Sitatimende Semhlangano Wekhabinethi Wangalesitfatfu, ti-1 Lweti 2017

Ikhabinethi beyihlangene eTuynhuys eKapa.   

A. Tindzaba Letimcoka

1. Sitatimende Senchubomgomo Yelwabiwomali Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTBPS) Semnyaka we-2017

1.1. Ikhabinethi iyayamukela i-MTBPS letfulwe Yindvuna Yetetimali, Mnu Malusi Gigaba, Ephalamende, Ekapa, kuleliviki leliphelile.
1.2. Lelwabiwomali lwemcombelelo wekulungisa luyachubeka nekugcugcutela kukhula kwemnotfo lofaka konkhe kanye nekuhlanganisa imalingena kube kulolunye luhlangotsi luvikela futsi lugcugcutela kusebenta kwetimali kutemfundvo, temphilo, kusakhiwonchanti kanye nasekuphakeleni tibonelelo tahulumende, lapho bantfu labaningi baseNingizimu Afrika bancike khona kute baphile imphilo lencono.
1.3. Kulesikhatsi lapho simo setimali sibutsakatsaka, kutibophelela kwahulumende ekulweni netinseyeya letibhekene neNingizimu Afrika kubonakala ngetinhlelo tekungenelela letikhulisa iminotfo yasemalokishini neyasemakhaya, kukhulisa kulawulwa kahle kwetinkhapani tahulumende, kanye nekwengeta kakhulu imali leyabelwe temfundvo lephakeme.
1.4.  Ikhabinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bahlangane bente imitamo yekukhulisa umnotfo.

2. Lucubungulo Lwetisebenti

2.1. Ikhabinethi ibonga kukhishwa kwelucubungulo lwetisebenti lwekota lelusandza kwentiwa, lwekota yesitfatfu yemnyaka we-2017, lolukhombise kutsi lizinga lekuswelakala kwemisebenti lisengakantjintji kulelo lekota leyengcile leliku-27.7%. Linani lebantfu labatfole imisebenti kulomkhakha lobhaliswe ngalokusemtsetfweni kulekota lingu-187 000. Bantfu labalahlekelwe misebenti emkhakheni longakabhaliswa ngalokusemtsetfweni bangema-71 000 kantsi bangema-25 000 ebantfu labalahlekelwe misebenti emkhakheni wetekulima.  Hulumende usatibophelele ngayo yonkhe indlela lekhona kulwa netinseyeya tekuswelakala kwemisebenti futsi ucela bonkhe bosomabhizinisi bangasese kutsi badlale indzima yabo.

3. Iminyaka lelikhulu Ya-Oliver Reginald Tambo

3.1. Ikhabinethi ibonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngekugubha umkhosi weminyaka lelikhulu yalomakadzebona Wemzabalazo OR Tambo. Umkhosi lomkhulu wekugcina utawubanjwa Ngalesihlanu, ti-27 Imphala 2017 eSigodzini saseNkantolo eMmphumalanga Kapa.

3.2. Njengencenye yalemigubho, Mengameli Jacob Zuma uvakashele imiklamo yentfutfuko lefaka:

  • Kuniketwa kwelidamu iLudeke eMbizana, lelakhiwa njengencenye yeSikimu Sekuphakela Emanti Esogodzini seGreater Mbizana Litiko Letemanti Netekutfutfwa Kwendle;
  • Kuvakashela umndeni wakaNyameni esigodzini saseLudeke lapho Mengameli akhanyise gezi kwekucala, lekuyincenye yeluhlelo lolubanti  lwaMengameli lwekukhanyisa tindzawo letisemakhaya Embizana netindzawo leyakhelene nato;  
  • Emabhayisikili aniketwe bafundzi besikolwa i-OR Tambo Technical High School, njengencenye yeluhlelo lweLitiko Letekutfutsa lelibitwa ngekutsi yi-Shova Kalula, lolusekela bafundzi labahamba libanga lelingetulu kwemakhilomitha lamatsatfu kuya esikolweni;
  • Kunikela ngabongcondvomshini kubafundzi basesikolweni salabakhubatekile iVukuzenzele Special School lebekuholwa Yindvuna Yetekuchumana, Mmamoloko Kubayi-Ngubane.  

4. Tibalobalo Tebugebengu

4.1. Ikhabinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kanye nemimango kutsi ihlanganyele nema-ejensi emtsetfo kute kuliwe nebugebengu. Letibalobalo tebugebengu letisandza kukhishwa Yindvuna Yetemaphoyisa, Umnu. Fikile Mbalula, tikhombise letinye tetindzawo lapho siphumelele khona kulwa nebugebengu kanye netindzawo lapho bugebengu busasetulu khona.
4.2. Ikhabinethi iyakholwa kutsi uma singasebenta ngekubambisana singakhona kuzuza sonkhe ngekwenta imimango yetfu ibe ngulephephile nalekhona kutfutfuka.
4.3. Letibalobalo tebugebengu tisita hulumende kanye Neluphiko Lwemisebenti Yetemaphoyisa AseNingizimu Afrika (i-SAPS) kubona kutsi kuyafinyelelwa kumiphumela lebalulekile lekucondziswe kuyo futsi tisetjentiswa njengesicwayiso sekucala sendlela yekucinisa tinhlelo netindlelalisu tekulwa nebugebengu. Kuyincenye yendlelalisu yekulwa nebugebengu kucinisekisa kutsi bonkhe bantfu esiveni baphephile futsi bativa baphephile.   

5. Ludlame Lwetebulili (i-GBV)

5.1. Hulumende uyaphindza futsi uyakugceka kuhlukunyetwa ngekwetebulili lokubhekiswe kubomake nasebantfwaneni, ngaphandle kwekubuka simo nesikhundla salabo bahlukumeti emangweni.
5.2. Ikhabinethi igcugcutela bahlukunyetwa kutsi babike lamacala lamabi kulabo betemtsetfo, lekufanele baphenye letinsolo te-GBV bese bacinisa sandla ngendlela lesemtsetfweni kute bacinisekise kutsi bulungiswa buyasebenta.
5.3 Lomkhankhaso Wetinsuku leti-16 Tekulwa Neludlame Lolubhekiswe Kubomake Nasebantfwaneni sewuyasondzela kantsi Ikhabinethi ivumelene ngengcikitsi letsi: “Nami Ngikhona: Sisonkhe sichubekisela iNingizimu Afrika Lete Ludlame Embili”
5.4  Ikhabinethi futsi icela takhamuti kutsi tifundzisane ngemalungelo abomake newebantfwana, kanye nangaletindlela letiningi tebulungiswa letikhona kute bahlukunyetwa bancedzakale.
5.5 Lomkhankhaso Wetinsuku leti-16 Wekwecwayisa ungumkhankhaso Wamhlabuhlangene (UN), lobanjwa njalo ngemnyaka kusuka mhla ti-25 Lweti (Lusuku Lwemave Emhlaba Lwekucedza Ludlame Lolubhekiswe Kubomake) kuya kumhla ti-10 Ingongoni (Lusuku Lwemave Emhlaba Lwemalungelo Eluntfu).
5.6 Bantfu baseNingizimu Afrika bayagcugcutelwa kutsi bahlanganyele ngemandla kutinhlelo tekusekela naletikhuluma ngalomkhankhaso kumimango nasemikhakheni yabo lehlukahlukene.   

6. Umhlangano Wetingucuko Kutekuvakasha

6.1 Ikhabinethi icela bonkhe labatsintsekako kutsi basekele tinhlelo tekugucula umkhakha wetekuvakasha njengoba tinemandla ekukhulisa umnotfo ngekutfutfukisa imimango lephuyile kanye nekugcugcutela kukhula kwematfuba emisebenti.  
6.2 Litiko Letekuvakasha belibambe Umhlangano Wavelonkhe Wekugucula Tekuvakasha mhla ti-30 kuya kumhla ti-31 Imphala 2017 ngaphansi kwengcikitsi: “Kuvakasha kwawonkhewonkhe: Gucula, Khulisa futsi Simamisa”, lapho kukhishwe khona Umbiko Wekugucula Simo Salomkhakha futsi kwasungulwa Luhlu Lolusetsetfweni Lweluhlelo Lolubanti Lwekuniketa Labamnyama Emandla Kutemnotfo (iB-BBEE) kanye Nesikhwama Sekugucula Tekuvakasha.   

7 Kuvakasha Lokusemtsetfweni KwaMengameli WaseSenegal Macky Sall

7.1 Ikhabinethi yamukela kuvakasha ngalokusemtsetfweni kwaMengameli WeRiphabhlikhi YaseSenegal, Umhlonishwa Macky Sall mhla ti-20 Imphala 2017. INingizimu Afrika neSenegal babelana ngemibono ngetintfo letibucayi te-Afrika netemhlaba futsi kwasayinwa tivumelwano emikhakheni leminingi.
7.2 Lamave lamabili ayabutfokotela lobudlelwano lobuhle emkhatsini kwawo lobumayelana netepolotiki, temnotfo kanye nakutenhlalo lobubangwe kucina kwebudlelwane lebacala kudzala ngeminyaka yemzabalazo wenkhululeko.
7.3 Kusayinwa kweSivumelwano Sekuvisisana (i-MoU) sekuphatsa ngekubambisana iRobben Island (lebeyisetjentiswa mbuso welubandlululo kuvalela tishoshovi temzabalazo) kanye neGorée Islands (lekuyindlela bantfu labamnyama base-Afrika bebatfwalwa ngayo ngemikhumbi bayowentiwa tigcila) kuchubekisela embili budlelwano betemasiko netemlandvo njengoba kubungwata Lusuku Lwetinkhulumo taseDakar.

8 Kuvasha Kwelicembu Lase-Indonesia eNingizimu Afrika

8.1 Ikhabinethi iyakwamukela lokuvasha eNingizimu Afrika kwaSultan Husain Abubakar Syah waseTidore e-Indonesia.  Lelitsimba laseTidore belifaka Muhammad Amin Farouk, situkulwane saTuan Guru, lobekalwela inkhululeko lowabanjwa nguhulumende waseHolland watfunyelwa eRobben Island ngemnyaka we-1870. Tuan Guru (Imam Abdullah bin Qadi Abdussalam) kanye nalabanye labatsatfu bekahamba nabo baboshwa iminyaka le-12 emva kwaloko badzingiselwa eKapa, lapho Tuan wadlala indzima lenkhulu ekutfutfukiseni ummango wendzawo kanye nekwakha lisontfo lekucala lenkholo yemaMuslem, i-mosque. Liningi lebantfu baseNingizimu Afrika lisitukulwane sakhe.
8.2 Lelitsimba lavakashela Libandla Lavelonkhe kanye Nemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe lapho lamukelwa khona bosihlalo, Sekela Mengameli Cyril Ramaphosa kanye Nendvuna Yetekutfutfukisa Umnotfo Ebrahim Patel.  
8.3 Lokuvakasha kwaveta lokufanana kwemlandvo wekubuswa bacindzeteli kanye nemphi lendzala yeminyaka lelikhulu yekulwela inkhululeko yebantfu base-Indonesia nebaseNingizimu Afrika. Namuhla sibungata kuhwebelana, kutekuvakasha kanye naletinye tintfo letimayelana netemnotfo kulamave omabili.

9  Kubhalwa Kweluhlolo Lwemnyaka

9.1 Ikhabinethi yanelisekile kutsi luhlolo lwekuphela kwemnyaka loluchubekako nyalo etikolweni kanye nakuletinye tikhungo luchubeka ngaphandle kwetihibe.  
9.2 Imfundvo ingulenye yetintfo letimcoka letilawula indlela leya kulikusasa lelincono kuwo wonkhe umuntfu esiveni. Batali nalabo lababanakekeli bebantfwana bayacelwa kutsi bachubeke kusekela bafundzi kulesikhatsi semnyaka.  
9.3 Luhlelo Lwelitiko Lemfundvo Lesisekelo lekuvala lapho umfundzi asalele khona emuva kanye naletinye tinhlelo tisite bafundzi labaphazamiseka ngenca yetiteleka emkhatsini kwemnyaka kantsi kulindzelwe imiphumela lemihle.

10 Kubumbana Kwesive

10.1 Ikhabinethi ibonga ema-ejensi emtsetfo kanye nemmango ngekulekelela kutsi kuboshwe Willem Oosthuizen kanye naTheo Jackson. Laba lababili baphocelela Victor Mlotshwa kutsi angene ebhokisini lemngcwabo bamesabisa ngekutsi nasangenile batalitsela ngaphetilomu balishise.
10.2 Lesigwebo sikhombisa kutsi imitsetfo yaseNingizimu Afrika icinile ekuvikeleni emalungelo awo wonkhe umuntfu.
10.3 Ikhabinethi iyaphindza futsi icinisekisa lilungelo lawo wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika lekubamba umshuco longenaludlame lekuyincenye yelilungelo lelikumtsetfosisekelo. Kodvwa ke, emalungelo lakuMtsetfosisekelo WeRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika wemnyaka we-1996 awahambi odvwa, akufanelanga kutsi atsikamete emalungelo lakumtsetfosisekelo alabanye bantfu.
10.4 Ikhabinethi iyakugceka kuvalwa kwemigwaco yahulumende, kukhombisa timphawu tenchubo yakudzala yekucindzetelwa kanye nekucekela phansi kwetimphawu tesive letisibuko sentsandvo yelinyeti lesiyitfole matima.  
10.5 Ikhabinethi itibophelele kumsebenti wayo wekwakha sive lesibumbene futsi icela tonkhe takhamuti kutsi tidlale indzima yato ngendlela lefanele nangemoya wekusebentisana kute sakhe iNingizimu Afrika lebumbene, lengabandlululi ngebuhlanga, ngebulili, lelandzela umtsetfosisekelo wentsandvo yelinyenti nalesatfutfuka.  

B. Tincumo Tekhabinethi

11.1. Ikhabinethi ivumelene Ngembiko Weti-2015/16 Wesimo Sahulumende Wasekhaya eNingizimu Afrika. Lombiko uchaza imphumelelo leyentiwe ngekusebentisa Luhlelo Lwekubuyela Kusicalonchanti (i-B2B), lekuluhlelomsebenti lekucinisekisa kutfulwa kwetinsita letisisekelo, kulawula kahle kanye nekusebentisa timali ngendlela lefanele.  Lombiko ukhombisa tindzawo letinetinseyeya bese uniketa sisekelo sekusebentisa lihlandla lesibili leLuhlelo lwe-B2B. Lombiko utawetfulwa Ephalamende.
11.2. Ikhabinethi iyatisekela letichibiyelo letiphakanyisiwe letintsatfu Kulamakhodi Emkhakha We-B-BBEE. Letichibiyelo tilungisa tinseyeya talomkhakha kanye naloko lokuphatselene netingucuko lobekungeke kulungiswe ngalokuphelele ngemakhodi latsintsa imikhakha yonkhe. Lemikhakha lemitsatfu akuTekulima, Tetimali kanye Netekwakha. Letiphakamiso tetichibiyelo kuboniswene ngato nalabo labatsintsekako kulemikhakha. Onkhe emakhodi emikhakha lachitjiyelwe atawushicilelwa kumculu wahulumende.
11.3. Ikhabinethi iphasise Indlelalisu Yavelonkhe Ye-elekhthronikhi nekutsi ishicilelwe kuMculu waHulumende. Yashicilelwa ngaMabasa 2017 kute ummango nawo ufake imibono yawo. Lendlelalisu ye-elekhtronikhi ichaza umbono lekuvunyelwene ngawo kanye nekusuka kusigaba sekuba mmango lonelwatiso kuye esigabeni sekuba mmango lonelwati kutemnotfo nakutenhlalo.

Isombulula tinseyeya, letifaka ekhatsi kuhlukana kakhulu kutethekhnoloji emkhatsini kwalabo labaphuyile nalabacebile, emkhatsini kwemacembu ebuhlanga, kuhlukahlukana kwetindzawo tekuhlala kanye netintfo letimayela netebulili. Inika bantfu baseNingizimu Afrika inkhundla yekuhlanganisa ithekhnoloji, lekuyintfo lehambisana nalemayelana nekukhulisa intfutfuko kanye nemphumelelo kutemnotfo lapho wonkhe umuntfu atawuhlomula khona. Litiko Letakhiwonchanti Tetekuchumanisa Netinsita Teliposi litawuniketa lwatiso lolubanti lolumayelana nalendlelalisu.
11.4. Ikhabinethi ivumelene Ngeluhlelo kanye Nendlelalisu Yavelonkhe Yahulumende Ye-elekhtronikhi, kutsi ishicilelwe kuMculu Wahulumende. Itawuletsa tingucuko kutethekhinoloji kumisebenti yahulumende futsi yenta kutsi kube nentfutfuko ekutfulweni kwetinsita letisezingeni ngekusebentisa ithekhinoloji. Tinhloso talendlelalisu kuletinye, kuhlukanisa tinhlelo tahulumende te-elekhthronikhi kanye nekuphindvwa kaningi kwetinhlelo, kwemadathabhesi, kuba netinhlelo letiningi letingahambisani kanye nekungasebenti ngendlela lekahle. Itawuphindza ingete kusetjentiswa kwelwatiso kanye nethekhinoloji yelwati lwetekuchumana (ema-ICT), kute kugcugcutelwe kwakhiwa kwemicondvo lemisha yethekhnoloji kanye netinchubo tekutsi hulumende asebente nge-elekhthronikhi.

11.5. Ikhabinethi ivumelene Ngendlelalisu Yekutfutfukisa i-ICT Yemabhizinisi Lamancane, Lasemkhatsini Kanye Nalamancane Kakhulu (ema-SMME). Lolu luhlelo lokungenelela kumkhakha lotsite kute kusonjululwe tinseyeya letibukene nema-SMME lakulomkhakha we-ICT.

Lendlelalisu iphakamisa kutsi kube nekungenelela kute kukhuliswe kutfutfuka kanye nekukhula kwemabhizinisi lamancane kulomkhakha we-ICT, ngalesikhatsi kusalungiswa kutsi kube nekukhula kumazinga ekutfolakala nekusetjentiswa kwe-ICT kumkhakha wemabhizinisi lamancane jikelele. Lendlelalisu ihlose kwesekela emabhizinisi e-ICT lamancane, kunika emandla kumabhizinisi lasakhona kanye nekungeta kwesekelwa kulabo labangahle babe ma-SMME.

11.6. Ikhabinethi ivumile kutsi kushicilelwe Umbiko Lomayelana Nekuhlolwa Kweluhlelo Lwavelonkhe Lwekuphakela Kudla Etikolweni. Lolu luhlelo lwahulumende lolunebhajethi yemnyaka le-R5.5 emabhiliyoni leyenta kutsi bantfwana labatigidzi letiyimfica labaphuma emindenini lephuyile batfole kudla lokunemsoco onkhe malanga esikolweni. Lombiko wahulumende uveta tindzawo lapho kusetjentwe kahle khona nalapho kusadzinga kutsi kwentiwe kancono khona. Lombiko utawutfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letekuhlela, Kucaphela kanye Nekulinganisa (www.dpme.gov.za).    

11.7. Ikhabinethi iyayisekela iNingizimu Afrika Kuphindza Ingenele Lukhetfo Lwekuba Lilunga Lemkhandlu Wenhlangano Yetaselwandle (i-IMO) Iminyaka Lemibili. Lolukhetfo lutawubanjwa Kulomhlangano Lotayelekile Wesigungu Welihlandla lema-30 kusuka mhla ti-27 Lweti kuya kumhla ti-6 Ingongoni eLondon, United Kingdom.

INingizimu Afrika isive lesinelwandle futsi cishe ema-80% eluhwebo nemave emhlaba ilwenta ngekusebentisa lwandle.  Bulunga beNingizimu Afrika kuloMkhandlu we-IMO buyangeta kulokukhula kwematfuba emisebenti lasukela ku-Operation Phakisa: Umnotfo Waselwandle.

11.8. Ikhabinethi ivumile kutsi kwetfulwe Ephalamende Kusayinwa Kwesichibiyelo Sesivumelwano SaseMontreal Setintfo Leticedza Lomkhakha Wemoya Lohlantekile (i-ozone layer) kutsi tifake ekhatsi ema-hydroflurocarbons (ema-HFC). Lesichibiyelo sifuna kucedza ema-HFC (Sivumelwano SaseKigali), letingeminye yemimoya lebanga kutsi kuphele umkhakha wemoya lohlantekile. INingizimu Afrika sevele ingulelinye lemave lasayina Sivumelwano SaseMontreal.  

11.9. Ikhabinethi futsi ivumile kutsi kwetfulwe Ephalamende Kusayinwa Kwesivumelwano SaseMinamata seMekhuri. Lesivumelwano sibonelela ematfuba ekutsi kuvikelwe ebantfu labangatsintswa, imiphumela lemibi lebangwa yimekhuri kusimondzawo nasemphilweni yemuntfu, kakhulu labo labahlala etindzaweni letinetimayini.

11.10 Ikhabinethi ichazelwe Ngembiko Wekhomishana Yeluphenyo Kutemfundvo Lephakeme Nekucecesha KuRiphabhlikhi YaseNingizimu Afrika. Likomiti Lemali Yahulumende Lemengameli litawuhlangana masinyane libuke kutsi umbiko unayiphi imitselela kutetimali. Litiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha kutawufuneka kutsi libuyekete imigomo kanye nemtsetfo, lapho kunesidzingo khona. Mengameli Zuma utawutfula umbiko emangweni madvutane kantsi sikhulumi saMengameli Dkt. Bongani Ngqulunga, utawenta simemetelo mayelana nalendzaba.

C. Imitsetfosivivinywa

12.1. Ikhabinethi ivumelene ngeMtsetfosivivinywa Wemholo Wavelonkhe Lolizingancane lowenta kutsi kube nemholo lolizingancane kutisebenti letihola imiholo lemincane Emisebentini eNingizimu Afrika. Lomtsetfosivivinywa uchaza kutsi wonkhe umsebenti kufuneka akhokhelwe umholo longendluli ngebuncane umholo wavelonkhe lolizingancane. Uma lomtsetfosivivinywa sewucale kusebenta bacashi kutawudzingeka kutsi bakhokhele tisebenti tabo imiholo lengendluli ngebuncane umholo wavelonkhe lolizingancane, lotawukhuphuka njalo ngemnyaka.

12.2. Ikhabinethi futsi ivumelene kutsi kwetfulwe Ephalamende Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Simonchanti Sekucashwa wanga-2017. Loku kuchibiyela Umtsetfo Wesimonchanti Sekucashwa, we-1997 (Umtsetfo 75 we-1997) kute kucinisekiswe kutsi ufaka ekhatsi sigatjana lesikhuluma Ngemtsetfosivivinywa Wemholo Wavelonkhe Lolizingancane.

12.3. Ikhabinethi ivumelene kutsi kwetfulwe Ephalamende Umtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Budlelwane Bebacashi Netisebenti wanga-2017. Lomtsetfosivivinywa ungumphumela wekucocisana nabo bonkhe labatsintsekako. Utawubukana kulokunye naloku, tindlela tekuphikhetha, titeleka tesikhatsi lesidze kanye nemitimba yekusombulula ngekucocisana kungevani.

12.4. Ikhabinethi ivumelene kutsi kwetfulwe Ephalamende Hulumende Wasekhaya: Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Indlela Labakheka Ngayo Bomasipala Wanga-2017.  Loku kuchibiyela Hulumende Wasekhaya: Umtsetfo Wekwakheka Kwabomasipala, we-1998 (Umtsetfo namba 117 we-1998).

Lomtsetfosivivinywa ufuna kukhulisa tinhlelo tekusebentisana kwabohulumende kanye nekuphatsa ngekwemtsetfosisekelo. Ufuna futsi kubukana netintfo letimayelana nekuphatsa nekulawulwa kwelukhetfo kubomasipala, kanye nekugcugcutela kusebenta kahle nangemphumelelo kwaloMtsetfo, kanye nekukhulisa kulandzelela nekuphatfwa kwabomasipala.

12.5. Ikhabinethi ivumelene kutsi kwetfulwe Ephalamende Umtsetfosivivinywa Wekubhaliswa Kwematatiyela Ngekwe-elekhthronikhi Wanga-2017. Sekucociswene nalabatsintsekako ngalomtsetfosivivinywa. Uvumela kutsi kutfutfukiswe luhlelo lwekubhalisa ematatiyela ngekwe-elekhthronikhi (i-e-DRS), kulungisa ematatiyela, kubhalisa linani lelikhulu lematatiyela njengoba kumcoka kutinhlelo tahulumende tekuletsa tingucuko temhlaba.

12.6. Njengendlela yekukhutsata kusetjentiswa kwema-ICT kute kwakheke umnotfo lofaka wonkhe umuntfu, Ikhabinethi ivumelene ngeMtsetfosivivinywa Wesikhungo Savelonkhe Ikamva Semakhono e-elekhthronikhi Wanga-2017 (Umtsetfosivivinywa we-iNeSI) kutsi ushicilelwe kute kucociswane ngawo futsi kufakwe nemibono.

Umtsetfosivivinywa we-iNeSI ubonelela kusungulwa kwe-iNeSI njengesikhungo sahulumende lesitawuba nemigomo yaso, kute sibukane nekuswelakala kwemakhono e-elekhthronikhi lavimbela kusisa, intfutfuko kutenhlalo netemnotfo kanye nekutfutfuka kwemakhono esiveni.

Loku kutawenta kutsi kube netikhungo tekukhicita tinhlelo te-ICT kuleso naleso sifundza, lokutawusita i-iNeSI kutsi itfutfukise iphindze idizayine tinhlelo letifanele kanye nemabukwana ekucecesha, igcugcutele yente neluphenyo, inikete emakhono ekwenta luphenyo kubafundzi beticu letisetulu.  

12.7.    Ikhabinethi ivumelene kutsi kushicilelwe Kumculu Wahulumende Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Sakhiwonchanti Setinsita Teliposi kute kutfolwe imibono yemmango. Loku Kuchibiyela Umtsetfo Wekuchibiyela Sakhiwonchanti Setinsita Teliposi, Umtsetfo namba 124 we-1998.

Lomtsetfosivivinywa ubonelela kuhlelwa kabusha kwemkhakha wetemaposi jikelele kute ucinisekise kutsi tinsita te-elekhthronikhi tiyatfolakala yonkhe indzawo kube kuyachubeka kutfulwa kwetinsita letisezingeni kanye nekuvikeleka kwenchubo lendzala yetinsita tekuposa. Loku kwenta kutsi kube nekulingana kanye nekuhlonipheka kwesitfunti semuntfu sekutsi afinyelele kulwatiso nakutinsita teliposi letingabiti, lokutfutfukisa tenhlalo nalokukhulisa imphilo nemimango lencono.

D. Imicimbi Letako

Ikhabinethi futsi iyavumelana nalemicimbi letako lekuluhlu lwetintfo letitakwentiwa nguhulumende.

13. Luhlelo LwaMengameli lwekulandzelela, i-Presidential Siyahlola Monitoring Programme

13.1. Mengameli Zuma uhlele kuvashela iSteve Biko Academic Hospital, eTshwane Ngelesihlanu, ti-3 Lweti 2017 kulandzelela kwetfulwa kwetinsita tetemphilo njengencenye Yeluhelo LwaMengameli  Lwekulandzelela Isiyahlola. Lesibhedlela ngilesinye lesihamba embili kutibhedlela tahulumende kulelive kantsi sicanjwe ligama ngaSteve Biko, lichawe lemzabalazo wenkhululeko lebelifundzela budokotela eNyuvesi yaseNatal (nyalo leseyatiwa ngekutsi Yinyuvesi yaKwaZulu-Natal.)
Kuvakasha kwaMengameli Zuma kuyincenye yeluhlelo loluchubekako lwekulandzelela loluhlose kubukana netinseyeya letibukene netibhedlela tahulumende nekutfutfukisa luhlelo letinsita temphilo kulelive, lekungilenye yetitfo hulumende laticalisa embili.

14.  Inyanga Yavelonkhe Yekwatisa Ngemalungelo Alabakhubatekile

14.1. Ikhabinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basekele Inyanga Yavelonkhe Yekwatisa Ngemalungelo Alabakhubatekile emkhatsini kwamhla ti-3 Lweti namhla ti-3 Ingongoni 2017, lekuphindze kuhambisane neLusuku Lwemhlaba Lebantfu Labakhubatekile.

Bantfu baseNingizimu Afika bayagcugcutelwa kutsi bente umkhankhaso wekwatisa bavikele nemalungelo ebantfu labakhubatekile, babe banaka loko losekwentiwe kute kunakekelwe tinseyeya letibukene nebantfu labakhubatekile.

15. Inkhofa Yavelonkhe Yekutfutfukisa Umnotfo Wasekhaya.

15.1. Litiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko kanye Nelitiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane litawubamba Inkhofa Yekucala Yekutfutfukisa Umnotfo Wasekhaya mhla ti-  9 namhla ti-10 Lweti 2017 eGauteng.

Lenkhofa iyinkhundla lekahle lelungele kucocisana emkhatsini kwahulumende kanye nemkhakha wabosomabhizinisi mayelana netintfo letimcoka letisematseni naletibucayi letimayelana nekukhulisa umnotfo wasetindzaweni tetfu ngekwenta simo lesikahle sekutfutfukisa umnotfo lofaka wonkhe umuntfu.

E. Imilayeto

16.1. Ikhabinethi iyasemukelo simemetelo semali lengetulu kwebhiliyoni yinye yemadola ase-US letawusiswa njalo ngetinyanga letehlukene kumnotfo waseNingizimu Afrika kutethekhnoloji, temfundvo kanye netemabhizinisi etekulima. Loku kumemetelwe lincusa Harold Doley, Jr, Lomphatsi Welibhange Lentfutfuko e-Afrika.
16.2. Ikhabinethi ihalalisela Dkt. Nono Simelela ngekukhetfwa abe Lisekela Lemcondzisi Jikelele WeNhlangano Yemhlaba Yetemphilo (i-WHO). Dkt. Simelela utawuhola Luphiko lwe-WHO Lwetemindeni, Bomake, Bantfwana, kanye Nalabasandza Kutfomba kusuka mhla ti-13 Lweti 2017. Ungumake wekucala lomnyama kuba ngudokotela wabomake, i-gynaecologist, eNingizimu Afrika.   
16.3. Ikhabinethi iyasemukela lesimemetelo seNhlangano Yemhlaba yeRugby lencome kutsi iNingizimu Afrika kube ngiyo lebamba umdlalo wendzebe Yemhlaba YeRugby we-2023. Ikhabinethi ibonga umsebenti weNdvuna Yetemidlalo Nekukhibika, Mnu. Thulas Nxesi, Lisekela Mengameli, Cyril Ramaphosa kanye Nelitsimba leSouth African Rugby Union. Lomtimba Wemhlaba WeRugby, utawumemetela sincumo sekugcina mhla ti-15 Lweti 2017.
16.4. Ikhabinethi ihalalisela bonkhe labadlalako nalabo labawinile kuMcimbi Wemnyaka Welihlandla Le-15 Wekuklomelisa Kucamba Nekusungula Kumkhakha Wahulumende. Lemiklomelo yentelwa letindlela letinemphumelelo naletikahle tekwetfula tinsita letitfolakale ngekusebentisa tindlela tekucabanga, emasu kanye nemathulusi lafanele.
16.5. Ikhabinethi ihalalisela iSuperSport United FC ngekufika kumdlalo wemancamu we-CAF Confederation Cup emva kwekuhlula licembu laseTunisia iClub Africa nga-3-1 na-4-2 seyihlanganiswe yonkhe imiphumela. Lelicembu lelatiwa ngekutsi Matsatsantsa litawudlala ne-TP Mazembe kumancamu emcudzelwano wesibili ngebukhulu kulelivekati lenyanga letako.
16.6. Ikhabinethi indlulise imilayeto yekudvudvuta kumndeni nakubangani ba-Ian McLeod, kushona kwakhe kulahlekelwa kwemdlalo webhola yetinyawo eNingizimu Afrika. Waba wekucala eNingizimu Afrika kuba ngunompempe wemcudzelwano we-FIFA World Cup, lesikhatsi angunompempe ngemnyaka we-1998 kumidlalo ye-FIFA World Cup eFrance.

F. Kubekwa Etikhundleni

Bonkhe labacokiwe kufanele bahlolwe ticu tabo kanye nekutsi bavumelekile kwenta lomsebenti.
17.1. Bacondzisi beBhodi Yenhlangano yaseNingizimu Afrika Yemshwalensi Wemphahla Letfunyelwa Kulamanye Emave SOC Limited:
a. Mk. Lerato Herriette Mothae; kanye
b. naMk. Sisa Mayekiso.

17.2. Emalunga lasebenta ngalokugcwele Kunkantolo Yavelonkhe Yebatsengi:
a. Mk. Hazel Viloshni Devraj; kanye
b. Na-Adv. John Rinton Simpson.

17.3. Kukhetfwa kabusha kwemalunga lasebenta kwesikhashana Kunkantolo Yekucudzelana:
a. Sol. Imraan Valodia; kanye
b. naMnu. Anton Roskan.

17.4. Ibhodi Yemkhandlu Welicwaningo Letifundvo Temasayensi Ebantfu (i-HSRC):
a. Sol. Mvuyo Tom – (Sihlalo);
b. Sol. Lindiwe Zungu;
c. Mk. Nasima Badsha;
d. Sol. Relebohile Moletsane;
e. Sol. Haroon Bhorat;
f. Sol. Shireen Hassim;
g. Mk. Precious Nompumelelo Sibiya;
h. Sol. Mark Bussain;
i. Adv. Roshan Dehal; kanye
j. naDkt. Abdalia Hamdok.

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk. Phumla Williams – Libamba Lemcondzisi Jikelele (GCIS)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore