IKulumo yobuJamo beNarha kamHlonitjhwa uJacob G Zuma, uMengameli weRiphabhliki yeSewula Afrika kuHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende eKapa

17 Jun 2014

Somlomo wesiBethamthetho seliZwe (i-NA),
Sihlalo  womKhandlu weemFunda (i-NCOP),
Sekela likaSomlomo we-NA neSekela likaSihlao we-NCOP,
Sekela likaMengameli weRiphabhliki, Mhlonitjhwa u-Cyril Ramaphosa,
Sekela likaMengameli wangaphambilini  u-Kgalema Motlanthe,
Jaji eliKhulu eliHloniphekileko leRiphabhliki, nawo woke amalunga aHloniphekileko  wezobuLungiswa,
BoNgqongqotjhe abaHloniphekileko namaSekela waboNgqongqotjhe,
BoNdunakulu naboSomlomo beemBethamthetho zeemFunda,
Sihlalo we-Salga, noburholi boke baborhulumende bemakhaya,
Sihlalo weNdlu yeNarha yabaRholi beNdabuko,
BaPhathi beenHlangano zesiGaba se-9 ezisekela iNtando yenengi,
Barholi bazo zoke iinkoro,
Malunga wamazwe esinesikhozi sezobuhlakani nawo,
Malunga ahloniphekileko,
Nthekeli ezikhethekileko,
Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Good evening, sanibonani, molweni, riperile, dumelang, ndi madekwana, goeie naand.

Kulithabo elikhulu ukukhuluma nani emnyanyeni lo weKulumo yobuJamo beNarha yokuThoma embusweni wentando yenengi wehlandla lesihlanu.

Angithome ngokudlulisela amezwi wokutjhiriya kwethu okuvela emrajini wehliziyo ngokudlula ephasini kukaNobhala wePalamende, uNom. Michael Coetzee.

Umsebenzakhe emzabalazweni wekululeko nentando yenengi angeze walitjalwa.

Ngeveke ephelileko sitjhiywe godu ephasini ngumma wesitjhaba, uMma u-Epainette Mbeki. Ukuba mhlahlandlela nokuhlakanipha kwakhe kuzakukhunjulwa khulu. Sidlulisela amezwi wokutjhiriya kwethu asuka emrajini wehliziyo emndenini wakwaMbeki.

Sizwelana nemindeni yamalunga we-SANDF ahlongakele engozini emasikizi yokuwa kukanophehlwana eMpumalanga namhlanjesi lokha nagade bazibandula.  Sifisela abakhubeleko ukuphola kwamsinyana.

Bakwethu,

Sibuya emakhethweni wesitjhaba wamhlapha abe yipumelelo agade abanjwe mhla ali-7 kuMrhayili. Silindele ukusebenzisana nazo zoke iinhlangano zepolitiki ePalamende nasiragela iSewula Afrika phambili.

KuKulumo yobuJamo beNarha yangoMhlolanja, Ngakhuluma ngendaba ehle yeminyaka  ema-20 yekululeko nentando yenengi.  

Satjho kobana iSewula Afrika ililizwe elingcono khulu ekungahlalwa kilo kunalokho eyayingikho ngomnyaka we-1994, nokobana amaphilo weengidi zabantu bekhethu sele angcono.

Nokho umTlamo  wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP)  neBuyekezo likaMengameli lemiNyaka emaTjhumi amaBili, liveza kobana iintjhijilo ezimahlangothimathathu zomtlhago, ukungalingani nokutlhayela kwemisebenzi kusaragela phambili nokutshwenya abantu abanengi.

Njengombana singena esigabeni sesibili sokuphuma ebandlululweni siba sitjhaba esibuswa yintando yenengi, kufanele sithome ngamatjhuguluko wezehlalakuhle nomnotho ukubuyisela emva iinselele ezimahlangothimathathu.

Angeze kwaba namatjhuguluko nakunganakungenelela okudephileko.

Sethule iHlelo lokuSebenza elisuselwe eNcwadini yeenThembiso ye-ANC ne-NDP.

Umnotho uqakatheke khulu ehlelweneli.  Sikholwa ngokuzeleko bona  isikhali esiphumelelisako ejimeni lokulwisana nomtlhago, kuvulwa kwemisebenzi enesithunzi nezokurhabisa ukukhula komnotho.

Sizibekele iqothelo lokukhula komnotho ngamaphesende amahlanu ungakafiki umnyaka wee-2019. Sizakusebenzisa iindlela ezihlukahlukeneko zokubasela ukukhula komnotho.

Sizibekele iqothelweli ngesikhathi esibudisi. Umnotho ukhule ngaphasi kwezinga elilindelekileko eminyakeni emithathu edlulileko begodu imindeni eminengi idosa emhlweni.

Ukukhula kabuthaka kubangelwe kufadalala komnotho ephasini nobujamo bangekhaya njengemitjhagalo ethatha isikhathi eside nenenturhu ngaphakathi kunye nokutlhayela kwamandla wegezi.

Nasitjheja umthelela wobujamo bomnotho ngonobangela wetjhebiswano elingasi lihle kezemisebenzi, kuqakathekile ukobana abadlalindima bahlale phasi bakhulumisane ngenturhu nesikhathi esingathathwa mtjhagalo.

Kufanele ababambisani bakhulumisane ngokungalingani kwemirholo. Urhulumende uzakuphenya ngekghonakalo yobuncani bezinga lomrholo njengeendlela zokunciphisa ukungalingani kwemirholo.

ISekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa  uzakuhlela ikulumiswano yababambisani ngokwekambiso yomKhandlu weNarha  wokuThuthukisa zomNotho  nezabaSebenzi (i-Nedlac).

Kwesibili, urhulumende uzakudlala indima yakhe ekuphumeleliseni iTlhatlha lesiVumelwano  sokuDzimelelisa iBubulo leeMayini esimlando esitlikitlwe ziinhlangano zabasebenzi, amabhizinisi norhulumende ngomnyaka ophelileko ngaphasi koburholi beSekela likaMengameli u-Kgalema Motlanthe.

Isakhiwo lesi sizakudoswa phambili nguMengameli.

Sizakuphumelelisa isivumelwanesi ngokwakha izindlu nokuletha ezinye izenzelo ngomnqopho wokuvuselela amadorobha weemayini njengengcenye yesivumelwano sangoSewula wee-2012 hlangana namabhizinisi, urhulumende neenhlangano zabasebenzi.

Iindawo eziqothelweko yi-Matlosana, Emalahleni, Sekhukhune, Lephalale, i-West Rand ne-Matjhabeng.

IKomidi  yeHlanganyela yemiNyango yokuVuselela iiNdawo zemiPhakathi zeeMayini ezingasasebenziko itlanywe ngaphasi koburholi bukaNgqongqotjhe we-Ofisini kaMengameli oqalene nomNyango wokuTjheja  ukuSebenza nokuHlunga, uNom. uJeff Radebe.  

Amalunga weKomidi afaka hlangana uNgqongqotjhe womnyango wezemiThombo yezeNjiwa, wezaManzi nokukhanjiswa kweLindle, wezeRhwebo namaBubulo, wezokuThuthukiswa komPhakathi, wezabaSebenzi, wezokuHlaliswa kwabaNtu, wezamaPhilo, wezokuThuthukiswa komNotho newezeeMali.

Urhulumende utjhejisisa ukulandelwa kwemiLeyo yokusebenza kwamakhampani weemayini ukuya ngokweminqopho yokuthuthukisa ubujamo bokuhlala kwabasebenzi beemayini.

Amakhampani alindelwe ukutjhugulula namkha avuselele amahostela abe ziinkumba zemindeni, bahlalise umuntu munye ngekumbeni yinye begodu bakghonakalise ubujamo bokuzikhethela ubunikazi beenkumba kubasebenzi beemayini.

Sikhuthaza amakhampani  bona ahlangabezana nesikhathi esibekiweko somnyaka wee-2014  sokufikelelwa kwamaqothelo la ngokwenzelela bona ilungelo lokuba nesithunzi labasebenzi beemayini liyafikelelwa.

Malunga aHloniphekileko,
Nthekeli eziKhethekileko,

Izinga eliphasi lokutjalwa kweemali kusiqabo esikhulu ekukhuleni komnotho. Sizimisele ukubambisana namabubulo wangeqadi ukususa iinqabo ezikhandela ukutjalwa kweemali.

Singathabela ukubona iinkoro zangeqadi ziba nethemba ngomnotho njengeenkoro zombuso.

Sizakuragela phambili nokukhulumisana namabubulo ekukhuphuleni ukukhula komnotho okuhlanganyelweko nokwakha umphakathi ophumelelako. Ngizakubiza umhlangano msinyana wesiQhema sikaMengameli semiSebenzi yamaBhizinisi.

Ngemva komhlangano wesiQhema semiSebenzi nyakenye, kwatlanywa imikhakha yemisebenzi esithandathu begodu besilokhu sicocisana ngepengu yeenqabo ezihlukeneko ekusebenzisaneni neSewula Afrika kezamabubulo.

Amaphuzu la avezwa godu banikazi nabo-CEO bamakhampani amakhulu engangiwamemele emihlanganweni emithathu ehlukahlukeneko e-Mahlamba  Ndlopfu ngoSinyikhaba nangoNobayeni nyakenye. 

Umhlangano olandelako wesiQhema semiSebenzi uzakuragela phambili itjhebiswano lokukhula komnotho okuhlanganyelweko netuthuko enzinzileko.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Kufanele siziphendulele ngamandla eenkingeni zokutlhayela kwamandla ngelizweni ngomnqopho wokwenza ubujamo obuvumela ukukhula komnotho.

Ihlelo eliphumelelako lokufaka igezi emizini eminengi laba yipumelelo ngemva kokusebenzisa igezi ebekelwe ngeqadi egade ingakenzelwa ukukusatjalaliswa ngomthamo omkhulu.

Ubujamobu butlhoga amatjhuguluko adephileko wekoro yezamandla, ukukhuphula ihlanganisela yeensetjenziswa zamandla efaka hlangana amalahle, ilanga, ummoya, amanzi, irhasi namandla wenyukliya.

Itjhugulukweli lizakutlhoga amatjintjo ngendlela iminyango karhulumende, amakhampani wombuso namabubulo aqalana neenselele zamandla.

Ihlelo lezamandla litlhoga ukufakwa kweemali nokuqatjhwa kwabantu ebubulweni lezamandla. 

Kuzakufanela sitshwaye iindlela ezinokuhlakanipha zokurhabisa ukuthenga kukarhulumende  nokulethwa kwezenzelwa  ebubulweni lezamandla. 

Njengendlela yokulungiselela ikghono lezikweli, sisejimeni lokutjhugulula iKomidi yeKhabinethi eHlanganisa iNyukliya naMandla ukobana ibe yiKomidi eNcani yeKhabinethi yokuVikela aMandla. 

IKomidi eNcani le  izakuqalana nokuhlolisisa, ukuhlanganisa imisebenzi yebubulo lezamandla.

IKomidi eNcani le izakuqinisekisa ukobana i-Eskom ifumana isekelo elitlhogako ukwenza umsebenzayo nokobana iphumelele eminqopheni yayo.

Ukufikelela eminqopheni yethu yezamandla, amakhampani wombuso njenge-Eskom, iKoporasi yezaMandla weNyukliya yeSewula AfrikanesiKhwama esiNdawonye sezaMandla kuzafanela zikhambisane nendima ehlelwe kabutjha.

Kufanele kusetjenzwe ezingeni lesiterhiniki kiyo yoke imihlobo yezamandla khulukhulu amandla wenyukliya nerhasi ye-shale mayelana nesekelo leemali, ukuphepha, ukwenjiwa nokukhiqizwa kweengcenye ngelizweni.

Inyukliya inekghono lokuphehla amamegawathi angaphezulu kwee-9000, kanti irhasi ye-shale ithathwa njengesitjhugululi sobujamo bomnotho wethu.

Sizakulandelela ihlangothi lerhasi ye-shale ngokwetlhatlha lemithetho yethu emihle  yezebhoduluko.

Kunemisebenzi erhabako esiyenzako, kwesikhatjhana. Umsebenzi wokwakha e-Medupi uzakurhatjiswa.

Amahlelo wokusekela isitetjhi samandla esilandelako ngeemali, i-Coal 3, azakurhatjiswa kobana ihlelo lokuthenga likwazi ukuthoma.

Sizakuragela phambili ngesigaba sesiNe sehlelo lamandla avuselelwako labakhiqizi bezamandla abazijameleko, ngomnqopho wokusebenzisa ummoya, ilanga, ibhayomasi neminye imihlobo yethekhnoloji ezakwandisa amathuba wetuthuko yeendawo zemakhaya.

Somlomo oHloniphekileko noSihlalo oHloniphekileko,

Sitjheje nangaphandle kwemikhawulo yelizwe ukufumana isiqiniseko sezamandla.

Nyakenye ngoSewula  satlikitla isiVumelwano sePhrojekthi yaMandla aphehlwa ngaManzi i-Inga noRhulumende we-Democratic Republic of Congo. Iphrojekthi ekulu le inekghono lokuphehla amamegawathi wegezi yamanzi azii-40 000.

Ilizwe lekhethu lizakuzuza khulu ngephrojekthi le emlando.

Njengendlela yokulungiselela ukuphumelelisa ihlelweli lezamandla, kufanele kuqedelelwe ukwethulwa komthetho omayelana nokulungisiswa kwebubulo lezamandla njengombana kulindelwe mThethomlingwa weHlelo lokuSebenza kwamaMakethe ngokuziJamela, iHlelo eliHlangeneko leenSetjenziswa neminye imithethomgomo emayelana neBubulo lezaMandla.

Malunga aHloniphekileko,
Nthekeli eziKhethekileko,
Sisitjhaba esisebenzako.

Ngaphezu kokungenelela okukhulu kezamandla, sizakuragela phambili nokuphumelelisa umTlamo womThangalasisekelo weliZweloke ngaphasi kwelawulo leKomitjhini kaMengameli eHlanganisa imiThangalasisekelo ngelizweni zombelele.

Eminyakeni emihlanu edlulileko satjala okungasenani amaranda alithriliyoni  kumthangalasisekelo omutjha ngomnqopho wokunikela ngamanzi, zamandla, iinthuthi, ukukhanjiswa kwelindle, iinkolo, imitholapilo nokufikelela i-inthanethi kwabantu bekhethu.

Eminyakeni emithathu ezako sizakusebenzisa amabhiliyoni ama-R847 kumthangalasisekelo namaphrojekthi alidlanzana azokuthonywa namkha aqedelelwe.

Ukwakhiwa kweDamu iMzimvubu ePumalanga Kapa kuzakuragwa nokukhuliswa kweboda leDamu le-Clanwilliam eTjhingalanga Kapa.

Eminyakeni emihlanu ezako umthamo omkhulu womsebenzi wokwakha isiGaba sesi-2 se-Lesotho Highlands Water Project uzakuqedelelwa.

Eminyakeni emihlanu ezako sizakuqedelela ukwakhiwa kwenkotlelo ezingaphezu kwama-60 ze-MeerKat begodu sithome ukwakha ama-eriyeli wokuthoma ali-100 we-Square Kilometre Array.

Sizakwandisa, sivuselele begodu sikhulise ikghono lomthangalasisekelo wemisebenzi wezokuthintana nge-elekhthroniki nokurhatjha ngedijithali.

NgoNobayeni wanyakenye iKhabinethi yaphasisa  i-“South Africa Connect”, emThethomgomo wethu waMano wezokuThintana ukuragela phambili nomsebenzi wethu.

Sizakuragela phambili namanye amaphrojekthi womthangalasisekelo azakutjhugulula ubujamo bokuphila babantu bekhethu kuthuthukiswe nokukhula komnotho.

Bakwethu,

Ihlelo lethu lamatjhuguluko abukhali lizakuragelwa phambili ngokuphunyeleliswa komThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo.

