Sitatimende semhlangano weKhabhinethi mhla ti-4 Lweti 2015

1. Kucala Kwekusebenta Kwetinhlelo Letimcoka Tahulumende

1.1. IKhabhinethi iyawemukela lomklamo wekulinga kusebenta Wentfutfuko Yetemabhizinisi Yetigidzi letinge-R20. Loluhlelo lwekulinga kusebenta lweminyaka lemibili luhlose kuvusetela emapaki etetimboni aseNingizimu Afrika, kusungula tisetjentiswa tetimboni letikhetsekile kanye nekusekela kuhlanganiswa kwentfutfuko yetemnotfo yendzawo kute kukhutsatwe umkhakha wemabhizinisi lamancane.

Lomklamo unebudlelwane nematiko etekuhweba netimboni, intfutfuko yetemabhizinisi lamancane, Sikhwama Savelonkhe kanye neSibonelelomali Salabahola Ngalokusemkhatsini seLibhange lase-Afrika Lentfutfuko. Lomklamo unembono wekufaka ligalelo ekudaleni ematfuba emsebentini, kunciphisa buphuya emimangweni lekhahlametekile, kanye nekwenta ncono kutsi kufinyeleleke kuthekhinoloji kanye nemakhono kumabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nakumabhizinisi lamancane (ema-SMME).

Lesichamukelo sitawusekela umkhakha wetema-SMME kute kube yinyanga yeNgongoni 2017. Ngekubuka imphumelelo yaso, hulumende utawubuka umcondvo wekutsi sicale kusebenta eveni lonkhe.

1.2. IKhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kweSikhungo Sekusebentisana Ngekuhlanganyela eSikhukhuza nguMengameli Jacob Zuma. Lesikhungo sitawuhlanganisa kusebentisana ekulweni nekutingelwa ngalokungekho emtsetfweni kwabobhejane kuleyo ndzawo.

2. Tincumo TeKhabhinethi Letibalulekile

2.1. IKhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Yabosotimboni Labamnyama, leyinchenye yeLisu Lekwenta Lenchubomgomo Yetetimboni (i-PAP). Lenchubomgomo ihambisana neLisu Lavelonkhe Lentfutfuko (i-NDP) kanye neLisu Lemaphuzu Layimfica laMengameli Zuma lalisho Enkhulumeni Yakhe Yebunjalo Belive.  

Loku kuphindze futsi kube yincenye yetichamukelo letibanti tahulumende tekutfutfukisa tebumboni kute kwandze sigugudla setetimboni kanye nekufaka kuntjintjantjintja lokusha kutemabhizinisi emnotfweni. Loku kudzinga tingenelelo tetinchubomgomo letivakalako letimele tentiwe ngumbuso kute kwandziswe sigugudla setimboni salelive kanye nekukhulisa umnotfo ngekusekela bosotimboni labamnyama labatinikele njengaloku kuphawuliwe ku-IPAP.

Lenchubomgomo itawugcila ekukhuleni kanye nasekucudzelaneni kwemhlaba wonkhe kwemabhizinisi laphetfwe ngulabamnyama. Injongo kutsi kufakwe ligalelo ekuntjintjeni kutsi bantfu bangakanani labatfolakala emkhakheni yetetimboni eNingizimu Afrika kanye nekuchumana bosotimboni labamnyama labatsatseka njengemitfombolusito yetemisebenti lengenalusito, malingena, imitselo kanye nemicondvo lemisha. Lenchubomgomo itawugcugcutela kutimbandzakanya ngemphumelelo kwetinkampani letiphetfwe naletilawulwa linyenti lalabamnyama emnotfweni wemkhakha wetetimboni.

Indvuna yeTekuhwebela Netimboni itawubamba umhlangano lowehlukile nebetindzaba kute ichaze lenchubomgomo.

2.2. IKhabhinethi iwuvumile Umbiko waseNingizimu Afrika Wavelonkhe Wesitsatfu lomayelana nekucala kusebenta kwe-Cartagena Protocol on Biosafety, kute ingeniswe kuMabhalane Wengcugcutsela lemayelana ne-Biological Diversity.

Lephrothokholi ilawula kuhamba kwanome yini Lokuphilako Lekumodifayiwe, lokuphindze futsi kwatiwe ngekutsi nguLokuphilako Lokumodifaywe Ngekwelufuto ngekusebentisa ibhayotekhinoloji yesimanje, kusuke kulelinye live kuye kulelinye.

INingizimu Afrika ilive lemfica lelikhulu lelikhicita tilimo letimodifaywe ngekwelufuto emhlabeni futsi lisaselive lelicale kucala ekwemukeleni tilimo letimodifaywe ngekwelufuto. Loku kuhambisana neSigaba se-24 seMtsetfosisekelo, lesigcugcutela kusetjentiswa kwehlukahlukana lokukhona etintfweni letiphilako ngendlela lesimeme.

2.3. IKhabhinethi ikuvumile kwekucala lokutawukwentiwa yiNingizimu Afrika macondzana nesincumo semfica seNhlangano Yemhlaba Yetekuhweba (i-WTO) seKhomfa Yetindvuna sekuphatsa ngalokukhetsekile Emave Latfutfuke Kancane (ema-LDC).

INingizimu Afrika itimisele ngekucala kusebentisa sivumelwane se-WTO, lesenta kutsi kube nekwesekwa lokukhetsekile kweMave Latfutfuke Kancane (ema-LDC) Kulamave lange-34 latsatseka njengemave langema-LDC, lange-25 awo ase-Afrika. Lusito lwekucala lolutawukwentiwa live laseNingizimu Afrika litawuba letetimali, tekuchumana, tekuvakasha kanye nakumikhakha yetekutfutsa. Lusito lolunjalo luyincenye yekwenta kutsi kufinyeleleka etimakethe kube lula kanye nebatfulitinsita bafinyelele lula etimakethe talawo mave langasiwo ema-LDC.

2.4. IKhabhinethi iwuvumile umholo lobuyeketiwe we-5.5% lohambisana nelizinga lekuphila kutsi ukhokhelwe emalunga eKhomishini yaseNingizimu Afrika  Yemalungelo Eluntfu (i-SAHRC) kusukela mhla lu-1 Mabasa 2015. Loku kuhambisana neSigaba se-9(1) seMtsetfo we-SAHRC, 2013 (Umtsetfo we-40 wa-2013)

2.5. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa kweMbiko waseNingizimu Afrika lohlanganisiwe weSikhatsi Sesibili ngaphasi kweMculu wase-Afrika lomayelana Neluntfu kanye Nemalungelo eBantfu kanye neMbiko Wekucala ngaphasi Kwephrothokholi yeMculu wase-Afrika lomayelana Nemalungelo aBomake e-Afrika.

Lombiko loya kuKhomishini Yelubumbano Lwemave ase-Afrika (i-AU) uyindlela yekuhlola timphumelelo netinsayeya temalungelo emmango, etepolitiki, etenhlalomnotfo kanye newemasiko. Loku kuvumelana nalokutsi live laseNingizimu Afrika liyincenye yePhrothokholi ye-AU kuMculu wase-Afrika weMalungelo Eluntfu neweBantfu mayelana Nemalungelo aBomake e-Afrika.

2.6. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kwendlela yekwenta tintfo nelaseLesotho kutsi kucale mhla lu-1 Indlovulencane 2016. Loku kulandzela indlela yekwenta tintfo lekhetsekile leyaniketwa live laseZimbabwe nga-2010, leseyinwetjiwe.

Lendlela yekwenta tintfo itawusita ekulawuleni kancono kungena eNingizimu Afrika kwebantfu baseLisutfu batewufuna umsebenti labeta kulelive baphule tindlela tekungena kulelive letikhona njenganyalo. Indvuna Yetasekhaya isatawuchaza imininingwane lebanti enkhundleni yebetindzaba esikhatsini lesitako.

2.7. Indvuna Yetetimali ibikele ngalamafishane iKhabhinethi ngekucala kwekusebenta kweMtsetfo wa-2013 na-2014 Wekuchibiyela Imitsetfo Yentsela kutsi ucale ngamhla lu-1 Indlovulenkhulu 2016. Ngaletingucuko kuhloswe ngato ekuhambiseni kahle nasekwenteni lula kudvonswa kwentsela emalini loyikhokhele umhlalaphasi kanye netinzuzo. Kunweba lenzuzo yentsela kutsi ikhokhele lilunga timali letibekelwe umhlalaphasi lokutakwenta kutsi tisebenti letingetulu kwesigidzi tikhone kujabulela kutfola umholo losetulu.

Loku futsi kutawuvikela kutsi kungabikhona kugwenywa kwentsela kwalabo labatfola imalingena lesetulu emaphesenti lasetulu lange-27.5 emholo nome emalingena ledvonselwa intsela lefinyelela e-R350 000.

Indvuna iphindze futsi yabikela Ikhabhinethi ngalamafishane mayelana nemgomosisekelo wekutenta umshwalensi lokhokhelako tonkhe timali temhlalaphasi, lapho labo labazuzako ekudvonselweni intsela baphindze futsi bayente umshwalensi lokhokhelako incenye yemali yabo labayongile nasebatsatse umhlalaphasi.

Letingucuko seticalile tiyasetjentiswa ngemuva kwekubonisana kabanti nabo bonkhe labatsintsekako ekhatsi nagephandle kweNtfutfuko Yavelonkhe Yetemnotfi kanye neMkhandlu Wetemisebenti, lokungenani imihlangano lenge-33 lebanjwe nebetemisebenti kanye nebetimboni kusukela nga-2012. Linyenti lalabatsintsekako bakhombise kusekela ngalokuphelele kutsi atichubeke letingucuko mhla lu-1 Indlovulenkhulu 2016.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Tekusakata wa-2015. LoMtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo Wetekusakata, 1999 (Umtsetfo we-4 wa-1999) kute usungule uphindze ucale kusebenta kwendlela yekuphatsa ngekuhlanganyela lesimeme letawucinisekisa kutinta kwesikhatsi lesidze kanye nekusimama kweNhlangano YaseNingizimu Afrika Yetekusakata (i-SABC).

Hulumende utinikele kutsi kube nemsakato wemmango locinile, lotimele nalohambisana netintfo, lotilandza kulabo labanemasheya, kummango nasePhalamende. Kwenta umsebenti wawo kuya ngekutsi iBhodi Yaka-SABC isebenta ngalokusezingeni lelisetulu yini ekunikeni umsakato wemmango indlelalisu lekhomba indlela yekusebenta.

3.2. IKhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo wa-2015 Wemshwalensi kutsi wetfulwe ePhalamende. LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kube neluhlakamsebenti letemtsetfo lolubumbene loluhlakaniphile lwekugadza umkhakha wemishwalensi kutsi iyahambisana yini nemazinga emave ngemave emitsetfo lelawula imishwalensi. LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kube ncono kulawulwa kwebungoti lobukhona njenganyalo, imali yekucala umsebenti kanye netidzingo tekuphatsa. Utsatsa sikhundla uphindze uhlanganise tincenye letinkhulu teMtsetfo Wemshwalensi Wesikhatsi Lesidze, 1998 (Umtsetfo we-52 wa-1998) kanye neMtsetfo Wemshwalensi Wesikhatsi Lesifishane, 1998 (Umtsetfo we-53 wa-1998) lophatselene nekugadza ngekuhlakanipha.

3.3. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kuGazethi yaHulumende kweMtsetfosivivinyo Wesikhashana Wekuhlola Kucala Timayini e-Afrika kanye Newetetimali, kute ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo usungula Kuhlola Kucala Timayini e-Afrika kanye Nekusebenta Ngekuhlanganyela Kutetimali ngekwemtsetfo. Uphindze futsi uchaze ligunya lekusebenta kwawo kanye netinhloso tendlelalisu. Ucinisa kuphatsa nekunganyelwa kwalomsebenti.

3.4. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wanga-2015 Wekuchibiyela Kuvikeleka Kwalokuvetiwe. Lomtsetfosivivinyo wandzisa emandla ekusebenta kweMtsetfo Wekuvikela Lokuvetiwe, wanga-2000 (Umtsetfo we-26 wanga-2000) wendlulele ngale kwebudlelwane bendzabuko lobukhona emkhatsini wemcashi nesisebenti.
Letichibiyelo tilawula ngekwemtsetfo kutibophelela lokuhlangene, tivumela kutsi kube nekuphenywa kwalokuvetiwe, tenta kutsi kungabi khona kubekwa licala lebugebengu kanye nalelingasilo lebugebengu kuletinye timo letitsite kanye nekubeka licala lebugebengu kuveta ngenhloso tintfo letingasilo liciniso.

LoMtsetfosivivinyo ufaka ligalelo ekutinikeleni kwahulumende ekulweni nenkhonhlakalo nekukhwabanisa ngekucinisa kuvikeleka kwetimpimpi.

3.5. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wa-2015 Wekuchibiyela Kulalelwa Kwenchubo Yemacala eThrafiki Yemgwaco. LoMtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo, 1998 (Umtsetfo we-46 wa-1998) Wekulalelwa Kwenchubo Yemacala eThrafiki Yemgwaco.

LoMtsetfosivivinyo utawusita i-Ejensi Yekuphulwa Kwemtsetfo weThrafiki yeMgwaco nekutsi labo labasemagunyeni basimeme ngekwetimali, kantsi futsi wenta kutsi kukhishwa kwetatiso titfunyelwe kulabo labaphule umtsetfo kwenteke ngemphumelelo.

4. Imikhosi letako

4.1. Mengameli Zuma utawuhambela Ingcungcutsela ye-G20 mhla ti-15 namhla nti-16 Lweti 2015 e-Antalya, eTurkey lapho kutawube kugcilwe ekukhuleni lokungukhukhulelangoco nalokunemfutfo ngekwenta tintfo ngekuhlanganyela.

Baholi kuleNgcungcutsela batawube bacocisana ngebukhukhulelangoco, kucala kwekusebenta kanye nekutjala timali kute kuzuzwe kukhula lokunemandla, lokusimeme kanye nalokutintile ezingeni lemhlaba wonkhe.
 
4.2. Mengameli Zuma utawuvakasha ngaLokusemtsetfweni eBerlin eGermany mhla ti-10 Lweti 2015, lapho atewube avakashele khona Shansela Angela Merkel. Mengameli utawuphindza futsi ahlangane ngalokusemtsetfweni naMengameli Joachim Gauck.

Ngesikhatsi salokuvakashelana lamave lamabili atawucinisekisa kutinikela kwawo ekwenteni ncono budlelwane betemnotfo kalamave lamabili.
 
4.3. Mengameli Zuma utawube amukela Ndvunankhulu waseNetherlands Mark Rutte lapha e-Union Buildings mhla ti-17 Lweti 2015. Lokulandzela kokuloko, Ndvunankhulu Rutte utawube ahola litsimba letemabhizinisi leliya eJozi naseKapa lelitawugcila kutekulima, kunakekela ngekwetemphilo tekutfutsa, tetakhiwonchanti, temanti kanye netemandla.

4.4. INingizimu Afrika itawube ibambe Ingcungcutsela Lemayelana Nenkhundla Yekuhlanganyela Kwe-China ne-Afrika lapha eJozi mhla ti-4 namhla ti-5 Ingongoni 2015. Tinhloso talengcungcutsela kubuka Luhlelo Lwendlelalisu Leminyaka Le-5-kule-10 kute kube Nekuhlanganyela emkhatsini weNingizimu afrika nele-China (2015-2024) kanye nekugcugcutela tivumelwane emkhatsini walamave lamabili.

4.5. Lisekela Lamengameli Cyril Ramaphosa utawuhola litsimba lelisezingeni lelisetulu Lekuvakasha Lokusemtsetfweni e-Islamic Republic of Iran kusukela mhla ti-7 kuya mhla nti-9 Lweti 2015, ngenhloso yekuchubisela embili tinkhulumiswano tetepolitiki netemnotfo emkhatsini walamave lamabili.

4.6. Mengameli Zuma mhla ti-6 Lweti 2015 utawube avakashele eBushbuckridge eMpumalanga achuba kuvakasha lokwatiwa ngekutsi Siyahlola, lokutawube kugcile etindzabeni temanti nekuhanjiswa kwekungcola.

Linani lemakhaya la-16 600 liyazuza kuleSigaba se-1 semklamo wahulumende wemanti kulendzawo, loletsa emanti kutigodzi letinge-24 kuMasipala Wendzawo waseBushbuckridge.

Hulumende solo usatinikele ekucinisekiseni kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bakhona kufinyelela kutsi batfole tinsitakalo letisisekelo. Emkhatsini wa-2002 na-2014, emaphesenti emakhaya latfola emanti anyuka kusukela emaphesentini lange-80 aya emaphesentini lange-86, kwatsi kuhanjiswa kwekungcola kona kwanyuka kusuka emaphesentini lange-62 kwaya emaphesentini lange-80.

4.7. Mengameli  Zuma utawuhambela umcimbi wekubekwa kwaMengameli wase-United Republic of Tanzania, Umhlonishwa Umnu. John Pembe Magufuli, mhla ti-5 Lweti 2015..

5. Imilayeto yekuhalalisela

5.1. IKhabhinethi ihalalisela tisebenti tahulumende letinyulwe Kumklomelo Wavelonkhe Wekuphuma Embili weBatho Pele Welihlandla Lesitsatfu. Umcimbi walemiklomelo utakwentiwa mhla ti-13 Lweti 2015 lapha e-Emperor’s Palace, eGauteng ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Batho Pele – Beka Bantfu Embili”. Kuklonyeliswa kwenta kahle, kusebenta kahle kanye nekukala kwenetiseka kwetakhamuti macondzana nekusebenta kwahulumende.

5.2. IKhabhinethi ihalalisela hulumende kanye nebantfu baseRepublic of Côte d’Ivoire kanye nase-United Republic of Tanzania ngekubamba lukhetfo lwabo ngekuthula. Kutimbandzakanya ngebunyenti kwebantfu baseRepublic of Côte d’Ivoire kanye nebaseTanzania kulolukhetfo jikelele kukhombisa kutsi bayakuvisisa kubaluleka kwekusebentisa emalungelo abo lasisekelo nemsebenti wabo njengesive. Loku kuyinkhomba yekuvutfwa kwenchubo yentsandvo yelinyenti kulelivekati.

5.3. IKhabhinethi ihalalisela licembu leMabhokobhoko ngekudlala kwalo kuNdzebe Yemhlaba Yelibhola Lembhoco 2015. Lelicembu libuye nendondo yelitfusi.

5.4. IKhabhinethi ihalalisela licembu laseNingzimu Afrika lekuhlamba ngekuphotfula Indzebe Yemhlaba Yekuhlamba lebeyiseDoha, eQatar.

Cameron van der Burgh uzuze indondo yegolide kumjaho wekuhlamba ngesifuba we-100m, Chad le Clos ulale sine kumjao wekuhlamba afulatsele we-200m. Michael Meyer wazuza indondo yesiliva kumjaho we-200m wangayedvwa. Douglas Erasmus uzuze indondo yelitfusi kumjaho lophangisako we-50m. Kaylene Corbett uphume siphohlongo kumjaho we-50m wekuhlamba ngesifuba kwatsi naCalvyn Justus naye futsi walala indzawo yesiphohlongo kumjaho we-200m wekuhlamba ngesitayela sakho.

6. Emakhomfa

6.1. IKhabhinethi iyatemukela titfunywa letitawuhambela Ikhomfa Yesine ye-BRICS Yekucundzelana Kwemave Ngemave kusukela mhla ti-12 kuya mhla ti-13 Lweti 2015 letawuba ise-Inkosi Albert Luthuli Convention Centre, eDurban ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kucudzelana Nekukhula Lokungukhukhulelangoco”.

Loku kuhlanganisa ndzawo tati temtsetfo wekucudzelana kute kutfolakale kutsi inchubomgomo yekucudzelana ingafaka liphi ligalelo ekukhuleni lokungukhukhulelangoco kanye nentfutfuko kutemnotfo kumave eBRICS (iBrazil, iRussia, i-India, iChina kanye neNingizimu Afrika).

Kulawulwa ngekwemtsetfo ngemandla kwekucudzelana kwaseNingizimu Afrika kusita takhamuti kutsi titimbandzakanye ngekungadlelelani kumnotfo wavelonkhe. Kugcugcutela kutsi bantfu labanengi batimbandzakanye kumikhakha yemnotfo lekhicitako kanye nekulungisa indzawo yekuchuba temabhizinisi.

Kulawulwa ngekwemtsetfo kwekucudzelana kwaseNingizimu Afrika kufaka ligalelo ekutseni takhamuti titimbandzakanye kakhulu kantsi sekwente tintfo letiphatsekako ekulweni netinhlangano kanye nekuntjintja intsengo yetintfo ngalokungekho emtsetfweni. Kuholele ekutseni kusetjentiswe lokufunwa ngummango ekutsengeni nasekutfoleni imphahla.

6.2. INdvuna Yetekutfutsa Dipuo Peters utawuhambela Ikhomfa Yemhlaba Yesibili Yetindvuna Tetekutfutsa kusukela mhla ti-18 kuya mhla tinge-20 Lweti 2015 eBrazil, lapho laseNingizimu Afrika litawube letfula Umbiko walo Wasemkhatsini mayelana nenchubekelembili leseyentiwe ekucaleni kusebentisa Lisu Lemhlaba Wonkhe LaMhlabuhlangene Lekwenta Lemnyakalishumi Lekuphepha Emgwacweni 2011-2020.

INingizimu Afrika itinikele kutsi itawunciphisa tingoti temgwaco ngemaphesenhti lange-50 kusuka ku-13 967 kuya ngephasi kwe-7000 nga-20120. INingizimu Afrika seyente lokukhulu ekufezeni tinhloso letibekwe kuLisu Lemhlaba Wonkhe LaMhlabuhlangene Lekwenta Lemnyakalishumi Lekuphepha Emgwacweni 2011-2020, nanome kunetinsayeya kwanyalo lelive lelibukene nato.

7. Lokushiwo yiKhabhinethi mayelana netindzaba letimcoka kusimondzawo

7.1. Kulungisa imikhawulo levimba kudaleka kwemisebenti kuyintfo hulumende layibeke embili kuko konkhe. Sitatimende Senchubomgomo Sebhajethi Yethemu Lesekhatsi sikhombise kutsi kukhula kutemnotfo wemhlaba wonkhe kwehlile, nentsengo yetimphahla yehlile kantsi kuswelakala kwemisebenti kwandzile etincenyeni letinyenti temhlaba.
Loku kuvele kuLuklayo Lwekota Lwemandla eTemisebenti, lelivete kutsi ngekota yesitsatfu ya-2015 kuswelakala kwemsebenti bekume kumaphesenti lange-25.5, lokwenyuke ngemaphesenti lange-25.4 ngalesikhatsi lesifanako sekota yemnyaka lofile.

Loku kusho kutsi kunesidzingo sekutsi yonkhe imikhakha isebentisane nahulumende ekusekeleni tichamukelo talelive tekudala ematfuba emisebenti kanye nekwenta kutsi bantfu labanyenti baseNingizimu Afrika basebente.

Hulumende, ngekusebentisa Lisu Lemaphuzu Layimfica, usebentela kuvusetela kukhula kanye nekudala imisebenti ngekutsi avule ematfuba lamasha etindzaweni letikundlelalisu yetemnotfo.

7.2. IKhabhinethi iyasemukela lesimemetelo lesentiwe nguMengameli Zuma se-0% ekwenyuka kwetimali tekufundza etikhungweni temfundvo lephakeme ngemnyaka wekufundza wa-2016. Lesincumo siletsa lusito lwetitimali, ikakhulu emindenini lephuyile, lsebentako nakumindeni lephasi kwalesekhatsi lenebafundzi labasemanyuvesi.

IKhabhinethi iphindza iyasemukela sincumo saMengameli sekusukumisa likhomishani lelitawubuka tonkhe tindzaba letiphakanyiswe bafundzi. Mengameli utawumemetela lelikhomishini kanye nemibandzela lelitawusebenta ngawo khona nje madvute.

7.3. IKhabhinethi iyatemukela tichamkelo teLitiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola kuti kusitwe imimango yaKwaZulu-Natal kanye neyaseFreyistata lekhalametwe somiso lesisandza kubakhona. Tindzawo letiletselwa emanti ngemadamu lamakhulu etifundza kanye netikimi tisenawo emanti njengobe letinhlelo tisemanti lasezingeni lelihle kwanyalo ngobe emanti emadamini aku-avareji yavelonkhe lengemaphesenti langema-66 kutsi agcwale.

IKhabhinethi iyakwemukela kusungulwa kweLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna (i-IMC) Lekubakhona Kwemanti sihlalo walo yiNdvuna yeTekubusa Ngekubambisana Netendzabuko Pravin Gordhan. Le-IMC yakhiwa Indvuna Yekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba, Yetemanti Nekuhamnjiswa Kwekungcola, kanye neyeTekulima, Temahlatsi Netinhlanti. LeLikomidi litawucocisana liphindze liphakamise tingenelelo kuleyo mimango lehlaselwe somiso.

7.4. IKhabhinethi ikubonile lokwenteka eNigeria mayelana nenhlawulo yetigidzigidzi le-US$5.2 baka-MTN labahlawuliswe yona iKhomishini YaseNigeria Yetekuchumana. IKhabhinethi iyakholwa kutsi letinkhulumiswano letisachubeka emkhatsini we-MTN netiphatsimandla taseNigeria titawuholela ekusombululeni ngekushesha letincabano kute kucinisekise kutsi baka-MTN bayachubeka nebhizinisi yabo ekutjaleni timali emnotfweni waseNigeria.

8. Tekulila

8.1. IKhabhinethi idzabukile mayelana nekushona ngekutuma kwaChumani Nqakula, indvodzana yeNdvuna Yetekuvikela Netigayigayi Temphi Nosiviwe Mapisa-Nqakula banaCharles Nqakula, Lilunga lePhalamende. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini wakaNqakula nebangani.

8.2. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini nasetihlotjeni teNdvuna Yetemisebenti Yahulumende Nekuphatfwa Ngoako Ramatlhodi, ngekundlula emhlabeni kwenina labekaneminyaka lenge-95 budzala, Mmatlou Elizabeth Ramatlhodi.

9. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele.

1. Mnu. Mogojare Richard Seleka njengeMcondzisi Jikelele (i-DG) kuLitiko Letemabhizinisi Ahulumende; kanye
2. NeMnu. Robert Moeketsa Ramasodi njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Ukhicito Wetekulima, Kubakhona Kwekudla Netemphilo kuLitiko Letekulima, Temahlatsi Netinhlanti.

9.1. IBhodi Yekulawula Ithrafiki Ngekubambisana Emgwacweni:

a) Mk Daphline Harridene Charlotte-Ann Ewertse – Akasilo Lilunga leSigungu Lesiphetse; kanye
b) NeMnu. Thulani Matiki Norman Kgomo – Akasilo Lilunga leSigungu Lesiphetse

9.2. IBhodi Yemmango Yekutjala Timali Ngekuhlanganyela:

a) Mk Lindiwe Toyi – Akasuye Umcondzisi weSigungu Lesiphetse;
b) Mk Sandra Beswick – Akasuye Umcondzisi weSigungu Lesiphetse;
c) Mk Tantaswa Fubu – Akasuye Umcondzisi weSigungu Lesiphetse;
d) Dkt. Claudia Manning – Akasuye Umcondzisi weSigungu Lesiphetse;
e) Mnu. Pitsi Paul Moloto – Akasuye Umcondzisi weSigungu Lesiphetse; kanye
f)  NaMk Matshepo Faith More – uphindze futsi wakhetfwa njengeSisebenti Lesikhulu Setetimali.

9.3. IBhodi Ye-Ejensi Yekutfutfukiswa Kwekwakhiwa Kwetindlu:

a) Mnu. Mavuso Walter Msimang – Sihlalo;
b) Mnu. Maanda Emmanuel Mutheiwana;
c) Mnu. Pravin Amar Singh;
d) Mnu.Thuthuka Siphumezile Songelwa; kanye
e) NeMnu. Nkululeko Nkosingiphile Vilakazi – Lomelele Indvuna Yetemisebenti Yahulumende.

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk Phumla Williams (Libambela LaSomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekumtsintsa: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore