Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla tisi-7 Ingci 2013

1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesimo sanyalo

1.1. Ikhabhinethi ihalalisele bantfu baseZimbabwe kanye nemacembu etepolitiki ngekubamba lukhetfo lwephalamende nelwendzawo ngekuthula, ngekuvumelana nangemphumelelo.

Ikhabhinethi income imitamo yaMengameli Jacob Zuma njengeMchumanisi Wemmango Lotfutfukako We-Afrika LeseNingizimu kutiNgcoco Nekubonisa neZimbabwe ekucinisekiseni kutsi onkhe emacembu etepolitiki atinikele kulolukhetfo lolunekuthula.

1.2.  Ikhabhinethi igceke kuhlasela ngebhomu kusakhiwo bekuhlaliswe kuso tisebenti teLihhovisi Lemancusa aseTurkey  eMogadishu, Somalia, labuye futsi lalilela boHulumende kanye nebantfu baseSomalia nebaseTurkey.

1.3.  Ngembi kwekuba Yiminyaka lengema-20 Yenkhululeko, Ikhabhinethi ihlanganyele nesive ekugubheni Inyanga yaBomake ngaphansi kwalesihloko “Umnyakalikhulu Wekusebentisana Kute Kuzuzwe Kuhlonyiswa Kwabomake Ngemakhono Nekulingana Ngekwebulili”.

Lomnyakalikhulu uhlonipha kuzabalaza lokwentiwa bomake kusukela lapho sidlamlilo lesigcamile, Charlotte Maxeke, sahola litsimba labomake eBloemfontein emshucweni wekulwa nemitsetfo yekuphatfwa kwemapasi nga-1913.

Ligalelo lelentiwa bomake ekulweni nemitsetfo yekuphatfwa kwemapasi futsi ngakuletinye tinhlangotsi talomzabalazo wenkhululeko tiyincenye lebalulekile lefake inshisekelo ekubeni khona kwaboMatisi labangemaKhadi labasandza kwetfulwa.

Njengoba sive sigubha imphumelelo  yabomake, Ikhabhinethi nayo imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batsatse luhlangotsi balwe nekuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana babuye bahloniphe emalungelo abomake njengoba agcinwe kumtsetfosisekelo.

1.4.   Ikhabhinethi nayo iphindze livi laMengameli Jacob Zuma laphambilini lekubonga sive kanye nemmango wemhlaba ekwenteni Lusuku Lwemhlaba LwaNelson Mandela  kutsi lube lusuku lolukhulu lolungatange selube khona lwekugubha kutalwa kwaMadiba. Mhla ti-18 kuKholwane tinkhulungwane tebantfu eNingizimu Afrika nasemhlabeni jikelele batinika sikhatsi sekusebenta basite bantfu labeswele.

Ikhabhinethi imeme bantfu baseNingizimu Afrika kutsi besekele kwetfulwa nekumiswa kweLusuku LwaNelson Mandela Lwemidlalo Netemasiko eNkhundleni Yetemidlalo i-FNB, eJozi, mhla tili-17 Ingci. Emabhokobhoko atawudlala ne-Argentina, Bafana Bafana batawudlala neBurkina Faso bese kutsi Licembu lalabakhulile leliBhola laseNingizimu Afrika lona lidlale neTaliyane, bese kutsi ntsambama sekulandzela ikhonsathi yemculo wabososatiwako.

Yonkhe imali letawutfolakala lapho itawuyiswa kumklamo wesibhedlela sebantfwana iNelson Mandela.

Ikhabhinethi nayo futsi iphindze yamema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi " Batsatse Tinyatselo; Bashisekelele Ingucuko (futsi) Bente Tonkhe Tinsuku Tibe Lusuku LwaMandela".

Ikhabhinethi iyachubeka nekumema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke bacabange babuye bathantazele Mengameli wayitolo Nelson Mandela njengoba elulama ekwelashweni nje.

1.5. Ikhabhinethi iyadzabuka ngekusishiya emhlabeni kwaloyo bekaLijaji Lelikhulu Pius Langa lobekwe endlini yakhe yekugcina mhla titi-3 Ingci 2013 ngekuNgcwatjwa Ngendlela Lekhetsekile Yembuso. Ikhabhinethi iletsa emavi endvundvuto emndenini, kubangani kanye nakulabo bekasebenta nabo.

Loyo bekaLijaji Lelikhulu Pius Langa utawukhunjulwa ngeligalelo lakhe lalifaka eMzabalazweni Wenkhululeko, kuvikela kwakhe intsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo wetfu kanye, nalakwente kamuva nje, umsebenti wakhe kuKhomishini Yekukhululeka Kwemaphephandzaba.

1.6 Ikhabhinethi iyatibona tingucuko letinhle letentiwe kumkhakha wetemfundvo, ikakhulu kuciniswa kweSitatimende Senchubomgomo Yekharikhulamu Nekuhlola kanye nekwesekela kwabothishela lokuchubeka njalo ekuphunyelelisweni kwato. Ikhabhinethi yemukele kusungulwa kweLitsimba Lekusebenta lelimiselwe kulawula kuphunyeleliswa Kwekharikhulamu Yelulwimi Lwetimphawu LwaseNingizimu Afrika nga-2014 kusukela kuLibanga R kuya kuleli-12, ngekuhambisana nesimemo saMengameli sekutsi lulwimi lwetimphawu lutsatfwe njengelulwimi lolusemtsetfweni. Lekharikhulamu lensha itawenta bonkhe bantfu bakwati kutfola ematfuba etemfundvo.

1.7 Ikhabhinethi imema labo labenta matikuletjeni nyalo nga-2013 kutsi babhalise nyalo etikhungweni tetemfundvo lephakeme kute bakwati kungena nga-2014 ngekuhambisana nemkhankhaso iKhetha weLitiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha lotsi Bhalisa Nyalo!

Bafundzi bakhutsatwa kutsi bacabangisise ngetinhlobo temisebenti labayifunako babese bahlola tidzingo tabo tetimali. Bafundzi bakhunjutwa ngeSikimu Sekusita Bafundzi Ngetimali Savelonkhe lesisita ngetimali bafundzi labafanele ngekwemfundvo nalabaswele.

1.8 Ikhabhinethi ihalalisa kwetfulwa kweshaneli yetindzaba tamabonakudze letawusakata ema-awa langema-24 letfulwe Yinhlangano Yetekusakata yaseNingizimu Afrika  lephendvula kukhula kwelizinga lekufunwa kwetindzaba takamuva letimayelana nemikhosi noma-ke tehlakalo letibalulekile kuvelonkhe noma emhlabeni wonkhe lebuye futsi inikete bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika livi nenkhundla.

1.9 Ikhabhinethi ihalalisela babhukushi Cameron van der Burgh, Chad le Clos naGiulio Zorzi lebente lelive latigcabha ngekutsi bawine timendlela eNhlanganweni Yemhlaba Yetekubhukusha  Yebushampeni Bemhlaba ye-15 (FINA)  eBarcelona.

1.10 Ikhabhinethi ifisela eMasulumane aseNingizimu Afrika tilokotfo letinhle ekugubheni umkhosi wawo we-Eid.  Ikhabhinethi ibuye futsi ifisele Ummango weMajuda waseNingizimu Afrika tilokokotfo letinhle tenyanga lenenjabulo ye-Elul.

2. Tinkhulumiswano netincumo teKhabhinethi letihamba embili

2.1.  Ikhabhinethi ivume kutsi kucalwe inchubo yetingcoco tekubonisana mayelana  Nekuma Kwenchubomgomo Yemanti Avelonkhe teLitiko Letemanti.

Inhloso yekubuyeketwa kwalenchubomgomo kutfola nekulungisa nanome nguyiphi imiphumela lengakahloswa kanye netikhala letikutinchubomgomo temanti tamanje.

Loku kucondziswe ekuzuzeni Umgomo waHulumende wekufinyelela emanti ngalokukulinganako nalokuchubekela embili ngalokungenamkhawulo.

Letimo letibuyeketiwe talenchubomgomo titawusita ekucondziseni kabusha emanti, emkhatsini walokunye, kubasebentisi bemanti labebancishwe emanti phambilini. Titawenta siciniseko sekutsi kute timiso temanti letivimbela imimango, ikakhulu imimango yasemaphandleni lete imitfombo yemanti.

2.2. Ikhabhinethi ivume kushicilelwa kweNchubomgomo Yemphahla Yengcondvo Yavelonkhe, kute kutsi bantfu bente tiphakamiso ngayo sikhatsi lesingemalanga langema-30.

Lenchubomgomo ihlose kwenta kuhambisana ngalokuphelele nekulungisa tonkhe tinkinga letiphatselene nemphahla yengcondvo, letikhona kuyo yonkhe imikhakha, kufaka ekhatsi: tekuhweba, isayensi, tekulima kanye netemphilo. Ngako-ke, kunesidzingo sekusebentisa inchubomgomo yinye emazingeni avelonkhe newemhlaba levela kuHulumende.

2.3.  Ikhabhinethi ivume luhlakamsebenti lolumiselwe kulandzelela takhamuti lolubitwa ngekutsi “Ikhabhinethi ivume luhlakamsebenti lolumiselwe kulandzelela takhamuti lolubitwa ngekutsi vela kuHulumende.a yengcond.
Ematiko ahulumende labandzakanyeka ekwetfulweni kwetinsita kubantfu, adzingwa kutsi, alungise tinhlakamsebenti tawo telulandzelela nekuhlola kute tifake ekhatsi tindlela tekufaka ekhatsi imibono naloko takhamuti letihlangabetene nako mayelana nekwetfulwa kwetinsita. Loko kwakha sisekelo sekufaka ekhatsi kulandzelela lokumiselwe kutakhamuti kundlela yahulumende yekulandzelela.

Kuloluhlakamsebenti, kulandzelela lokumiselwe kutakhamuti kuchaza indlela yekulandzelela kusebenta kwahulumende lokugcile kuloko takhamuti letetayelekile letihlangabetene nako kute kuciniswe kutiphendvulela kwebantfu kubuye futsi kuchube kwentiwa kancono kwetfulwa kwetinsita.

2.4.  Ikhabhinethi ivume iMitsetfotimiso Yekuphatfwa Kwetimali Tahulumende Nematsimba Ekuphatsa Timali.

Lemitsetfotimiso iniketa inkhombandlela lemayelana nekutsi emandla eSiphatsimandla Lesiphetse abelwa kanjani Sisebenti Lesitiphendvulelako nekwendlulela kutimiso letincane njengoba kubekiwe kuMtsetfo Wetinsita TaHulumende kanye nakuMtsetfo Wekuphatsa Timali TaHulumende.

Lemitsetfotimiso yenta inchubo yekuphakela emandla ibe lula, lokutawukhutsata kwetfulwa kwetinsita kahle nangemphumelelo.

Indvuna Yetemisebenti Yahulumende Nekuphatsa itawuchubeka ichaze leMitsetfotimiso kanye naloko letikucondzako esikhatsini lesitako.

2.5.  Ikhabhinethi ivume letivumelwano letilandzelako kutsi tivunywe ePhalamende ngekwemibandzela yeSiganba 231 seMtsetfosisekelo weRiphabliki yaseNingizimu Afrika:  Kwekucala, Kufinyelela kweNingizimu Afrika eSivumelwaneni sekusungulwa kwe-Indian Ocean Tuna Commission (IOTC), Kwesibili Sivumelwano i-Conservation of Southern Bluefin Tuna (CCSBT) kanye neKwesitsatfu Sivumelwano Setindlela Letibukene Netikhumulo Temikhumbi tahulumende Tekuvikela Nekucedza Nya Kudvweba Tinhlanti Lokungekho Emtsetfweni, Lokungabikwa naLokungalawulwa (IUU) Kwenhlangano Yamhlabuhlangene Yekudla Netekulima (FAO).

Indvuna Yetekulima, Temahlatsi Netinhlanti nayo iwungenele lomhlangano kute ichaze kabanti ngekubaluleka nemali lokutawuyiletsa kumboni yekudweba neligalelo lekutawulifaka ekukhuliseni umnotfo wetfu.
2.6.  Ikhabhinethi iphasise kutsi iNingizimu Afrika itawemukela ingenise Inkomfa Yemacembu (COP) ye-11 kuNkomfa ye-Abidjan eKapa kusukela mhla tingema-24-28 Indlovulenkhulu 2014.

Inkomfa ye-Abidjan ingulesinye seTivumelwano Tetilwande Tetigodzi letili-18 lapho khona tinhlelo tekusebenta tentiwa Luhlelo Lwesimondzawo Lwamhlabuhlangene njengencenye yekuphumelelisa i-Ajenda ye-Stockholm ya-1972.

Lenkomfa iniketa luhlakamsebenti lwetemtsetfo lwekubambisana kwesigodzi emkhatsini wemave latsintsekako kutsi asebentisane ekusombululeni tinkinga letihlangene tesimondzawo selugu nelwandle lanato.
Umtimba lophakeme lotsatsa tincumo weSivumelwane se-Abidjan yiNkomfa Yemacembu  ngumhlangano lobanjwa njalo ngeminyaka lemibili lohlanganisa Tindvuna Tesimondzawo kanye netingweti tebucwepheshe temacembu lanemaKontileka, kanye nemave labukelako, nalamanye ema-ejensi aMhlabuhlangene kanye netinhlangano letingekho ngaphansi kwaHulumende.

2.7.  Ikhabhinethi yatiswa ngalombiko wekuhlanganyela kweLitsimba laseNingizimu Afrika kuKhomishini Yemhlangano waMhlabuhlangene Lemayelana Nesimo Sabomake yema-57, lebewubanjwe mhla titi-4 kuya kumhla tili-15 Indlovulenkhulu 2013.

Umhlangano wema-57 bewubanjelwe eNhlokohhovisi yaMhlabuhlangene eNew York, futsi indzikimba lebeyihamba embili beyitsi eKucedvwa Kwebudlova lobentiwa kuBomake neMantfombatana”e
Kwentiwa kutinikela lokunyenti kwabuye futsi kwemukelwa njengetincumo ngulabo labahlanganyele ekucedzeni budlova lobentiwa kubomake nemantfombatana. Ikhabhinethi imeme onkhe ematiko ahulumende kutsi ahlanganyele ekuphunyelelisweni kwalokutinikela.

2.8. Ikhabhinethi ivume kwetfulwa kwembiko wenchubekela embili yeLubuyeketo Lwengculazi Lwemhlaba Lwesigaba Lesisemkhatsini eMhlanganweni Jikelele waMhlabuhlangene. Lombiko uphendvula Sifungo Setepolitiki lesimayelana nalokucondziwe lokulishumi kweLigciwane Lesandvulelangculazi Nengculazi lokususelwe kutinkhomba letibalulekile letibekiwe. Ikhabhinethi income Litiko Letemphilo ngembiko lokhombisa kutsi iNingizimu Afrika isendleleni lefanele yekuzuza tinkhomba letinyenti letibalulekile nakufika sikhatsi semncamulajucu lesibekiwe, 2015.

2.9 Ikhabhinethi yatiswa ngekuphunyeleliswa kweSigaba 100 (1) (b) kungenelela kuSifundza saseLimpopo. Banconywa kulokwatfolwa lokubalulekile kumbiko lophenyako, kungenelela lokwentiwa nenchubekel’ embili leyentiwe kute kube ngumanje. Babuye futsi banconywa kutindzaba letisengakaphetfwa letisadzinga kuphetfwa.

  Mhla tingema-31 Kholwane 2013 sikweleti lebesisele bekungu-R3,3 wetigidzigidzi kumalisikweleti lengu-R1,7 wetigidzigidzi ngesikhatsi icashelwa ngeliso lelibukhali ngeNgongoni 2011.

Ngemuva kwekudvumisa tindlela tekulungisa letihleliwe kulamatiko lasihlanu lalawulwako, Ikhabhinethi ivumile kutsi Likomidi Letindvuna lingachubeka licale inchubo yetinyanga letisitfupha yekwendlulisa kulawulwa kweLimpopo likwendlulisele kuNdvunankhulu kunye neSigungu sakhe Lesiphetse lesisha. 

Ikhabhinethi ivumile kutsi kuchutjwe neluphenyo lwetintfo letifuna kwenta tintfo tingahambi kahle nalapho futsi kutfolakele kutsi bantfu abakahambisi ngendlela lefanele tinchubo tekutfola tintfo letidzingekako, kutawubese kusetjentiswa tinchubo letifanele tekucondzisa tigwegwe. Kutawubuye kube nalomunye umhlangano ngesikhatsi lesifanele lapho khona Likomidi Letindvuna litawubika kabanti.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1.  Ikhabinethi ivume kungeniswa kweMtsetfosivivinyo Wekukala Ng`emtsetfo ePhalamende.

Lomtsetfosivivinyo wentelwe kukhombindlela konkhe lokwentiwe yimboni nayihweba isebentisa tikali, emamitha kanye netisetjentiswa tekukala kutsi kuyanemba.  Lomtsetfosivivinyo uhlose kukhutsata kuhweba lokufanele, kuvikela temphilo yebantfu nekuphepha kanye nesimondzawo. Lomtsetfosivivinyo utawubuye ulungise tinkinga temagebe eMtsetfo Wekukala Wetimboni wanga-1973 okhona  nyalo.

Lomtsetfosivivinyo ubaluleke kakhulu ekwenteni kancono Simiso setebucwepheshe baseNingizimu Afrika lokufaka ekhatsi Emazinga, Kuciniseka Ngekhwalithi, Kufaneleka neNchubo yekukala (SQAM).

3.2. Ikhabinethi ivume kungeniswa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Temitsi Nalokusamitsi Lokuphatselene Nayo wanganga-2012 ePhalamende.

Lomtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo Wetemitsi Nalokusamitsi lokuphatselene nayo, wanga-1965 (Umtsetfo Nombolo. 101 wanga-1965) njengoba kuchitjiyelwe nguMtsetfo 72 wanga-2008. Lomtsetfosivivinyo ufuna kusungula siphatsimandla sekulawula imitsi lesikahle nalesiphumelelako futsi lesinemandla.

4. Kubekwa etikhundleni

Ikhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba labalandzelako:
4.1. Phrofesa Edith Veronica Vries ubekwe waba nguMcondzisi Jikelele weLitiko Letekulima, Temahlatsi Netinhlanti.
4.2. Nks. Duduzile Charity Baby Mbongwa ubekwe waba Lisekela Lemcondzisi Jikelele: Temasu Nekusebenta eHhovisi laMengameli.
4.3. Nks. Loraine Elzabe Rossouw ubekwe waba Sisebenti Lesikhulu Lesibukene Netetimali  kuLitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo.
4.4. Ikhabhinethi iyavumelana nesincumo sekutsi Mengameli abeke esikhundleni Phrofesa Fiona Tregenna kutsi abelilunga lelingakabekwa ngalokuphelele leLibandla Letekuchudzelana sikhatsi lesiminyaka lesihlanu kusukela mhla lilu-1 Inyoni 2013.
4.5.  Ikhabhinethi ibonile yabuye yabeka laba labalandzelako kutsi babe kuBhodi ye-Ejensi Yekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane sikhatsi lesiminyaka lemitsatfu kusukela mhla lulu-1 Inyoni 2013 kuya kumhla tingema-31 Ingci 2016.
a) Dkt. Ivor Zwane (uphindze uyakhetfwa futsi)
b) Dkt. Marius Venter (uphindze uyakhetfwa futsi)
c) Mnu. Mojalefa Mohoto (lomelele Litiko Letekuhwebelana Netetimboni).
4.6. Ikhabhinethi ibonile yabuye yabeka Nks. Thabang Sophie (Peppy) Kekana kutsi abe lilunga leBhodi Yelotho Yavelonkhe  sikhatsi lesiminyaka lesihlanu kusukela mhla lulu-1 Inyoni 2013 kuya kumhla tingema-31 Ingci 2018.

Sitatimende sikhishwe Tekuchumana TaHulumende (GCIS)
Imibuto ingacondziswa ku: Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi)
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore