IsiTatimende Somhlangano WeKhabinethi wangeLesithathu, mhlana li-1 kuSinyikhaba 2017

IKhabinethi beyihlangene e-Tuynhuys eseKapa.   

A. IiNdaba Ezingundabamlonyeni

1. IsiTatimende somThethomgomo weSabelo seeMali saPhakathi kwesiKhathi (i-MTBPS) somNyaka wee-2017

1.1. IKhabinethi yemukela i-MTBPS eyethulwe nguNgqongqotjhe wezeeMali, uNom. Malusi Gigaba, ePalamende, eseKapa ngeveke ephelileko.
1.2. Isabelomalisilinganiso siraga nokukhuthaza umnothohlanganyela nokulawulwa kuhle kweemali ngokuvikela nokukhuthaza ukusetjenziswa kweemali emkhakheni wezehlalakuhle, zamaphilo, umthangalasisekelo nakezehlalakuhle, ekuyinto amaSewula Afrika amanengi adzimelele kiyo kobana babe nepilo engcono.
1.3. Ebujameni bezomnotho obuqokemeko, ukuzibophelela kukarhurlumende ngokuqalana neentjhijilo zeSewula Afrika kubonakala ngokungenelela ekukhuliseni umnotho wemalokitjhini newemakhaya, ukuqinisa ilawulo elihle kumakhamphani wombuso nokungezelela isekelo leemali elibonakalako lezefundo ephakemeko.
1.4. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuhlanganyela ekwandiseni imizamo yokukhulisa umnotho.

2. IHlolomaZizo lezabaSebenzi

2.1. IKhabinethi ibuka umBiko weKota weHlolomazizo labaSebenzi okhutjhwe mhlapha wekota yesithathu yomnyaka wee-2017, etjengisa bonyana ukutlhayela kwemisebenzi akukatjhuguluki kukota edlulileko ema-27.7%. Inzuzo yemisebenzi etlolwe emikhakheni yemisebenzi enqophileko yee-187 000 kilekota, imisebenzi engakanqophi neyezokulima itlolise ukulahlekelwa misebenzi okuzii-71 000 nezii-25 000 ngokuhlukana. Urhulumende uhlala azibophelele ukwenza okusemandlenakhe ukuqalana neentjhijilo zokutlhayela kwemisebenzi begodu ukhombela amakhamphani wangeqadi ukobana abambe indima.

3. ImiNyaka eliKhulu ka-Oliver Reginald Tambo

3.1. IKhabinethi ithokoza woke amaSewula Afrika ngokugidinga iminyaka elikhulu yekutani yomZabalazo u-OR Tambo, okufikelele esitlhorini ngomnyanya wangeLesihlanu, mhlana ama-27 kuSewula wee-2017 ethresteni leNkantolo elisePumalanga Kapa.
3.2. Njengengcenye yemigidingo yekhulu leminyaka, uMengameli u-Jacob Zuma wengamele amaphrojekthi wezetuthuko, kufaka hlangana:

  • Ukunikelwa kwe-Ludeke Dam eMbizana, elakhiwa njengengcenye yeSikimu sesiPhande sokuNikela ngomThamo waManzi e-Greater Mbizana  mNyango wezaManzi neHlwengiso ngaManzi;
  • Ukuvakatjhela umndeni wakwaNyameni ethresteni leLudeke lapho uMengameli akhanyise khona igezi, njengengcenye yehlelo likarhulumende elinabileko lokufakela igezi eendaweni zemakhaya eMbizana neendaweni ezibomakhelwana;
  • Ukuphiwa imilelenjana kwabafundi be-OR Tambo Technical High School, njengengcenye yehlelo leShova Kalula lomNyango wezokuThutha, elisekela abafundi abakhamba ngeenyawo ibanga elingaphezu kwamakhilomitha amathathu nabaya esikolweni;
  • Umnikelo wemitjhiningqondo obuya kuNgqongqotjhe wezokuThintana, uMmamoloko Kubayi-Ngubane awunikele abafundi be-Vukuzenzele Special School ekusikolo sabentwana  bakhubazekileko.
     

4. Iimbalobalo ZobuLelesi

4.1. IKhabinethi ikhombela bona woke amaSewula Afrika nemiphakathi basebenzisane namapholisa nama-ejensi aqinisekisa ukuthotjelwa komthetho ngomnqopho wokuphelisa ubulelesi. Iimbalobalo zobulelesi ezikhutjhwe mhlapha nguNgqongqotjhe wezamaPholisa, uNom. Fikile Mbalula, zitjengisa imikhakha lapho senze khona iragelophambili ekupheliseni ubulelesi neendawo lapho izinga lobulelesi liphezulu.
4.2. IKhabinethi iyakholwa bonyana ngokubambisana singazuza ngokuba nemiphakathi ephephileko ekghona nokuzithuthukisa.  
4.3. Iimbalobalo zobulelesi zisiza urhulumende namaPholisa weSewula Afrika ngokuhlola iminqopho eqakathekileko begodu zisebenza njengesiyeleliso sokuqinisa amano namajima wokukhandela ubulelesi. Kuyingcenye yamano wokukhandela ubulelesi bonyana boke abantu ngelizweni bazizwe baphephile.

5. Inturhu Eqothele Ubulili Obuthileko (i-GBV)

5.1. Ikhabinethi ibuyelela ukunyefula kwayo izenzo zokuhlukunyezwa ngokomseme kwabomma nabantwana, kungakhathaleki bona umhlukumezi uphethe siphi isikhundla emphakathini.
5.2. IKhabinethi ikhuthaza abongazimbi ukobana babikele iimphathimandla zezomthetho ngobulelesobu obuhlahlathisa umzimba, kuzakuthi ngemva kwalokho iimphathimandla ziphenye izwangobatjho yomlandu we-GBV zithathe amagadango aqinileko begodu ziqinise isandla ekulandeleni ikambiso yomthetho ngomnqopho wokuqinisekisa ukwenziwa kobulungiswa.
5.3. Ijima lamaLanga ali-16 lokuLwisana neNturhu eQaliswe kiboMma nabaNtwana liyabandamela kanti iKhabinethi ivumele ummongondaba wanonyaka othi: “Ngifaka nami: Sisoke siRagela iSewula Afrika enganaNturhu Phambili”.
5.4. IKhabinethi ikhombela izakhamuzi ukufundisana ngamalungelo wabomma newabantwana neendlela zokukufumana ubulungiswa ezikhona ukusiza abongazimbi benturhu.
5.5. IJima lamalanga ali-16 kulijma laqobe mnyaka leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN), elithoma mhlana ama-25 kuSinyikhaba (ekuliLanga leenTjhabatjhaba lokuPheliswa kweNturhu eQothele aboMma) ukufikela nakali-10 kuNobayeni (iLanga leenTjhabatjhaba lamaLungelo wobuNtu).
5.6. AmaSewula Afrika ayakhuthazwa ukuzibandakanya ejimeni lamahlelo wokutjhotjhozela nokuyelelisa emiphakathini yabo neenhlanganweni.

6. UmButhano wezamaTjhuguluko kezeVakatjhobukelo

6.1. IKhabinethi ikhombela boke ababambisani ukusekela amano wamatjhuguluko womkhakha wezokuvakatjha ngombana kuzuza umnotho lokha nakukhutjhulwa imiphakathi eyadinywa amathuba nokukhuthaza ukukhula kokuvulwa kwemisebenzi.
6.2. UmNyango wezokuVakatjha wabamba umHlangano wamaTjhuguluko wezokuVakatjha mhlana ama-30 ukufikela nakama-31 kuSewula wee-2017 ngaphasi kommongondaba othi: “Ivakatjhobukelo labaNtu Boke: Tjhugulula, Khulisa Bewudzimelelise”, okwaba nomphumela wokukhutjhwa komBiko wobuJamo bomKhakha nokuhlonywa kwezeVakatjho kwesiKhwama samaTjhuguluko wezeVakatjho wokuThuthukiswa okuBanzi kwabaNzima ngokomNotho (i-B-BBEE).

7. IVakatjho lomBuso likaMengameli u-Macky Sall we-Senegal

7.1. IKhabinethi yemukela iVakatjho lomBuso likaMengameli weRiphabhliki ye-Senegal, umHlonitjhwa u-Macky Sall mhlana ama-20 kuSewula wee-2017. Iinhloko zombuso weSewula Afrika newe-Senegal zabelene ngemibono ngeendaba eziqakathekileko zesiphande nezephasi, bezatlikitla neemvumelwano emikhakheni ehlukahlukeneko.
7.2. Lamazwe anesikhozi sezepolitiki, sezomnotho nesezehlalakuhle esidzimelele eminyakeni yomzabalazo wetjhaphuluko.
7.3. Ukutlikitlwa kwesiVumelwano sokuSebenzisana sokuhlanganisa i-Robben Island (eyayisetjenziswa mbuso webandlululo ukuvalela abatjhotjhozeli betjhaphuluko) kunye ne-Gorée Islands (umzila owawusetjenziselwa ukukhukhuthisa ama-Afrika nabayokuthengiselwa ukuba makhoboka) ziqinisa itjhebiswano lamazwe wethu lomlando namasiko nakugidingwa imiKhulumiswano ye-Dakar yomnyaka we-1987.

8. Ukuvakatjhela iSewula Afrika kwesiqhema se-Indonesia

8.1. IKhabinethi yemukela ukuvakatjhelwa kweSewula Afrika ngu-Sultan Husain Abubakar Syah we-Tidore e-Indonesia. Ubujameli be-Tidore bufaka hlangana u-Muhammad Amin Farouk, omzukulu ka-Tuan Guru, umlweli wetjhaphuluko owabotjhwa maDatjhi wathunyelwa e-Robben Island ngomnyaka we-1780. U-Tuan Guru (u-Imam Abdullah ibn Qadi Abdussalam) nabathathu abamphekeleleko babotjhwa iminyaka elinganiselwa keli-12 ekudingisweni eKapa, lapho asiza khona khulu ngokuthuthukiswa komphakathi wendawo nekwakhiweni kwe-mosque yokuthoma. Umlando wemindeni eminengi yawamaSewula Afrika udzimelele emirajinakhe.
8.2. Ubujameli be-Indonesia buvakatjhele isiBethamthetho seliZweloke nomKhandlu weliZweloke oweNgamele iimFunda lapho bamukelwe ziimPhathimandla zePalamende, iSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa noNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komNotho u-Ebrahim Patel.
8.3. Lelivakatjho latjengisa ukufana komlando wokubuswa mamazwe wangaphetjheya nepi yeminyakanyaka yetjhaphuluko eyaliwa babantu be-Indonesia nebeSewula Afrika. Namhlanjesi sigidinga zokurhwebelana, zamavakatjho nokhunye ukuthintana ngezomnotho hlangana nalamazwe amabili.

9. Iinhlahlubo zokuphela komnyaka

9.1. IKhabinethi iyaneliswa bonyana iinhlahlubo zokuphela komnyaka eziragako njenganje eenkolweni nakamanye amaziko wefundo zikhamba kuhle ngaphandle kokuphazanyiswa.
9.2. Ifundo ingenye yeembaseli zekusasa elingcono labantu boke ngelizweni. Ababelethi nabatlhogomeli bayakhuthazwa ukobana basekele abafundi ngalesisikhathi.
9.3. Ihlelo lomNyango wezeFundo esiSekelo lokuhlomisela abafundi iinhlahlubo neminye imizamo libe lisizo kubafundi abaphakazanyiswe mitjhagalo phakathi komnyaka begodu kulindelwe imiphumela emihle.

10. Ukuhlalisana Komphakathi

10.1. IKhabinethi ibuka amapholisa nama-ejensi aqinisekisa ukuthotjelwa komthetho nesizo lomphakathi eliqinisekise bona u-Willem Oosthuizen no-Theo Jackson balilelwa ziinsimbi. Laba ababili bakatelela u-Victor Mlotshwa bona angene ngebhoksini leendumbu bebamthusela ngokumrhatjha ngepetroli.
10.2. Lesisiqunto silitshwayo lokobana imithetho yeSewula Afrika iqinile ekuvikeleni amalungelo wazo zoke izakhamuzi.  
10.3. IKhabinethi iqinisekisa bonyana ilungelo lawo woke amaSewula Afrika lokutjhagala ngokuthula liyingcenye yentando yenengi edzimelele kumthethosisekelo. Nokho, amalungelo atlolwe kumThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika womnyaka we-1996 awakatlolwa elitjeni begodu akafaneli ukugadangela amalungelo wentando yenengi wabanye.
10.4. IKhabinethi inyefula ukuvalwa kweendlela zomphakathi, ukutjengiswa kwamatshwayo wombuso webandlululo nokulinyazwa kwamatshwayo wagadesi welizwe asitjengiso sentando yenengi esayifumana kabudisi.
10.5. IKhabinethi izibophelele endimeni yayo yokwakha umphakathi ophilisanako wabo boke begodu ikhombela zoke izakhamuzi ukubamba indima ngommoya wokusebenzisana newokwakha iSewula Afrika ebumbeneko, engabandlululiko, enganinani ngokobulili, yentando yenengi nephumelelako.

B. IinQunto zeKhabinethi

11.1. IKhabinethi ivumele umBiko wobuJamo bukaRhulumende weeNdawo zemaKhaya weSewula Afrika womnyaka wee-2015/16. Umbiko lo uhlathulula iragelophambili esele lifikelelwe ngokuphunyeleliswa kweHlelo lokuBuyela emiRajini (i-B2B), ekulihlelo lokusebenza eliqinisekisa ukulethwa kweendingoqangi, ukulawula kuhle nokuphathwa kweemali okufaneleko.
Umbiko lo uhlathulula imikhakha eziintjhijilo bewunikele nethuba lokuphunyeleliswa kwesigaba sesibili sehlelo le-B2B.
Umbiko lo uzakwethulelwa iPalamende.
11.2. IKhabinethi isekele iinkhibelelo ezintathu ezitjhukunyisiweko zamaKhowudu womKhakha we-B-BBEE. Leziinkhibelelo ziqalana neentjhijilo zomkhakha nokungakajayeleki kwamatjhuguluko egade angeze atjhejwa ngokuzeleko makhowudu angasiwo wamambala. Lemikhakha emithathu ngewezokuLima, zeeMali nezokwAkha.  Sele kukhulunyisenwe nabanekareko ngaleziinkhibelelo ezitjhukunyisiweko. Woke amakhowudu wemikhakha atjhukunyisiweko azakutlowa kugazede.

11.3. IKhabinethi ivumele iQhinga leliZweloke leThungelelwanohlanganiso nokutlolwa kwalo kuGazede kaRhulumende. Iqhingeli lakhutjhelwa emphakathini ngoSihlabantakana wee-2017 kobana umphakathi uveze amazizo. Leliqhinga leThungelelwanohlanganiso lihlathulula inembombono ehlanganyelweko nokutjhugulula indlela yokudlulisela ilwazi emphakathini ukufikela ekunotheni ngelwazi nangomphakathi onamakghono wobukghwari.

Liqalana neentjhijilo, kufaka hlangana ukungalingani ngokwedijithali hlangana kwabanothileko nabatlhagako, iintjhaba, iindawo ngokuhlukana kwazo neendaba zobulili.
Linikela amaSewula Afrika ithuba lokuhlanganisa ithekhnoloji, ekusisetjenziswa esifuneka khulu nesikhambisana nokuthuthukisa ipumelelo kezomnotho ezakusiza umphakathi woke. UmNyango wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso uzakunikela ilwazi elinabileko ngaleliqhinga.

11.4. IKhabinethi ivumele umHlahlandlela weQhinga likaRhulumende leThungelelwanohlanganiso leliZweloke, ozokukhutjhwa kuGazede kaRhulumende. Lizokuletha amatjhuguluko wedijithali emisebenzini yomPhakathi likghonakalise nokulethwa kweensetjenziswa zezinga eliphezulu ngokungenelela kuthekhnoloji yedijithali. Leliqhinga linqophe, hlangana nokhunye, ukuhlukaniswa kwemizamo karhulumende yokukhuthaza ubunzinzolwazi nokubuyelelwa kwemisebenzi, Ibuthelelo lemininingwana, ukungasebenzisani kuhle kwamahlelo nokubhalelwa kwawo. Lizakukhuphula ukusetjenziswa kweThekhnoloji yeLwazithintano (i-ICT), likhuthaze ubukghwari kuthekhnoloji neensetjenziswa zobunzinzolwazi bakaRhulumende.

11.5. IKhabinethi iphasise iQhinga lokuThuthukiswa kwamaBubulo amaNcani, aPhakathi namaKhulu (ama-SMME) ngokwe-ICT. Leli liqhinga elinqophileko lokuqalana neentjhijilo zama-SMME emkhakheni we-ICT.

Leliqhinga litjhukumisa amano wokungenelela ukurhabisa ituthuko nokukhula kwamabubulo amancani emkhakheni we-ICT, nokukhuthaza ukukhula kwamazinga wokusetjenziswa kwe-ICT mabubulo amancani.

Leliqhinga linqophe ukusekela amabubulo asakhasako ku-ICT, ukuqinisa amabubulo aragako nokusekela ama-SMME anekghono lokuphumelela.

11.6. IKhabinethi ivumele ukukhutjhwa komBiko weKambiso yokuHlola iHlelo leliZweloke lokoNdliwa eenKolweni. Leli lihlelo likarhulumende elinesabelo seemali samabhiliyoni ama-R5.5 elisiza qobe langa abantwana abaziingidi ezilithoba ngokugoma okunepilo eenkolweni abavela emiphakathini etlhagako. Lombiko unikela ihlathululo ngemikhakha lapho lelihlelo lisebenza ngepumelelo nalapho litlhoga ukuthuthukiswa khona.

Lombiko uzakufumaneka kubunzinzolwazi bomNyango wezokuHlela, ukuTjheja nokuHlunga (www.dpme.gov.za).

11.7. IKhabinethi isekela ukuba ngungikhethani kweSewula Afrika kwehlandla lesibili kubulunga beminyaka emibili emKhandlwini weHlangano yezeManzini yeenTjhabatjhaba (i-IMO). Amakhetho la azokubanjwa emHlanganweni oJayelekileko wamaLunga Woke weHlandla lama-30 ukusukela mhlana ama-27 kuSinyikhaba ukufikela nakasi-6 kuNobayeni wee-2017 ozokubanjelwa e-London ese-United Kingdom.
ISewula Afrika ililizwe eligegwe malwandle, irhwebo layo leentjhaba elima-80% lenziwa ngomzila welwandle. Ubulunga beSewula Afrika emKhandlwini we-IMO busiza ngokukhulisa amathuba womsebenzi avela ku-Operation Phakisa yomNotho weLwandle.

11.8. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende kwekambiso yokuphasiswa kwesiKhibebelo sesiVumelwano se-Montreal saboNobangela bokuRhayila i-Ozone Layer ukufakelela i-hydrofluorocarbons (i-HFCs). Isikhibelelwesi sinqophe ukwehlisa ubukhali be-HFC (isiVumelwano se-Kigali), okungenye yerhasi ethuwelelisa ukuphela kwe-ozone layer evikela iimvelo nemisebe yelanga. ISewula Afrika sele itlikitle isiVumelwano se-Montreal.

11.9. IKhabinethi ibuye yavumela ukwethulwa ePalamende ngomnqopho wokuphasiswa kwesiVumelwano se-Minamata Convention on Mercury. Sivula amathuba wokuvikelwa kweenqhema ezinganabuyo, khulukhulu labo abahlala eendaweni lapho kuneemayini khona bonyana bavikeleke engozini yokusilaphazeka kwebhoduluko nokuthinteka kezamaphilo wabo ngonobangela we-mercury.

11.10. IKhabinethi ibikelwe ngomBiko weKomitjhini ePhenya ngezeFundo ePhakemeko neBandulo eSewula Afrika. IKomiti kaMengameli yeeMali izokuhlala msinyana ukuqalana nomthelela weemali.  UmNyango wezeFundo ePhakemeko nokuBandula uzakubuyekeza imithethomgomo ethintekako lapho kutlhogeka khona. UMengameli uZuma uzokukhuphela emphakathini umbiko begodu umkhulumeli kaMengameli, uDorh. Bongani Ngqulunga, uzakwenza isimemezelo mayelana nalendaba.

C. ImiThethomlingwa

12.1. IKhabinethi ivumele umThethomlingwa wesiLinganiso sobuNcani bomRholo othinta abasebenzi abarhola kancani emiKhakheni yezabaSebenzi beSewula Afrika. LomThethomlingwa ukhombela boke abasebenzi babhadelwe umrholo ongasingaphasi kwesilinganiso sobuncani bomrholo selizweloke. Nasele lomthethomlingwa usebenza, abaqatjhi bazakulindelwa ukubhadela abasebenzi umrholo ongasi ngaphasi kunesilinganiso sobuncani bomrholo selizweloke, ekufuze uhlaliswe kuhle qobe mnyaka.

12.2. IKhabinethi ibuye yavumela ukwethulwa ePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wemiBandela yokuQatjha wee-2017. Lesi sikhibelela umThetho wemiBandela yokuQatjha ekusiSekelo somNyaka wee-1997 (umThetho Nomboro 75 we-1997) ukuqinisekisa ukuqalelelwa komThethomlingwa wesiLinganiso sobuNcani bomRholo.

12.3. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wezabaSebenzi wee-2017. LomThethomlingwa umphumela wemikhulumiswano nabo boke ababambindima. Hlangana nokhunye, uqalana nekambiso yokutjhagala, ukunghalwa komsebenzi okuthatha isikhathi eside neendlela zokulamula ngokweluleka.

12.4. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wezAkhiwo zikaRhulumende weeNdawo zemaKhaya wee-2017. Lokhu kukhibelela umThetho kaRhulumende weeNdawo zemaKhaya: UmThetho waboMasipala we-1998 (umThetho Nomboro 117 we-1998)
LomThethomlingwa unqophe ukuqinisa itjhebiswano laborhulumende nekambiso yelawulo. Unqophe ukuqalana neendaba zelawulo nokuphathwa kwamakhetho wabomasipala nokukhuphula ukusetjenziswa ngefanelo komThetho kunye nokuqinisa ukutjhejisiswa nokulawulwa kwabomasipala.

12.5. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende komThethomlingwa wokuTloliswa kobuNini bePahla ngeHlelo elibuLekhtronikhi wee-2017. LomThethomlingwa sele udlule esigabeni sokuvezwa kwamazizo womphakathi.
Uvumela ukuthuthukiswa kwehlelo lokutloliswa kobunini bepahla ngehlelo elibulekthronikhi (i-e-DRS), ukutjhejwa kweemvumo, ukutloliswa kweemvumo ezinengi ngonobangela wehlelo likarhulumende lokwamukela iimbawo zokutjhugululwa kwenarha.

12.6. Njengengcenye yokukhuphula ukusetjenziswa kwe-ICT ukwakha umnotho ohlanganyelweko, Ikhabinethi ivumele umThethomlingwa we-Ikamva National e-Skills Institute wee-2017 (umThethomlingwa we-iNeSI) ozokuba nekambiso yokulalelwa komphakathi nokuvezwa kwamazizo wawo, leyo kambiso izakumenyezelwa kugazede.

UmThethomlingwa we-iNeSI utjheja ukuhlonywa kwe-iNeSI njengeziko lombuso elilawulwa mthetho walo ukuqalana nokutlhayela kwamakghonofundwa we-inthanethi okusiqabo sokukhula kwetjalomali, ukuthuthuka kwezehlalakuhle nezomnotho nokuthuthukiswa kwamakghono ngelizweni.

Lokhu kuzakusiza ukuhloma amaziko we-ICT esifundeni ngasinye okuzakuba sisenzo esithuthukisa i-iNeSI nokutlama amahlelo afaneleko neentlabagelo zokufundisa, kukhutjhulwe izinga lobukghwari bokurhubhulula nokusiza abafundi beziqu ezingezelelweko namkha zesigaba sesibili.

12.7. IKhabinethi ivumele ukukhutjhwa kwesiKhibelelo somThethomlingwa wemiSebenzi yePoso kuGazede kaRhulumende ukwenzelela bona umphakathi uphawule. Lokhu kukhibelela umThetho oKhitjelelweko wemiSebenzi yePoso (umThetho Nomboro 124 womNyaka we-1998).

UmThethomlingwa lo uqalelela ukwakhiwa kabutjha kwebubulo lezeposo ngokusiza ngeenqalelelo zokufikeleleka kweensetjenziswa ze-inthanethi ngakelinye ihlangothi kuragwe nalezo zesikhathi sangaphambilini nazo ezizokunikelwa ngezinga eliphezulu.

Lokhu kukhuthaza ukulingana ngesithunzi sabantu ngokufumana ilwazi neensetjenziswa zeposo ezitjhiphileko, ezithuthukisa zehlalakuhle nezinga lepilo labantu nemiphakathi.

D. Iminyanya Ezako

IKhabinethi ibuye yavumelana neminye yeminyanya ezako ngokokuhlelwa kwayo ku-almanaga wombuso.
13. IHlelo lokuHlola likaMengameli (i-Presidential Siyahlola Monitoring Programme)

13.1. UMengameli uZuma uhlelelwe ukuvakatjhela i-Steve Biko Academic Hospital eTshwane ngeLesihlanu, mhlana ama-3 kuSinyikhaba wee-2017 ukuyokuhlola ukulethwa kweensetjenziswa zezamaphilo njengengcenye yeHlelo lokuHlola likaMengameli. Lesisibhedlela singesinye salezo  zombuso eziphuma phambili ngelizweni begodu sathiyelelwa ngehloko leya u-Steve Bantu Biko, ikutani eyalwela itjhaphuluko nowayemfundi wezokwelapha e-University of Natal (esele ibizwa gadesi nge-University of KwaZulu-Natal).
Ivakatjho likaMengameli uZuma liyingcenye yehlelo likarhulumende lokuhlola eliragako elinqophe ukuqalana neentjhijilo zomphakathi eembhedlela zombuso nokuthuthukisa ihlelo lezamaphilo ngelizweni, ekungenye yamaqaloqangi karhulumende.

14. INyanga yokuYelelisa ngamaLungelo wabaKhubazekileko yeliZweloke

14.1. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukobana asekele iNyanga yamaLungelo wabaKhubazekileko yeliZweloke ezakuraga ukusukela mhlana ama-3 kuSinyikhaba ukuya nakama-3 kuNobayeni wee-2017, ekulilanga elitjhayisana neLanga leenTjhabatjhaba labaNtu abaKhubazekileko.

AmaSewula Afrika akhuthazwa ukobana ayelelise bekavikele amalungelo wabantu abakhubazekileko, sikhumbule nenzuzo esiyifumeneko ngokuqalana neentjhijilo zabantu abakhubazekileko.

15. IKhonferensi yeliZweloke yokuThuthukiswa komNotho weKhaya

15.1. UmNyango wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko nomNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani izakubamba iKhonferensi yeliZweloke yokuthoma ekunqotjhwe ngayo ukuThuthukisa umNotho weKhaya mhlana ali-9 namhlana ali-10 kuSinyikhaba wee-2017 eGauteng.

Ikhonferensi le iliqhinga lokukhuthaza imikhulumiswano hlangana kombuso namakhamphani wangeqadi ngeendaba eziqakathekileko ezifaka hlangana ukukhuphula umnotho wekhaya ngokuvula ubujamo obufaneleko ngomnqopho wokufikelela ukuthuthukiswa komnotho ohlanganyelweko.

E. Imilayezo

16.1. IKhabinethi yemukela ngezandla ezimhlophe isimemezelo esenziwe Mzenda u-Harold Doley Jr, omLawuli omKhulu weBhanga yeTuthuko ye-Afrika esithi kuzokusiswa imali engaphezulu kwebhiliyoni lamaDola we-Amerikha ezokutjalwa emNothweni weSewula Afrika ngokusebenzisa umkhakha wethekhnoloji, wezefundo newamabubulo wezokulima eenyangeni ezizako.
16.2. IKhabinethi ithokozisa uDorh. Nono Simelela ekuqatjhweni kwakhe esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele weHlangano yezamaPhilo yePhasiloke (i-WHO). UDorh. Simelela uzakudosa phambili iPhiko lemiNdeni, abaNtwana neLutjha le-WHO ukusuka mhlana ali-13 kuSinyikhaba wee-2017. UDorh. Simelela ngumma wom-Afrika wokuthoma ukuba nguDorhodere wamalwele wabengubo ngeSewula Afrika.  
16.3. IKhabinethi yemukela isimemezelo seHlangano yePhasi kaMakhakhulwararhwe esitjhukumisa iSewula Afrika njengelizwe elinyulwako ukusingatha iPhaliswano leBhegere yePhasi likaMakhakhulwararhwe lomnyaka wee-2023. IKhabinethi ibuka umsebenzi wesiqhema esifake isibawo esibunjwe nguNgqongqotjhe wezemiDlalo nokuziThabisa, uNom. Thulas Nxesi, iSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa neHlangano kaMakhakhulwararhwe yeSewula Afrika. iHlangano yePhasi kaMakhakhulwararhwe izakumemezela isiqunto sayo mhlana ali-15 kuSinyikhaba wee-2017.
16.4. IKhabinethi ithokozisa boke abathintekako nabathumbi baboNongorwana bobuKghwari beHlandla le-15 baqobe mnyaka. Abonongorwanaba bahlonipha imizamo ephumelelako neqinileko yokulethwa kwezenzelwa ngokusetjenziswa kobukghwari, amano namathulusi amatjha akhandiweko.
16.5. IKhabinethi ithokozisa i-Super Sport United FC ngokufikelela emzombeni wokugcina we-CAF Confederation Cup ngemva kokubetha isiqhema se-Tunisia i-Club Africa ngamagondelo ama-3 keli-1 nenani lamagondelo elipheleleko lama-4- kama-2. Lesisiqhema esidume ngebizo la-Matsatsantsa sizokuhlangana ne-TP Mazembe emkhakheni wesibili wephaliswano leenqhema kukhonthinenti.
16.6. IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo emndenini nebanganini baka-Ian McLeod, ukudlula kwakhe ephasini kube kulahlekelwa emdlalweni webholo erarhwako weSewula Afrika. Waba mSewula Afrika wokuthoma ukubetha ifengwana ePhaliswaneni leBhegere yePhasi ye-FIFA nakaba ngusofengwana emidlalweni yephasi yomnyaka we-1998 e-France.

F. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu.

17.1. AbaNqophisi kuBhodi ye-Export Credit Insurance Corporation of South Africa SOC Limited:
a. UMma. u-Lerato Herriette Mothae; no-
b. Mma. uSisa Mayekiso.

17.2. Amalunga ngokuzeleko womKhandlu wabaThengi weliZweloke:
a. UMma. u-Hazel Viloshni Devraj; no-
b. Adv. John Rinton Simpson.

17.3. Ukuqatjhwa kwehlandla lesibili esikhundleni sesikhatjhana emKhandlwini wezePhaliswano:
a. Phrof. Imraan Valodia; no-
b. Nom. Anton Roskan.

17.4. IBhodi yomKhandlu wezeRhubhululo ngeSayensi yabaNtu:
a. Phrof. Mvuyo Tom – (USihlalo);
b. Phrof. Lindiwe Zungu;
c. UMma. uNasima Badsha;
d. Phrof. Relebohile Moletsane;
e. Phrof.  Haroon Bhorat;
f. Phrof. Shireen Hassim;
g. UMma. u-Precious Nompumelelo Sibiya;
h. Phrof. Mark Bussain;
i. Adv. Roshan Dehal; no-
j. Dorh. Abdalia Hamdok.

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma. uPhumla Williams – umJaphethe womNqophisi Zombelele (e-GCIS)
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore