IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wamhlana ali-7 kuMgwengweni 2017

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu, mhlana ali-7 kuMgwengweni 2017, e-Tuynhuis, eseKapa.

1. IINDABA EZINGUNDABAMLONYENI

1.1 IKhabinethi ibuyelela isibawo sikaMengameli u-Jacob Zuma sokobana amaSewula Afrika abumbane ekulwisaneni nenturhu nokukhahlunyezwa kwabomma nabentwana nesokobana amaSewula Afrika athathe amagadango arhabako wokuruthula ngomrabhu lehlekelele emiphakathini yethu. Lokhu kuza ngemva kwevakatjho likaMengameli lokuya e-Elsies River eseKapa ukuyokusekela Imbizo yePi yokuLwisana nobuLelesi. Lelivakatjho latshwaya ubuthakathaka babomma nabentwana emiphakathini yethu.

UMengameli uthembise ukubuyela endaweni leya ngomnqopho wokuyokutjheja iintjhijilo zobulelesi nezokubulawa, khulukhulu kwabentwana nokobana iimphathimandla eziqalelele ukuphepha nokuvikelekakomphakathi zingalikhuphula bunjani izinga lokusebenza kwazo.

1.2 IKhabinethi yamukela ukukhutjhwa kweHlolomazizo ngemiNiningwana yemiNdeni yomnyaka wee-2016, eragako nokutjengisa ipumelelo ekuphunyelelisweni kwamahlelo karhulumende wokuthuthukisa amaphilo wamaSewula Afrika, khulukhulu leyomiphakathi eyadinywa amathuba ngaphambilini. Iimbalobalo zitjengisa bonyana urhulumende uyaphumelela ekunikeleni ngezindlu nemizi yeSewula Afrika lapho inengi lemindeni yeSewula Afrika ehlala eenkumbeni ezakhiwe ngaphasi kweHlelo lokuThuthukisa noKwakha kabuTjha (ama-RDP) nanyana ezakhiwe ngesiphekiso sombuso zikhuphuke ukusuka kuma-5% ngomnyaka wee-2002 ukufikela kali-13,5% ngomnyaka wee-2016. Ihlolomazizweli litjengisa ukuphumelela kukarhulumende kezehlalakuhle ukusukela ema-12,7% ngomnyaka wee-2003 ukufila kama-29.7% ngomnyaka wee-2016..

Kukhona nokuthuthuka okubonakalako ekunikelweni kwamanzi, ekufakelweni igezi neendlwana zamanzi ngitjho nokuthuthwa kweenzibi ekuyikomba kaRhulumende weSewula Afrika eqakathekileko emnqopheni wokulungisa imiraro yebandlululo ngokulethela abantu boke iindingoqangi.

IKhabinethi itjhejile bonyana nonyana iimbalo zokutlolisela ifundo ephakemeko kukhulile, kabuthaka nokho,  bama-3,3% abantu abanzima  beminyaka eli-18 ukufikela kema-29 abafundako nabamadaniswa nabantu abamaNdiya nebe-Asia abali-18,8% nabali-17,5% abamhlophe beminyaka elinganako. Ma-3,5% kwaphela wesitjhaba samakhaladi egade afunda ngomnyaka wee-2016.

Lelihlolomazizo litjengise ukwehla ukusukela ema-23,8% ukufikela kali-11,8% wemindeni ebhodwe yindlala, ekusitjengiso setuthuko ekusizeni imiphakathi ebhodwe khulu mtlhago.

1.3 IKhabinethi itjheje iHlolomazizo leZinga labaSebenzi leKota yokuThoma yomnyaka, okwatjengisa ukungezelelwa emnothweni imisebenzi ezii-144 000. Leziimbalo zangezelelwa kukhuphuka kwabantu abafuna umsebenzi ngesibalo sabantu abazii-433 000. IKhabinethi iqinisekisa ukuzibophelela kwayo ngokuraga ngetjhebiswano layo namakhamphani wangeqadi neenhlangano zabasebenzi emzameni wayo wokuqalana neentjhijilo zokutlhayela kwemisebenzi ngelizweni.

1.4 IKhabinethi yemukela ukuhlonywa kweSizinda samaBubulo i-Babelegi esivuselelweko esise-Hammanskraal njengengcenye yamahlelo karhulumende wokurhabisa ituthuko yezomnotho nokuvulwa kwemisebenzi kileyandawo. Lephrojekthi ebize ama-R42 weengidi iyingcenye yeHlelo likaRhulumende lokuVuselelwa kweenZinda zamaBubulo begodu esingesinye seenzinda ezisithandathu ezivuselelweko elizweni zombelele ngomnqopho wokunatjiswa komnotho nokuthuthukiswa kwamabubulo.

Ikhabinethi ikhuthaza amabubulo wekhaya namabhizinisi ukuthatha igadango lokunabisela imisebenzi yawo eenzindeni zamabubulo lapho azakufumana khona iindlela zesekelo ezihlukahlukeneko ezizokuthuthukisa amabhizinisi wabo.

1.5 IKhabinethi ibikelwe nguNgqongqotjhe wezeeMali, uNom. Malusi Gigaba, ngeembalobalo zePahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP) yeSewula  Afrika, zamhlapha ezirhunyele ngama-0,7% ekoteni yokuthoma yomnyaka wee-2017. Lomphumela we-GDP omumbi kunalokho bekulindelwe ungaphasi khulu kunesiBuyekezo seSabelo seeMali somnyaka wee-2017, esasilinganise ukukhula kwe-GDP yomnyaka wee-2017 ngama-1,3%. Lokhu kubangelwe, hlangana nokhunye, kurhunyela kwamabubulo wemikhiqizo, werhwebo, iindawo ezibhura ngokugoma neweendawo zokulalisa iimvakatjhi, kubujamo obumbi kunokulindelekileko.

Umnotho nokho wasekelwa kukhula kwamabubulo weemayini namagwari akhule ngama-12.8%. Ibubulo lezokulima, amahlathi nezokuthiya abuyela esigeni ekoteni yokuthoma yomnyaka wee-2017 ngama-22.2%.

Kunamatshwayo wokukhula komnotho ilizwe elingabambelela kiwo ngamano wokukhuphula ubujamo bokukhula komnotho. Wona afaka hlangana ukukhutjhulwa kokukhula komnotho wephasiloke, ukunzinzisa intengo yepahla, ubujamo bezulu obuhle, ukufumaneka kwegezi okungananqabo netjhebiswano elihle neenhlangano zabasebenzi.

Ikhabinethi ikhombela ngokurhabako amabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi nomphakathi ngokunabileko ukubambisana norhulumende ekuqiniseni amahlelwethu wokukhulisa umnotho nokukhuphula ukuthenjwa komnotho wethu basisi nokwehlisa ukufadalala kwawo ubekwe ezingeni eliphakemeko, ngomnqopho wokufikelela ekukhuleni komnotho  ohlanganyelweko oseqophelweni. Ngebangelo uNgqongqotjhe wezeeMali uzokuhlangana nebamabhizinisi ngomnqopho wokutlama amano wokulwisana nokufadalala komnotho nokufikelela ukukhuliswa komnotho okuhlanganyelweko.

IKhabinethi ivumele uNgqongqotjhe wezeeMali ukubamba umhlangano nemikhakha yeembikindaba yoke ngomnqopho wokwabelana ngelwazi namaSewula Afrika ngamahlelo wokungenelela anqotjhwe ngurhulumende ngetlhatlha lagadesi  lesabelo seemali. IKhabinethi iqinisekisa ithlatlha lesabelo seemali elivunyelweko lelizweloke.

1.6 Ama-ejensi weenlinganiso zezinga lomnotho i-Fitch ne-Standard & Poor’s aqinisekise izinga lesikolodo seSewula Afrika ngokwemali yangaphetjheya ukufikela ku-‘BB+’.

Lokhu kwenzeke nanyana uNgqongqotjhe uGigaba abambe imikhulmiswano namakhamphani wangeqadi wawaqinisekisa ukobana urhulumende, amabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi nomphakathi bazokusebenzisana begodu neembopho ezenziweko ziyaphunyeleliswa.

IKhabinethi iyabuyelela bonyana amaSewula Afrika arage nokubambisana, khulukhulu eenkhathini ezibudisi basebenze ngamandla ngomnqopho wokuqinisekisa bona ilizwe libuyele ezingeni lomnotho langaphambilini.

1.7 IKhabinethi yemukela imikhulumiswano yokuthoma yeKomiti yezokuPhatha ngokuHlanganyela yamaMakethe we-Afrika engeSewula (i-MERCOSUR) neHlangano yamaZwe aRhwebelanako we-Afrika engeSewula (SACU) ogade ubanjwe mhlapha ngelizweni.

Leziinhlangano zivumelene ngokutjheja amathuba wokuQinisa isiVumelwano se-MERCOSUR-SACU sokuRhwebelana ngokuKhetha (i-PTA) ngokufaka hlangana ama-ejensi wabo akhangisako, iinhlangano zamabhizinisi, amakhamphani wangeqadi, nama-ofisi wabo wobuzenda newesikhozi sangaphetjheya. Isivumelwano se-MERCOSUR-SACU sinikela abathengisi bangekhaya amathuba wokungenelela  nokuzuza kumamakethe wabantu abangaphezu kweengidi ezima-280.

IKhabinethi ikhombela abathengisi belizwe ukubamba ithuba nge-PTA  njengombana imikhiqizo yangekhaya sele ikghona ukuthengiswa emazweni wesiqhema se-MERCOSUR ngamanani womthelo amukelekako.

1.7 IKhabinethi iveze ukudana kwayo ngesiqunto se-United States of America (i-USA) sokuzikhupha esiVumelwaneni sokuSebenzisana ne-Paris.

IsiVumelwano se-Paris, esizokusebenza ngokuzeleko ngomnyaka wee-2020, sisuselwa eenlinganisweni ezenziwa mamazwe ngokwawo ukufikelela emnqopheni wephasi loke ekuvunyelwene ngawo.

ISewula Afrika ikhombele i-USA ukobana irhoqise isiqunto sayo izibophelele ngobutjha esivumelwaneni samazwe wephasiloke.

1.8 IsiVumelwano sokuSebenzisana hlangana ne-Novartis, umKhandlu wezokuRhubhulula zokweLapha weSewula Afrika nomNyango wezeSayensi neThekhnoloji, sihlahla indlela yokukhuphula umthamo nezinga lerhubhululo ngemitjhoga nokukghonakalisa irhubhululo lezesayensi kukhonthinenti.

ISivumelwanesi sizakuvumela amahlelo wokurhubhulula ngokuhlanganyela emalweleni atshwayelanako nangatshwayelaniko, ngomnqopho wokukhuphula  indlela yokufunyanwa kwemitjhoga emvango wesimanje ziingulani zeSewula Afrika, nokukhuphula ikghono  lelizwe nelekhontinenti lerhubhululo lezesayensi.

IKhabinethi ikholwa bonyana sisesekhona isikhala samakhamphani wangeqadi neminyango yombuso begodu inerhuluphelo lokobana lelitjhebiswano lingadosa phambili ekuletheni ipengu yeentjhijilo esiqalene nazo.  

1.9 IKhabinethi yemukela umBiko we-International Congress and Convention Association womnyaka wee-2017, esolokhu ibeka iSewula Afrika njengendawo yeminyanya yamabhizinisi esezingeni eliphezulu e-Afrika ne-Middle East. Umbiko lo wakhutjhwa ngoMrhayili wee-2017 e-Frankfurt, ese-Germany.

ISewula Afrika ihlala ingenye yeendawo ezidosa phambili ngezamavakabukelo nakuTjhejwa iKomba yamaphaliswano yeForamu yezomNotho wezeVakatjhobukelo yePhasi ekhutjhwe ngoSihlabantakana wee-2017.

IKhabinethi ingathabela ukubona amadorojana weSewula Afrika angenela amaphaliswano wokubamba imihlangano emincani ekghona ukuhlangabezana neemfuneko zokubamba imihlangano leyo. Lokhu kuzakusiza ngokukhuphula nokusabalalisa zevakatjhobukelo emadorojaneni nomnotho usatjalaliswe ngokulinganako minyanya le.

1.10 IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuyelela iindaba ezimamala, khulukhulu ukwanda kwazo kumacocothungelelwano ngokulahleka nokuthunjwa kwabantazana nabomma. Ihlekelele yamhlapha yaKwaMashu, hlanu kwe-Durban ngonobangela weendaba ezimamala ngabantwana abathunjiweko nezwangobatjho yokuthunjwa komntazana eNaledi, eSoweto babantu abakhamba nge-Toyota Quantum lapho kutlolwe neemboro zekoloyi leyo irhatjheke kumacocothungelelwano kanti kuzakuvela bonyana indaba leyo imamala.

Amala la, nokurhatjhwa kweendaba ezingasilo iqiniso kubangela ivalo emiphakathini yethu kumotjhe nesikhathi neensetjenziswa zamapholisa. Sikhombela bona abantu bangadlulisi bebarhatjhe iindaba ezimamala kumacocothungelelwano ngaphambi kokuqinisekisa indaba ethileko.

1.11 IKhabinethi itjhejo ngomnako omkhulu imibiko yeembikindaba ‘ngeemposommoya ezigadangiswe ngaphandle kwemvumo yabanikazi’ ezisola abongqongqotjhe, iimphathimandla nabantu abathileko ngezenzo ezingakalungi.

IKhabinethi ihlala izibophelele ngokuzeleko ekusebenzeni ngemigomo yokuphatha yangokomthetho kodwana iyatjheja godu bonyana boke abantu bathathwa njengabanganamlandu ukufikela lapho iphenyo liqinisekisa bonyana mbala banomlandu ngokuya ngemibandela yomThethosisekelo welizwe lekhethu.

IKhabinethi ikhuthaza boke abenelwazi ngezenzo eziphambene nomthetho zeemphathimandla nanyana abongqongqotjhe bonyana babikele amapholisa namanye amaziko wezomthetho khona kuzakwenziwa iphenyo.

IKhabinethi iyelele ngemilandu esele ivuliwe, amapholisa sele athomile ngephenyo. Boke abathintekako ngeemposommoya ezisatjalalisiweko bakhonjelwa bona babambisane namaziko wezomthetho.

UMengameli uZuma uphikise izwangobatjho ekhutjhwe ephephandabeni langoSondarha ethi unekumba elizweni le-Dubai, e-United Arab Emirates.

2. IINQUNTO ZEKHABINETHI

2.1 IKhabinethi ibikelwe ngemibiko yesiNe yekota yeragelophambili yomnyaka wee-2016/2017 (ukusukela kuTjhirhweni ukuya kuNtaka womnyaka wee-2017) ngokuphunyeleliswa kwemiphumela yamaqalontangi.

Ukutjhejisisa kweKhabinethi ekuphunyelelisweni kweTlhatlha leQhinga leeMali lesiKhathi esiPhakathi somnyaka wee-2014 ukufikela kewee-2019, kuthuthukise ukulethwa kwezenzelwa. Lokhu kusitjhideza kuNembombono yomNyaka wee-2030 eyingcenye yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP).

Urhulumende ube neragelophambili ekuphunyelelisweni kwemiphumela yamaqalontangi eli-14 nokuraga ngeminqopho ye-NDP. Iinselele ezithinta ukuphunyeleliswa namagadango ekufanele athathwe ekuthuthukisweni kokulethwa kwezenzelwa atshwayiwe.

I-GCIS ihlela imihlangano neenqhema zeembikindaba, ehlelwe ukubanjwa ukusukela nakali-9 ukufikela nakali-18 kuMgwengweni wee-2017. Ihlelosikhathi elipheleleko lizakukhutjhwa ku: www.gov.za.

3. IMINYANYA EZAKO

3.1 UMengameli uZuma ngokusebenzisana nesiQhema esiSebenzela iLutjha nge-Ofisini kaMengameli uhlome iNyanga yeLutjha ngaphasi kommongondaba othi “UmNyaka ka-OR Tambo: UkuThuthukisa iLutjha namaThuba womNotho”. Lokhu kwahlanganisa urhulumende nabarholi beenhlangano zelutjha, bahlola iragelophambili esele yenziwe ekuthuthukisweni kwelutjha.

AboNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe bazakwenza imisebenzi enqophe ukuthuthukisa nokuvulela ilutjha amathuba. Umgidingo weLanga leLutjha leliZweloke uzokubanjelwa e-Ventersdorp, eTlhagwini Tjingalanga mhlana ali-16 kuMgwengweni wee-2017. Lomnyaka ungewama-41 kwaba nemiguruguru ye-Soweto isikhumbuzo sokobana abantu abatjha ngelizweni babedosa phambili umZabalazo wethu.

IKhabinethi ikhuthaza loke ilutjha ukuzibandakanya eminyanyeni yeLanga leLutjha nokusebenzisa loke isekelo neensetjenziswa ezilethwa ngurhulumende ukubakhuphulela amathuba nokuzibandakanya kwabo emnothweni.

3.2 IKHONFERENSI YELUTJHA YABORHULUMENDE BEENDAWO ZEMAKHAYA

UNgqongqotjhe wezeTjhebiswano laboRhulumende nezeNdabuko, uNom. Des van Rooyen, uzakubiza iKhonferensie yaboRhulumende beeNdawo zemaKhaya ukuthoma mhlana ali-19 ukufikela nakama-22 kuMgwengweni wee-2017, ngaphasi kommongondaba othi “iLutjha liziBambela ngoKwalo kezeTuthuko”. Ikhonferensi izakuhloma iForamu yaboRhulumende beeNdawo zemaKhaya yokuThuthukiswa kweLutjha. 

Lokhu kuzakusiza ilutjha ukubuyekeza ituthuko karhulumende wekhaya nayimadaniswa nepumelelo yomThethomgomo weLutjha yomnyaka wee-2020. Lokhu kuzakuqinisa itjhebiswano hlangana norhulumende, amabhizinisi nomphakathi ekuthuthukiseni abarholi abatjha emakhaya.

3.3 UNgqongqotjhe wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha, uMm. u-Faith Muthambi, uzakudosa phambili isiqhema seSewula Afrika esizokukhambela umnyanya weLanga lemiSebenzi yomBuso e-Kigali, ese-Rwanda ukusukela mhlana ama-21 ukuya nakama-23 kuMgwengweni wee-2017. Ummongondaba wanonyaka uthi: “Ukuqinisa iSiko lokuLethwa kweZenzelwao eliBonelela QangiiZakhamuzi: ITjhebiswano neLutjha ngomNqopho wokuTjhugulula i-Afrika.” Isihlokwesi sinikela amathuba wokuhlolisisa indlela imiNyango yomBuso ehlathululula begodu eziphendulela ngayo esikweni lokuletha izenzelwa elinzinze phezu kwezakhamuzi okutjho indlela izinto ezenziwa ngayo.                                          

4. AMEZWI WOKUTJHIRIYA

4.1 IKhabinethi idlulisa amezwi wokutjhiriya kwayo emndenini nebanganini bomkhweli ohlongakeleko lokha nakutjhayisana iintimela ezimbili ze-Metrorail hlanu kwesitetjhi se-Elandsfontein, Ekurhuleni begodu ifisela abakhubele kilengozi ukuphola kwamsinyana.

IKhabinethi ikhombela bona lirhatjiswe iphenyo likanobangela walengozi ngomnqopho wokukhandela bonyana ingozi emasikizi nedlule nomphefumulo njengale ingasenzeka.

4.2 IKhabinethi nayo njengabantu beentjhabatjhaba isinyefula ngamandla isehlakalo samhlapha sokusahlelwa kwe-United Kingdom (i-UK) mavukelambuso. Lelisahlelo, elenzeke ngobusuku bamhlana ama-3 kuMgwengweni womnyaka wee-2017 eDorobheni ye-London, lidlule namaphilo wabantu abalidlanzana abanye bakhubala.

Lelisahlelo le-London lenzeke eemvekeni ezimbili ngemva kwalokha kwe-Manchester, lapho izakhamuzi ezinengi, khulukhulu ilutjha nabantwana, balahlekelwa maphilwabo.

IKhabinethi idlulisela amezwi wokutjhiriya kwayo kurhulumende nabantu be-UK, ngokukhethekileko imindeni neenthandwa zabahlongakeleko, ifisela abakhubeleko ukuphola kwamsinyana.

4.3 IKhabinethi idlulisela amezwi wokutjhiriya kwayo emndenini nebanganini bakaPhrofesa Babatunde Osotimehin, odlule ephasini kileveke. UPhrof. Osotimehin gade amNqophisi wesiGungu somKhandlu wesiKhwama seenTjhaba seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko. Wafaka isandla ngokubonakalako eendabeni zezamaphilo kezomseme nembeleko e-Afrika kileminyaka edlulileko.  Wasebenza ngamandla ukukhuphula amalungelo wezomseme nembeleko wabomma nelutjha le-Afrika nephasini zombelele. Watjhotjhozela ngamandla amalungelo weenthandani ezibulilibunye, ababulilibubili, abatjhugulula ubulili, abanobulili bamatshwayo ahlukileko.

4.4 IIWURUWURU ZEKAPA NEMILILO EQUBUKE E-KNYSNA

IKhabinethi itjheje iiwuruwuru ezithinte iindawo ezinengi zeTjingalanga Kapa nomonakalo ovelileko. IKhabinethi idlulisela amezwi wokutjhiriya kwayo emindenini yalabo abalahlekelwe maphilo nepahla lokha nakwenzeka ihlekelele le; isibalo esibikiweko mva nje babantu ababunane. IZiko eliLawula ubuNgozi neenHlekelele leKapa likhuthazwa bona lisebenze ngamandla ekuphulukiseni amaphilo nepahla, kufakwa hlangana ne-Knysna lapho imililo ibhebhetheka khona. Sikhombela bona abantu bathobele woke amagadango wezokuphepha.

5. IMILAYEZO YOKUTHOKOZISA

5.1 IKhabinethi yemukela isiqunto sikaMengameli u-Jacob Zuma sokuqatjha u-Lieutenant General Lesetja Mothiba esikhundleni sokuba mJaphethe omutjha kaKomitjhinara wamaPholisa weliZweloke.

5.2 IKhabinethi ithokozisa abagijimi nabadlali bethu abakhethelwe emikhakheni ebunane yaboNongorwana bezemiDlalo yesiPhande yomnyaka wee-2017, egade ibanjelwe eSewula Afrika.

UmKhandlu weBumbano lemiDlalo ye-Afrika, isiPhande sesi-5 singesinye seemphande ezihlanu ezinikelwe umsebenzi wokuthuthukisa imidlalo ngaphasi kwehlangano yoBunye be-Afrika. Amalunga wesiphande se-Afrika ngalandelako: I-Angola, i-Botswana, i-Lesotho, i-Malawi, i-Mozambique, i-Namibia, iSewula Afrika, iSwaziland, i-Zambia ne-Zimbabwe.

  • U-Wayde van Niekerk uthumbe uNongorwana womDlali omDuna womnyaka
  • U-Caster Semenya uthumbe uNongorwana womDlali oMsikazi womNyaka
  • U-Anna Botha uthumbe uNongorwana womBanduli womNyaka
  • I-Mamelodi Sundowns ithumbe uNongorwana wesiQhema somNyaka.

5.3 IKhabinethi ithokozisa abantu be-Lesotho ngamakhetho adlule ngokuthula begodu ithokozisa noNdunakulu okhethiweko uNom. Thomas Thabane nehlanganwakhe ngokuthumba amakhetho.

6. UKUQATJHA

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

6.1 UmNqophisi Zombelele (i-DG): UmNyango wezokuHlela, ukuSebenza nokuHlunga, uMma uNompumelelo Zandile Mpofu.

6.2 UmNqophisi Zombelele (i-DG): IZiko leeMali leliZweloke, uNom. Dondo Mogajane.

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma. uPhumla Williams – UmJaphethe womNqophisi Zombelele (e-GCIS)
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore