Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-4 Ingongoni 2013

05 Dec 2013

1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesimo sanyalo

1.1. IKhabhinethi ihalalisele Litiko Letemfundvo Lesisekelo, bothishelanhloko, bothishela kanye nebafundzi kucedza ngemphumelelo luhlolo Lwamatikuletjeni lwanga-2013.

IKhabhinethi yemukela kukhishwa kweTinhlolo Tavelonkhe Temnyaka ka-2013 lamuhla, mhla ti-4 Ingongoni 2013, lekulithulusi lelihle kakhulu lekuhlola lelisita Litiko Letemfundvo Lesisekelo kutsi lilandzelele inchubekela embili yemiphumela yekufundza libuye futsi lente kancono bungibo betemfundvo.

1.2.      IKhabhinethi iyachubeka futsi incoma Litiko Letemfundvo Lesisekelo kanye neKhomishini Yekucondziswa Kwesakhiwonchanti yeLihhovisi laMengameli (i-PICC)  ngelizinga lelisembili lekwetfulwa kwetincwadzi tekufundza, tincwadzi tekusebentela, ifenisha, kanye nekuniketa sikolwa sinye ngeliviki kusukela mhla tinge-22 Kholwane 2013, njengencenye yeLisu Lwetakhiwonchanti Lwavelonkhe.

IKhabhinethi yemukele kwetfulwa kweStanley Nkosi Sinter Mine yeNkampani yeKalagadi Manganese, Hotazel, eNyakatfo Kapa, lekusikhungo lesikhulu semhlaba sekukhicita i-manganese sinter. Loku kuyincenye yemiklamo lechunyaniswa yi-PICC, leholwa nguMengameli Jacob Zuma. Ngenca  yalomklamo, iNyakatfo Kapa seyitfole kusitwa ngemali yekusungula ibhizinisi lebalelwa ku-R6,5 wetigidzigidzi, eminyakeni lemine, lokuholele ekubeni khona  kwemisebenti ngco lokungenani le-3 000, kanye nekutfutfukiswa kwemakhono elusha lwendzawo.

1.3. Mengameli Jacob Zuma utawuhlonipha  Lusuku Lwekucolelana Nekubuyisana mhla ti-16 Ingongoni e-Union Buildings ngaphasi kwalengcikitsi:  “Kwakha Sive, Kuvana  Kwemmango Nekubuyisana”.

Lomgubho wenteka ngesikhatsisinye nemkhosi wekugubha iminyaka le-100 ye-Union Buildings njengesihlalo sahulumende. Kutawuvulwa sitfombe lesibatiwe saMengameli waphambilini Nelson Mandela, lichawe lenkhululeko nekubuyisana lelive letfu, e-Union Buildings njengencenye yekukhumbula. IKhabhinethi imema bonkhe  bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lelilanga kubuyeketa emabanga lavelele lesiwahambile njengesive mayelana nekuphila nekusebenta ndzawonye.

1.4.      Lisekela LaMengameli Kgalema Motlanthe utawuhola Ingcungcutsela Yebuholi Yahulumende Yesibili e-CSIR International Convention Centre, ePitoli kusukela mhla ti-10 kuya kumhla ti-12 Ingongoni 2013. Lengcungcutsela itawuhlanganisa ndzawonye baphatsi labakhulu labavela kuyo  yomitsatfu imikhakha yahulumende, ngenhloso yekwenta kancono kuvisisa lokwabelwanako mayelana nendzima ledlalwa Temisebenti Yahulumende ekuhlangabetaneni netidzingonchanti tebantfu baseNingizimu Afrika kanye nekuhola kutfutfuka kwemnotfo wetfu.

1.5. Mengameli Jacob Zuma utawemukela angenise  Inkhosi yaHulumende weMave ase-Malaysia, Tuanku Abdul Halim Mu'adzam Shah, mayelana nekuVakasha kwembuso Lokusemtsetfweni e-Union Buildings mhla ti-10 Ingongoni 2013. Lokuvakasha Kwembuso Lokusemtsetfweni kutawujulisa buhlobo betfu  ne-Malaysia betepolitiki netemnotfo kanye nekusebenta njengelitfuba lekuchubekisela embili i-Ajenda yetfu yase-Afrika.

1.6. IKhabhinethi icocisene yabonisana ngalokujulile ngekwetfulwa kwembiko yiNdvuna yeLitiko Letemisebenti Yesive mayelana neLitsimba Lelimisiwe Lekusebenta Emkhatsini Wetindvuna mayelana nekutfutfukiswa kwetekuphepha etindlini taMengameli taseNkandla. IKhabhinethi ivume tincomo yabuye yakhipha sicondziso sekutsi lombiko awetfulwe esiveni. Sigungu seTindvuna Setekuphepha kanye neNdvuna Yetemisebenti Yahulumende itawucatsatela betindzaba ngaLesibili, 10 Ingongoni 2013.

1.7. IKhabhinethi yemukela imiphumela yeForamu yesibili ye-BRICS Yetekutfutfukiswa kwetindzawo tasemadolobheni kanye neForamu yesitsatfu Yebudlelwane Bemadolobha Lamakhulu Nekubambisana Kwabohulumende Bendzawo. LeForamu yagcila kutidzingo temazinga ahulumende lehlukene kucinisa kukhulumisana nekubambisana kutindzawo tetakhiwonchanti, kutfutfukiswa kwemmango, umnotfo lonenchubekela embili longatfuncisi intfutfu lengcolisa simondzawo, kuntjintjiselana kwemasiko, lutjalomali nekwendluliswa kwetebucwepheshe.

1.8. IKhabhinethi yemukela emave ase-Afrika la-16 kanye nebalandzeli bawo labahlanganyela kuMchudzelwano wesiTsatfu we-Orange African Nations Championship (CHAN) emkhatsini wamhla ti-11 Bhimbidvwane namhla lu-1 Indlovana 2014 eNingizimu Afrika.

Kusingatsa lomchudzelwano webhola letinyawo kutawenta iNingizimu Afrika yakhele kumshiyandvuku longuwo weNdzebe Yemhlaba ye-FIFA  yanga-2010 kanye neNdzebe Yemave Ase-Afrika yanga-2013, ibuye futsi ijulise ngalokuchubekako kuvana kwemimango neligcabho lavelonkhe.

Lomchudzelwano webhola letinyawo ubuye futsi uvete litfuba lekutsi bantfu baseNingizimu Afrika bakhangise ngelive letfu njengendzawo levakashelwa kakhulu, yetekuhwebelana kanye neyelutjalomali.

1.9. Kulesikhatsi semaholidi, hulumende uhola imikhankhaso leminyenti ngekubambisana nayo yonkhe imikhakha yemmango kute acinisekise kutiphatsa ngalokunesibopho nangalokuphephile. Imikhankhaso lehamba embili emkhatsini wayo yonkhe Tindlela Tekuphila Letikahle, Fika Uphila, Imikhankhaso Yemalanga la-16 Ekulwa Nebudlova Lobentiwa Kubomake Nebantfwana neLusuku Lwengculazi Lwemhlaba. Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bafanele badlale indzima yabo ekwenteni lemikhankhaso iphumelele. Hulumende angeke akhone kuyiphumelelisa yedvwana.

Kulesikhatsi kubonakala ngalokwengetiwe kwetisebenti leticinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo  lapho bakanekise khona emigwacweni kanye nemisebenti yekuphenya leyentiwa kulo lonkhe lelive kutawucinisekisa kutsi bantfu baseNingizimu Afrika baphephile.

Basebentisi bemigwaco bakhunjutwa kutsi banganatsi bese bashayele, futsi banganatsi bese bahambe ngetinyawo. Labo labatawutfolakala banelicala lekwephula umtsetfo kutawubukwana nabo ngekuya kwemtsetfo ngalokuphelele.

1.10 IKhabhinethi imema bonkhe bantfu  baseNingizimu Afrika kutsi bacaphele ngalokwengetiwe kute baciniseke kutsi bantfwabentfu bayanakekelwa futsi bagcinwa khashane netingoti letingabalimata. Kungumsebenti nesibopho sebatali, bagcini  bebantfwana kanye nemmango kucinisekisa kuphepha kwebantfwana, ikakhulu kulesikhatsi lesitako.

1.11 Njengoba kungumhlangano weKhabhinethi wekugcina ku-2013, emalunga eSigungu Lesiphetse afisela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika,  sikhatsi semaholidi nemigubho  sekuphumula, lesinekuthula nekuphepha. IKhabhinethi isimema sonkhe tsine lesingakhona, sikhombise Buntfu  ngekutsi sisite bantfu nemindeni lengakhoni kutisita, nekukhombisa lutsandvo neluvelo njengesive lesinakekelanako nalesihloniphanako.

2. Tincumo TeKhabhinethi Letibalulekile

2.1. IKhabhinethi ivume Inchubomgomo ye-Broadband Yavelonkhe, Lisu Nekuhlela lokubitwa ngekutsi yi-South Africa Connect. Loku kutawufaka ligalelo lelikhulu ekutfutfukeni kwemnotfo, kutfutfuka nasekuvuleni ematfuba emisebenti. Injongo lenkhulu lapha kuzuza sivinini sekudawunloda lesifananako lesisemkhatsini se-100 mbps ungekafiki unyaka wanga-2030.

Kute kufinyelelwe kulenjongo lehlosiwe ngendlela lenenchubekela embili, kunetinjongo letihlosiwe letingabuyeketwa kucalwe ngesivinini semsebentisi lonelwati lolusemkhatsini lwe-5 mbps lesifanele sifinyelelwe nga-2016 futsi sitfolwe bantfu labange-50% welinani lebantfu ne-90% nga-2020. Kubuye kwabekwa tinjongo letihlosiwe tekuchunywa kwetikolwa nemitfolamphilo nemkhakha wahulumende jikelele. Ingcucuko leyenteka ngesivinini lesikhulu kutebucwepheshe be-broadband isho kutsi letinjongo letihlosiwe titawubuyeketwa njalo ngemnyaka.

2.2. IKhabhinethi ivume kutsi kufakwe kuGazethi Luhlakamtsetfo Lwenchubomgomo Yelwatiso Loluhlanganisiwe Lwavelonkhe kanye Netebucwepheshe Betekuchumana (i-ICT) kute ummango ubonisane ngalo.

Loluhlakamtsetfo lubukene nesidzingo sekuchibela tinchubomgomo nemitsetfosimiso kute ifake ekhatsi tingcuko letetenteka njalo nje ngesivinini lesikhulu ku-ICT kuleminyaka lesikuyo. Lenye yetintfo legcile kuto tekuchumana ngetincingo, i-broadband kanye netinsita tetekuposa. Kutawubanjwa imihlangano yekulalelwa kweluvo lwemmango kute tonkhe tifundza nakusuka lomnyaka lotako.

2.3. IKhabhinethi ivume kuchitjelwa kweNchubomgomo Yekuntjintjela Kutekusaka Tedijithali lokuphatselene kakhulu nekutsi ingabe Libhokisi Langetulu Lesethi (STB) (emadekhoda) ngabe afanele abe nenchubo lewalawulako yini noma cha. Letinye tetindlela letisetjentisiwe nakutsatfwa sincumo ngunati letilandzelako:

  • sidzingo sekusheshisa kuntjintjela kudijithali, ikakhulu kwetfula bubanti bekusebenta kwemagagasi ekuhogela kwemsakato wemoya;
  • kucinisekisa kutsi selekelelo sahulumende sisetjentiswa kahle ngalokukhicitako;
  • kwenta imboni yema-elekthroniki isebente futsi yakhe ematfuba emisebenti;
  • kuzuzisa bosomabhizinisi labasafufusa;
  • kunciphisa simo lapho khona lokubonakala kungaba timakethe teNingizimu Afrika, kutfolakale sekugcwaliswa ngema-STB lashiphile langasebenti ngalokuphelele;
  • kuvikela tifiso teNhlangano Yetekusakata yaseNingizimu Afrika (i-SABC);
  • kuba neluvelomiva kutingucuko letenteka ngesivinini lesikhulu kutekusakata nemkhakha we-ICT ngekuphelela kwayo;
  • kunciphisa umgamu wekugodlwa ngumuntfu munye kanye nekukhutsata kuchudzelana ngekutsi kwakhiwe indzawo yebadlali labasha emakethe yethelevishini lekhokhelwako ngaphandle kwekuzuza kuHulumende ngalokungafanele.
  • kunciphisa kutsatselwa tinyatselo temtsetfo lokungentiwa basakati nabosomabhizinisi labangakhinyabeta lenchubo yekuntjintja.

Nakuhlanganiswa ndzawonye letindlela kanye naletinye, iKhabhinethi incume kutsi kungasetjentiswa inchubo yekulawula. Nanoma kunjalo, le-STB, itawuba nenchubo yekulawula letawuvikela lutjalomali lwaHulumende etimakethe te-STB letelekelelwako futsi nemboni yema-elekhthronki futsi, ngetingucuko tetebucwepheshe letenteka ngemandla, letitawusetjentiswa basakati esikhatsini lesitako lekungenteka bangafuni kuyisebentisa manje.

Kugwema kutsi basakati lababhalisile bazuze ngalokungafanele kunchubo yekulawula ye-STB, lutjalomali lwaHulumende kuNchubo Yekulawula i-STB lutawutfolwa kubasakati lababhalisile labakhetsa kusebentisa inchubo Yekulawula i-STB.

IKhabhinethi icela onkhe emacembu kutsi ayekele kungevani kwawo kwaphambilini futsi asebentisane nahulumende ekusebentiseni luhlelo lwekuntjintjela kudijithali masinyane ngendlela lekungakhonwa ngayo kutifiso telive.

2.4. IKhabhinethi ivume tindlela lekuhloswe kutsi tisetjentiswe ekwelekeleni emakhaya lacwile etikweletini kanye nekucinisa kusimama kutetimali Indvuna Yetetimali neyeTekuhweba neTimboni tigunyatwe kuphumelelisa tindlela tekuvikela kute kuncishiswe bungoti bekucwila etikweletini ngekusebentisa timalimboleko tesikhatsi lesitako. Loku kufaka ekhatsi kuniketa luhlelo loluhlanganyelwe lwetinyatselo letisebenta ngemphumelelo kusita emakhaya kwamanje lacwile kakhulu etikweletini, kanye nekuvikela emakhaya kutsi angacwili kakhulu etikweletini esikhatsini lesitako.

Indvuna Yetetimali itawubuye itsatse tinyatselo tekukhutsata bacashi kutsi basite tisebenti tabo leseticwile kakhulu etikweletini ngekutsi baphenye kute bacinisekise timali letikhokhiswa tisebenti ngulabo lababakweletako, bese baniketa letisebenti tindlela tekuphila mayelana nekusetjentiswa kwemali.

2.5. IKhabhinethi ivume Umtsetfo Lodzingidvwako mayelana neNchubomgomo Yavelonkhe Yekulawulwa Kwesimondzawo Selwandle. Lenchubomgomo ibeka indlela lechumene yekulawula umkhakha ekulawulweni kwesimondzawo selwandle. Loku kutawenta iNingizimu Afrika ikwati kubukana netinselele letikhulako letibangwa lifutse lebantfu kusimondzawo selwandle ngalokunemphumelelo kakhulu, kube kutsi ngaso sona leso sikhatsi kube kukhulisa emandla ekutfutfuka kwemnotfo lokuvetwa lwandle.

2.6. IKhabhinethi ivume Timo tekugcina Tenchubomgomo Yemanti Avelonkhe  yabuye futsi yacaphela inchubo yekubonisana nemmango leyentiwa mayelana nekuphetsa kuBuyeketwa Kwenchubomgomo Yemanti Avelonkhe.

Timo Tenchubomgomo Yemanti letinsha temukela simo sekulawulwa kutfutfukiswa kwemanti, lokubukana nekuchumana emkhastini wekulawulwa kwemanti kanye nemigomo yahulumende yekutfutfukisa nekwenta tingucuko. Loku kubukela lonkhe luchungechunge lwekubaluleka kwemanti mayelana nekutsi emanti angalifaka kanjani ligalelo ekuzuzeni kutfutfuka lokulinganako, lokuzuzisako nalokunenchubekela embili kulo lonkhe lelive.

2.7. IKhabhinethi ivume inchubo yekuphindza kwentiwe eMabhodi Emanti ahambisane naletintfo letiyimfica Tesigodzi Letisebentisa Emanti. Loku kulandzela umbiko wekugcina lophakamisa kuhlelwa kabusha kweMabhodi Emanti.

Umsebenti lomkhulu Wetintfo Tesigodzi Letisebentisa Emanti kutawuba kutfutfukisa nekulawula sakhiwonchanti lesibanti (kuniketa emanti nemitfombo yemanti) kufaka ekhatsi kuniketa timali, kutfutfukiswa kwemiklamo kanye nekusebenta nekukugcina kusesimeni lesifanele lesichubekako. Loku kutawenta kutsi kuniketwe lusito kancono kuhulumende wasekhaya, lokusidzingo lesikhulu sekuhlelwa kabusha kwawo wonkhe lomkhakha.

2.8. IKhabhinethi yemukele kuphunyeleliswa kwekugonyelwa i-Human Papiloma Virus, lokutawentiwa  ngemkhawulo wetinyanga letisitfupha, nga-2014, kumantfombatana laneminyaka leyimfica kuya kulelishumi budzala ngekusebentisa Luhlelo Lwetemphilo Lwesikolwa Loluhlanganisiwe. Loku kuhambisana nesincomo seNhlangano Yetemphilo Yemhlaba.

Inhloso lapha kunciphisa ematfuba ekutsi emantfombatana abe sengotini yekutfola mdlavuta wesibeletfo ekuhambeni kwesikhatsi nasakhulile, futsi kutawuchubeka kufake ligalelo ekwenteni kancono lizinga letemphilo labomake futsi kukhulise linani leminyaka yabo yekuphila lelindzelekile kubuye futsi  kwehlise kuba khona kwetifo letitsatsa sikhatsi lesidze kwelapheka letingatsatselwana.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1       IKhambinethi ivume kufakwa kugazethi kweLuhlaka Lwemtsetfosivivinyo We-Agrement South Africa, 2013 kanye neMemorandumu yeMigomo yaloMtsetfosivivinyo kute ummango wente tiphakamiso.

Loluhlaka lweMtsetfosivivinyo lwenta kutsi kwemukelwe i-Agrement South Africa, njengesikhungo sahulumende. Ibhodi ye-Agrement South Africa yetfweswe umtfwalo, emkhatsini walokunye, wekuhlola kulungela inhloso kwemikhicito lephatselene nekwakha lengekho ezingeni lelimisiwe noma tinchubo letisetjentiswa kumboni yekwakha, futsi yente emazinga avelonkhe.

Loku kutawufaka ligalelo ekwakhiweni kwemboni yekwakha lekugucugucuka njalo lenemisebenti leminyenti nalenekucamba lenemtselela lomuhle ekuvulweni kwematfuba emisebenti kube futsi kufaka ligalelo kutinhlelo tetakhiwonchanti taHulumende.

3.2. Ikhabinethi ivume kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Libhange Letekutfutfukisa Le-Afrika LeseNingizimu, 2013. Lomtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo weLibhange Letekutfutfukisa Le-Afrika LeseNingizimu, 1997.

Kugcilalisu kwaloMtsetfosivivinyo wekuChibela kuvumela kukhula kwekusebenta kweLibhange Letekutfutfukisa Le-Afrika LeseNingizimu kunoma ngabe nguliphi live lelikuLivekati le-Afrika netihlenge tayo telwandle.

Loku kutawenta lelibhange lihlanganyele kutakhiwonchanti letinkhulu nakuleminye imiklamolisu ngaphandle kwesigodzi seMave Latfutfukako ase-Afrika leseNingizimu (i-SADC) lesinemandla ekwenta kuhweba kubencono nekukhula kwemnotfo kulesigodzi libuye futsi lesekele emakhomishini eNingizimu Afrika nalelinye live nekutinikela ekuhlanganiseni tigodzi.

3.3. Khabhinethi ivume kutsi kwetfulwe luhlaka lweMtsetfosivivinyo Wekulawula Umkhakha Wetetimali kute ummango wente tiphakamiso, kute unikete emandla ekutinikeleni kweNingizimu Afrika ku-G20.

Inhloso yaloMtsetfosivivinyo kwenta umkhakha wetetimali ube ngulophephile ngekuphumelelisa  inchubo yekulawula 'ye-twin peaks', lokusho kwakhiwa kwetilawuli letimbili: sinye lesinesibopho setekuphepha nekuba ngiko kwetikhungo tetetimali bese kutsi lesi lesinye sibe nesibopho sesimo setikhungo tetimali letiphatsa ngayo umsebenti  wato.

4. Kubekwa etikhundleni

4.1. IKhabhinethi ivume kubekwa esikundleni kwa-Esther Sara Makau sekuba Sikhulu Setimali Lesikhulu kuLitiko Letebuciko Nemasiko.

4.2 IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba labalandzelako kuLitiko Letekuchumana.

Reneva Fourie esikhundleni seLisekela Lemcondzisijikelele: Kutfutfukisa Inhlangano Yelwatiso Nekucwaninga;
Tinyiko Moses Ngobeni esikhundleni seLisekela Lemcondzisijikelele: Kutfutfukiswa Kwesakhiwonchanti Se-ICT;
Sibongile Vulikhaya Makopi esikhundleni seLisekela Lemcondzisijikelele: Kwengamela Kwetinkampani Tembuso Nekutfutfukiswa Kwetebhizinisi Ye-ICT.
4.3. IKhabhinethi ivume kubekwa kwaSiyakhula Paradise Simelane esikhundleni sekuba Sikhulu Lesikhulu Setetimali kuLitiko Letekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba.

4.4. IKhabhinethi ivume kuphindza kukhetfwa kwaSiyabulela Thomas Tsengiwe esikhundleni saKhomishani Lomkhulu weKhomishini Yekulawulwa Kwetekuhwebelana Temave Emhlaba.

4.5. IKhabhinethi ivume kubekwa kwaNks. Thezi Rosemary Mabuza njengeLisekela laKhomishani kuKhomishini Yavelonkhe Yebatsengi.

4.6. IKhabhinethi ivume kubekwa kweMnu. Themba Thomas Cyril Dlamini esikhundleni sekuba Mphatsi Lomkhulu kuBhodi Yetekugembula Yavelonkhe.

4.7. IKhabhinethi ivume kubekwa kwa-Adv. Solomon Makhosini Msibi njengeMphatsi Lomkhulu kuNhlangano Yetekulawula Kwetitfutsi Emgwacweni.

4.8. IKhabhinethi ivume kubekwa kwanaba labalandzelako etikhundleni tekuba malunga eBhodi Ye-RTMC:

Nks. Thembeka Mdlulwa (Lilunga Lelingekho Kusigungu Lesiphetse)
Mnu. Ike Nxedlana (Lilunga Lelingekho Kusigungu Lesiphetse)
Nks. Nalini Maharaj (Lilunga Lelingekho Kusigungu Lesiphetse)
Mnu. Rowan Graham Nicholls (Lilunga Lelingekho Kusigungu Lesiphetse)
Nks. Morwenyane Maria Mathabathe (Lilunga Lelingekho Kusigungu Lesiphetse)
Mnu. Zola Malvern Percival Majavu (Lilunga Lelingekho Kusigungu Lesiphetse)
Mnu. Sam Ledwaba (Lilunga Lelingekho Kusigungu Lesiphetse).
4.9. IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwalaBacondzisi Labangekho Kusigungu Lesiphetse labandzelako kuBhodi Yeliposi LaseNingizimu Afrika:

Mnu. Templeton Mageza
Mnu. Sihle Joel Ngubane
Nks. Selebaleng Primrose (Boitumelo) Mothelesi
Mnu. Sathiaseelan Gounden.
4.10     IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba labandzelako ku-Inaugural Board of National Radioactive Waste Disposal Institute:

Phrof. Gordan Sibiya (Sihlalo)
Clive Douglas Kneale
Eric Peter McDonald
Queen Nothando Gopo
Mathews Mateo Mathebe
Dkt. Margaret Msongi Mkhosi
Nolwazi Zandile Cobbinah
Justin Daniel.
4.11. IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba labalandzelako Baphatseli Labakhetfwe Ngumcashi kuSikhwama Sempensheni Yetisebenti Tahulumende:

Mnu. Stadi Mngomezulu (Umgcinimafa Wavelonkhe)
Mnu. Bhekithemba Thabo Gamedze (Indvuna Yetetimali)
Dkt. Renosi Mokate (Indvuna Yetetimali)
Dkt. Malcolm Barry Kistnasamy (Litiko Letemphilo)
Nks. Gladys Modise (Litiko Letemfundvo Lesisekelo)
Nks. Esther Euphane Aletta (Barbara) Watson (Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa)
Mnu. Nkhangweleni Seth Makhani (Litiko Letekuvikela)
Nks. Moira-Anne Moses (Inhlangano Yelutjalomali Yahulumende).  IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba labalandzelako Baphatseli Labamelele Labakhetfwe Ngumcashi:
Nks. Lindy Ann Bodewig (Umgcinimafa Wavelonkhe)
Adv. Lindiwe Grace Nkosi-Thomas (Indvuna Yetetimali)
Mnu. Abel Sithole (Indvuna Yetetimali)
Dkt. Thamizhanban Pillay (Litiko Letemphilo)
Dkt. Mogenthiran Shunmugam (Morgan) Pillay (Litiko Letemfundvo Lesisekelo)
Dkt. Lesiba Alex Mahapa (Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa)
Brigadier Johan David Griesel (Luphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika)
Nks. Rejane Woodroffe (Inhlangano Yelutjalomali Yahulumende).
4.12     IKhabhinethi ivume kubekwa kweMnu. Andrew Zaloumis esikhundleni sekuba Mphatsi Lomkhulu we-iSimangaliso Wetland Park Authority.

4.13     IKhabhinethi yemukele kuphindza kukhetfwa kwanaba labalandzelako etikhundleni Tenhlangano Yemlawuli Wavelonkhe Wetidzingo Letiphocelelekile:

Jeff Molobela (Sihlalo)
Mnu. Nico Vermuulen (Lilunga Lelingekho Kusigungu Lesiphetse)
Nks. Funzani Asnath Melato (Lilunga Lelingekho Kusigungu Lesiphetse)
Nks. Susanna Elizabeth Moolman (Lilunga Lelingekho Kusigungu Lesiphetse)
Phrof Sadhasivan Perumal (Lilunga Lelingekho Kusigungu Lesiphetse)
Nks. Dora Ndaba (Lilunga Lelingekho Kusigungu Lesiphetse)
Mnu. Paul Serote (Lilunga Lelingekho Kusigungu Lesiphetse)
Mnu. Sipho Reginald Zokode (Lilunga Lelingekho Kusigungu Lesiphetse).
Imibuto ingacondziswa ku:
Phumla Williams (Libambela Lasomlomo WeKhabhinethi)
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139

Issued by: Government Communications

Share this page

Similar categories to explore