Isitatimende Somhlangano WeKhabinethi Obanjwe NgeLesithathu Womhla We-10 KuMrhayili Wee-2023      

A.    Ezingundabamlonyeni  

1.     Ngomhla we-10 kuMrhayili — kuGidingwa ama-29 Weminyaka Solo kwagcotjwa  UMengameli Wokuthoma Wentando Yenengi 
1.1.     Lomhlangano weKhabinethi ubanjwe wathomana nelanga ekuhlangana ngalo patsi, ama-29 weminyaka solo uMengameli Nelson Mandela agcotjelwa isikhundla sokuba nguMengameli wokuthoma weSewula Afrika ebuswa ngentando yenengi ngomhla we-10 kuMrhayili we-1994. Ngemva kwamakhulu amathathu anamatjhumi amahlanu weminyaka iSewula Afrika ibuswa mavelangaphandle nangomthetho wokwehlukana kweendaba zetuthuko lapho abantu bebenzelwa khona izenzelwa zombuso ekuphilwa ngazo ngokuqala ukuthi bangebombala onjani, iSewula Afrika yentando yenengi yabeka iminqopho yetuthuko eqalelela umuntu woke kobanyana kuzokwakheka umphakathi ophumelelako, ongabandlululi ngombala nangobulili kunye nolinganako.            
1.2.    Nanyana kukunengi nje esele kuzuziwe solo kwangomnyaka we-1994, kodwana kusese kunengi ekusamele kwenziwe kobanyana kuzokuphunyeleliswa iminqopho yetuthuko yelizwe lekhethweli.      
1.3.    IBulungelomali eliKhulu leSewula Afrika likhuphe umhlobo omutjha wemaliphepha newemalithoro, ekugidingwa ngayo intando yenengi yomthethosisekelo, bekukhunjulwa nangayo noMadiba wethu othandekileko.      

2.      Umhlangano Omkhulu Wabomengameli Ngezepilo  
2.1.    UmHlangano omKhulu waboMengameli wesibili obanjwe ngomhla we-4-5 kuMrhayili uqalene neensika ezilithoba zesiVumelwano sobeNgameli kezePilo somnyaka wee-2019: zemithombo yamandla wabasebenzi neensetjenziswa; ithuba lokuthola iinhlahla zokwelapha; imijovo neensetjenziswa zepilo; umthangalasisekelo; ukusebenzisana nokubonisana nekoro yangeqadi; ukuqalelelwa ngezepilo ngekhwalithi ehle; ukwenziwa ngcono kwelawulo leemali zomphakathi; zokuphatha nezoburholi; zokusebenzisana nomphakathi; zethungelelwano lezokwazisa kunye nelokulungela ukuqalana nehlekelele yokurhagala kwesifo/kwezifo.                   
2.2.    Omunye wemiphumela womhlangano omkhulu lo kwaba kukuzibophelelela ngobutjha ekuphumeleliseni iTjhorense yezePilo yeliZweloke (i-NHI).  Lokhu-ke kuyingcenye yokuphungula ukutjhiyana ngendima yokuthola izenzelwa zepilo ngokugedlisa isibopho sokuthola izenzelwa zepilo.                 
2.3.    IKhabinethi ithokozela ukuthathwa kwamagadango afunekako ukwenza ngcono ihlelo lezepilo nokurhabisa amatjhuguluko we-NHI. Lokhu-ke kutjhideza amahlelo wethu wezepilo ekusebenzeleni amaSewula Afrika ngendlela egcono.                 

3.    Igezi
3.1.     Urhulumende usebenzisana ngokubambisana no-Eskom ukurhabisa umsebenzi wokulungisa amaziko wokuphehla igezi enze ukuthi ilizwe lingene esiGabeni 6 sokuqinteliswa kwegezi emalanganeni adlulileko kwabe kwaliyeka indima kilelihlelo lokwenza ukuphepha nokutholakala kwegezi elizweni lekhethweli.                                  
3.2.    Mkhulu umsebenzi esele uthonyiwe kwa-Eskom ukukhuphula ukuTholakala kweGezi ngokulungiswa okubonakalako, ukuphakanyiswa kokusetjenziswa kwama-Open Cycle Gas Turbines, nokutholakala kwamanye amandla wokuphehla igezi evuselelekako ekorweni yangeqadi kunye nokukhutjhulwa kwelwazi lokwenza ngcono ukuLawulwa kokuFuneka kweGezi kilabo abasebenzisa igezi ngobunengi kunye namakhaya.                
3.3.    Izenzo zokona umthangalasisekelo wegezi wakwa-Eskom solo ziyanda, ngalokho-ke amajoni wakwa-SANDF ama-880 asolo eluse amaphawa wakwa-Eskom amanengi ayingcenye yamagadango wokukhandela imizamo yokugiriza ithungelelwano legezi lelizwe loke.                      
3.4.     IKhabinethi isithokozele isiqunto sokuwudlulisela phambili umlayo wamhlapha weKhotho ePhakemeko yePitori wona olayele u-Eskom ukuthi iinjamiso zomphakathi, angasaziqintelisa igezi; lezi-ke ziinkolo, amatlinigi, iimbhedlela kunye namapolisteyitjhi.                  
3.5.    IKhabinethi ithanda ukukhumbuza amaSewula Afrika ukuthi aragele phambili ngokulonda igezi njengoba kuqothelwe ukuthi kulondwe igezi eyi-1000 MW.                

4.       Ukwakhiwa Nokuvuselelwa Komthangalasisekelo
4.1.    Liya ngokuqina ihlelo leSewula Afrika lokuvuselela umnotho nokuvula imisebenzi.  Malungana nalokhu-ke, uNgqongqotjhe wezokuThutha uMm. uSindi Chikunga uhlahle indlela nge-Ashburton Interchange Project yemali ema-R2.4 wamabhiliyoni kuMasipala weMsunduzi KwaZulu-Natala, ezakwenza ubungcono bokukhanjiswa komthwalo othuthwako ekhumulweni i-Port of Durban ungeniswa ngaphakathi kwelizwe uthunyelwe nesiphandeni se-SADC.                           
4.2.     UNgqongqotjhe wezemiSebenzi yoMbuso nezomThangalasisekelo uNom. Sihle Zikalala udlulise amakhumulo amancani ali-13 avuselelwe ngemali eziingidi ezima-R501 yehlelo likarhulumende i-Small Harbours Repairs and Maintenance Programme.  Ukuvuselelwa kwamakhumulo lawa kuzakuphakamisa ukusebenza kwawo kuhle bekuyisebenzele ngcono nekoro yokuthiywa kweemfesi namanye amakoro womnotho wendawo.                      

5.      Ivakatjho Lokuyokuhlola E-Jagersfontein  
5.1.    ISekela likaMengameli u-Paul Mashatile ukhe wathatha ikhambo lokuyokuhlola ubujamo bezinto kuMasipala weNdawo we-Jagersfontein, Kopanong esiYingini se-Xhariep eFreyistata. Bekayokuzwa ngokuthi amanzi atholakala kuhle nangokwaneleko na, ezwe nangokutholelwa kwendawo etja kwabantu abavelelwa yihlekelele eyenzeka lokhuya nakugirika umthangala wedamu.                             
5.2.    IKhabinethi ikhombele zoke iimayini ukuthi zitlolise amadamu wazo wokulahla okungafunekiko emayini namkha amadamu akhongozela iinrhirirhiri zemayini ebuthelelwenimagama lomNyango wezaManzi nezokuHlwengisa kobanyana kuzokuba nesiqiniseko sokuthi imilayo yezokuphepha yamadamu iyathotjelwa.                         
5.3.    UmNyango wezaManzi nezokuHlwengisa njenganje uzaliselela ibuthelelomagama lawo woke amadamu wokulahla lokho okungafunekiko emphakathini namkha wokulahla okungafunekiko eemayini alungele ukufakwa erhelweni “lamaDamu anoBungozi bokuPhepha.” (ama-Dams with Safety Risk)   Eminye imininingwana ngokulahlwa kokungafunekiko emadamini weemayini/weenrhirirhiri zemayini ungayithola ngokuthumela i-email ku- greylingjm@dws.gov.za.               

6.     I-Africa Travel Indaba 
6.1.     Ikhulunyelwa eNkosi Albert Luthuli International Convention Centre e-Durban iNdaba yamaKhambo e-Afrika la kukhona khona abajamele zevakatjhobukelo ngokwahluka kwazo e-Afrika, abavela emazweni we-Afrika angaphezulu kwama-20 bahlanganyele nabanye babe babukisa nangepahlabo yezevakatjhobukelo engaphezulu kwama-350.                
6.2.    Lombuthano-ke uyikundla eqakathekileko yokuhlangana kwabosokghonofundwa bezevakatjhobukelo babelane ngelwazi babe bakhe nokusebenzisana okuzakusekela ukuhluma.                       
6.3.    ISewula Afrika iyazikhakhazisa ngesekelo urhulumende asekela ngalo amabhizinisi amancani, alingeneko kunye namancancani angewabantu bengubo nelutjha kezevakatjhobukelo nekorweni yezokugoma, zamalalo nezokuzigedla.                                                               

7.           Amavowudi Wesabelo Seemali   
7.1.    Iminyango karhulumende seyithomile ukwethula amavowudi wayo wesabelo seemali, ayingcenye yombiko owethulelwa umphakathi ngomsebenzi umnyango owenzileko emnyakeni weemali oqeda ukufa.                    
7.2.    Ihlelo lamaVowudi weSabelo seeMali ePalamende ungalithola kubunzinzolwazi: www.parliament.gov.za/parliament-programme.                  
7.3.    Irherho Lekulumopikiswano Yevowudi Yesabelo Seemali (Amakomidi Womphakathi Aluliweko) ukusukela ngomhla we-16 kuMrhayili wee-2023 ukuyokufika kumhla we-19 kuMrhayili wee-2023.   
 

I-EPC Yemithombo Yezenjiwa Nezamandla.

(Umhlangano Nembikiindaba: Kuqinisekiswe isikhathi sika-13:00

16 kuMrhayili 2023

Good Hope Chamber  

  10:00 – 15:15

I-EPC yezaManzi nokuHlwengisa     

(Umhlangano Nembikiindaba 08:30-09:30 Kusazokuqinisekiswa)

16 kuMrhayili 2023

M46 10:00 – 12:15

I-EPC Yomnyango wezabaSebenzi beMbusweni nokuPhatha (isiKolo seliZweloke sikaRhulumende neKomitjhini yabaSebenzi beMbusweni.   

(Umhlangano Nembikiindaba 10:00-11:00  Kusazokuqinisekiswa)

16 kuMrhayili 2023

Good Hope Chamber 14:00 – 16:15

I-EPC yeZiko likaRhulumende lezokuThintana nokuNikela ngeLwazi

(Umhlangano Nembikiindaba 12:00-13:00  Kusazokuqinisekiswa)

16 kuMrhayili 2023

M46 14:00 – 16:15

I-EPC yezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani

(Umhlangano Nembikiindaba 14:00-15:00  Kusazokuqinisekiswa)

16 kuMrhayili 2023

Good Hope Chamber      16:30 – 18:15

I-EPC yeZiko leeMali leliZweloke

(Umhlangano Nembikiindaba 15:00-16:00 Kusazokuqinisekiswa)

16 kuMrhayili 2023

  M46 16:30 – 18:15

I-EPC yomNyango wezokuThutha

(Umhlangano Nembikiindaba 12:00-13:00 Kusazokuqinisekiswa)

17 kuMrhayili 2023

Good Hope Chamber      15:00 – 17:15

I-EPC yezokuThintana neThekhnoloji  Yamaza woMmoya

(Umhlangano Nembikiindaba 11:00-12:00 Kusazokuqinisekiswa)

17 kuMrhayili 2023

M46 15:00 – 17:15

I-EPC yomNyango wezaNgekhaya

(Umhlangano Nembikiindaba 09:00-10:00 Kusazokuqinisekiswa)

17 kuMrhayili 2023

Good Hope Chamber      17:30 – 19:00

I-EPC yomNyango wezeFundo eSisekelo 

(Umhlangano Nembikiindaba 09:00-10:00 Kusazokuqinisekiswa)

18 kuMrhayili 2023

Good Hope Chamber     14:00 –  16:15

I-EPC yomNyango wokuVuselelwa kweSimilo  

(Umhlangano Nembikiindaba 11:00-12:00)

18 kuMrhayili 2023

Good Hope Chamber    16:30 – 18:15

I-EPC yomNyango wezokuHlela, ukuTjheja  nokuHlola 

(Umhlangano Nembikiindaba 10:00-11:00 Kusazokuqinisekiswa)

18 kuMrhayili 2023

  M46 16:30 – 18:15

ZamaHlathi, zokuThiya iinHlambi nezeBhoduluko.   

(Umhlangano Nembikiindaba 08:30-09:30 Kusazokuqinisekiswa)

19 kuMrhayili 2023

Good Hope Chamber             10:00 – 12:15

I-Ejensi yezeVikeleko loMbuso  

(Umhlangano Nembikiindaba  13:00 -14:00 Kusazokuqinisekiswa)

19 kuMrhayili 2023

  M46 10:00 – 12:15

8.    Ihlelo Lokwethula Abomasipala Umthwalo Wesikolodo     
8.1.    UNqqongqotjhe wezeeMali wethule ihlelo lokwethula abomasipala umthwalo wesikolodo ekuzakucinywa ngalo iinkolodo zabomasipala abazikoloda u-Eskom kobanyana kuzokutjhaphuluka iimali kibomasipala abazakuphumelelisa ngazo izenzelwa ezithembekileko. Abomasipala abazakusizwa lapha kuzakufuneka ukuthi bazalise imibandela eqinileko ema-33 nabazakukghona ukusizwa ngalelihlelo.               
8.2.    Hlangana nemibandela le kubalwa nombandela wokuthi umasipala kumele akghone ukuhlala ahlanganisa ubuncani bemali ebekiweko yegezi namanzi; avikele yoke imali yengeniso ebuthelelwe ngemali ebhadelelwa igezi, namanzi kunye nemisebenzi yokuhlwengisa; akghone nokubhadela isikolodo sakwa-Eskom sanje ntanzi, kwesibili akghone nokubhadela nomthamo wamanzi athunyelwa ngobunengi ngaphambi kokubhadela yoke enye imbadalo yaqobe nyanga.                          

9.           I-Ajenda Ye-Afrika 
9.1.     UMengameli u-Cyril Ramaphosa bekahlanganyele nabanye emhlanganweni wehlandla le-11 we-Regional Oversight Mechanism of the Peace, Security and Cooperation (i-PSC) Framework ye-Democratic Republic of the Congo kunye ne-nesiPhandeni se-Great Lakes, e-Burundi, njengengcenye yokusiza nge-Ajenda ye-Afrika yokuthi nakufika umnyaka wee-2030 zibe seziphelisiwe izipi nokusaphazeka kweengidi.                     
9.2.    UMengameli Ramaphosa ubuye waya nemhlanganweni ongakavami i-Extraordinary Organ Troika Summit Plus e-Namibia. Umhlangano lo uthole umbiko we-SADC Field Assessment Mission e-Eastern Democratic Republic of Congo wabe waqala nependulo yesiphande ngokwehla kwamandla wokuphepha newebangamatlhuwo ephezu komuntu. Umhlangano weenkhulu uvumile ukuthi iHlangano yamaZwe we-Afrika (i-AU) kuzakufuneka ihlanganise imisebenzi ehlukahlukileko yokuncengelela ukuthula nokuphepha ePumalanga ye-DRC.                                        
9.3.    IKhabinethi ikuthokozele ukuthoma kwemikhulumiswano eyendlalela imikhulumiswano hlangana kwamajoni we-Sudan ne-Rapid Support Forces, ethome e-Jeddah, e-Saudi Arabia, ngomhla wesi-6 kuMrhayili wee-2023.  Kuqakathekile ukuthi i-Sudan ibe nokuthula, ibuswe ngurhulumende okhethwe zizakhamuzi; lokhu akukaqakatheki e-Sudan ngokwayo kwaphela, kodwana kuqakatheke kiso soke isiphande nakiyo yoke i-Afrika.   Ngalokho-ke iKhabinethi ikhombela womabili amahlangothi ukuthi akhulumisane ngesivumelwano sokuqeda ukulwa kuzokuphela nomtlhago wabantu be-Sudan.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                         
9.4.    IKhabinethi ithokozile ngokuthi woke amaSewula Afrika atjengise ukuthi afisa ukubuya ekhaya selabuyile khona le e-Sudan eragelelwe kukulwa, ithokozile godu nangesizo iSewula Afrika esize ngalo amazwe esakhelene nawo.                    

10.           Iindaba Zerhwebo
10.1.     IKhabinethi ibikelwe ngokwenzekako eendabeni zerhwebo yabe yatjheja ukuthi ngoNtaka wee-2023 ipahla iSewula Afrika eyithengisele amazwe wangaphandle ingenise imali eyi-R184 wamabhiliyoni.  IKoro eKhiqizako ngiyo ekhambe phambili kinazo zoke ngokwenza imali engaphezulu kwama-R85 wamabhiliyoni ngepahla eyenziwe lapha eSewula Afrika, iKoro yeeMayini yenza R84 wamabhiliyoni, kwase kuthi zokuLima zona zenza amabhiliyoni ali-11 wamaRanda.                              
10.2.     Lelinani lemali elibonakalako, nanyana lingaphasi kancani kunangoNtaka wee-2022, kodwana litjengisa ukuthi umnotho weSewula Afrika unamandla kangangani, ngitjho nanyana ukuhluma komnotho kuphaphela phasi nje. Ipahla ethengiselwe amanye amazwe we-Afrika ihlanganise ama-R41 wamabhiliyoni; lokhu-ke kutjengisa indima amabubulo weSewula Afrika ayenzako ekunabiseni iimakethe zayo ekhonthinenthini ye-Afrika.                   
10.3.     Iimakethe lapho kuphakeme khona irhwebo hlangana nazo kubalwa i-China, ne-Belgium, neTariyana kunye ne-United Arab Emirates, okutjengisa ukuzuza kweSewula Afrika bunqopha ebudlelwaneni bomnotho namanye amazwe.                         

B. Iinqunto ZeKhabinethi  

1.    Iqhinga Elilungelelweko Lokulwa Nokwetjiwa Nokukhukhuthiswa Kweenyamazana Zommango ((NISCWT)   

1.1.    IKhabinethi ivumele iQhinga leliZwe eliLungelelweko lokuLwa nokuKhukhuthiswa kweeNyamazana (i-NISCWT).  Leliqhinga-ke lingelokuthoma lomhlobo onje eSewula Afrika.  Umnqopho walo wokuthoma kuhlomisa iinjamiso zabathobelisimthetho ngamathulusi afaneleko ukuphungula nokukhandela ukuthuwelela komukghwa wokwetjiwa nokukhukhuthiswa kweenyamazana zommango okuyingozi ekuphepheni kwelizwe.
1.2.    Iqhingeli lenza iimphakamiso eziphathekako zokukhuphula amandla wokuthobelisa umthetho elizweni lekhethweli, ekubalwa hlangana nakho nokuqalelelwa kokuphenywa nokutjhutjhiswa kwemilandu kweenqhema zehlanganyela yokukhukhuthisa iinyamazana zommango. I-NISCWT imenyezelwe kubunzinzolwazi bomNyango wezamaHlathi, zokuThiya iinHlambi nezeBhoduluko ku-www.dffe.gov.za               

2.    UmSewula Afrika Owenyulelwe Ukukhethelwa Ukuba Lijaji Lekhotho Yobulungiswa Yamazwe Ngamazwe  (i-ICJ)  
2.1.     IKhabinethi ivumele ukwenyulwa kwebizo likaPhrofesa Dire Tlali kobanyana azokuba mjamelikhetho wesikhundla seJaji leKhotho yezobuLungiswa emaZweni ngamaZwe (i-ICJ) nakubanjwa ikhetho lesijamiswesi ngoSinyikhaba wee-2023.                      
2.2.     U-Dire Tladi unguPhrofesa womThetho wamaZwe ngamaZwe eYunivesithi yePitori, kanti usesikhundleni sokuba nguMengameli weGatja leSewula Afrika leHlangano yezomThetho i-International Law Association abuye abe nanga lilunga lesiGungu se-International Law Association.  Ukhe waba nguSihlalo we-International Law Commission, esijamiso se-UN ethathwa njengesijamiso esiphakela i-ICJ. Phambilini wayemluleki wezomthetho wobuZenda beSewula Afrika e-New York abuye abe ngumeLuleki oKhethekileko kiboNgqongqotjhe bezaNgaphandle beSewula Afrika.                    

3.    Ukuqatjhwa   

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

Abasandukuqatjhelwa Ibhodi Ezijameleko Elawula Ibhodi Yabahloliincwadi Zombelele Ngilaba: 

(a)    UMma. u-Precious Nompumelelo Sibiya; no- 
(b)    Nom. Mojalefa Mosala 

Abaqatjhelwe Ibhodi Yesikhatjhana Yezamanzi EMngeni.  
(a)    UMma. uKhulekelwe Glynnis Mbonambi;
(b)    UNom. Mzimkulu Msiwa;
(c)    UMma. u-Sylvia Thandazile Mhlongo;
(d)    UMma. uHlengiwe Patricia Majozi;
(e)    UNom. Mfanveli James Ndlovu;
(f)    UNom. Sibusiso Wycliff Mkhize; kunye  
(g)    no-Adv. Lavan Gopaul.

C.    Imithethomlingwa 

1.    Umthethomlingwa 2023 Otjhugulula Umthetho WezokuVuselelwa Kwesimilo  

1.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komtlamo womThethomlingwa 2023 oTjhugulula umThetho wezokuVuselelwa kweSimilo.                    
Amatjhuguluko enziwako la aphendula isaHlulelo seKhotho yezomThethosisekelo esikhutjhwe ngoNobayeni wee-2020 ku-Sonke Gender NPC v the President of the Republic of South Africa and others.              
1.2.     Amatjhuguluko la anzinzisa ukuzijamela kweBandla lamaJaji eliHlola amaZiko wokuVuselelwa kweSimilo njengobanyana kutjhiwo esiGabeni 7(2) somThethosisekelo we-1996 weRiphabhligi yeSewula Afrika. Lokhu-ke ngokokuphumelelisa ukusetjenziswa kwesiGaba 88A (1) (b) nesiGaba 91 somThetho wezokuVuselelwa kweSimilo we-1998 (umThetho 111 we-1998).              
1.3.    Ngalokho-ke ukudluliswa komtlamo womThethomlingwa kunqophe ukuphumelelisa amagadango wokulungisa lokho okungakalungi kweengaba ezithileko zomThetho njengoba kusitjho iKhotho yezomThethosisekelo.               

2.    Umthethosisekelo Wokuthenga Ipahla Yombuso 

2.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komtlamo womThethomlingwa wokuThengwa kwePahla yoMbuso. UmThethomlingwa lo ubulala umThetho womNyaka wee-2000 (umThetho Nomboro 5 wee-2000) womThethokambiso oweNyulwako.  
2.2.    UmThethomlingwa otlanywako lo unqophe ukwakha umthetho munye ozakusetjenziselwa ukuthenga ipahla yombuso ube uqede nemikghedlha ekhona emithethweni ephathelene nokuthengwa kwepahla yombuso.                  
2.3.     Ukuqakatheka komtlamo womThethomlingwa wokuthengwa kwepahla lo kukuthi uvula amathuba wokuphumelelisa iminqopho yethu yelizwe, njengamahlelo wokwenza itjhuguluko nje, ukuhlonyiswa ngamandla kwabantu abasikazi, ilutjha, nabantu abanokukhubazeka.                      
2.4.    Uvula nethuba lokukhuthaza ukukhiqizwa nokuthengwa kwezinto ngelizweni nokusekela amandla wokusungula nokurhubhulula, kanti wenyula ukuthengwa kwepahla kibosomabhizinisi abancani nabalingeneko beSewula Afrika.                          

D.    Iminyanya Ezako 

1.        I-Ajenda Yamazwe Ngamazwe 
1.1.    UMengameli Ramaphosa ngomhla we-12 kuMrhayili wee-2023 uzokusingatha ivakatjho likaMengameli we-Bulgaria uNom. Rumen Radev ngevakatjho lomsebenzi. Lelivakatjho-ke lizokuqala khulu ukwakhiwa kobudlelwano bepolitiki nebokurhwebelana, kunye nebokusebenzisana ngeendlela zokuphila. I-Bulgaria solo imsebenzisani oqakathekileko begodu ngomnyaka wee-2022 iSewula Afrika ithengisele ilizwe le-Bulgaria ipahla ebiza amabhiliyoni ayi-R1.96.                                            
1.2.    UMengameli uRamaphosa uzokuvakatjhelwa nanga nguNdunakulu weRiphabhligi ye-Singapore uNom. Lee Hsien Loong ngomhla we-16 kuMrhayili ngevakatjho lombuso elizakuqalelela ukuqinisa ubudlelwano obukhonobu hlangana kwamazwe amabili la. Ngomnyaka wee-2022 iSewula Afrika ithengisele i-Singapore ipahla ebiza imali eyi-R10.3 yamabhiliyoni, yabe yasalelwa ngenye ipahla kileyo. Ipahla engeqakathekileko iSewula Afrika eyithengisele i-Singapore kube yi-aluminium, yidolomayithi ekuthiwa yi-sintered dolomite kunye nesamende i-Portland cement, hlangana nokhunye.                 

2.      Imisebenzi  Yezebhoduluko Yamazwe Ngamazwe Esizokuhlanganyela  Kiyo Esikhathini Esizako 
2.1.    IKhabinethi iwavumele amandla wemikhulumiswano yeSewula Afrika nokuhlanganyela nabanye emButhanweni wesibili weKomidi yemikhulumiswano yaborhulumende (i-INC 2) ngokusilaphaza kweemplastiki kokapha ngitjho nelwandle imbala – i-Internationall Binding Instrument on Plastic Pollution Including Marine Environments, ezokubanjelwa e-Paris, e-France, ukusukela ngomhla wama-29 kuMrhayili  ukuyokufika kumhla wesi-2 kuMgwengweni wee-2023. I-INC isebenza ukwakha isivumelwano sokusilaphaza kweemplastiki, ekubalwa hlangana nalokhu nokusilaphazeka kwebhoduluko lelwandle imbala.             
2.2.     IKhabinethi ibuye yavumela namandla wokubamba imikhulumiswano yehlandla lama-35 yehlelo lezefundo, zamasiko nezesayensi nezokuphilisana kwabantu nemvelo, (i-MAB) ngehlelo le-UNESCO ngaphasi kwehlangano yeentjhaba ezibumbeneko, ezokubanjelwa e-Paris, e-France ukusukela ngomhla we-12 ukuyokufika kumhla we-16 kuMgwengweni wee-2023.                   
2.3.     Amandla wokusebenza anikelwe i-UNESCO MAB ICC kukhuthaza ukuphilisana kuhle kwabantu nakho koke okuphilako kunye nebhoduluko.  ISewula Afrika yathoma ukungena ehlelweni le-MAB ngomnyaka we-1995 eKhonferensini ye-Seville, e-Spain. Njenganje iSewula Afrika isesigabeni sokuphumelelisa iqhinga i-South African National Biosphere Reserve Strategy, elisebenza njengekombandlela ekuphunyelelisweni kweHlelo le-MAB kizo zoke iingaba zeHlelo lokulawula.                    

3.     ISekela LikaMengameli We-Colombia Lizokuvakatjhela ESewula Afrika
3.1.    ISekela likaMengameli u-Paul Mashatile uzakusingathisana nomlinganakhe we-Colombia, oHloniphekileko u-Ksk. Vice Francia Elena Márquez, oliSekela likaMengameli weRiphabhligi ye-Colombia eVakatjhweni loMbuso ngeLesihlanu somhla we-12 kuMrhayili wee-2023. Ivakatjhweli linqophe ukuqinisa ubudlelwano bobubili hlangana kweSewula Afrika ne-Colombia, njengoba i-Colombia ithoma ukutjhujisa ubudlelwano bayo nekhonthinenthi ye-Afrika nje.              
4.     Imihlangano Nembikiindaba Ezokusingathwa Malunga weKhabinethi   
4.1.    UNgqongqotjhe wezeGezi uDorh. Kgosientsho Ramokgopa uzokukhuluma namalunga wembikiindaba ngendima esele yenziwe ekuphumeleliseni iHlelo lamaGadango weGezi (i-EAP) ngeLesihlanu somhla we-12 kuMrhayili wee-2023, nge-iri le-14:00.  Lemihlangano nembikiindaba yaqobe yiveke ivula ithuba lokwazisa iimbikiindaba nesitjhaba soke ngendima esele yenziwe ekurarululeni ukuqinteliswa kwegezi evekeni esuke iqeda ukudlula, kodwana khonapho bekuhlathululwe nangezinto ezingezelela umraro wokuqinteliswa kwegezi ezisuke ziqeda ukwenzeka.                
               
5.       INyanga Ye-Afrika 
5.1.    NgoMrhayili, iSewula Afrika igidinga iNyanga ye-Afrika, esikhumbuzo sokusungulwa kweHlangano yoBunye be-Afrika (i-OAU) ngomnyaka we-1963, namhlanje esele yaziwa ngeHlangano yamaZwe we-Afrika (i-AU).   Ekuwona msebenzi omkhulu we-AU kukhuthaza nokukhwezelela ukuthula nokunzinza elizwekazini le-Afrika.     

 6.    Iphaliswano Lephasi Leenkutani Zebholo Ephayelwa Etafuleni (i-Table Tennis) 
6.1.    Iphaliswano le-ITTF World Table Tennis Championships Final 2023 lizokudlalwa ngomhla wama-20-28 kuMrhayili wee-2023.               
6.2.    Iphaliswaneli lizokudlalelwa e-Durban International Convention Centre, lapho kuzakuba khona nesigaba sabaduna i-Men’s Singles, nesabasikazi i-Women’s Singles, nesivangileko i-Mixed Doubles. IKhabinethi ibafisela itjhudu boke abazabe badlala emidlalweni leyo.       6.3.    I-ITTF World Table Tennis Championships Finals izokuba liliqha lomlando webholo ephayelwa etafuleni, njengoba kungekokuthoma nje ngemva kweminyaka ema-80 ukuthi idlalelwe e-Afrika.                       

7.    Iphaliswano Lebhigiri Yephasi Ye-Netball 
7.1.    Njengoba kusele ama-81 wamalanga ngaphambi kobana kuthome iPhaliswano leBhigiri yePhasi ye-Netball, iKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi ahlale amajadu ngaboLesihlanu bokuKhuthaza uMmoya wephaliswana le-Netball leli, ama-Netball Fridays.          
8.    Ivakatjho Lokuhlola Ukusebenza Kwehlelo Lokuthuthukiswa Kweeyingi (i-DDM)
8.1.    UMengameli u-Ramaphosa uzokubamba iMbizo yobeNgameli yehlandla lobu-8 yeHlelo lokuThuthukiswa KweeYingi (i-DDM) esiYingini se-Cape Winelands, eTjingalanga Kapa ngomhla we-19 kuMrhayili njengengcenye yemizamo karhulumende yokwenza ngcono izenzelwa nokukhuthaza abantu eendaweni ngeendawo nomphakathi woke ukuthi ube yingcenye yokukhulisa iSewula Afrika ndawonye, kungasaleli muntu ngemva kilomzamo.                   
8.2.    Amalunga wesiGungu esiPhetheko khona duze nje azokuthoma umlenze olandelako weHlelo leMbizo njengengcenye yokukhulumisana nabantu, okutjhideza urhulumende ebantwini bekukhuthaze nehlelo lentando yenengi elihlanganyelwe mumuntu woke, kobanyana kuzokurarululwa imiraro ephambili yokusalela emva ngomsebenzi wokuphakelwa kwezenzelwa zomphakathi nokubibhelana kwezinye izenzelwa.                     

E.     Imilayezo  

1.    SIYABATHOKOZISA 
    IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo ku:   

  • Mma. u-Kirsten Neuschäfer ngokuthumba kwakhe iphaliswano elirhanyazelako i-Golden Globe Race lapho athethe khona pheze ama-235 wamalanga athaya ngomkhumbi ngaphandle kwe-GPS nenye ithekhnoloji. Ube kuphela komuntu omsikazi ukungenela leliphaliswano, waba mumuntu omsikazi wokuthoma ukuthumba iphaliswano lokuzomba iphasi ayedwa.        
     

1.    Silila Imbiko 

    IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:  

  • Umtjhotjhozeli weDatjhi owayelwa nombuso webandlululo (i-apartheid) uNom. Klaas de Jonge, umlwelikululeko owayezinikele ngeengazi namathambo, okhe wathokozwa ngonongorwana i-National Order of the Companions of OR Tambo.  U-De Jonge ukhunjulwa ngokukhombela kwakhe ukubhaciswa ema-ofisini wabazenda beDatjhi lapho ahlala khona iminyaka emibili ngoba abalekela ukubotjhwa mapholisa wombuso webandlululo. Ukhunjulwa godu nangomsebenzakhe wokurarulula imiraro emazweni amanengi ekhonthinenthini ye-Afrika.               
  • Isazi sezeembaseli, uNom Ted Blom, obekamafulufulu abe anelwazi elinabileko ngomthethokambiso weembaseli.                
  • USayijeni Lwando Lawrence Bunga, uSayijeni Mario Nel kunye noKhonstabula Lefaka, bamapholisa amathathu wakwa-SAPS abulewe asemsebenzini evekeni ephelako eeyingini lapho bekasebenzela khona, e-Nelson Mandela Metro, ne-Buffalo City Metro ePumalanga Kapa  ne-Atteridgeville, e-Gauteng. Ngaphezu kwalokho, amanye amapholisa amabili abulewe izolo.  IKhabinethi izihlaba ngamagama abukhali izenzo zokubulawa kwabathobelisimthetho begodu lezizenzo izithatha njengengozi ekuphepheni kwelizwe lekhethu. IKhabinethi ilayele ukuthi kungatjhiywa litho nakulandelelwa umtlhala weenlelesi ezibulala abathobelisimthetho belizwe lekhethu.                    
  • Usaziwako oyintandwa yomdlali wegolfu eSewula Afrika, uNom. John Bland (obekaneminyaka ema-77) othumbe abonongorwana abama-36 emdlalweni wakhe webizelo wamatjhumitjhumi weminyaka.        
                

Imibuzo ingathunyelwa:
kuNom.  Michael Currin – UMjaphethe woMkhulumeli kaRhulumende 
Iselifoni: 082 462 7896
 

 

Share this page

Similar categories to explore