Sizakukhuthaza ukuthengwa kwepahla kwangekhaya besandise umkhiqizo wangekhaya ngokuthi umbuso uthenge ama-75% wepahla nezenzelo kubakhiqizi beSewula Afrika.

Sizakusebenzisa ibubulo lezamandla avuselelweko, ukukhiqiza iimbhesi, ikontraka ye-Transnet yeenhloko zesitimela yamabhiliyoni ama-R50 namaphrojekthi we-PRASA weemporo zokuthuthwa kwabakhweli, kukhuthazwe ukusetjenziswa kwemikhiqizo yangekhaya nokukhuphula umnotho.

Sizakukhuthaza eminyakeni emihlanu ezako ituthuko yezomnotho namabubulo eemfundeni zamazwe esakhelene nawo, ngokwakhiwa kwemiKhakha yezomNotho eKhethekileko ngelizweni zombelele. 

Sizakuragela phambili nokusekela ngeembonelelo iphaliswano lamabubulo azakuqatjha abasebenzi ngokungezelelweko.

Malunga aHloniphekileko,

Nanyana ubujamo bokurhwebelana ephasini bubudisi emamakethe wemhleni, ibubulo lezamavakatjho leSewula Afrika liragele phambili latjengisa ukukhula komnotho okukarisako ngomnyaka wee-2013 okufikelele eengidini ezili-9,6 zabavakatjhi beentjhaba abafikako.

Abantu bayalithanda ilizwe lekhethu begodu baragela phambili nokulivakatjhela.

Sizibekele iqothelo lokwandisa isibalo seemvakatjhi ezidlula iingidi ezili-15 qobe mnyaka ukufikela emnyakeni wee-2017.

Sitjheje nokungezeleleka kwengenisomali elivela ebubulweni lezokuvakatjha ukudlula kumabhiliyoni ali-R125 ungakafiki umnyaka wee-2017.

Eminyakeni emihlanu ezako sizakutjheja qangi ngokukhethekileko isekelo lamabhizinisi amancani nalayo weenkomplasi asakhasako ngokusebenzisa ihlelo lokuthuthukisa ama-SMME ngomnqopho wokukhuphula ukuThuthukiswa okuBanzi kwabaNzima ngokomNotho.

Sizakukhaliphisa ukuphunyeleliswa komThetho wokuThuthukiswa okuBanzi kwabaNzima ngokomNotho nomThetho wokuQatjha ngokuLingana, kobana kutjhugululwe ubunikazi, ukuphathwa nokulawulwa komnotho.

Sizakukhuphula iinkimu zokwabelana komphakathi ngobunikazi nokukhuphula ukuhlanganyela kwabosomabhizinisi abanzima ekuvuselelweni kwamabubulo nomnotho.

Bakwethu,

Inani elipheleleko lepahla yamaZiko wokuThuthukiswa kweeMali lifika kumabhiliyoni ama-R230. Nanyana kunjalo, umthelela wabo etuthukweni awukanabi ngokwaneleko begodu amahlelo wabo wokutjalwa kweemali akahleleki kuhle. 

Amaziko la azakuhlaliswa kuhle eminyakeni emihlanu ezako ukwenzelela bona abe mithombo yamambala yetuthuko yezehlalakuhle nomnotho. Ngokufanako, iBhanga yePoso izakusekelwa ngomnqopho wokobana ibe nendima ebonakalako kezokubulunga iimali kabatlhagako nabasebenzi.

Malunga aHloniphekileko,
Nthekeli eziKhethekileko,

Ukuhlonyiswa kwelutjha kuzakutjhejwa qangi ehlelweni lethu lokutjhugulula umnotho.

Urhulumende uzakwethula amagadango arhabako ekuqatjhweni kwabantu abatjha, okukhambisana nesiVumelwano seLutjha seliZweloke.

Sizakwandisa isibalo seenkhundla zokuthwasiswa kwabantu embusweni ngomsebenzi basemsebenzini, yoke iminyango yombuso namabubulo azakulindeleka ukwamukela abazokuthwasiselwa umsebenzi.

Amabubulo wangeqadi  amukele kuhle ukwethulwa kwesibonelelo esikhuthaza ukuqatjhwa. Eenyangeni ezihlanu kwaphela kunabasebenzi abazii-133 000 abazuzileko nee-11 000 zabaqatjhi abahlanganyele ihlelweli lokubonelela.

Inengi liqatjhwe eentolo ezimawoliseyila nezomphakathi nemabubulweni womkhiqizo neweemali.

Somlomo oHloniphekileko,
Sihlalo oHloniphekileko,

Ukusukela ngomnyaka wee-2004 urhulumende uphumelele ukulawula iHlelo eliNatjisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba (i-EPWP) elinikela amathuba womsebenzi kabangasebenziko. Isigaba esitjha sizakuvula amathuba wemisebenzi aziingidi ezisithandathu ngomnyaka wee-2019. Sakhela phezu kwepumelelo yeminyaka edlulileko. Sivule amathuba wemisebenzi aziingidi ezine eminyakeni emihlanu edlulileko.

Kuzakukhutjhulwa amano we-EPWP wokutjhejwa kwebhoduluko njengokusebenza ngeenzibi, ukusebenza elitsheni, ukusebenza ngamanzi, ukusebenza ngomlilo  emahlelweni weBhoduluko wemiSebenzi yeLutjha ukufikela emnyakeni wee-2019, ngomnqopho wokusekela ituthuko yelutjha.

Ngaphezu kwalokho, amaHlelo wemiSebenzi yomPhakathi anzinze kurhulumende azakwandiswa ukuvulwa kwamathuba wemisebenzi esigidi kungakafiki ukuphela komnyaka wee-2019.

Bakwethu,

Sitshwaye zelimo njengomthombo oqakathekileko wokuvula imisebenzi. Iqothelo lethu kukobana ibubulo lezelimo livule imisebenzi esigidi ungakafiki umnyaka wee-2030.

Urhulumende uzakunikela isekelo elingeneleleko kubalimi abancani ngokurhabisa ukubuyekezwa kwenarha nokunikela ngesizo lesiterhiniki, umthangalasisekelo nesekelo leemali. 

Isekelo lizakunikelwa imiphakathi ezakukhiqiza ukugoma ngokulima kukhutjhulwe nokufumaneka kokugoma ngaphasi kwehlelo lokukhiqiza ukugoma i-Fetsa Tlala.

Sizakurhabisa ukupheleliswa kweembawo zokubuyiselwa inarha ezisasaleleko ezafakwa ngaphambi kwesikhathi esasibekiwe somnyaka we-1998. Sizakuvula godu isikhathi sokufaka iimbawo zokubuyiselwa inarha okuzakuba minyaka emihlanu begodu siqalelele ubujamo obukhethekileko bomnyaka we-1913 esizukulwaneni sama-Khoi nama-San.

Somlomo oHloniphekileko,
Sihlalo oHloniphekileko,

Ingcenye ye-Afrika emagega ne-Sahara ibamlingani wokurhwebelana oqakathekileko elizweni lekhethu. Siyakhuthala ukubona ukutjalwa kweemali zeSewula Afrika kukhuphukile enarhakazini ukusukela kumabhiliyoni ama-R5,5 ngomnyaka wee-2002 ukufikela kumabhiliyoni ama-R32,3 ngomnyaka wee-2013.

Ipahla yethu ethunyelwe enarhakazini iyakhuphuka qobe mnyaka, begade ima-28,5%  isuka ema-22,6% ngomnyaka wee-2002.

ISewula Afrika izakuraga nokukhuthaza itjhebiswano  elinabileko lamazwe esakhelene nawo ngokweBumbano lokuRhwebelana lamazwe we-Afrika engeSewula, iHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula (i-SADC) nehlangano elindelweko emaHlangothimathathu yeeNdawo zokuRhwebelana Simahla efaka hlangana namazwe we-Afrika engePumalanga nengeSewula.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Sithanda ukobana ilemuko labantu bekhethu ngokusebenza kukarhulumende wekhaya libe ngelithabisako.

Silalele iinghonghoyilo neentjhukumiso zamaSewula Afrika eminyakeni emihlanu edluleko mayelana nokusebenza kwabomasipala.

Ngithanda ukwabelana nani  ilwazi ngomtlamo wethu wokuvuselela aborhulumende bemakhaya. Abomasipala bethu bakhelwe phezu kwesisekelo esiqinileko, esakhiwa ngaphezu kweminyaka ema-20 yentando yenengi.

Sihlole boke abomasipala bethu. Sihlole indlela abaphatha ngayo iimali, ukusebenza kwabo ngokwekambiso yomthetho nekghono lokusabalalisa amaphrojekthi nokuqalana neenqabo eziliya ukusebenza kwabo.

Sitjheje godu nendlela abaziphendulela ngayo nakunemitjhagalo yezenzelo zomphakathi. Kubekhona ipumelelo kibomasipala abanengi. Nokho siqalene neentjhijilo ezirareje abanye.

Kuyasithabisa ukubika bona abomasipala abalitjhumi nanye baphuma phambili ngokusebenza kuhle okuvezwe kuhlolwa kweencwadi, ekusebenziseni isabelomali kumthangalasisekelo wabomasipala nokulethwa kwezenzelo.

Abomasipala abalitjhumi nanye ekukhulunya ngabo ngilaba:

  1. UMasipala wesiYingi weNkangala.
  2. UMasipala wesiYingi weCacadu.
  3. UMasipala wesiYingi weZululand.
  4. UMasipala wesiYingi UMzinyathi.
  5. UMasipala wesiYingi Ilembe.
  6. UMasipala weendawo zemakhaya we-Knysna.
  7. UMasipala wesiYingi we-West Coast.
  8. UMasipala weendawo zemakhaya we-Matzikama.
  9. UMasipala weendawo zemakhaya we-Mossel Bay.
  10. UMasipala weendawo zemakhaya we-Breede Valley no
  11. Masipala weendawo zemakhaya we-Steve Tshwete.

Sithokozisa abomasipala laba ngomsebenzi omuhle kangaka abawenzileko.

Ukuhlolwa okungeneleleko kwabomasipala abahlukahlukeneko kutshwaye lapho batlhoga isekelo khona.

Sizakunikela isekelo kibomasipala abalandelako:

UMasipaIa wesiYingi i-Amathole wePumalanga Kapa, IBhanga yokuThuthukiswa kwe-Afrika engeSewula iphasise igadango lokusekela ngeemali ukuthuthukiswa komthangalasisekelo.

Amanye amaphrojekthi alikhulu, khulukhulu wamanzi nokukhanjiswa kwelindle azakuthonywa begodu kunqotjhwe ukobana aqedwe eenyangeni ezili-12 ezizako.

UMasipala wesiYingi Umzinyathi oKwaZulu-Natala uzakunikelwa isekelo leemali, imali le izakuthuthukisa amaphrojekthi womthangalasisekelo khulukhulu ukufakelwa kwamakhaya igezi.

Abomasipala beendawo zemakhaya abazokusizwa bafaka hlangana uMsinga, Umvoti neweNquthu.

UMasipala wesiYingi i-Alfred Nzo wePumalanga Kapa, uzakusekelwa ngeemali zokuthuthukisa amaphrojekthi womthangalasisekelo wokunikelwa kwamanzi, ukukhanjiswa kwelindle nokufakelwa igezi.

Abomasipala beendawo zemakhaya abathintekako bafaka hlangana iMbizana neNtabankulu, kutjhejwa umphakathi olinganiselwa esigidini sabantu. Sizakusekela uMasipala weeNdawo zemaKhaya weLukhanji ngomnqopho wokuhlela kabutjha ilawulo lawo nokuletha imitlamo yesekelo ngokunikelwa kwamanzi negezi.

Sizakusiza umasipala wesiYingi se-OR Tambo ngomnqopho wokunzinzisa zokuphatha nesakhiwo selawulo sirhabise ukusebenza komTlamo kaMengameli wokuNgenelela.

KuMasipala weeNdawo zemaKhaya weMbhashe sizakuphumelelisa imitlamo yokukhanjiswa kwelindle sitjheje nemiraro yokusilaphazeka kwamanzi.

KuMasipala wesiYingi i-Ngaka Modiri Molema oseTlhagwini Tjingalanga, urhulumende welizwe uzakusekela bekasebenzisane neBhanga eThuthukisa i-Afrika engeSewula ukurarulula iintjhijilo zeemali ngomthangalasisekelo wamanzi nokukhanjiswa kwelindle.

Sizakusekela uMasipala weDorobha yeJwanasbhege eGauteng ukurarulula iinkinga zehlelo lokubhadela iinsetjenziswa zikamasipala.

Sizakusekela uMasipala weeNdawo zemaKhaya weMoqhaka  eFreyistata ngokupheliswa kwehlelo lamabhakede wokuphumela neentjhijilo zeendlwana ezivulekileko.

Kusese njalo uyaraga umsebenzi wokuphelisa ihlelo lamabhakede wokuphumela ngelizweni zombelele. Lokhu kuzakutjhejwa qangi siQhema sokuLethwa kweZenzelo semiNyango eHlanganyelweko engisitlamileko. Isiqhemesi sidoswa phambili nguNgqongqotjhe u-Pravin Gordhan.

Isiqhemesi sakhiwe nguNgqongqotjhe womNyango wokuTlama, ukuTjheja ukuSebenza nokuHlunga nge-Ofisini kaMengameli, wezokuHlaliswa kwabaNtu, wezaManzi nokukhanjiswa kweLindle, wezeenThuthi, wezangeKhaya, wezamaBhizinisi womBuso, wezaMandla, wezokuThuthukisa kweeNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa kweNarha, wezamaPhilo newezeFundo esiSekelo.

Somlomo oHloniphekileko noSihlalo oHloniphekileko,

 Umkhakha otjhejwe khulu kurhulumende weendawo zemakhaya eminyakeni emihlanu ezako kuzakuba yindlela esiqala ngayo iqiniso lokufudukela emadorobheni okwenzeka ngokurhabako.

ISewula Afrika iba lilizwe lamadorobha. Kuzakuthi kufika umnyaka wee-2011 ibe okungasenani bama-63% abantu abafudukele emadorojaneni nemadorobheni amakhulu begodu kulindelwe bona isenzwesi sirhagale eminyakeni elitjhumi ezako.

IPhahla lokuThuthukiswa kwamaDorobha lizakuqedelelwa mhla ama-30 kuVelabahlinze 2014. Lizakuhlahla indlela etja ezakusetjenziswa madorojana namadorobho amakhulu  weSewula Afrika.

Lizakuhlathulula iphahla lomthethomgomo lokobana ihlelo lamadorobha ngeSewula Afrika lingahlelwa bunjani kabutjha kwenzelelwe bona amadorobha amakhulu angahlanganyela, asebenzise kuhle iinsetjenziswa neendawo ezihle zokuhlala eminyakeni ema-20 ukuya kwema-30 ezako.

Sisoke asiragele urhulumende weendawo zemakhaya phambili!

Bakwethu,

Eminyakeni ematjhumi amabili sandise isekelo lemindeni eyadinywa amathuba nedududu ngokutjala iimali ekwakhiweni kweenkumba, ukufumaneka kwesibonelelo sezehlalakuhle nokufikelela ifundo ethuthukileko nezamaphilo ezisisekelo.

Esikhathini esizako kuzakuragwa nokuqiniswa kokwehliswa komtlhago.

Sizakuraga nokutjala iimali kezefundo nokuthuthukiswa kwamakghono ekuyinto eqakathekileko ekukhuleni komnotho netuthuko. Sitlhoga abosonjiniyere, abosogezi, abosoplamara, abadorhodere, abotitjhere namanye amabizelo amanengi ukwakha umnotho welizwe lekhethu.

Ifundo ihlala iliqalontangi kurhulumende lo. Sizakuraga nokwenza ngcono ukufumaneka kwefundo kibo boke ngokuqinisekisa bona boke abentwana beminyaka elikhomba neli-15 bayafunda eenkolweni.

Sizakungezelela isibalo sabafundi beGreyidi ye-12 abangafumana ubungeno eyunivesithi, ukusukela ee-172 000 ngomnyaka wee-2013 ukufikela ee-250 000 ngomnyaka wee-2019.

Ngomnyaka ophelileko savula okungasenani isikolo sinye esitjha qobe ngeveke ngePumalanga Kapa begodu sizakuragela phambili nejima lokuphelisa iinkolo ezakhiwe ngokukikitela ngedaka nezakhiwo ezingasi sebujameni obuhle.

Isibalo sabantu abatjha abafunda emayunivesithi nemakholiji singezelelekile eminyakeni le.  Abosokontraka bazakutheleka emacabazini wokwakha kuKhukhulamungu bazokwakha amayunivesithi amabili yeTlhagwini Kapa neyeMpumalanga.

NgoTjhirhweni womnyaka ozako, isibalo sokuthoma sabafundi bezokwelapha zizakutloliswa eyunivesithi etja yezokwelapha yeLimpopo. Ngaphezu kwalokho, amakholiji wokubandula ali-12 newomsebenzi wezandla azakwakhiwa ngomnqopho wokwandisa amakghono wehlanganyela yesiterhiniki ngelizweni.

Bakwethu,

Kufanele soke sirage nokulwisana neendakamizwa eenkolweni zethu nemphakathini Sizakwenza kube liqalontangi ukuphepha eenkolweni, kweenthuthi zabafundi nezamaphilo wabentwana.

Sizakusebenza khulu kezamaphilo, ngomnqopho wokwandisa isikhathi sokuphila kusukela umuntu nakabelethwako kusuke eminyakeni ema-60 ngomnyaka wee-2012 kuyokufika kwema-63 ngomnyaka wee-2019.

Ijima lokwehlisa izinga lokuhlongakala kwabentwana nabomma ababelethako lizakuraga.

Lokhu kuzakudinga ukuphunyeleliswa kweTjhorensi yezamaPhilo yeNarha nokuthuthukiswa kwekhwalithi yepilo emkhakheni wembusweni.

Sizakwakhela phezu kwepumelelo yehlelo lethu lokulatjhwa kweNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV) neNtumbantonga ngokwandisa amajima wokuyelelisa ngokuvikelwa kwe-HIV.

Bakwethu,

Sizakuraga nepumelelo esiyenzileko ekuthuthukiseni abomma.

UNgqongqotjhe nge-Ofisini kaMengameli oqalene nokuthuthukiswa kwabomma, uKsz. Susan Shabangu, uzakusebenzisana neminye iminyango karhulumende, ama-ejensi, amakhampani wangeqadi, ngomnqopho wokwenza ngcono  ubujamo babomma kezehlalakuhle kezomnotho nezamalungelo wobuntu.

Ukuqinisa inzuzo yethu yentando yenengi, sizakuraga nokuthuthukisa amaphilo wabantu abakhubazekileko eminyakeni emihlanu ezako.

Sizakusebenzisana nekoro yabaKhubazekileko ukutshwaya imikhakha emihlanu eqakathekileko lapho sizokuqinisekisa indima yeSewula Afrika njengelunga lesiVumelwano seeNtjhaba eziBumbeneko samaLungelo waBantu abaKhubazekileko neemVumelwano zokuziKhethela.

Okhunye ukungenelela okuqakathekileko ehlandleni leli lokuphatha kombuso lo kuzakuba kuqedelela umThethomgomo wamaLungelo wabaKhubazekileko ofaka hlangana iPhahla lamaLungelo wabaKhubazekileko leliZwe.

Umthethomgomo nePhahla leli kuzakuhlahla ukusebenza kukarhulumende, ukukhuphula umphakathi ohlanganyelako nabantu abakhubazekileko ekuthatheni iinqunto. 

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Selenziwe iragelophambili eminyakeni emihlanu edluleko ekwehliseni amazinga wobulelesi oburhageleko njengokubulala, ukubamba ikunzi kuhlonyiwe, ubulelesi obuqaliswe kibomma, abentwana nezinye iinqhema ezibuthakathaka, kodwana izinga lobulelesi lobu lisese phezulu ngokungamukelekiko.

Sizakuraga nokusebenza ngomnqopho wokwehlisa amazinga wobulelesi.

IKoro eKhethekileko yezokuPhenya, isiQhema esiLwisana neKohlakalo, isiQhema esiThumba iPahla nama-Hawks, babe nepumelelo ebonakalako emzameni wethu wokulwisana nekohlakalo tjhatjhalazi emphakathini nembusweni. Umsebenzi lo uzakuraga eminyakeni emihlanu ezako.

Iinkinga zokuthenga, ukulawula nekambiso eqalela phasi ukusebenza ngefanelo kukarhulumende kuzakutjhejwa.

Elinye lamagadango esele lisebenza kulawula ukuthengwa ezikweni linye ngaphasi kwe-Ofisi yomThengi omKhulu womBuso ngeZikweni leeMali leliZwe.

Sithomile ukulinga indlela etja le ngokuthengwa okuhlanganyeleko kwefenitjhara yeenkolo zePumalanga Kapa. Ifenitjhara izakusiwa kizo zoke iinkolo zePumalanga Kapa phakathi kukaRhoboyi 2014.

Kuzakwethulwa amagadango wokukhandela abasebenzi ekwenzeni umsebenzi wangeqadi wokurhwebelana nombuso.

Lokhu kuzakusekelwa kuphumeleliswa kwePhahla lokuVeza ubuJamo beeMali, kuqiniswe ukuvikelwa kwabatjeleli nokunikelwa kwesizo lesiterhiniki eminyangweni kwenzelelwe bona kube nokuziphatha okuhle nokwamukelekako.

Bakwethu,

Eminyakeni emihlanu ezako sizakuraga nokukhuphula ukwakhiwa kwe-Afrika engcono nephasi elilungileko.

ISewula Afrika izakuragela phambili nokusekela imisebenzi yeemfunda zamazwe esakhelene nawo neyenarhakazi ukurarulula iinkinga, kukhuthazwe ukuthula, kuqiniswe ukuhlanganyela kweemfunda zamazwe abomakhelwana, kukhuthazwe ukuthula nokuvikeleka, kukhuliswe ukurhwebelana kwamazwe we-Afrika nokudosa phambili ituthuko ye-Afrika.

Lokhu kuzakufaka hlangana ukusekela iinqunto zeHlangano yoBunye be-Afrika nokukhutjhulwa komsebenzi wezakhiwo zayo.

Sizakuragela phambili nokukhuphula itjhebiswano lamazwe wangeSewula ngokusebenzisa ubulunga nokuthintana neenhlangano ezingeSewula.

Sizakuragela phambili nokukhuphula itjhebiswano lenzuzo emahlangothimabili namazwe weTlhagwini.

Sizakuqinisa ukuthuthuka komnotho, ukurhwebelana netjhebiswano lokutjala iimali ne-BRICS ngomsebenzi wesiQhema se-BRICS semiKhulumiswano yezomNotho nezeRhwebo.

Malunga aHloniphekileko,

Nthekeli ezikhethekileko,

IButho lamaJoni wezokuVikela leSewula Afrika (i-SANDF) limthombo wokuzikhakhazisa kwesitjhaba ngokuzibandakanya emajimeni wokuletha ukuthula enarhakazini.

Umsebenzi lo uzakuraga begodu urhulumende utjheja ukusekela i-SANDF ngegunya layo elikhambisana nokuBuyekezwa kwezokuVikela okuqeda ukwenziwa.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Ukuthuthukisa ihlelweli lokusebenza, iSekela likaMengameli nami sizakuhlangana naboNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe siyokukhulumisana ngemitlamo edephileko yomnyango ngamunye.

UNgqongqotjhe ngamunye uzakutlikitla isivumelwano sokusebenza noMengameli esihlathulula okuzokwenziwa minyango ngomnqopho wokuphumelelisa ihlelo lokusebenza.

Bakwethu,

Umhla ali-17 kuMgwengweni utshwaya umnyaka wama-22  kwenzeka isehlakalo esibuhlungu sokurhayilwa kwabantu e-Boipatong eGauteng.

Nasiqala emva ezinye zeendaba ezihlahlathisa umzimba eziyingcenye yomlando wethu, sikhunjuzwa bona senze kube liqalontangi ukubuyisana nokwakhisana njengesitjhaba ukudlula ngaphambilini.

Kufanele siragele phambili nokwakha ukuzwisisana, ukuthobelana nokubuyisana, begodu sisoke silwe nokuninana ngobuhlanga, ibandlululo lamaphandle, ukulwa namaphandle nakho koke ukungathobelani.

Ukusetjenziswa kwemidlalo namasiko njengendlela eletha ibumbano ngelizweni lekhethu kuzakuragela phambili ehlandleni lokuphatha lombuso lo.  Sizakuragela phambili nokuthathelwa phezulu komThethosisekelo eenkolweni nokuqinisekisa bona abentwana bethu bakhula neemfundiso ezihle nethando lelizwe lekhabo nabantu balo.

Sizakuragela phambili nokwakha amagugu ahlanganyelweko eminyakeni emihlanu ezako ngokwakha iinthombe zesikhumbuzo namanye amatshwayo njengendlela yokuhlonipha iinkutani zomzabalazo ezaletha ikululeko nentando yenengi esiyithabelako namhlanjesi.

Njengengcenye yokugidinga iminyaka ema-20 yekululeko nentando yenengi, amarekhodi aneminyaka ema-20, njengalawo wamalanga wokuthoma nge-ofisini kaMengameli wangaphambilini uNelson Mandela azakuthunyelwa eBulungelweni lamaRekhodi leliZweloke.

Emnyakeni ophezulu lo kuzakutloliswa amaRekhodi we-CODESA wemiKhulumiswano yokuThula yeenHlangano kuRejista yeenKhumbuzo yePhasi.

Ngenyanga ezako ilizwe nephasiloke lizakukhumbula iLanga likaMandela leenTjhabatjhaba.

Kufanele woke amaSewula Afrika anikele okungasenani ngemizuzu ema-67 mhla ama-18 kuVelabahlinze ukwenzelela ukuhlwengisa iSewula Afrika, ekummongo wethu wanonyaka.

Asithomeni silungiselele ijima lokuhlwengisa okukhulu kwamadorobha amakhulu, amadorojana, iinkomplasi, izabelo neenkolo sikghabise zoke iindawo zelizwe lekhethu.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Ihlelo lokusebenza leli kunqotjhwe ngalo ukwenza iSewula Afrika ibe lilizwe elingcono labantu boke.

Sikhuthaza woke amaSewula Afrika bona asebenzisane nathi ekuphumeleliseni amahlelo la. Sisoke asiragele iSewula Afrika phambili.

Ngiyathokoza!

Issued by: The Presidency

Share this page

Similar categories to explore