimu Afrika leyehlukile futsi umhlaba usilindzile.

Kuvivinywa lokukhulu kutawuba kuvuma kwetfu kwemukela tingucuko.

Asiphakame sihlangabetane nalensayeya.

Asime sibe ngumndeni munye nesive sinye kwakha ummango lomusha nalonemandla.

Lamalanga letako atawuba ngulamatima.

Kodvwa sitawutfola emandla kuloko lesesikuzuzile.

Sifanele kutsi sikhumbule emavi lakhulunywa nguMengameli Nelson Mandela eminyakeni lenge-20 leyendlulile ngesikhatsi live letfu lihliphitwa ngulolunye lubhubhane.

Watsi:

“Lapho sibukene nengoti lebangwa yi-HIV/AIDS, sifanele kutsi siphakame sibe ngetulu kwekungevani kwetfu siphindze futsi sihlanganise imitamo yetfu kute kutsi sisindzise bantfu bakitsi.

“Umlandvo utasehlulela kabuhlungu uma ngabe siyehluleka kwenta njalo manje.”

Lapho sengephetsa, asengicaphune emavi a-Franklin Delano Roosevelt, lawasho ngesikhatsi lesimatima emphilweni yelive lakhe:

Simo salesive sikahle

Inhlitiyo yalesive iyaphila

Umoya walesive unemandla

Lukholo lwalesive lwangunaphakadze

Nkulunkulu akabusise iNingizimu Afrika aphindze futsi avikele bantfu bayo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore