Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-7 Inhlaba 2017

IKhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla ti-7 Inhlaba 2017, eTuynhuys, eKapa.

1. TINDZABA LETIMCOKA EVENI

1.1 Ikhabhinethi iyaphindza igcizelela simemo saMengameli Jacob Zuma sekumema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlangane balwe nebudlova nekuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana, iyaphindze futsi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batsatse tinyatselo letiphutfumako tekucedza loluhlupho emimangweni yetfu. Loku kulandzela kuvakasha kwaMengameli e-Elsies River eKapa ayokwesekela Imbizo Yekulwa neBugebengu. Lokuvakasha kuphindze kwagcamisa kuhlaseleka kalula kwabomake nebantfwana emmangweni.

Mengameli uphindze wabuyela wayobuka lendzawo wayobuka letinsayeya letinyenti tebugebengu nekubulawa ikakhulu kwebantfwana nekutsi tiphatsimandla tekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo tingatenta kancono kanjani tinsita tato kulommango.

1.2 Ikhabhinethi iyakwemukela kukhishwa kweLuhlayo Lwemakhaya Lolwetayelekile lwanga-2016, loluchubekako nekukhombisa inchubekelembili ekufezekisweni kwetinhlelo tahulumende kwenta kancono timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu imimango lebeyincishwe ematfuba phambilini. Lubalobalo lukhombisa kutsi hulumende uyaphumelela ekunikeni bantfu tindlu, linani lemindeni yaseNingizimu Afrika lehlala etindlini tesibonelelo sahulumende noma emakhaya latfola sibonelelo sembuso likhuphuke lesuka ku-5% nga-2002 laya ku-13,5% nga-2016. Loluklayo luphindze futsi lukhombisa kutsi tinhlelo tahulumende nelusito lwetenhlalo lukhombisa kukhula kusuka ku-12,7% nga-2003 kwaya ku-29,7% nga-2016.

Kukhona futsi nekukhula lokubonakalako kwesibalo sebantfu labafakelwe emanti, gezi kanye nebatfola tinsita tekuhanjiswa kwendle, lokuyinkhomba lebalulekile yekutimisela kwaHulumende waseNingizimu Afrika ekulungiseni tiphosiso tesikhatsi selubandlululo nekuniketa bonkhe bantfu tinsita letisisekelo.

Ikhabhinethi, nanoma kunjalo, ikucaphele kutsi nanoma nje sikhula sibalo sebantfwana lababhalisela kufundva kutikhungo temfundvo lephakeme, kepha sikhula kancane, bange-3,3% bantfu lamansundvu labaneminyaka yebudzala kusuka ku-18 kuya ku-29 bebafundza nakucatsaniswa na-18,8% webantfu labamaNdiya/labama-Eshiya na-17,5% webantfu labamhlophe lababontsanga. Bange-3,5% kuphela bantfu labangemakhalatsi labebafundza nga-2016.

Loluklayo luphindze futsi lwakhombisa kwehla nge-23,8% kwaya ku-11,8% wemindeni lehlangabetene nendlala, lokukhombisa inchubekelembili ekulungiseni imimango lephuye ngalokwendlulele.

1.3 Ikhabhinethi ilwemukele Luklayo Lwekota Lwetisebenti lwekota yekucala yalomnyaka lukhombise kutsi temnotfo tengeta imisibenti le-144 000. Lamanani asimamiswa kukhula kwelinani lebantfu labafuna imisebenti bantfu labange-433 000. Ikhabhinethi iyachubeka nekutinikela ekubambisaneni nemkhakha lotimele kanye newetisebenti emitameni yayo yekulungisa tinsayeya talelive tekungacashwa.

1.4 Ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kwePaki Yetimboni iBabelegi eHammanskraal njengencenye yemasu ahulumende ekutfutfukisa umnotfo nekwakha ematfuba emisebenti kulendzawo. Lepaki lebite tigidzi letinge-R42 iyincenye yeLuhlelo lwahulumende Lwekuvuselela Emapaki Etimboni futsi ingenye yemapaki lasitfupha lavuselelwako kulo lonkhe lelive kulungiselela kutfutfukiswa lokubanti kwemnotfo netimboni.

Ikhabhinethi ikhutsata timboni nemabhizinisi endzawo kutsi ticabange ngekuvula emagatja emabhizinisi ato kumapaki etimboni kute titfole tindlela letinyenti letehlukene letikhona tekwelekelela kutsi batfutfukise ngalokuchubekako emabhizinisi ato

1.5 Ikhabhinethi yatjelwa yiNdvuna yeTimali, Mnu Malusi Gigaba, ngemanani Emkhicito Wonkhe Welive (i-GDP) weNingizimu Afrika, lonciphe nga-0,7% ekoteni yekucala yanga-2017. Lomphumela we-GDP lobe mubi kunaloko bekulindzelwe ungaphasi kakhulu kuneLubuyeketo Lwelwabiwomali lwanga-2017, lolwahabisa kukhula nga-1, 3% kwe-GDP yanga-2017. Loku kubangelwe, emkhatsini waletinye tintfo, kuncipha kwemkhakha wekukhicita, wekuhweba, wekupheka kanye newetetindzawo tekulala.

Nanoma kunjalo, umnotfo wesekelwa kukhula kwemkhakha wetimbiwa netenkwali letakhula nge-12.8%. Tekulima, temahlatsi netinhlati takhula nge-22,2% ekoteni yekucala ya-2017.

Kukhona tinkhomba tekuvuka kwemnotfo lelive lelingatigwadlula kute linike emandla umnotfo walo. Loku kufaka ekhatsi kwenta kancono kukhula kwemnotfo wemave emhlaba, kuzitsisa tintsengo tetimbiwo, simo selitulu lesikahle, kuniketwa kwagezi lokwetsembekile kanye nebudlelwane lobuhle ekhatsi kwetisebenti nebacashi.

Ngalokuphutfumako, Ikhabhinethi imema emabhizinisi, tisebenti kanye nemmango ngebubanti bawo kutsi babambisane nahulumende ekuciniseni luhlelo lwetfu lwekukhula kwemnotfo kanye nekwenta kancono kutetsemba kute kuvinjwe kwehla kanye nekubeka umnotfo endleleni lephakeme kakhulu, kute kutfolwe kukhula kwemnotfo lokuphelele. Mayelana naloku Indvuna yeTimali itawuhlangana nebaholi bemabhizinisi ngekwemtamo wekwakha emasu ekulwa nekwehla kwemnotfo nekutfola kukhula lokuphelele.

Ikhabhinethi ivume kwetfulwa kwenkhulumo kubetindzaba lokutawentiwa yiNdvuna yeTimali yabelane nebantfu baseNingizimu Afrika ngetinyatselo tekungenelela hulumende latawucala kutenta kuloluhlakamsebenti lwelwabiwotimali lwamanje. Ikhabhinethi icinisekisa ngalokuphelele luhlakamsebenti lwelwabiwomali lolwemukelwe lwalelive.

1.6 Ema-ejensi labuka emazinga etemnotfo iFitch kanye neStandard & Poor alicinisekisile lizinga letikweleti lemali yangaphandle laseNingizimu Afrika lesikhatsi lesidze kutsi ngu-‘BB+’.

Loku kwenteka emkhatsini wekukhulumisana kweNdvuna Gigaba nemkhakha lotimele kucinisekisa kubambisana kwahulumende, emabhizinisi, tisebenti netinhlangano temmango kuyachubeka, nekutsi tetsembiso letentiwe tiyafezekiswa.

Ikhabhinethi iyakuphindza kugcizelela kutsi bantfu baseNingizimu Afrika bafanele kutsi bachubeke basebente kanyekanye ngekubambisana, ikakhulu ngetikhatsi letimatima baphindze futsi basebente ngekutikhandla kucinisekisa kutsi lelive liyaphindza libuyelwa simo salo sesigaba setekutjala imali.

1.7 Ikhabhinethi iyatemukela tingcoco letentiwe kuLikomidi Letekulawula Lelihlangene leNhlangano Yemave AseNingizimu Melika Langakhokhisani Umtselo Wekuhwebelana (i-MERCOSUR) kanye neNyonyane Yetekuphuma Nekungena Kwemphahla yaseNingizimu ne-Afrika (i-SACU) letisandza kubakhona kulelive.

Emave langamalunga avumile kubambisana ekubukisiseni ematfuba ekukhutsata Sivumelwane Setekuhwebelana Lesicontwako (i-PTA) se-MERCOSUR ne-SACU ngekufaka ekhatsi ema-ejensi abo lakhutsata kuhwebelana, imikhandlu yekuhwebelana, umkhakha lotimele, kanye nemahovisi emancusa emave angaphandle. Sivumelwano se-MERCOSUR ne-SACU sinika batsengisi bendzawo labatsengisela lamanye emave litfuba lekutsi batsengele emave lanebantfu labangetulu kwetigidzi letinge-280 imikhicito yabo.

Ikhabhinethi imema bonkhe balelive labatsengisa imikhicito yabo ngaphandle kulamanye emave kutsi basebentise lelitfuba le-PTA njengoba manje imikhicito yendzawo seyiyakwati kutsengiselwa emave langamalunga e-MERCOSUR ngemtselo wekuhwebelana lonesephulelo.

1.8 Ikhabhinethi ivakalise kudzabuka ngesincumo se-United States of America (i-USA) sekuphuma kuSivumelwano saseParis.

LeSivumelwane saseParis, lesitawusebenta ngalokuphelele nga-2020, simiselwe kuminikelo lencunywe ngemave wona ngekwawo ngekwemigomo lavumelane ngayo njengemave emhlaba.

INingizimu Afrika seyicele i-USA kutsi isibuyekete lesincumo sayo bese itinikela kabusha kulesivumelwano semave emhlaba.

1.9 Isivumelwano Sekusebentisana lesisemkhatsini weNovartis, Umkhandlu waseNingizimu Afrika Wetelucwaningo Lwetekwelashwa kanye neLitiko Letesayensi Netheknoloji, sivula indlela yekufukula umtsamo nekhwalithi yekulinga tekwelashwa nekwakha emakhono ekucwaninga kulelivekati.

Lesivumelwano sitawuvumela tinhlelo tekucwaninga letihlangene ngetifo letikhetsiwe letitsatselwanako naletingatsatselwana, kwenta kancono kufinyelela kwetigulane taseNingizimu Afrika imitsi yesimanje, kanye nekwakha emakhono ekucwaninga nekutfutfukisa alelive kanye newalelivekati.

Ikhabhinethi ikholelwa ekutsini kusenematfuba lamanyenti ekubambisana kwemikhakha yangasese neyahulumende, futsi iyakholwa kutsi kungahola indlela ekulungiseni letinsayeya letinyenti letimcokalesibukene nato.  

1.10 Ikhabhinethi iyawemukela Umbiko wanga-2017 weNhlangano Yemave Emhlaba Yetikhomfa Netingcungcutsela, lochubeka nekubeka iNingizimu Afrika njengendzawo yemikhosi yetemabhizinisi lephakeme e-Afrika naseMiddle East. Lombiko wakhishwa ngeNkhwekhweti 2017 eFrankfurt, eGermany.

INingizimu Afrika iyachubeka nekuba yindzawo ledvume kakhulu emhlabeni yekuvakashelwa futsi iyachubeka nekuba sezingeni leliphakeme kuluhlu lemave emhlaba letekuhamba netekuvakasha lolukhishwe yiForamu yeTemnotfo yeMave Emhlaba (i-WEF) ngaMabasa 2017.

Ikhabhinethi ingatsandza kubona emadolobha lamancane lamanyenti aseNingizimu Afrika efaka ticelo tekubamba  imihlangano lemincane lapho khona angahlangabetana netidzingo tekungenisa. Loku kutawusita ekwenteni kancono kusatjalaliswa kwetekuvakasha tiphumele ngale kweminyele yemadolobha lamakhulu kuphindze futsi kusabalalise ingcebo lekhicitwe ngulemikhosi ngalokulinganako.

1.11 Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bacaphele tindzaba letingemanga, ikakhulu lokwandza kwekufakwa etinkhundleni tekucocisana nge-inthanethi kwetindzaba letingemanga temantfombatana nabomake labalahlekile, labatfunjiwe nalabashushunjisiwe. Kubhedvuka kwebudlova lokusandza kwenteka KwaMashu, dvute neDurban lokumayelana nemibiko lengemanga yekutfunjwa kulendzawo kanye nekutfunjwa kwentfombatana lokutsiwa kwenteke eNaledi, eSoweto bantfu labahamba nge-Toyota Quantum lebekubhalwe netinombolo tayo tekubhaliswa yagcwala tonkhe tinkhundla temmango tekucocisana nge-inthanethi lokwatsi ngemuva kwesikhatsi kwatfolakala kutsi ngemanga.

Letindzaba letingemanaga nekwendlulisa lwatiso lolungemanga kwetfusa imimango yetfu kantsi futsi kucitsa sikhatsi nemitfombolusito yemaphoyisa. Sicela bantfu kutsi bayekele kufaka nekwendlulisa tindzaba letingemanga etinkhundleni temmango tekucocisana nge-inthanethi, kute kube ngulapho sebakucinisekisile kuba ngito kwato.

1.12 Ikhabhinethi iyicaphele ngekukhatsateka lokukhulu imibiko yebetindzaba ‘yetincwadzigezi letishicilelwe ngete kwemvume lekuhloswe ngato kutsi kumbandzakanyeke Tindvuna, tikhulu tahulumende kanye nebantfu ekutsini kukhona lokubi labakwentile.

Ikhabhinethi itinikele ngalokuphelele elulawulweni loluhle katsi futsi ngaso sona leso sikhatsi, iyakucondza kutsi bonkhe bantfu batsatfwa njengalabete licala kute kube ngulapho kuba nebufakazi bekutsi banelicala ngekwemibadzela yeMtsetfosisekelo wetfu.

Ikhabhinethi icela bonkhe labo labanelwatiso mayelana netento letingekho emtsetfweni tikhulu tahulumende noma Tindvuna kutsi batise ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kute kutsi kwentiwe luphenyo.

Iyati kutsi akhona emacala lasavuliwe vele, futsi emaphoyisa enta luphenyo lolufanele. Bonkhe labatsintfwa nguletincwadzigezi bacelwa kutsi basebentisane nema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo.

Mengameli Zuma uticitsile tinsolo letashicilelwa liphephandzaba langeLisontfo tekutsi utsenge indlu eDubai e-United Arab Emirates.

2. TINCUMO TEKHABHINETHI

2.1 Ikhabhinethi yatiswa ngemibiko yekusebenta yenchubekelembili yekota yesine yanga-2016/17 (Bhimbidvwane - Indlovulenkhulu 2017) yekufezekiswa kwemiphumela yalokubekwa embili.

Kwengamela kweKhabhinethi kufezekiswa kweLuhlakamsebenti Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini lwanga-2014 kuya ku-2019, lwente kwaba khona kwetfulwa kwetinsita lokuncono. Loku kusisondzeta ekuzuzeni Umbononchanti wanga-2030 weLisu Lekutfutfukisa Lavelonkhe (i-NDP).

Hulumende sewente inchubekelembili lebonakalako ekufezekiseni imiphumela yakhe yalokubekwa embili loku-14 kanye nekuchubela embili imigomo ye-NDP. Kuphindze futsi kwabonwa netinsayeya letitsintsa kufezekiswa kanye netinyatselo letifanele kutsi titsatfwe tekwenta kancono kwetfulwa kwetinsita.

Luphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Netekwatisa (i-GCIS) lenta emalungiselelo emihlangano yetindvuna temaklasta lahlukene nebetindzaba lehlelelwe kutsi itawentiwa kusukela mhla ti-9 kuya kumhla ti-18 Inhlaba 2017. Ishejuli lelungisiwe yakamuva itawufakwa ku: www.gov.za.

3. IMIKHOSI LETAKO

3.1 Mengameli Zuma wetfule Inyanga Yelusha ngaphasi kwalengcikitsi “Umnyaka wa-OR Tambo: Kutfutfukisa Kuhlonyiswa Kwelusha Ngemnotfo”, ngemhlangano weLicembu laMengameli Letindzaba Telusha. Loku kwahlanganisa ndzawonye hulumende nebaholi betinhlangano telusha, lababukete inchubekelembili ekutfutfukisweni kwebantfu labasha kutenhlalo netemnotfo.

Tindvuna neMasekela eTindvuna titawenta imisebenti leminyenti leyehlukene lokuhloswe ngayo kukhutsata kutfutfukiswa kwelusha nekuhlonyiswa emakhono. Umkhosi weLilanga Lelusha Lavelonkhe utawugujwa eVentersdorp, eNyakatfo Nshonalanga mhla ti-16 Inhlaba 2017. Lona ngumnyaka wemkhosi weminyaka lenge-41 weTibhelu taseSowetho futsi lokugujwa kwalomkhosi kusikhumbuto sekutsi bantfu labasha kulelive bebadvosa embili eMzabalazweni wetfu.

Ikhabhinethi ikhutsata bonkhe bantfu labasha kutsi bahlanganyele emisebentini yeLilanga Lelusha kanye nekutsi bakusebentise konkhe kwesekwa nemitfombolusito hulumende lakwente kutsi kube khona kute kutsi kwentiwe kancono loko labalindzele kuphumelela kuko kanye nekutfutfukisa kuhlanganyela kwabo kutemnotfo.

3.2 IKHOMFA YELUSHA YAHULUMENDE WASEKHAYA

Indvuna yeLitiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko, Mnu. Des van Rooyen, utawuchuba Ikhomfa yaHulumende Wasekhaya kusukela mhla ti-19 kuya kumhla tinge-22 Inhlaba 2017, ngaphasi kwengcikitsi “Bantfu labasha bahola itfutfuko”. Lekhomfa itawetfula Iforamu Yekutfutfukisa Lusha Yahulumende Wasekhaya. 

Loku kutawenta bantfu labasha babuyekete inchubekelembili yahulumende wasekhaya kucatsaniswa nekuzuzwa kweNchubomgomo Yelusha Yavelonkhe yanga-2020.  Itawuphindze futsi icinise kubambisana emkhatsini wahulumende, emabhizinisi netinhlangano temmango ekutfutfukiseni baholi lababantfu labasha kuhulumende wasekhaya.

3.3 Indvuna yeLitiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa, Mk Faith Muthambi, utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika leliyohlanganyela kuLusuku lase-Afrika Lwemisebenti Yahulumende eKigali, eRwanda kusukela mhla tinge-21 kute kube ngumhla tinge-23 Inhlaba 2017. Ingcikitsi itsi: “Kujulisa Luhlelo Lwekwetfulwa Kwetinsita Lokusime Kutakhamuti: Kubambisana neLusha Ekuguculeni i-Afrika”. Lengcikitsi iniketa ematfuba ekubukisisa kutsi Temisebenti yaHulumende tiyichaza kanjani tiphindze futsi tiphendvule kanjani kuluhlelo lwekutfulwa kwetinsita lelisime kutakhamuti lelichazwa ngendlela lekwentiwa ngayo tintfo kwamanje.                                                      

4. EMAVI ENDVUDVUTO

4.1 Ikhabhinethi yendlulisela emavi ayo endvudvuto emndenini nakubangani bemgibelisitimela loshone ngesikhatsi titimela letimbini teMetrorail tishayisana dvutane nesiteshi sase-Elandsfontein Ekurhuleni iphindze futsi ifisele labo labalimele kulengoti kwelulama lokusheshako.

Ikhabhinethi icele kutsi kuphenywe imbangela yalengoti ngekushesha kute kutsi kuvikelwe kwenteka kwalenye ingoti leyinhlekelele.

4.2 Ikhabhinethi nayo njengemave emhlaba igceka ngemandla kuhlasela kwemaphekulasikhuni lokusandza kwenteka e-United Kingdom (e-UK). Lokuhlasela, lokwenteke ebusuku bamhla ti-3 Inhlaba 2017 kuLidolobhakati laseLondon, kuhambe nemiphefumulo leminyenti kwaphindze futsi kwashiya labanye bantfu labanyenti balimele.

Lokuhlasela lokwentiwe eLondon kwente nje kungakapheli emaviki lamabili kuhlaselwe eManchester, lapho khona bantfu, ikakhulu lusha nebantfwana, balahlekelwa timphilo tabo.

Ikhabhinethi yendlulisela emavi ayo endvudvuto kuhulumende nebantfu base-UK, ikakhulu imindeni netihlobo talabo labashonile, yaphindze futsi yafisela labo labalimele kwelulama lokusheshako.

4.3 Ikhabhinethi yendlulisela emavi ayo endvudvuto emndenini nakubangani baSolwati Babatunde Osotimehin, loshone kuleliviki leliphelile. Solwati Osotimehin bekanguMcondzisi Lomkhulu weSikhwama Sebantfu Samhlababuhlangene (i-UN). Bekahamba embili ekuchubeni tindzaba tetemphilo yetemacasi nekutala e-Afrika kuleminyaka.  Wasebenta ngekutikhandla akhutsata temphilo yetemacasi nekutala kanye nemalungelo abomake nebantfu labasha e-Afrika nasemhlabeni wonkhe jikelele. Wakhankhasa ngalokunemandla akhankhasela Emalungelo Alabasikati Labaya Emacasini naLabanye Labasikati, Labadvuna Labaya Emacasini naLabanye Labadvuna, Bantfu Labaya Emacasini neBantfu Bebulili Lobufanana neBabo Baphindze Futsi Baye naLabo Labangesibo Bebulili Lobufanana nebabo kanye neBantfu Labagucule Bulili Babo.

4.4 TIPHEPHO TASEKAPA NEMILILO YASEKNYSNA

Ikhabhinethi iyaticondza tiphepho letitsintse tincenye letinyenti taseNshonalanga Kapa kanye nemonakalo lowentekile. Ikhabhinethi indlulisela emavi ayo endvudvuto emindenini yalabo labalahlekelwe timphilo tabo nemphahla ngesikhatsi kwenteka letinhlekelele; linani lakamuva lelibikiwe litsi basiphohlongo ebantfu labashonile. Sikhungo Sekulawula Tinhlekelele saseKapa sikhutsatwa kutsi sente konkhe lokusemandleni aso kutsi siphephise timphilo nemphahla, kufaka ekhatsi indzawo yaseKnysna lapho khona kusha imililo lenemandla. Simema bantfu kutsi balandzele tindlela tekuphepha.

5. KUHALALISELA

5.1 Ikhabhinethi iyasemukela sincumo saMengameli Jacob Zuma sekukhetsa abeke Lieutenant General Lesetja Mothiba esikhundleni sekuba Libambela laKhomishani Wemaphoyisa Wavelonkhe.

5.2 Ikhabhinethi ihalalisela ema-athilethiki etfu kanye nabomake nemadvodza etemidlalo kutsi bakhetfwe emikhakheni lesiphohlongo yeMiklomelo yetemidlalo Yesigodzi Yemnyaka yanga-2017, lebeyingeniswe yiNingizimu afrika.

Sigodzi se-5 seMkhandlu Wetemidlalo Webunye Be-Afrika (i-AU) singulesinye setigodzi letisihlanu letinikwe sibopho sekutfutfukisa temidlalo ngaphasi kweBunye Base-Afrika. Emalunga alesigodzi: yi-Angola, Botswana, Lesotho, Malawi, Mozambique, Namibia, iNingizimu Afrika, Swaziland, Zambia neZimbabwe.

  • Wayde van Niekerk uphumelele kuba yiNdvondza Yetemidlalo Yemnyaka
  • Caster Semenya uphumelele kuba nguMake Wetemidlalo Wemnyaka
  • Anna Botha uphumelele kuba nguMceceshi Wemnyaka
  • Mamelodi Sundowns iphumelele yaba Licembu Lemnyaka.

5.3 Ikhabhinethi ihalalisela bantfu baseLesotho ngekuba nelukhetfo lolunekuthula iphindze futsi iyachubeka ihalalisela Ndvunankhulu losengakacali kusebenta njengaNdvunankhulu Mnu. Thomas Thabane nelicembu lakho kutsi baluphumelele lolukhetfo.

6. KUBEKWA ETIKHUNDLENI

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

6.1 Umcondzisi Jikelele (i-DG): Litiko Letekuhlela, Kucaphela kanye  Nekulinganisa, Mk. Nompumelelo Zandile Mpofu.

6.2 I-DG: Litiko Letetimali, Mnu. Dondo Mogajane.

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk. Phumla Williams – Libambela leMcondzisi Jikelele (i-GCIS)
Tinombolo tekutsintsana tamakhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore