Inkhulumo YaMengameli Cyril Ramaphosa Lemayelana Nenchubekelembili Yemitamo Yavelonkhe Yekulawula Lubhubhane Lwe-COVID-19

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Ekucaleni kwaleliviki, bososayensi betfu batfole luhlotjana lolusha lweligciwane lekhorona lelibanga sifo se-COVID-19.

Inhlangano Yetemphilo Yemhlaba seyilicambe ligama yatsi yi-Omicron yaphindze futsi yamemetela kutsi 'luhlotjana loluletsa kukhatsateka.'

Loluhlotjana lwe-Omicron lwachazwa kwekucala eBotswana ekuhambeni kwesikhatsi lwaba seNingizimu Afrika, futsi bososayensi baphindze futsi batfola tehlakalo talo emaveni lanjengeHong Kong, i-Austrailia, iBelgium, i-Italy, i-United Kingdom, iGermany, i-Austria, i-Denmark kanye ne-Israel.

Lokutfolakala masinyane kwaloluhlotjana kungumphumela wemsebenti lomuhle kakhulu lowentiwa bososayensi betfu lapha eNingizimu Afrika futsi kungumphumela-ngco  welutjalomali lolwentiwe Litiko letfu leteSayensi Nekucamba Lokusha kanye neMatiko Etemphilo lelikwentile ngemakhono etfu ekugadza kwakhekha kweligciwane.

Singulelinye lemave emhlaba lelisungula emanethiwekhi ekugadza kulo lonkhe lelive usisita kulandzelela indlela yekwenta kwe-COVID-19.

Kutfolwa kwaloluhlotjana kusesenesikhatsi kanye nemsebenti losewentiwe kute kutsi kuvisiswe timphawusakhiwo kanye nemitselela yalo kusho kutsi sihlome kancono kutsi singabukana naloluhlotjana.

Setfulela bonkhe bososayensi betfu sigcoko labadvume umhlaba wonkhe futsi labahlonishwa emhlabeni wonkhe futsi bakhombise kutsi banelwati lolujulile lwekubukana netehlakalo nekulawulwa kwetifo.

Sekunetintfo letinyenti lesesitati ngaloluhlotjana ngesizatfu semsebenti bososayensi betfu bebaloku bawenta wekugadza kwakheka kweligciwane.

Kwekucala, manje sesiyati kutsi i-Omicron igucugucuka kanyenti kakhulu kwendlula tonkhe tinhlotjana letike taba khona phambilini.

Kwesibili, le-Omicron ihlolwa kalula ngeluhlolo lwe-COVID-19.

Loku kusho kutsi bantfu labanetimphawu te-COVID-19 noma-ke labake babandzawo yinye

nemuntfu lone-COVID-19, ufanele kutsi ahlolwe.

Kwesitsatfu, siyati kutsi loluhlotjana lolu lwehlukile kuletinye tinhlotjana letikhona nekutsi futsi

alukahlobani-ngco neluhlotjana i-Delta noma i-Beta.

Kwesine, siyati kutsi ngulo loluhlotjana lolubange kwesuleleka lokunyenti eGauteng

kulamaviki lamabili lendlulile futsi manje selucubuka kuto tonkhe tifundza.

Kusesekunyenti lesingakwati ngaloluhlotjana, kantsi futsi nabososayensi lapha eNingizimu Afrika nasemhlabeni wonkhe basebenta ngekutikhandla betama kukutfola.

Kulamalanga nemaviki lambalwa letako, lapho kutfolakala imininingwane leminyenti, sitawutfola kuvisisa lokuncono mayelana kwekutsi:

  • i-Omicron yesulelwana kalula kakhulu emkhatsini webantfu lababili,
  •  ingabe iyabukhuphula bungoti bekwesuleleka,
  •  loluhlotjana luyakubanga yini kugula lokumatima, kanye nekutsi,
  • lemigomo lekhona kwamanje inemandla kangakanani kutsi ingayincoba le-Omicron.

Kutfolakala kwale-Omicron kwenteke ngesikhatsi sinye nekukhuphuka kwemazinga elwesuleleko lwe-COVID-19.

Lokukhuphuka bekuloku kutinte eGauteng, nanoma-nje tehlakalo tiyakhula nakuletinye

Tifundza.

Sibone silinganiso-mkhatsini setehlakalo letinsha leti-1 600 kulamalanga la-7 lendlulile, nakucatsaniswa netehlakalo letinsha letinge-500 onkhe emalanga evikini leliphelile, netehlakalo letinsha tawonkhe emalanga letinge-275 liviki lelendvulela lelo.

Incenye yekuhlolwa kutfolakele kutsi i-COVID-19 ikhona ikhuphuke kusuka kumaphesenti lamabili yaya kumaphesenti layimfica esikhatsini lesingaphasi-nje kweliviki.

Loku kukhuphuka lokukhulu kwelwesuleleko esikhatsini lesincane-nje.

Uma ngabe letehlakalo tiyachubeka nekwenyuka, singalindzela kungena ekucubukeni kwelihlandla lesine lwelwesuleleko kungakapheli lamaviki lambalwa letako, uma ngabe angeke kusheshe kunaloko.

Loku akukafanele kutsi kufike njengentfo lesimangaliso.

Lababukana netehlakalo nekulawulwa kwetifo nalababuka kubhebhetseka kwesifo netimbangela taso esikhatsini lesitako basitjele kutsi kufanele kutsi silindzele kucubuka kwesine ekucaleni kweNgongoni.

Bososayensi baphindze futsi basitjela kutsi silindzele kucubuka kwetinhlotjana letinsha.

Kunekukhatsateka lokunyenti ngaloluhlotjana lwe-Omicron, futsi kwamanje sisengakabi nesiciniseko sekutsi lutawuba njani uma kuchutjekwa kuyiwa embili.

Nanoma kunjalo, sesivele sinawo emathulusi lesiwadzingako kute kutsi sitivikele kulo.

Sati lokwenele ngaloluhlotjana kute kutsi yini lesiyidzingako kute sinciphise lizinga lekwesuleleka kanye nekutivikela etifeni letimatima nekufa.

Lekucala, lelinemandla kakhulu, lithulusi lesinalo kugoma.

Kusukela kwabakhona imitsi yekugomela i-COVID-19 ngasekupheleni kwalomnyaka lophelile, sibonile kutsi imigomo ilehlise kakhulu kangakanani lizinga lekugula kamatima, kulaliswa esibhedlela nekufa eNingizimu Afrika nasemhlabeni wonkhe.

Imigomo iyasebenta. Imigomo isindzisa timphilo.

Kusukela kwacala kusebenta kweluhlelo lwetfu lwekugoma ngeNkhwekhweti 2021, sekusetjentiswe imijovo yekugoma lengetulu kwetigidzi letinge-25 eNingizimu Afrika.

Loku kuzuzisa lokuhle kakhulu.

Lungenelelo lwetemphilo loluhamba embili kunato tonkhe lolwentiwe kulelive

ngesikhatsi lesincane-nje.

Emaphesenti langemashumi lamane nanye ebantfu labadzala sebatfole lokungenani umtsamo munye yemgomo, bese kutsi emaphesenti lange-36.6 ebantfu labadzala baseNingizimu Afrika sebayigomele ngalokuphelele i-COVID-19.

Lokuphawulekako, emaphesenti lange-57 ebantfu labaneminyaka lenge-60 budzala nangetulu sebagome ngalokuphelele, bese kutsi emaphesenti lange-53 ebantfu labaneminyaka yebudzala lesemkhatsini walenge-50 nalenge-60 sebagome ngalokuphelele.

Nanoma-nje siyemukela lenchubekelembili, ayisiyo leyenele kutsi inganciphisa lwesuleleko, ivimbe kugula nekufa iphindze futsi ibuyisele umnotfo wetfu esimeni sawo lesifanele.

Kugomela i-COVID-19 kwentiwa mahhala.

Lamuhla ebusuku, ngicela bonkhe bantfu labangakagomi kutsi baye etindzaweni tekugoma ngaphandle kwekuphotisa emaseko.

Uma ngabe ukhona longakagomi emndenini wenu noma kubangani benu, nginicela kutsi nibakhutsate kutsi bagome.

Kugoma kuyindlela lebaluleke kakhulu yekutivikela nine kanye nalabo labadvutane nani ningangenwa ngulohlotjana lwe-Omicron, kunciphisa umtselela wekucubuka kwesine kanye nekusita kubuyisela tinkhululeko tetfu tetenhlalo lesitifunako sonkhe esimeni lesifanele.

Kugoma futsi kubalulekile ekubuyeni kwemnotfo wetfu usebente ngalokuphelele, 

ekutseni bantfu bacale kuhamba nekutsi kuvuke imikhakha lelimala kalula njengetekuhamba nekuphatsa kahle tihambi.

Kwentiwa kwemigomo lesinayo yekulwa ne-COVID-19 kwentiwe kwenteka ngesizatfu sebantfu labetayelekile labanyenti labatinikele kuhlanganyela kulokulinga lwati lwetesayensi loluhamba embili kute kutsi kuzuze bantfu.

Ngibo-ke laba labantfu labafakazele kutsi lemigomo iphephile kantsi futsi iyasebenta.

Labantfu laba-ke bangemachawe etfu.

Bajoyina tigaba tebasebenti labanakekela ngetemphilo labebaloku basesigabeni lelisembili sekulwa nalolubhubhane cishe iminyaka lemibili, futsi labachubekako nekunakekela labagulako, labachubekako nekugoma bantfu, futsi labachubeka nekusindzisa timphilo.

Sifanele kutsi sicabange ngebantfu lababe nesibindzi nasicabanga ngekugoma.

Ngekugoma, asitivikeli tsine kuphela, kepha futsi sinciphisa umtfwalo kutinchubo tetfu tetemphilo nakubasebenti labanakekela ngetemphilo kanye nekunciphisa bungoti basebenti betfu betemphilo lababukene nabo.

INingizimu Afrika, njenganoma ngumaphi lamanye emave, ifuna imigomo yekwesekela yebantfu labasengotini lenkhulu longabasita lomgomo wekwesekela.

Basebenti betemphilo kululingo lweSisonke, linyenti labo labagoma etinyangeni letindlulile letingetulu kwaletisitfupha, banikwa imitsamo yekwesekela ye-Johnson & Johnson.

I-Pfizer ifake sicelo kuSiphatsimandla SaseNingizimu Afrika Lesilawula Imikhicito Yetemphilo kutsi bantfu banikwe umtsamo wesitsatfu ngemuva kwalena lemibili.

Likomidi Letindvuna Letekweluleka mayelana Nemigomo selivele livakalisile kutsi lincoma kutsi lemigomo yekwesekela icalwe ngetigaba ngetigaba kubantfu labadzala.

Labanye bantfu emasotja abo emtimba laphasi, njengalabo labelashwa sifo samdlavuta, kuhlantwa kwetinso ngemshini, labelashwa nge-steroids kugula lapho khona emasotja emtimba ahlasela umtimba, bavunyelwe kutfola imitsamo yemigomo yekwesekela ngekuncoma kwabodokotela babo.

Njengebantfu ngabanye, njengetinkampani kanye nanjengahulumende sinesibopho sekucinisekisa kutsi bonkhe bantfu kulelive bayakhona kusebenta, kuhamba kanye nekuhlangana nalabanye ngekuphepha.

Besiloku-ke sibonisana nebalingani betenhlalo kanye nalabanye labatsintsekako mayelana nekungenisa tinyatselo letenta kugoma kube ngumbandzela wekungena etindzaweni temsebenti, imikhosi yesive, titfutsi temmango kanye netikhungo temmango.

Loku kufaka ekhatsi tingcoco lebetichubeka e-NEDLAC emkhatsini wabohulumende, temsebenti, emabhizinisi kanye netindzawo temmango lapho kuvunyelwene kakhulu ngesidzingo saletinyatselo.

Hulumende sewusungule licembu lekusebenta lelitawubonisana kabanti mayelana nekwenta kugoma kube sibopho emisebentini nasetindzaweni letitsite.

Lelicembu Letindvuna Lekusebenta Letekugoma sihlalo walo Lisekelamengameli, litawenta tincomo kuKhabhinethi mayelana nendlela lefanele futsi lesimeme yetibopho tekugoma.

Siyabona kutsi kungeniswa kwaletinyatselo letinjena kuludzaba lolumatima nalolushubile, kepha uma ngabe asilulungisi ngalokucinile futsi nangekutimisela, sitawuchubeka sibe ngulababutsakatsaka futsi sitawuchubeka nekuhlushwa kwesuleleka lokusha.

Sikhali sesibili lesinaso sekulwa naloluhlotjana kuchubeka nekugcoka tifonyo ngaso sonkhe sikhatsi uma sisetindzaweni temmango nanoma sinebantfu ngaphandle noma imindeni.

Manje kunebufakazi lobukhulu kakhulu bekutsi kugcoka tifonyo tendvwangu ngendlela lefanele noma-ke lokukahle lokutawuvala imphumulo nemlomo yindlela lekahle kakhulu yekuvimba kwendlulisela ligciwane kulomunye umuntfu.

Sikhali sesitsatfu lesinaso sekulwa naloluhlotjana singulesishiphe kakhulu futsi lesikhona ngebunyenti baso: umoya lohlantekile.

Loku kusho kutsi sifanele kutsi sitame ngawo onkhe emandla etfu kutsi sibe ngephandle uma sibonana nebantfu ngaphandle kwemakhaya etfu.

Uma singekhatsi etindlini sinalabanye bantfu, noma sisetimotweni, emabhasini noma ematekisini, sifanele kutsi sigcine emafasitelo avuliwe kwenta siciniseko sekutsi umoya ungena kahle uye yonkhe indzawo.

Sikhali sesine lesinaso sekulwa naloluhlotjana lolusha kugwema imibutsano, ikakhulu lengekhatsi etakhiweni.

Imibutsano lemikhulu njengetinkhomfa nemihlangano, ikakhulu leyo ledzinga bantfu labanyenti kutsi basondzelane sikhatsi lesidze, ifanele kutsi intjintjwe yentiwe ngalenye indlela yevidiyo.

Emadzili ekwephetsa umnyaka kanye nemicimbi yekuphotfula matikuletjeni kanye naleminye imicimbi ifanele kutsi ihlehliswe, futsi wonkhe umuntfu ufanele kutsi acabangisise ngembi kwekutsi aye emcimbini noma ahlele umbutsano.

Uma ngabe kuyenteka kuba nemicimbi, tonkhe tindlelanchubo letifanele te-COVID-19 tifanele kutsi titfotjelwe ngendlela lengiyo.

Konkhe kuhlangana nebantfu lesiba nako kukhulisa bungoti betfu bekutsi sesuleleke noma sesulele lomunye umuntfu.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,Umkhandlu Wavelonkhe Wekulawula Ligciwane Lekhorona uhlangene itolo kutewukhulumisana ngekukhuphuka kwelwesuleleko lokusandza kwenteka kanye nemtselela waloluhlotjana lwe-Omicron.

Loko kulandzelwe ngumhlangano lobewukhona lamuhla weMkhandlu Wekuchumanisa WaMengameli futsi, Ikhabhinethi lapho khona kutsetfwe sincumo sekutsi lelive lifanele kutsi lichubeke nekuba kuSigaba seku-1 Sekucaphela Ngeligciwane leKhorona kwamanje nekutsi Sesimo Senhlekelele Savelonkhe sifanele kutsi sichubeke.

Ekutsatseni sincumo sekutsi kungabekwa leminye imikhawulo kwamanje, sibuke kutsi ngesikhatsi sihlangana nekucubuka kwaphambilini, imigomo beyisengakatfolakali ngebunyenti futsi bebabancane kakhulu bantfu bebagomile.

Loko-ke akusesinjalo. Imigomo seyitfolwa nguwonkhewonkhe loneminyaka le-12 budzala nangetulu, mahhala, etindzaweni tekugoma letinyenti kulo lonkhe lelive.

Siyati kutsi ivikela kugula lokumatima kanye nekulaliswa esibhedlela.

Siyati futsi kutsi leligciwane lekhorona litawuhlala natsi sikhatsi lesidze. Kufanele-ke kutsi sitfole tindlela tekulawula lolubhubhane sibe futsi sinciphisa kutsikameteka kwemnotfo siphindze futsi sicinisekise kuchubekela embili.

Nanoma kunjalo, lendlela lena angeke isimame uma ngabe asikalikhulisi lizinga lekugoma, uma ngabe asitigcoki tifonyo, noma uma ngabe siyehluleka kucilika ngekwetemphilo lokusisekelo.

Sifanele kutsi sonkhe sikhumbule kutsi imibandzela yemitsetfomgomo yeSigaba Sekucaphelisa seku-1:

  • Ikhefu isasebenta kusukela ngensimbi ye-12 emkhatsini webusuku kuye ensimbini yesine ekuseni.
  • Bantfu lababutsene ngekhatsi esakhiweni abakafaneli kutsi babe nge-750 bese kutsi ngaphandle bangabi ngetulu kwalaba-2 000 . Uma ngabe sakhiwo sincane kakhulu kutsi singafaka bonkhe labantfu bakhweshelane ngalokufanele, uma kunjalo-ke akukafanele kutsi kusetjentiswe ngetulu kwemaphesenti lange-50 aleso sakhiwo.
  • Emingcwabeni, emilindzelweni, kumibutsano yangemuva kwemngcwabo akukavumeleki kutsi kube nebantfu labangetulu kwalaba-100 futsi imibutsano ye-'after tears' ayikavumeleki.
  • Kugcokwa kwetifonyo etindzaweni temmango kusasebophelelekile, futsi kwehluleka kugcoka sifonyo nakudzingekile kuyachubeka nekuba licala lebugebengu.
  • Kutsengiswa kwetjwala kuvunyelwe ngekuya kwemibandzela yelayisense, kepha angeke butsengiswe ngetikhatsi tekhefu.

Sitawagadzisisa emazinga elwesuleleko nekungeniswa esibhedlela kulamalanga letako futsi lesimo sitawusibuyeketa ngalinye liviki.

Sitawubese sidzinga kuncuma kutsi  ngabe letinyatselo letikhona kwamanje tenele yini noma kufanele kutsi kwentiwe tingucuko kulemitsetfomgomo lekhona.

Sesiyicalile inchubo yekuchibela imitsetfomigomo yetfu yetemphilo kute kutsi sikhone kubuyeketa kusetjentiswa kweMtsetfo Wekulawula Tinhlekelele kute kutsi silawule indlela lesibukana ngayo nalolubhubhane, ngembono sigcine sisusiwe leSimo Senhlekelele Savelonkhe.

Sitawuphindze futsi sisebentise lisu letfu lavelonkhe lekucubuka futsi kweligciwane kute sicinisekise kutsi tibhedlela netikhungo tetekwelashwa tikulungele kucubuka kwesine.

Sigcile ekwengameleni lokuphumelelako, kulandzelela labo lekungenteka kutsi besulelekile nekuhlunga kunakekelwa ngekwelashwa, kubakhona kwebasebenti betemphilo.

Kute siciniseke kutsi tikhungo tetfu tilungele, yonkhe imibhedze yasesibhedlela lebeyikhona noma lebeyidzingeka ngekucubuka kwe-COVID-19 kwesitsatfu ihleliwe futsi ilungiselelwe kucubuka kwesine.

Siyasebenta futsi kucinisekisa kutsi umoyamphilo ukhona kuyo yonkhe imibhedze lebekelwe kunakekela mayelana ne-COVID-19.

Sitawuchubeka nekukhonjwindlela  yiNhlangano Yetemphilo Yemhlaba mayelana nekuhambela kulamanye emave, leluleka kutsi iminyele ingavalwa.

Njengemave lamanyenti, sesivele sinato tindlela tekulawula kwendluliselwa kwetinhlotjana kulamanye emave.

Loku kufaka ekhatsi kutsi tivakashi (bahambi) babe nesitifiketi sekugoma neluhlolo lwe-PCR lolumsulwa lolwentiwa kungakapheli ema-awa lange-72 ekuhamba, nekutsi tifonyo tigcokwe ngaso sonkhe sikhatsi sekuhamba.  

Sephuke umoya kakhulu ngendlela lengakhulumeki ngesincumo semave lamanyenti sekuvimba kuhamba kwebantfu labavela emaveni lamanyenti laseNingizimu ne-Afrika ngesizatfu sekutfolakala kwaloluhlotjana lwe-Omicron.

Loku kukukhwesha lokucacile nalokute sizatfu ekutinikeleni lokwentiwa ngemave lamanyenti emhlanganweni wemave laku-G20 eRome kulenyanga lephelile.

Benta sibopho kuloyo mhlangano kutsi sale kucalwa kuhambela kulamanye emave ngendlela lephephile nalehlelekile,ngekuhambisana ngalokungagucuki nemsebenti wetinhlangano temave emhlaba letifanele njengeNhlangano Yetemphilo Yemhlaba, Inhlangano Yetindizamshini Yemave emhlaba, Inhlangano Yetaselwandle Yemave emhlaba kanye ne-OECD.

Simemetelo se-G20 saseRome sakuvuma kuhlupheka kwemkhakha wetekuvakasha emaveni lasatfutfuka, kanye nekutinikela kwesekela “kuvuka kwemnotfo wemkhakha wetekuvakasha losheshako, lokucinile, lokufaka konkhe ekhatsi nalokusimeme”.

Emave labeke imicabo yekutsi live letfu lingahambi kanye nalamanye emave lesihlobene nawo langaseNingizimu ye-Afrika afaka ekhatsi i-United Kingdom, i-United States, Emave langemalunga e-European Union , iCanada, iTurkey, iSri Lanka, i-Oman, i-United Arab Emirates, i-Australia, iJapan, iThailand, iSeychelles, iBrazil naGuatemala, emkhatsini walamanye. Lemicabo lena ite sizatfu sekuyesekela futsi ibandlulula live letfu ngalokungafanele kanye nemave latihlobo tetfu langaseNingizimu ye-Afrika.

Lokuvinjwa kwekuhamba akusukeli kutesayensi, futsi angeke kusite ekuvimbeni kubhebhetseka kwaloluhlotjana. Intfo yinye-nje letawentiwa ngulokuvimba kuhamba kutawuchubeka nekulimata iminotfo yemave latsintsekile kuphindze futsi kwentele phasi kukhona kwawo kuphendvula, kuvuka, kulolubhubhane.

Sicela onkhe emave lavimbe kuhamba kwelive letfu kanye nekwemave latihlobo tetfu langaseNingizimu ye-Afrika kutsi bajikise lesincumo sabo ngekushesha aphindze futsi bavule kuvala labakwentile ngembi kwekutsi kwenteke umonakalo lomkhulu kuminotfo yetfu kanye nakutindlela tekutiphilisa tebantfu.

Kute sizatfu setesayensi sekubekela lamave imicabo.

Siyati kutsi leligciwane, njengawo onkhe lamanye emagciwane, liyantjintjantjintja lakha ligciwane lelisha.

Siyati futsi kutsi ematfuba ekwenteka kutsi kube netinhlotjana letinemandla kakhulu akhula kakhulu lapho khona bantfu bangakagomi.

Kungako-ke sijoyine emave lamanyenti, tinhlangano kanye nebantfu emhlabeni wonkhe labebalwela kufinyelela imigomo yawonkhewonkhe ngekulingana. 

Sasho kutsi kungabikhona kwemigomo ngalokulinganako akutsatsi timphilo tebantfu netindlela tekutiphilisa kuphela kulawo mave lalelwa kufinyelela, kepha kuphindze futsi kubeke engotini imitamo yemave emhlaba yekuncoba lolubhubhane.

Kucubuka kwaloluhlotjana lwe-Omicron kufanele kutsi kube siphaphamiso semhlaba kutsi kungalingani angeke kuvunyelwe kutsi kuchubeke.

Kute kube ngulapho wonkhewonkhe asagomile, wonkhewonkhe utawuba sengotini.

Kute kube ngulapho wonkhewonkhe asagomile, sifanele silindzele kutsi tinyenti tihlotjana letisatawucubuka.

Letinhlotjana leti kungenteka kutsi tiyatselelwana, tingabanga lokunye kugula lokumatima, futsi ingagwama kakhulu ingasayilaleli lemigomo lekhona.

Esikhundleni sekuvimba kuhamba, emave emhlaba lanjingile afanele kutsi esekele imitamo yemave lasatfutfuka kutfola nekukhicita imigomo leminyenti yebantfu bawo ngekushesha.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Lokucubuka kwe-Omicron kanye nekukhuphuka kwetehlakalo lokusandza kwenteka kucacisile kutsi sitawuhlala naleligciwane sikhatsi lesidze.

Sinalo lwati, sinaso sipiliyoni kantsi futsi sinato netikhali tekulawula lolubhubhane, sicale futsi imisebenti yetfu leminyenti, kanye nekwakha kabusha umnotfo wetfu.

Siyakhona kuncuma indlela live letfu lelitawuhamba ngayo.

Wonkhewonkhe wetfu ufanele kutsi agome.

Wonkhewonkhe wetfu ufanele kutsi atfobele tindlelanchubo tetemphilo letisisekelo njengekugcoka tifonyo, kugeza tandla tetfu noma sitigeze ngesibulalimagciwane ngaso sonkhe sikhatsi, siphindze futsi sigweme tindzawo letisiminyaminya naletivalekile.

Wonkhewonkhe ufanele kutsi abe nesibopho mayelana netimphilo tetfu kanye netimphilo talabo labadvute natsi.

Wonkhewonkhe wetfu unendzima lafanele kutsi ayidlale.

Angeke sincotjwe ngulolubhubhane.

Sesivele sicalile kufundza kuhlala nalo.

Sitawubeketela, sitawuncoba futsi sitawundlondlobala.

Nkulunkulu akabusise iNingizimu Afrika aphindze futsi avikele bantfu bayo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore