IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wangeLesithathu, mhlana ali-16 kuRhoboyi 2017

IKhabinethi ihlangene e-Union Buildings esePitori.

1. IiNdaba Ezingundabamlonyeni

1.1. Njngombana sigidinga iNyanga yaboMma, iKhabinethi ifisela uMma. uGetrude Shope okuhle ngelanga lakhe lokubelethwa abamba iminyaka ema-92. UMmaShope, njengokwaziwa kwakhe, ungusaziwako womzabalazo netjhaphuluko labomma ngokukhethekileko. Umzuzi kaNongorwana Isithwalandwe/Seaparankwe, ekungunongorwana ophezulu onikelwa yi-African National Congress kilabo abafaka isandla ngokubonakalako emzabalazweni wetjhaphuluko.

IKhabinethi idlulise iimfiselakuhle zayo kuMma uZondeni Veronica Sobukwe ngelanga lakhe lokubelethwa abamba iminyaka ema-90. ISewula Afrika ililizwe elingcono ngokuzinikela okwenziwa bomma abafana naye.

Ilizwe naligidinga iNyanga yaboMma ngaphasi kommongondaba othi: “UmNyaka ka-OR Tambo: AboMma baBumbene ekuThuthuseleni iSewula Afrika Phambili”, iKhabinethi ihlanganyela nawo woke amaSewula Afrika ngokuhlonipha  abomma ababa nesibindi bamatjhela e-Union Buildings ngomnyaka we-1956 ngomnqopho wokuphelisa imithetho yokuphathwa kwabomazisi.

Ngokukhambisana nesitatimende sika-OR Tambo se-‘Flowers of the Revolution’, sikhumbula indima yabomma njengabadosiphambili beenhlangano zabomma elizweni, ngokukhumbula bonyana nawuhlomisa umuntu wengubo, uhlomisa isitjhaba ngetuthuko.

Njengelizwe siphumelele kokunengi emkhakheni wokuhlomisa abomma. Ngaphambi komnyaka we-1994 iPalamende gade inama-2,7% wabomma, ngemva kwamakhetho wokuthoma wentando yenengi, abomma kusiBethamthetho seliZweloke bebama-27,7%. Ngomnyaka we-1999 isibalweso sakhuphukela ema-30% begodu besayokufika ema-32,7% ngomnyaka wee-2004.

Ngemva kwamakhetho welizweloke womnyaka wee-2009 ukujameleka kwaboMma ePalamende kwafika ema-42%. AboNgqongqotjhe ababoMma njengange basibalo esima-43% weKhabinethi.

Sinabomma abanengi eenkhundleni zobudosiphambili nemazikweni karhulumende ngomnqopho wokukhuphula ubujamo babomma. Njenganje sinomNyango waboMma nge-Ofisini kaMengameli.

1.2. AmaSewula Afrika emikhakheni yoke asebenze kuhle ngokufaka isandla kilemigidingo. Imithethokambiso karhulumende emihle iyaraga nokutjhejaqangi ukuhlonyiswa nokukhutjhulwa kwabomma, khulukhulu labo abahlala eendaweni zemakhaya, abaqalene nobujamo bomtlhago wangamalanga.

1.3. Nasisagidinga iragelophambili esilifikeleleko etjhaphulukweni yabomma, iKhabinethi ikhumbuza ilizwe ngomunye wabatjhotjhozeli abalwisana nebandlululo owabulawa ngelangeli, mhlana ali-17 kuRhoboyi 1982. U-Ruth First wabulawa ngelunya yibhomu eyayiphuthelwe ngencwadi eyathunyelwa kuye e-Mozambique. Wanikela ngepilwakhe ekulweleni itjhaphuluko yabantu beSewula Afrika.

INturhu Eqothele Ubulili

1.4. IKhabinethi ifake layo lobubodlhana ekunyefuleni ividiyo etjengisa umntazana wesikolo asahlelwa mfundi omduna esikolweni saKwaZulu-Natala begodu yathokoza igadango elithethweko lokubotjhwa komsolwa. Ukubulawa kwamhlaphanje kukatitjhere mlinganakhe esikolweni phambi kwabafundi bakhe kusikhumbuza ngeentjhijilo esiqalene nazo kilomonyani wokukhahlunyezwa kwabomma.

1.5. Ubungozi bokuphatha kwabaduna okubangela inturhu eqothele abomma nabentwana kufanele kulwisanwe nabo ngokuhlanganyela komphakathi woke. Ama-ejensi wokuqalelelwa kezomthetho nehlelo lobulungiswa elilwisana nobulelesi kufanele liqinise isandla ekuqalaneni nabaphehli benturhu.

UmHlangano we-SADC

1.6. ISewula Afrika, njengoSihlalo omuTjha weHlangano eThuthukisa imiPhakathi yamaZwe we-Afrika engeSewula (i-SADC), izokubamba uMhlangano oJayelekileko wehlandla lama-37th wabaPhathi bemiBuso naboRhulumende bamazwe we-SADC ukusukela nakali-9 ukuya nakama-20 kuRhoboyi 2017 ngaphasi kommongondaba othi: “Ukubambisana namaKhamphani wangeQadi ekuKhuphuleni iBubulo neThungelelwano lokuRhwebelana esiPhandeni”.

ISewula Afrika izakusebenzisa isikhundla sayo ukuthuthukisa amakareko welizwe njengokuhlathulula kwayo emTlameni wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), ukukhuthaza amabubulo wesiphande newekhonthinenti ngokukhuphula i-Africa Agenda 2063 yeHlangano yoBunye be-Afrika (i-AU).I-Agenda 2063 iliqhinga letlhatlha lokutjhugulula zehlalakuhle nezomnotho zekhonthinenti eminyakeni ema-50 ezako. Lelitlhatlha lakhela godu lirhabisa ukuphunyeleliswa kwemizamo edlulileko yekhonthinenti yokukhula komnotho netuthuko enzinzileko.

Kutshwaywe imitlhala emithathu enekghonakalo yokukhula komnotho, ebizwa ngemikhiqizo yezokulima, ubunini bezenjiwa namathungelelwano wezokurhwebelana.

Lomhlangano uzakuhlonipha uMengameli olisako esikhundleni uMengameli José Eduardo dos Santos we-Angola, owehlako esihlalweni ngemva kweminyaka ema-37 anguMengameli welizweli owaphelisa ipi yomkhaya eyadosa isikhathi eside.

1.7. ISekela likaMengameli u-Ramaphosa, ngokwesikhundla sakhe sokuba mLamuli ojamele i-SADC emBusweni we-Lesotho, uzakwethula umbiko ku-SADC Double Troika Summit oragako ePitori mhlana ali-18 kuRhoboyi, lapho uRhulumende we-Lesotho alindelwe ukwethula umhlahlandlela wamatjhuguluko. Lokhu kuza ngemva kwemikhulumiswano hlangana neSekela likaMengameli norhulumende omutjha, abadosiphambili beenhlangano eziphikisako, amakhosi nabajameli bomphakathi emBusweni, ngokuhlahla indlela yokuphunyeleliswa ngokuzeleko kweenqunto ze-SADC mayelana namatjhuguluko wezomthethosisekelo newezokuphepha.

1.8. IKhabinethi yemukela imiphumela yemikhulumiswano lokha uMengameli u-Jacob Zuma nagade amukela ekhethwapha uMengameli u-Ellen Johnson Sirleaf weRiphabhliki ye-Liberia, evakatjhweni lakhe lombuso. Womabili lamazwe avumelene ngokutjheja ukwakha ubujamo obuzokuvula iindlela zokurhwebelana. IKhabinethi ikhuthaza amakhamphani ukobana andise isibalo samakhamphani wangeqadi azakusisa e-Liberia.

Amazwe amabili la avumelene godu ngokuqedelela ukutlikitlwa kwesiVumelwano sokuPheliswa kwe-Visa kilabo abanamaPhasipoti wetjhebiswano lobuKhozi bamazwe nalabo bamaPhasipoti weemPhathimandla. Bavumelene godu ngokurhabisa imikhulumiswano, hlangana nokhunye, nokuqedelelwa kweemvumelwano zezokulima, zevakatjhobukelo, zamaphilo, zegezi, zamanzi nokukhanjiswa kwesila.

1.9. IKhabinethi ithokozisa abantu be-Rwanda ngokubanjwa kwamakhetho ngokuthula lapho uMengameli u-Paul Kagame akhethwe khona kwehlandla lesibili. Ukubanjwa kwamanye amakhetho abe yipumelelo enarheni ye-Afrika kulitshwayo lepumelelo yentando yenengi kukhonthinenti.

1.10. IKhabinethi ihlanganyele ne-AU ekuthokoziseni ilizwe le-Kenya ngokubamba amakhetho abe yipumelelo. Kusalele kizo zoke izakhamuzi ze-Kenya ukwamukela imiphumela yamakhetho nokusebenzela ubunye belizwe loke.

I-BRICS

1.11. UMengameli uZuma namhlanjesi, mhlana ali-17 kuRhoboyi 2017, uzakudosa phambili ukuhlonywa kwangokomthetho  kweZiko le-BRICS yesiFunda se-Afrika eyakhiwe yi-Brazil, i-Russia, i-India, i-China neSewula Afrika (i-BRICS), i-Bhanga yezeTuthuko eTjha (i-NDB) e-Michelangelo Hotel, ese-Sandton. Lokhu kuhlonywa kweZiko lesiFunda se-Afrika kuzakukhangisa ngeensiza ezilethwa yi-NDB, ukuveza ikghono lebhanga ngomthangalasisekelo netuthuko eragako emazweni asathuthukako.

1.12. ISewula Afrika ihlangana namazwe amalunga we-BRICS amukela iHlelo lomSebenzi lamaPhuzu aliKhomba amHlahlandlela elinqophe ukwandisa itjhebiswano lamabubulo emhlanganweni waboNgqongqotjhe bezokuRhwebelana be-BRICS ogade ubanjwe e-Hangzhou, ese-China. Amazwe la azakuraga nokubambisana emikhakheni yokuthuthukiswa kwemithangalasisekelo emitjha, ithekhnoloji nobukghwari kunye namabubulo amancani.

1.13. AboNgqongqotjhe bezokuThintana bamazwe we-BRICS nabo baba nemikhulumiswano nesiqhema esikhuphe isiMemezelo saboNgqongqotjhe ngeThekhnoloji, kobana amazwe we-BRICS azakwenza ngcono itjhebiswano ngelwazi lezokuphepha, njengalokha ithekhnoloji yedijithali inendima eqakathekileko ekukhuphuleni umnotho.

1.14. IKhabinethi ithokoza umPhathi oyiHloko wangaphambilini weBulungelomali eliKhulu leSewula Afrika (i-SARB), uNom. Tito Mboweni, ngokusebenza kuhle nangokuzinikela eminyakeni emibili lapho abelilunga elingakhethwako ku-BRICS NDB. UmNqophisi Zombelele weKoro yeeMali yeliZweloke, uNom. Dondo Mogajane uzokungena kilesisikhundla.

Ukubuyisana Kwesitjhaba

1.15. IKhabinethi inyefula izenzo zamhlapha zokuninana ngokobutjhaba ezenziwe ngabanye abantu emphakathini wekhethu. Lezizenzo zitjhayisana nefundiso yamalungelo asekelwe mThethosisekelo wenarhekhethu, ukuziphendulela nokuziphatha okuhle, begodu azamukeleki emphakathini wethu ongaphasi kwentando yenengi.

IKhabinethi ibuka abaphathi bamakhamphani wangeqadi layo athethe amagadango arhabako ekulwisaneni nokuninana ngokobutjhaba, ekulitshwayo lokobana ukuninana ngobutjhaba kulikhwekhwe emphakathini begodu kufanele kuruthulwe ukuze kunzinziswe ukubuyisana kwesitjhaba nokwelapha amanceba wangaphambilini.

Siqalene nomsebenzi wokuthatha amagadango msinyana lokha izenzo zokuninana ngobutjhaba ziveza ihloko emphakathinethu. Siqalene nomsebenzi wokwakha isitjhaba esitjha njengombana kwakulindelwe ngemva kwamakhetho wokuthoma wentando yenengi.

1.16. IKhabinethi iveze ukutshwenyeka kwayo ngobujamo bokuphela kwemisebenzi ngelizweni, khulukhulu emikhakheni yeentolo ezimasuphamakethe neemayini. Nokho iKhabinethi yemukele imizamo eyenziwa mkhakha weemayini ngemikhulumiswano yokuphulusa imisebenzi. Ukuvunyelwa kwamhlapha kwesibawo se-Lonmin sokuthenga amatjhere ama-42,5% we-Anglo Platinum kuPandora – ekulitjhebiswano hlangana kwe-Lonmin ne-Anglo Platinum – liyamukeleka.

Lelitjhebiswano liphuluse imisebenzi engaphezu kwee-3 000 begodu nobuthongo buzakwehla, khulukhulu kilobubujamo bezomnotho obumaquphe. Urhulumende uhlala azibophelele ekwakheni ubujamo obuvumelana nokukhula komnotho nokuvulwa kwemisebenzi.

1.17. IKhabinethi yemukele isiqunto sekhotho esifakazele ilungelo likarhulumende lokuzithathela isiqunto mayelana nemithethomgomo nemileyo ngokurarha isibawo se-Metal Recyclers Association of South Africa. IKhotho yezomThethosisekelo irarhe isibawo semvumo yokuzililela eKhotho ePhakemeko yeSewula Afrika neKhotho yeemBilayezo sabathengiseli ngaphandle beensalela zesimbi.

IKhotho ivumelene neenqalelelo zomBuso ezimayelana nokuthengiselwa ngaphandle kweensalela zesimbi njengokuzikhethela kwentengo yemikhiqizo yangekhaya yamafemu weencithikisi, iingayo ezincani neencithikisi zesimbi. Zivumela intengo eyehliswe ngama-20% kuntengo yeentjhabatjhaba ngaphambi kokufumana imvumo yokuthengisela amanye amazwe. Lomthethomgomo uzakusiza ukuvuselela umnotho welizwe nokuvula imisebenzi.

1.18. IKhabinethi yemukele ukuzibophelela kukaRhulumende we-Canada ukusebenzisana nabalawuli bemikhawulo yeSewula Afrika. Lokhu kuza ngemva kobana uNgqongqotjhe wezangeKhaya, uPhrofesa Hlengiwe Mkhize, ahlangene nomlinganakhe ngokwesikhundla uNgqongqotjhe wezokuFuduka, AbaKhoseliswa neZakhamuzi uNom. Ahmed Hussen kileveke. Lesisivumelwano sizakuqinisa itjhebiswano elikhona hlangana nalamazwe amabili.

2. IinQunto zeKhabinethi

2.1. IKhabinethi ivumele iPhepha leGunya leSabelomali somnyaka wee-2018. Lesisenzo sizakuraga ukuphunyeleliswa kwe-NDP. Leliphepha liqinisa ukulinganiswa kweSabelomali nomTlamo weQhinga leSabelomali esiPhakathi nomNyaka. Lesi sakhiwo esihlelekileko sokukhetha hlangana namaqaloqangi aphalisanako nakutjhejwa kweensetjenziswa ezitlhayelako. UNgqongqotjhe nge-Ofisini kaMengameli, uNom. Jeff Radebe uzakuba nemikhulumiswano neembikiindaba ngokukhamba kwesikhathi.

2.2. IKhabinethi ivumele ukuPhunyeleliswa kweQhinga leeNdawo ezimaGega neLwandle nezeVakatjhobukelo elitlanywe ngaphasi i-Operation Phakisa yomNotho weLwandle.  Lelihlelo lizakuthuthukisa zevakatjhobukelo emnothweni wamalwandle. Lizakukhulisa indawo yokuvakatjhela eziphilisako nezakudosa iimvakatjhi ngendlela ezokukhuphula ikghono leSewula Afrika kezemvelo, amasiko namagugu. UNgqongqotjhe wezeVakatjho, uMma. uThokozile Xasa, uzakubamba umhlangano okhethekileko neembikiindaba ngomnqopho wokuhlathulula lelihlelo.

2.3. IKhabinethi ivumele ukuzibandakanya kweSewula Afrika eKhambeni leenTjhabatjhaba lesiBili lokuya e-Indian Ocean lomnyaka wee-2017- ukufikela kewee-2020. Lokhu kuzibandakanya kuzakusekela isikhundla seSewula Afrika sokuba nguSihlalo we-Indian Ocean Rim Association ngomnyaka wee-2017/18.

ISewula Afrika izakusebenzisa isikepe sayo serhubhululo i-SA Agulhas II ukurhubhulula ngeeenunwana zemanzini ngahlanye kubandulwe bekukhuliswe ikghono lezesayensi leSewula Afrika nelamazwe ase-Afrika engepumalanga.

Ukubuthelelwa kwelwazi lezebhoduluko kuzakubeka amazwe athuthukako ancange-Indian Ocean ebujameni obungcono bokonga isithunzi selwandle lawo nokufumana iindlela zokutjhaphulula umnotho welwandle ngomnqopho wokuthuthukisa amaphilo wezakhamuzi.

2.4. IKhabinethi ibikelwe ngeqhinga lokutlama i-Phakisa Lab yomNotho wamaKhemikhali neSila, ezokuthoma ngoRhoboyi womnyaka wee-2017. Lokhu kuyingcenye yomzamo welizwe wokungenelela ekulawuleni ubungozi obuqalene nebhoduluko namaphilo wabantu okubangelwa makhemikhali nesila. 

Izakunikela amathuba angezelelweko ebubulweni lamakhemikhali leSewula Afrika ngomnqopho wokutshwaya amakhamphani wemikhiqizo anamathuba wemisebenzi namaKhemikhali aKhuphula umNotho abizwa nge-Green Chemistry (umtlamo wemikhiqizo yamakhemikhali namano wokwehlisa nokuphelisa ukukhandwa kwezinto ezinobungozi).

2.5. IKhabinethi ibikelwe ngeembawo ezithile zokuhlelwa kabutjha kwemikhawulo yeemfunda ezibuya emiphakathini yeemfunda ezihlukeneko. Hlangana neendawo ezithintekako boMasipala beeNdawo zemaKhaya i-Elias Motsoaledi, we-Marble Hall newe-Matatiele.

Lemiphakathi ibale abonobangela abanengana ukusekela leziimbawo, njengokuhleleka kwazo ngokwebalazwe nokufikelela iinsiza namkha izenzelwa zomphakathi. Leziimbawo zamukelwe yiBhodi yemiKhawulo kaMasipala nomNyango wezokuBusa ngokuBambisana.

Imikhawulo yeemfunda ivunyelwe ngokomThethosisekelo. Koke ukutjhejwa kweembawo kufanele kwenziwe ukuya ngokwetlhatlha lomthethosisekelo.

IKhabinethi ivumele ukuthonywa komsebenzi wokutjheja kabutjha imikhawulo, okufaka hlangana i-Matatiele. Lekambiso yepalamende izakufaka hlangana ukuzibandakanya kwemiphakathi njengomleyo womThethosisekelo nomthetho.

3. Iminyanya Ezako

3.1. IKhabinethi ibuyelela isimemezelo sikaMengameli uZuma sokukhumbuza amalunga womphakathi ukobana atjhukumise abantu kiyo yoke imikhakha yepilo abafanelwa kuhlonitjhwa ngaboNongorwana beliZwe, ngoSihlabantakana womnyaka ozako.

Lomnyanya kubingwe ngawo ukuhlonipha amaSewula Afrika nezakhamuzi eziqakathekileko zamazwe wangaphandle abafake isandla ngokubonakalako emikhakheni ehlukahlukeneko.

Amaforomo weentjhukumiso ayafumaneka kubunzinzolwazi be-Ofisi kaMengameli (www.thepresidency.gov.za), kuma-Thusong Service Centres, ema-ofisini wabomasipala nema-ofisini wesifunda sekhetho. Kufanele kufakwe nehlathululo efitjhani ngomtjhukunyiswa. Ukufakwa kweentjhukumiso zaboNongorwana beliZwe bomnyaka wee-2018 kuzakuvalwa mhlana ama-31 kuRhoboyi wee-2017.

3.2. UmNyango wezeSayensi neThekhnoloji uzakubamba umnyanya waboNongorwana baboMma kezeSayensi beSewula Afrika  (i-WISA). Labonongorwana bahlonipha ipumelelo yabososayensi abaziwako nokuvula ithuba lokukhuthaza abomma ababososayensi abenza irhubhululo.

I-WISA izakubanjwa ngaphasi kommongondaba othi: “Ukukhutjhulwa kwabomma ngezomnotho ebujameni bemsebenzini obutjhugulukako”, okhambisana nesihloko esiliqaloqangi lomnyaka wee-2017 seKomitjhini yobuJamo baboMma yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko.

3.3. IKhabinethi ithokoza amalunga weHlandla lokuPhatha lesiHlanu weNdlu yabaRholi beNdabuko (i-NHTL) abaphelelwa sikhathi. I-NHTL iyihlangano eyakhiwe barholi bendabuko ababajameli bezindlu zabaRholi bendabuko zeSewula Afrika ngokweemfunda, abajamele izindlu zeemfunda ebujameni belizwe loke. Lesisiqhema esakhiwe malunga aphelelwa sikhathi we-NHTL namalunga ababuyiselwe eenkhundleni zokuphatha godu ihlandla elilandelako. Bajamela uburholi bendabuko nemiphakathi yabo bakhuphule nendima yoburholi bendabuko ukuya ngokomthethosisekelo.

IKhabinethi ihlanganyele noMengameli uZuma ekuthokozeni Ikosi PP Maubane (uSihlalo), Ikosi SE Mahlangu (iSekela likaSihlalo) namalunga woke weNdlu. IKhabinethi idlulisa amezwi afuthumeleko wokwamukela amalunga amatjha wehlandla lesiThandathu le-NHTL nalawo wezindlu zeemfunda ezilikhomba.

4. Imilayezo

4.1. IKhabinethi ithokozisa uMma. uSenamile Masango obengumma wokuthoma we-Afrika odose phambili iHlangano yeYurophu yeLabhorathri yeRhubhululo ngeNyukliya (i-CERN)  e-Switzerland. Ube yingcenye yesiqhema sabafundi ababarhubhululi beYunivesithi yeTjingalanga Kapa ofunda nge-isotope selenium-70 ngomnqopho wokuzwisisa ngcono bonyana isakhiwo senyukliya sikhambelana bunjani namazinga wamandla.

4.2. IKhabinethi ithokozisa ihlangano ye-People Opposing Women Abuse (i-POWA), abatlame i-App esiza abongazimbi abahlukunyezwa ngokobulili lokha nabaqalene nobujamo obubudisi nanyana basengozini, bafikelele iinsetjenziswa lezi ezihlanganyelweko. Ikghona ukuthintana neZiko laboNgazimbi  lomNyango wezeHlalakuhle. I-App le ihlanganisa iinsetjenziswa zamapholisa nabosohlalakuhle, abangakghona ukubona lapho umlayezo usuka khona.

Ngokugandelela ikunupe etjelelako kwaphela kufunjathwako, ungazimbi uzakuhlanganiswa neZiko laboNgazimbi. Lelitjhebiswano hlangana kukarhulumende neenhlangano ezizijameleko lizakusiza khulu ekulwisaneni nehlekelele yokukhahlumeza.

4.3. IKhabinethi ithokozisa isiQhema seSewula Afrika ngokusebenza kuhle khulu ephaliswaneni lokugijima, ukuphosa nokweqa ePhaliswaneni le-International Association of Athletics Federations World Championships ebelibanjelwe e-London.

U-Caster Semenya uthumbe unongorwana werhawuda ebangeni lamamitha ama-800m newethusi ebangeni labomma lamamitha ayi-1 500m, lapho ephule khona irekhodi lakhe. U-Semenya ukare ilizwe hlangana nokukhulunywa kumbi kwakhe, uhlala azimisele begodu uyabekezela.  Ukhamba emtlhaleni ka-Zola Budd, ka-Natalie du Toit, umphalisani wama-olimphiki wabakhubazekileko, kunye no-Penny Heyns, umdudi. U-Wayde van Niekerk uthumbe unongorwana werhawuda ephaliswaneni labaduna lama-400m newesiliva ephalisweni lamamitha ama-200.

Ukuthokoza okukhethekileko kuqaliswe kumbanduli, uMma. u-Anna Botha. ULuvo Manyonga uthumbe unongorwana werhawuda ngokweqa amamitha abu-8.34 emzombeni wokugcina ephaliswaneni lamadoda le-long-jump, u-Ruswahl Samaai uthumbe unongorwana wethusi ephaliswaneni lamadoda le-long jump, no-Akani Simbine ophume ebujameni besihlanu ephaliswaneni lamadoda lama-100m.

Ukusebenza ngokuzikhandla kwabo kilemidlalo kutjengise ikghono lezemidlalo lelizwe lekhethu, okusikhuthazo esikhulu kiwo woke amaSewula Afrika, khulukhulu abagijimi abasakhulako.
Lababagijimi bathabise ilizwe lekhethu baphakamisela nebizo lelizwe phezulu nangokukhethekileko.

Senza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukobana arage nokusekela zoke iinqhema zethu zesitjhaba, kunye nabadlali bethu, abaduna nebengubo. Balitshwayo elikhulu lesitjhaba sekhethu, begodu asizazi bonyana bazakukhuthaza elinye ilutjha ukulandela emtlhalenabo.

5. Ukuqatjha

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
5.1. Nom. AD Matseke esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (i-CEO) we-Broadband Infraco, ukuthoma mhlana li-1 kuKhukhulamungu wee-2017 ukufikela mhlana ama-30 kuRhoboyi wee-2022.
5.2. Ukwelulwa kwekontraka yesikhathi esibekiweko ka-CEO wagadesi we-Broadband Infraco, uMma PV Kwele, ngeenyanga ezintathu, ukusukela mhlana li-1 kuKhukhulamungu ukufikela nakama-30 kuSinyikhaba wee-2017.
5.3. Ukubuyiselwa esikhundleni kukaNom. Ian van Niekerk njengom Phathi oyiHloko weeMali we-Broadband Infraco.
5.4. UDorh. Moshibudi Priscilla Rampedi unikelwe isikhundla sokuba ngu-CEO we-South African National Biodiversity Institute.
5.5. UMma. IL Mathenjwa njengeSekela likamNqophisi Zombelele (i-DDG): zokuTjheja nokuHlunga nge-Ofisini yeKomitjhini yemiSebenzi yomBuso (i-OPSC).
5.6. UMma. Wilhemina Reshoketswe Tshabalala njenge-DDG: zokuTjhugululwa kweHlalakuhle nezomNotho emNyangweni wezaboMma.
5.7. Nom. Matome Emmanuel Malatsi njenge-DDG: iKoro yokuziPhatha kuhle nokuLwisana neKohlakalo ku-OPSC.

Imibuzo inganqotjhiswa:
Mma uPhumla Williams – umJaphethe womNqophisi Zombelele we-GCIS
Inomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore