Isitatimende Somhlangano WeKhabinethi Obanjwe Ngethungelelwano Lemmoyeni NgeLesithathu Womhla We-06 KuSihlabantangana Wee-2022

A. Ezingundabamlonyeni
    
1. IKhonferensi Yezamasiso YeSewula Afrika Yehlandla Lesine (i-SAIC)

1.1. IKhabinethi ikuthokozele ukuragwa bekuqedwe ngepumelelo kwe-SAIC yesine ebeyibanjelwe e-Sandton Convention Centre, eJwanisbhege ngeLesine womhla wama-24 kuNtaka wee-2022, la abasisi bekhethwapha nebamazwe ngamazwe bazibopha ngeenthembiso zokufaka amasiso ngobutjha elizweni lekhethweli.           
1.2. Ilizwe lekhethu lithole iinthembiso zamasiso ezitja ezima-80 ezihlanganisa ama-R332 wamabhiliyoni. Lokhu-ke kwenza ukuthi nasele liloke inani lamasiso athenjisiweko libe yi-R1.14 yamathriliyoni, elingagcini ngokujamela ama-95 wamaphesente wesilinganiso samasiso esiqothelweko kwaphela, kodwana elisinzinzisa nendleleni yokweqa isilinganiso samasiso esiqothelweko esiyi-R1.2 yamathriliyoni ngeminyaka emihlanu.                                                                                                               
1.3. Iinthembiso zamasiso lezi zifakazela ubujamo belizwe lekhethu njengelizwe elenyulwako neliqothelelwe ukusisisa kilo.                              
1.4. Bekube nje, ima-R316 wamabhiliyoni imali yeenthembiso esele isisiswe emahlelweni ama-46 esele aphelile, kanti-ke kusese namanye amahlelo ama-57 asakhiwako. IKhabinethi iyelela ukuphumelela kweenthembiso zangesikhathi esidlulileko njengobanyana kubikwe eKhonferensini, lapho kubalwa khona amakoro wamandla amatjha wokukhiqiza anjengeweenkoloyi, wokukhiqiza ukudla, amaziko wezobukhemisi nawesayensi yecwephetjhe leenomboro (wobudijithali), hlangana nokhunye.                                                                                                                                 
1.5. IKhabinethi ikhombela woke amakoro womphakathi ukuthi asekele amagadango wokusiza aqakathekileko la njengobana sisebenza ngokusizana nje ukuphungula inani labantu abangasebenziko, eliphakeme layokufika emaphesenteni   ama-35.3, ngokutjho kwemiphumela yeHlolombono yabaNtu abaLungele ukuSebenza yaQobekota  yamhlapha emenyezelwe liZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA).                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                

2. Ukuqedwa Kobujamo Behlekelele Yelizwe
2.1. IKhabinethi ibuye yathokozela nesimemezelo sokuqedwa kobuJamo beHlekelele yeliZwe esenziwe nguMengameli Cyril Ramaphosa ngoMvulo womhla we-04 kuSihlabantangana wee-2022. Lesisilinganisoliqha siphunyeleliswe kubambelela kwabantu beSewula Afrika abakghone ukuthobela yoke imiqinteliso yezokuphepha isiFo seNgogwana i-Corona (i-COVID-19) ebekwe ngurhulumende ukuhlenga isitjhaba nokuphephisa imithombo abantu abaziphilisa ngayo.                     
2.2. Ukusukela nje isifesi sesizokulawula ngomThetho wezePilo weliZweloke wee-2003 (umThetho 61 wee-2003). Umtlamo wemilayelo yezepilo ezakuphandlulula umThetho wezePilo weliZweloke wee-2003 sewuvulelwe ukuthi umphakathi ungaphefumula ngawo bekube kumhla we-16 kuSihlabantangana wee-2022.                
2.3. IKhabinethi ikhumbuza boke abantu elizweni lokeli ukuthi bahlale bazivikela bavikele nabanye ekungenweni yi-COVID-19 soke isikhathi. Lokhu-ke kutjho ukuthi kufuze bahlale bahlamba izandla ngamanzi nesibha qobe sikhatjhana namhla bahlikihle izandla ngesihlanzekisi esenziwe nge-alkhoholi ema-70%, bembathe imaski evala umlomo nepumulo lokhuya nabangekhaya, baqalangane nabanye abantu ngemitha linye ubuncani bakhona, bavule amafesidiri wokungenisa ummoya, bahlabe nokuhlaba.                                                                            
2.4. Imijovo ye-COVID-19 iyasebenza ekuvikeleni ukuthi umuntu agule abe akghokghe, alaliswe esibhedlela namkha abe abhubhe nokubhubha. Zivikele bewuvikele nabathandiweko kuwe ngokuvakatjhela iziko lokuhlabela eliseduze nawe uyokuhlaba simahla, ngitjho nanyana ungakazibiki ngaphambilini ukuthi uyeza.                                                      
        
3. Ukufudukela Ekurhatjheni Ngehlelo Ledijithali
3.1. Ukutshwiliswa kokuCinywa kweHlelo le-Analogue ukusukela ngomhla wama-31 kuNtaka ukuyokufika kumhla wama-30 kuMgwengweni wee-2022 kunikela urhulumende isikhathi esaneleko ukuthi aqedelele ukufakwa kwama-Set-Top Box (ama-STB) emakhaya atlolise ngesikhathi begodu anelungelo lokuwathola ngaphambi kobana kucinywe ihlelo le-analogue.             
3.2. UmNyango wezokuThintana nezamaThekhnoloji weDijithali uzakuqinisekisa ukuthi woke amakhaya ama-507 251 ebesele atlolisile ngomhla wama-31 kuSewula wee-2021 ayathungelelwa kungakadluli umhla wama-30 kuMgwengweni wee-2022. Amakhaya ama-260 868 atlolise hlangana komhla wama-31 kuSewula wee-2021 nomhla we-10 kuNtaka wee-2022 azakuthungelelwa kuma-STB wawo kungakapheli umhla wama-30 kuKhukhulamungu wee-2022.                     
3.3. IKhabinethi inesiqiniseko sokuthi ukuqedelelwa komsebenzi lo kuzakusekela ihlelo lokufudukela ehlelweni elibudijithali bese kulandela ukutjhatjhululwa kwerherho lokurhatjha lezinga eliphezulu.                  

4. Silwa Nobulelesi Nobukhohlakali
4.1. IKhabinethi ithokozise uKomitjhanara wezamaPholisa weliZweloke omutjha uJenerali Sehlahle Fannie Masemola, njengoba uMengameli Ramaphosa asandukumbeka kilesisikhundla esitjha nje. UJenerali Masemola unomlando womsebenzi omuhle khulu  ebupholiseni eSewula Afrika jikelele.               
4.2. IKhabinethi iyithokozele imilayelo yokuvikela ipahla enikelwe yiKhotho ePhakemeko ye-Gauteng ePhikweni eliDla iPahla leBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA), phezu kwabantu abanesandla ‘sokusekela ngeemali’ ukuthengwa kwemayini yamalahle i-Optimum Coal Mine ngemali eyi-R2.1 yamabhiliyoni ngomnyaka wee-2016 eyathengwa yikhamphani yabakwa-Gupta i-Tegeta Exploration and Resources.                        
4.3. Imilayelo le, ebufakazi bokuthi i-NPA nePhiko lezePhenyo lamaCala amaQalontanzi wePhiko lamaPholisa leSewula Afrika, ithumela umlayezo onamandla mbala ngokuqina kwamandla karhulumende ukulwa nemisebenzi yokuThunjwa komBuso nokwenza ukuthi babotjhwe bebagwetjwe labo abanesandla kilawo macala – kube kubanjwe bekubuyiswe imali eyetjiwako.                                                                         
4.4. Ekubopheni labo abanesandla ebukhohlakalini, iKhabinethi ibuye yathokozela nesahlulelo seKhotho ye-Palm Ridge yemiLandu yezomNotho eKhethekileko e-Gauteng, esiqalene nomlawuli weemali walokhuya kwa-Eskom owakhwabanisela u-Eskom imali engange-R35 yeengidi ngokwenza ama-invoyisi angekho awenzela izinto zokuthutha amalahle, yathokozela negadango lokubuyisa lemali eyetjiwako.             
4.5. Njengesilinganisoliqha esiqakathekileko sokulwa nobukhohlakali elizweni lekhethu, iKhabinethi ikuthokozele ukudluliselwa kuMengameli Ramaphosa ingcenye yesine yomBiko weKomitjhini yePhenyo ngokuThunjwa komBuso. UMengameli Ramaphosa uzokwethululela iPalamende amagadango azokuthathwa ukuphumelelisa iimphakamiso ezenziwe yiKomitjhini yePhenyo mhlazana ethulela iPalamende umbiko opheleleko kungakadluli umhla wama-30 kuMgwengweni wee-2022.                                                            

5. Umhlangano Ongakavami Weenkhulu Zamazwe Amathathu Wehlanganisela Yamazwe Athuthukisa i-Afrika EseSewula (i-SADC)  
5.1. IKhabinethi iwuthokozele umphumela womHlangano ongakaVami weenKhulu zamaZwe amaThathu we-SADC ebewubanjelwe ePitori ngoMvulo womhla we-04 nangeLesibili womhla we-05 kuSihlabantangana wee-2022.  ISewula Afrika isingethe umhlangano lo njengoSihlalo wePhiko lePolitiki, zokuVikela nezokuSebenzisana ngezokuPhepha  ngaphasi kwe-SADC. Isikhathi seSewula Afrika sokuba nguSihlalo lapha sithome ngoRhoboyi wee-2021, kanti sizabe siyokuphela ngoRhoboyi wee-2022.                                                                                                               
5.2. Umhlangano weenkhulu lo wethulelwe, hlangana nokhunye, nombiko wendima weBandla leenThunywa ze-SADC (i-SAMIM)  e-Mozambique. I-SAMIM yathunyelwa e-Mozambique kobanyana iyokusiza i-Mozambique ukulwa nobuphekula nezenzo zenturhu yokuzidela iingazi namathambo.                         

6. Zomnotho
6.1. IKhabinethi ikuthokozele ukuphakanyiswa kweSewula Afrika yihlangano elinganisa amandla wamazwe wokusingatha amasiso, i-Moody’s, njengoba isuse iSewula Afrika ebujameni obumbi yayokuba sebujameni obunzinzileko, yasithokozela nesiqunto sokuvumela iSewula Afrika ibe sebujameni besilinganiso seenkwelede se-‘Ba2’ ngemali yamazwe yangaphandle neyalapha ekhethu, kwesikhathi eside.                     
6.2. Ukuphakanyiswa kweSewula Afrika kufakazela umsebenzi karhulumende wokubuyisa amandla wokusimelela eemalini zelizwe, okusekelwa bungcono bokubuthelelwa kweemali zengeniso obube ngcono kinalokho ebekulindelwe.                 
6.3. Imiphumela yengeniso yeemali emnyakeni weemali kaSihlabantangana wee-2021 ukuyokufika kuNtaka wee-2022 itjengisa ukuthi iPhiko lezokuButhelelwa komThelo leSewula Afrika (i-SARS) libuthelele imali engaphezulu kwe-R1.5 thriliyoni. Lokhu-ke kujamele ubungcono bamaphesente ama-25 kunomnyaka ongaphambi komnyaka odlulileko, nobungcono bamaphesente ali-15 ngesikhathi esimnyaka esidlulileko ngaphambi kokwehla kwesifo se-COVID-19.                               
6.4. Urhulumende usebenzisa imali engezelelekileko le ukwehlisa isikolodo sakhe msinyana abe alungise nemiraro yomphakathi erhabekileko, akhuthaze nokuvulwa kwemisebenzi ngeHlelo lobeNgameli lokuVulwa kwemiSebenzi, abe asekele nekoro yezepilo yombuso.                                    

7. INyanga YeKululeko  
7.1. Nonyaka iSewula Afrika igidinga iNyanga YeKululeko ngoSihlabantangana ngethemba elivuselelweko lengomuso elingcono, ngemva kobana idlule eminyakeni emibili yamatlhuwo ngaphasi kwemiqinteliso ye-COVID-19. ILanga LeKululeko laqobenyaka lizokugidingwa ngeLesithathu nakama-27 kuSihlabantanga wee-2022.                                       
7.2. INyanga YeKululeko ikhumbula beyihlonipha boke labo abazinikela ngeengazi namathambo kobanyana thina sizokuphila ngamalungelo wobuntu nangekululeko ephethwe mThethosisekelo womNyaka we-1996 weRiphabhligi yeSewula Afrika obukwa iphasi loke.                                                      
7.3. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi asebenzisane ngokusizana njengoba sisatjhotjholoza siya phambili nje emzabalazweni wokwehlula amacaphazela nomphumela we-COVID-19. Soke kufuze silime indima yethu ukuvuselela umnotho wekhethu, ngeHlelo lokuBuyisa nokuVuselela umNotho, sandise namabhizinisi esiwakhulisako kobanyana sizokwazi ukwandisa imisebenzi evulwako.                                                     

8. INyanga Ye-Ramadan ECwengileko
8.1. IKhabinethi izwakalise iimfiselabuhle zayo emphakathini wama-Muslim weSewula Afrika, yathi ayibe ngebusisekileko iNyanga eCwengileko ye-Ramadan. I-Ramadan igidingwa qobenyaka ephasini loke ngemithandazo, ukuzila ukugoma kunye nokuphana kwesihle. Umphakathi wama-Muslim uyingcenye epheleleko yobujamo bokwehluka kwesitjhaba sekhethu nobunjalo besitjhaba sekhethu.                                   
 
B. Iinqunto Zekhabinethi
 
1. Umtlamo Wehlelopheleleko Lokuthuthukiswa Kwamabhizinisi Amancani Alungelelene Nelizwe Loke (i-NISED)   

1.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo weHlelopheleleko le-NISED kobanyana umphakathi uphefumule ngawo. IHlelo lokuthoma lobuBhizinisi nelamaBhizinisi amaNcani lamukelwa ngomnyaka wee-2005.  Ihlelwelo, ne-NISED eyalandelako kuphumelelisa umBikomthethokambiso we-1995 ngeHlelo leliZweloke lokuThuthukiswa nokuPhakanyiswa kwamaBhizinisi amaNcani eSewula Afrika.                   
1.2. I-NISED izakuthi ingamukelwa bese ingena endaweni yaleliHlelo eliLungelelweko lobuBhizinisi namaBhizinisi amaNcani elisebenza njenganje. Izakunikela umtlamo wokulungelela kibo boke abanelizwi nesandla esiqakathekileko eendabeni zokulinganiseka kokusebenza kwendlela ethuthukisa amabhizinisi amancani. Ikhanyisa indlela yokulungelelana nokusebenzisana ezakulimukisa woke amahlelo asekela amabhizinisi amancani.                        
1.3. Lelihlelo linqophe ukuphakamisa indima yokungena kwamabhizinisi amancani ehlelweni lomnotho ohlelekileko, kususwe uburhiyarhiya obuliyako, kukhuthazwe ubulula bokuraga ibhizinisi, khulukhulu kibosomabhizinisi abancani.                   
1.4. I-NISED ibelethwe msebenzi wokubonisana ngokunabileko neminyango efaneleko kurhulumende welizwe loke, neyaborhulumende beemfunda kunye neyaborhulumende beendawo, namabhizinisi, neenhlangano zabasebenzi nezemisebenzi, kunye namaziko wezefundo afaneleko ngokuhlukahluka kwawo.             

2. Ukufakwa Kwesijamiso Sokusekela Ngeemali Emabhizinisini Amancani (i-SEFA) Nesijamiso Sokuthuthukisa Samabhanga Samabhizinisi Ahlanganyelweko (i-CBDA) Esijamisweni Sokuthuthukiswa Kwamabhizinisi Amancani (i-SEDA)
2.1. IKhabinethi ivumile ukuthi singezelelwe ngama-20 weenyanga isikhathi sokuhlanganiswa kweenjamiso ezimbili, i-SEFA ne-CBDA zihlanganiswe ne-SEDA. Ekuthomeni kwakuhlelwe ukuthi iinjamiswezi zihlangane ngomhla wo-01 kuSihlabantangana wee-2022. Lokhu-ke kungemva  kobana iKhabinethi yasele ivumile ukuthi iinjamiswezi zihlangane kobanyana urhulumende azokuqalelela isijamiso sinye azakusekela umsebenzi waso nakasekela amabhizinisi amancani nalingeneko kunye namabhizinisi ahlanganyelweko.                                              
2.2. Isikhathi esingezelelwekwesi sizakunikela umNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani isikhathi sokuqedelela ukubuyekezwa komthetho ozakukhanyisa indlela yokubethwa komthethokambiso ngendlela efaneleko nendaweni efaneleko evumela ukwakhiwa kwesijamiso sinye – i-SEDA. Isijamiso sinye esihlonyiswe kuhle ngamandla nangeensetjenziswa sizakuphumelelisa isekelo elihleleke kuhle emabhizinisini amancani nalingeneko kunye nemabhizinisini ahlanganyelweko. IKhabinethi ibuye yavumela nokuqatjhwa kwamaBhodi wabaNqophisi wesikhatjhana azakuphatha i-SEFA ne-SEDA.                                                            

3. Imithetjhwanalawulo Ephathelene Nokuvikelwa, Ukuphakanyiswa, Ukuthuthukiswa Nokulawulwa Kwelwazi Lendabuko (imithetjhwanalawulo ye-IK)     
3.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kwemithetjhwanalawulo ye-IK kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngayo. Imithetjhwanalawulo izokuphumelelisa umThetho we-IK wee-2019 (umThetho Nomboro 6 wee-2019).            
3.2. UmThetho lo umalungana nokuvikelwa, nokuphakanyiswa, nokuthuthukiswa nokulawulwa kwelwazi lendabuko. Uvumela ukusungulwa kwamahlelo we-IK elizweni loke; ukulawulwa kwamalungelo womphakathi we-IK. Godu uvumela nokusungulwa kwebandla labeluleki; ukwamukelwa kwelwazi umuntu alifunde phambilini; ukuphumelelisa nokulungelela koke okuphathelene ne-IK.                                                                                                                                  
3.3. Imithetjhwanalawulo ephakanyiswako le, hlangana nokhunye, iphathelene nokujanyiswa kweBandla labeLuleki; nokuvula amahlelo wokunikela abantu iincwadi zelwazi; ukutloliswa kwelwazi lamakghono wabantu abasebenza ngeLwazi leNdabuko (elaziwa nge-IK); indlela yokufumana nofana yokusebenzisa iLwazi leNdabuko nokubulungwa esilulwini esithembekileko kwamarejista weLwazi leNdabuko. Imithetjhwanalawulo le ibuye godu inikele nangeendlela zokurarulula nezokulamula lapho kungezwanwa khona namkha lapho kuraranwa khona.                 
3.4. Imithetjhwanalawulo le izakugazedwa kanti godu iyatholakala nakubunzinzolwazi bomNyango wezeSayensi nezaMandla wokuSungula: www.dsi.gov.za. Izakutholakala nangawo woke amalimi asemthethweni eSewula Afrika.    
     
4. Umtlamo Wee-2020-2025 WeHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko Wokusebenzisana Ngetuthuko  Ebambelelako (i-UNSDCF)
4.1. IKhabinethi ivumile ukuthi i-UNSDCF 2020-2025 yeSewula Afrika ingaphunyeleliswa. Umtlamo lo uvula ikundla yokusebenzisana ngokuthembana hlangana kwakarhulumende, umphakathi ngokuphelela kwawo kunye ne-ofisi yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) lapha eSewula Afrika.                      
3.2. I-UNSDCF ihlomelela iinsika zamaqhinga ezine ezibanzi zamaqalontanzi, ekufuze bona ziqalelele (1) ukuqalelelwa komuntu woke, ubulungiswa nokuhluma okubambelelako; (2) amandla wamakghono ebantwini nokwenziwa kwamatjhuguluko emphakathini; (3) ihlelo lokuphatha elinamandla wokuphumelelisa izinto neliletha amatjhuguluko; kunye (4) nemithombo yamandla wemvelo ekghona ukujamelana netlayimethi nebambelelako.                                     
3.3. Leziinsika zamaqhinga zithungelelene ngeHlelo lokuThuthukisa leliZweloke: Inembombono 2030 nomTlamo wamaQhinga wesiKhathi esiLingeneko, kunye nemiNqopho yeTuthuko eBambelelako ye-UN nge-ofisi le-UN eSewula Afrika.   Umsebenzi wokuphumelelisa lokhu uzakwenziwa ngeqhinga lamandla elihlanganyelweko.                                                                                            

5. Ukungenwa Ngurhulumende Welizwe Kweendaba Zikamasipala Wedorobha i-Mangaung NoMasipala Wendawo i-Enoch Mgijima          
5.1. IKhabinethi ivumele ukungenwa kwendaba yabomasipaladi ngokwesiGaba 139(7) yomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996, esifundwa ndawonye nesiGaba 150 somThetho wokuPhathwa kweeMali zakwaMasipala womNyaka wee-2003 (umThetho Nomboro 56 wee-2003) kuMasipala Wedorobha i-Mangaung noMasipala weNdawo i-Enoch Mgijima.  Bobabili abomasipalaba sekusikhathi eside badosa emhlweni ngeemali nangokuphumelelisa izenzelwa zezakhamuzi.                                    
5.2. IsiGungu esiPhetheko sesiFunda seFreyistata safaka uMasipala Wedorobha i-Mangaung ngaphasi kwehlelo lokusizwa ngaphandle kokuzikhethela ngokwesiGaba 139(5) (a) no (c) yomThethosisekelo ngoNobayeni womNyaka wee-2019.  Kuthe ngomnyaka wee-2020 umasipala lo wathweswa ngehlelo elikatelelekileko lokuvuselela ubujamo beemali. Emveni kobana abhalelwe isikhathi esingaphezulu kweminyaka emibili ukuphumelelisa ihlelo lokuvuselela ubujamo beemali ngesikhathi isifunda sisizwa ngamagadango wokungena hlangana, uMasipala Wedorobha kwanje sefakwe ehlelweni lokulanyulelwa ngehlelo lelizwe loke ngokwesiGaba 139(7) somThethosisekelo.                               
5.3. NoMasipala weNdawo i-Enoch Mgijima naye wafakwa ngaphasi kwehlelo lokusizwa ngaphandle kokuzikhethela, afakwa siGungu esiphethe isiFunda sePumalanga Kapa ngokwesiGaba 139(5) (a) somThethosisekelo womNyaka wee-2018.  Kodwana umasipala lo wabhalelwa kukwenza indima ekwenzeni ubungcono eemalini nekuletheleni izakhamuzi izenzelwa, ngalokho-ke iKhabinethi yaqunta ukuthi imfake ngaphasi kwehlelo lelizwe loke lokusiza.             
5.4. Isibawo sokusizwa kwelizwe loke ngokwesiGaba 139(7) somThethosisekelo sitjho ukuthi kibo bobabili abomasipaladaba kwanje sekuzakusebenza urhulumende omkhulu welizwe loke endaweni yesiGungu sesiFunda. Lomhlobo wegadango ngokatelelekileko begodu ulandela ikambiso efanako nesiGaba 139(5) somThethosisekelo, ngaphandle kokuthi urhulumende omkhulu welizwe loke nguye esele azakuthwala umsebenzi walamagadango wokusiza.                                      
5.5. Ukuphumelelisa ukuthwala lomsebenzi, abaJameli beKhabinethi yeliZweloke (ama-NCR) bazakuthunyelwa ukuyokusebenza kibomasipalaba bobabili, khona duze nje. UNgqongqotjhe wezeeMali uzakunikela ama-NCR amandla, asekelwe siqhema semihlobohlobo yezazi. Akukabukuthathwa siqunto sokutlharulula umkhandlu kamasipala ngokwesiGaba 139(5)(b) somThethosisekelo.                   
5.6. Isizo lamagadango welizwe loke lizakuthoma nakugazedwako eGazedeni kaRhulumende; kodwana-ke nokho isiGaba sanje se-139(5) sizakusolo sisebenza bekufike lelilanga. IsiGaba 139(1) sokusiza kuMasipala weNdawo i-Enoch Mgijima  naso endaweni yaso kuzakungena igadango lokusiza isiGaba 139(5) (a) no-(c), esizakwembatha nokubhalelwa kwakamasipala ukwenza imisebenzakhe yokuphatha. UNgqongqotjhe e-Ofisini kaMengameli uNom. Mondli Gungubele – ngokusebenzisana noNgqongqotjhe wezeeMali, uNom. Enoch Godongwana noNgqongqotjhe wezomBusohlanganyela nezeNdabuko, uDorh. Nkosazana Dlamini Zuma – ngeveke ezako bazokubamba umhlangano weendaba la bazakuhlathulula khona amagadango wokusiza welizwe loke azokuthathwa.                      

C. Umnyanya Ozako
 
1. Imbizo kaMengameli Yesibonelo Sokuthuthukisa Isiyingi (i-DDM)

1.1. UMengameli Ramaphosa uzokubamba iMbizo kaMengameli nge-DDM e-Petrus Molemela Sports Complex e-Mangaung, eseFreyistata, ngeLesihlanu womhla wo-08 nangoMgqibelo womhla we-09 kuSihlabantangana wee-2022.                              
1.2. Imbizo le, ebizwe ngommongondaba othi: “Ungatjhiyi Muntu Ngemva”, izokuhlola beyilinganise izinga lokuphunyeleliswa kwezenzelwa kilesisifunda, ilandelele indima ye-DDM, ibe ibeke namagadango aqakathekileko namahlelo wokusiza.            
1.3. IMbizo kaMengameli nge-DDM iyikundla eqakathekileko yokuhlanganisa umphakathi njengoba phela inikela izakhamuzi iphimbo inikele noMengameli ithuba lokulalela  abantu abe aphendule neenlilo zazo. AmaSewula Afrika angalandela abe abe nelizwi eenkundleni zokuthintana ngaphasi kwe-#PresidentialImbizo.                               

D. Siyabathokozisa

IKhabinethi  izwakalise amezwi wokuthokozisa neweemfiselabuhle ku:

  •  Nom. Nkosinathi Maphumulo, owaziwa khulu ngelika-DJ Black Coffee, osandukuthumba unongorwana we-Grammy ekorweni i-“Best Dance/Electronic Album”, emnyanyeni wehlandla lama-64 lama-Grammy Awards ebewubanjelwe e-Las Vegas, ese-United States.                       

E. Ukuqatjhwa      

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
 
1. Nom. Mpumelelo Tyikwe oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko nomNqophisi oPhetheko we-South African Special Risk Insurance Association.                             

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
Iselifowuni: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore