Sitatimende SeMhlangano WeKhabhinethi wangaLwesitsatfu, mhla lu-01 kuLweti 2023

A.Tindzaba Letibalulekile Talelive

1. Tihlabani Tendzebe Yemhlaba Yelibhola Lembhoco Yanga-2023

1.1. IKhabhinethi ihalalisele Emabhokobhoko ngekuphumelela kutsatsa Indzebe Yemhlaba Yelibhola Lembhoco yanga-2023 leyenta kutsi iNingizimu Afrika ibe ngilo lodvwa live lelitsetse Lendzebe Yemhlaba Yelibhola Lembhoco emahlandla lamane nekutsi litsatse lendzebe tikhatsi letimbili ngekulandzelana.

1.2. Emlandvweni welibhola lembhoco, lelicembu leMabhokobhoko ngilona libhice tinhlanga letehlukene kunawo onkhe emacembu ngekwebuhlanga bebantfu labakhona eNingizimu Afrika. Kuhlanganiswa kwalelicembu lelibhice kangaka akuzange kumane kwenteke nje, kepha kwaba yimitamo leyentiwa ngulabaphetse kanye netisebenti leticecesha lelicembu leMabhokobhoko yekutsi bakhetse licembu lelifaka bantfu labehlukene. Leso sincumo semceceshi Rassie Erasmus nelicembu lakhe lesabonisa kuba nesibindzi siyachubeka kubonisa takhamuti taseNingizimu Afrika kanye nemhlaba wonkhe kwekutsi wonkhe umuntfu lonelikhono, uma anikwa litfuba nekusekelwa, angaba mkhulu - lokusiciniseko sekutsi Sinemandla Lamakhulu Uma Sihlangene.

1.3. Lokumcoka kakhulu, kucina nekutimisela kweMabhokobhoko enkhundleni yemdlalo kucuketse liciniso leliyingcikitsi yebuve baseNingizimu Afrika, loko lokwenta lelive lelihle kangaka liphakame limelane nebumatima kuze baphumelele bancobe. Labanye bebadlali balelicembu leMabhokobhoko kubite kutsi bamelane netitsa lebetisendleleni yabo yekuphumelela. 

1.4. IKhabhinethi iphumisele kuhalalisa kwayo kuSiyamthanda “Siya” Kolisi, longukapteni weMabhokobhoko Lotsetse Indzebe Yemhlaba kabili ngekuhola licembu lelibe kulelizinga lelibitwa nge-Greatest Of All Time (GOAT), lekungako lemigubho kumele ichubeke.

2. Umhlangano we-AGOA

2.1. IKhabhinethi isemukele sincumo sebaphatsi beMerikha kanye nemhlangano ngekuba nenhloso yekwelula sikhatsi se-AGOA, lokuyintfo leletsa sicinisekiso kubahlanyeli betimali kulawo mave lavumelekile ku-AGOA. 

2.2. IKhabhinethi beyiphindze yakwemukela kutsi leli lisingatse uMhlangano we-AGOA wanga-2023 eJozi kusukela mhlaka-2 kuya ku-4 kuLweti wanga-2023, lobenetihambi letivela emaveni langu-32 ase-Afrika letifaka ekhatsi bohulumende, bosomabhizinisi, umphakatsi wonkana kanye nekwekucala nalabamele tisebenti kanye nalabamele hulumende waseMerikha.

2.3. IKhabhinethi beyikadze ikuphakamisa kwekutsi i-AGOA iniketa litfuba lekutsi iMerikha icinise budlelwane bayo ne-Afrika kutemnotfo nekutsi ngaloko kumele ikuchubekise sikhatsi leseluliwe, nekutsi iciniswe kuze ibe nemiphumela futsi igcame.

3. Umhlangano WeTindvuna te-BRICS kuTekuvakasha

3.1. IKhabhinethi ikwemukele kuphetfwa kweMhlangano We-2023 BRICS WeTindvuna KuTekuvakasha lobe yimphumelelo, lobewubanjelwe e-Cape Town, lapho emave layincenye yalenhlangano atibophelele ekubambisaneni lokujulile kanye nekutfutfukisa kuvakashelana kwe-BRICS, kusungula imizila letawutfutfukisa kuvakashelana kancono nekuchumana kwemave layincenye yalenhlangano.

3.2. Loku kutawucinisa umkhakha wetekuvakasha eNingizimu Afrika losewuvele ubonisa timphawu tekuvuseteleka. Etinyangeni letingu-8 tekucala kulomnyaka wa-2023, lelive libe netivakashi letingu-5.5 wetigidzi letifikile, loku yinkhulo lengu-63.4% uma kucatsaniswa nesikhatsi lesifanako emnyakeni wa-2022.

4. Kubhalisela Kuvota

4.1. I-IEC seyimemetele imphelasontfo yekucala mhlaka-18 na 19 kuLweti 2023 kutsi ibe yekubhalisela Kuvota Elukhetfweni Lwavelonkhe lwa-2024.

4.2. IKhabhinethi ikhutsata bonkhe labavunyelwe kuvota kutsi babhalisele kuvota Elukhetfweni Lwavelonkhe lwa-2024 etindzaweni tekuvota lesitedvute.

4.3. Kubhalisa nge-intanethi kwebavoti kwavulwa kusukela ngeNdlovana 2023 futsi takhamuti tiyakhutsatwa kutsi tisebentise letinsita kuze babhalise noma balungise imininingwane yabo.

4.4. Takhamuti taseNingizimu Afrika letifake ticelo tema-ID tiyakhutsatwa nato kutsi tivakashele emaHhovisi Elitiko Letasekhaya kuyowalandza. Kunema-ID langemakhadi langetulu kweti-500 000 lasolo angakalandvwa emaHhovisi Elitiko Letasekhaya eveni lonkhe.

5. Gezi

5.1. Indvuna leseHhovisi LaMengameli lephetse lindzaba taGezi ikhulume kabanti nesive ngesimo sagezi eveni.

5.2. IKhabhinethi iyidvumisile imitamo yaHulumende Wesifundza se-Gauteng losebenta ne-Eskom kulungisa gezi etindzaweni letise-Gauteng lebetihlushwa kuhamba kwagezi ngenca yekubiwa noma kubhidlita ema-transformer.

5.3. Ebusuku bayitolo, kukhanyiswe ema-transformer agezi lasitfupha eKagiso, lese-West Rand emva kwekutsi takhamuti takhona tihleli ngaphandle kwagezi iminyaka lengetulu kwalemitsatfu.

5.4. IKhabhinethi imema lemiphakatsi kutsi ivikele letakhiwo ekubiweni, kumoshwa kanye nemonakalo lokubangwa kokhela gezi ngalokungekho emtsetfweni.

6. Kudla lokunebutsi

6.1. IKhabhinethi ikhatsatekile ngakuvama kwekutsi bantfwana badle kudla lokunebutsi ngoba badla kudla losekudlulelwe sikhatsi, nalokonakele lokutsengiswa etipaza nasetitaladini. 

6.2. IKhabhinethi iyakhutsateka ngemitamo yebemtsetfo kucinisa tekuphepha nekulandzelwa kwemigomo yekudla. 

7. Umhlangano Wekucecesha Kutfutsela Kulamanye Emave Nebaholi Bemadolobha kanye Nebendzabuko

7.1. IKhabhinethi yatjelwa kafishane ngalomhlangano wekucecesha lowabanjwa Litiko Letasekhaya nalowahanjelwa yi-DSBD, i-COGTA, Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu kanye nebaholi bendzabuko, nebaholi bemadolobha labaphuma kubomasipala bemadolobha kanye netigodzi, lebewubuka tindlela tekuncandvwa kwemiphumela yekungena eveni ngalokungekho emtsetfweni, lokufaka ekhatsi kusebenta kwetipaza.

7.2. Imiphumela lesembili ifaka ekhatsi kucalwa kweluchungechunge lwetichibelo temitsetfo yekubukana netingcinamba letiphatselene nekutsi bomasipala kanye netiphatsimandla tendzabuko bacinise tichibelo temitsetfo yemabhizinisi. Kutawuba khona kuhlolwa kwemabhizinisi, ikakhulu tipaza ngulabaphuma ematiko etekusebenta, temphilo, kusungulwa kwemabhizinisi lamancane kanye nemacembu ebahloli beLitiko Letasekhaya, khona kutawucinisa kulandzelwa kwemigomo ngekusebentisa imitsetfo lefanele.

7.3. Kutawentiwa luphenyo lwetipaza etindzaweni tasemakhaya kanye nasemalokishini, lokuhambisana netindlela tekutsi tibhaliswe lokutawentiwa baholi bendzabuko kanye nabomasipala. Kuphindze kube khona nemitamo yekusekela tiphatsimandla tendzabuko kwekutsi bagcine luhlu lalabaphuma kulamanye emave emiphakatsini yabo.

7.4. Imitsetfo yekubhaliswa kwemabhizinisi nayo iyaguculwa kuze kusekelwe bonkhe labo labafuna kutsengisa kulomkhakha wekutisebentela.

8. Kulwa Nebugebengu Lokuhlangahlangene

8.1. IKhabhinethi iyayincoma i-SAPS ngekuncandza ngemandla kwalabo lababambisana ngekutsengiswa kwetidzakamiva lokulandzela kutfolakala kwe-cocaine lengabita emarandi latigidzi letingu-80 leyatsatfwa mhlaka-20 kuMphala 2023 endzaweni yekugcina imphahla e-Dube Trade Port ngekhatsi kweSikhumulo Setindiza I-King Shaka. Emalangeni lamabili landvulela kutsatfwa kwaletidzakamiva, kwatsatfwa lenye i-cocaine lengabita emarandi latigidzi letinge-70 kukhonteyina eSikhumulweni Semikhumbi eThekwini.

8.2. IKhabhinethi ishaya tandla ngemsebenti we-SAPS wekuphatamisa nekuhliphitwa kwetinhlelo tebugebengu emkhatsini wemave lokumisa kabi kakhulu imiphakatsi yetfu kanye nesive.

8.3. Umkhankaso lobitwa nge-Operation Safer Festive Season wetekuphepha ngesikhatsi semaholide sewuvele uveta titselo ngoba emaphoyisa sekabophe basolwa labangu-140, lebafaka ekhatsi longungcondvongcondvo wekumbiwa kwetimayini ngalokungekho emtsetfweni, nangekutsatsa tibhamu letingenawo emalayisensi.

9. Luhambo Lwamengameli Lwekuyohlola Kuchubeka Kwemsebenti

9.1.IKhabhinethi ikwemukele Kuhambela kwaMongameli welive kuMasipala wase-Emfuleni lwekuyohlola kuchubeka kwemsebenti, lobekulandzelela emva kwetingcoco  letabakhona nemphakatsi ngesikhatsi sekuchutjwa kweLuhlelo Lekutfutfukisa Tigodzi (i-DDM) nga-2022.

9.2. Kuvakashela e-Emfuleni nga-2022 kwaveta tingcinamba tekugcinwa kwesakhiwonchanti ngumasipala.

9.3.Ngekungenelela kweLitiko Letemanti Netekuhlanta, kwaba nenchubekela embili leyabonakala ekubukeni tingcinamba letiphatselene netakhiwonchanti temanti kanye nekuhlanta letabangela kungasebenti kwe-Vaal Water Waste.

9.4. Kunemisebenti leseyentiwe kutfutfukisa kwabiwa kwemanti, kusebenta kahle kwetakhiwonchanti temanti langcolile kanye nekucedvwa kwenkinga yemangcoliso lagijima etitaladini nasemabaleni etakhamuti.

9.5. Inchubekela embili leyabonakala ngesikhatsi salokuvakasha ifaka ekhatsi kuphuculwa kwemaphayiphi kanye netiteshi tekufutsa emanti lamaningi, kulungiswa nekuchitjelwa kwemigwaco, kanye nekutfutfukiswa kwekukhanyisa nekuphepha ngekutsi kufakwe emalambu etitaladini.  

10. INkhombandlela Yenchubo Yetekutfutfwa Kwemphahla eNingizimu Afrika

10.1. Litiko Letekutfutsa selicale tinkhulumo letimayelana neNkhombandlela Yenchubo Yetekutfutfwa Kwemphahla eNingizimu Afrika, lokuyincenye yetaba tekubhekana netingcinamba letibukene nemkhakha wetekutfutsa nekuhanjiswa kwemphahla kanye nekuciniswa kwemitamo yekuvusetela umnotfo waseNingizimu Afrika.

11. Kutfutfukiswa Nekugcinwa Kwetakhiwonchanti

11.1. IKhabhinethi iyemukele inchubekela embili leyentiwa kutfutfukiswa kanye nekugcinwa kwetakhiwonchanti ngekutsi kuphetfwe kwakhiwa kwemabhuloho langu-36 etindzaweni tasemaphandleni ngephasi kwemkhankaso i-Welisizwe Rural Bridges, kanye nekwakhiwa lokusachubeka kwemiklamo lengu-20 yetekuhlaliswa kwebantfu, imigwaco, kanye nemanti.

12. Kubuyiselwa Kwemizila Yekuya Kulamanye Emave Kwe-South African Airways (i-SAA)

12.1. IKhabhinethi ikwemukele kubuyiselwa kwemizila yekundizela kulamanye emave kwe-SAA ngekutsi kuphindze kucalwe tindiza emkhatsini welivekati kuya e-São Paulo, e-Brazil, lokukhombise kubuya kwemizila lemidze lesuka e-Cape Town kanye naseJozi.

12.2. Lokubuyela kuletindlela tekundizela kulamanye emave kutawufaka sandla ekuphakamiseni kukhula kwekuhambela kwalamanye emave kuleli, kanye nekukhula kwemkhakha wetekuvakasha kulandzela umonakalo lowadalwa yi-COVID-19.

13. INingizimu Afrika isungula idroni lenkhulu kunawo wonkhe e-Afrika

13.1. IKhabhinethi ihalalisele inkampani yaka-Milkor yeTekuvikela kanye netekundiza, ngekuphumelela kusungula I-Milkor 380, lekuyindizamshini lengashayelwa ngumuntfu, leyente kutsi iNingizimu Afrika ibalwe kanye nalamanye emave lachubeka ngemandla kutebuchwepheshe bemadroni.

13.2. Le-Milkor 380 yidroni lenkhulu kunawo onkhe lekakhiwe e-Afrika futsi itawusetjentiswa kuhlasela ngumkhakha wetekuvikela, kulawula imincele, nemitamo yekonga imvelo lefaka ekhatsi kuncandza kutingela ngalokungekho emtsetfweni.

14. Luhlolo Lwetikolwa Lwekuphetsa Umyaka kanye NaMethrikhi

14.1. IKhabhinethi ikwemukele kucala kahle kweluhlolo Lwesitifiketi Selibanga Lelisetulu (iMethrikhi) lwanga-2023, lolucale mhlaka-30 kuMphala 2023. Batali kanye nebagcini bayakhutsatwa kwekutsi bachubeke kusekela bafundzi ngalesikhatsi lesimcoka kangaka.

IKhabhinethi iphindze yatfumela umlayeto

B. Tincumo teKhabhinethi

1. Simo SasePalestine

1.1. IKhabhinethi ijabhile ngekutsi hulumende we-Israyeli ale kuhlonipha umtsetfo wemave nekuchubeka kucekela phasi tincumo teNhlangano Yamhlabuhlangene tekumisa kulwa ngaphandle kwekujeziswa.

1.2. Imizila yekuletsa lusito kubantfu basePalestine solo ivaliwe, intfo lenemiphumela lemibi kubantfwana, basikati kanye netakhamuti letingenacala.

1.3. Lokugadla ngetindiza kwahulumende we-Israyeli lokucotfula bantfu basePalestine, kuyachubeka kantsi nesibalo salabafile lokufaka ekhatsi basikati nebantfwana siyenyuka. Kulamalanga lamabili ledlulile, umhlaba bewumile ubuka ungakhoni kwenta lutfo ngekugadla emoyeni lokunemandla eGaza naseWest Bank lokubhubhise tikolwa, takhiwo temphilo, ema-ambulensi kanye netakhiwo teluntfu kanye nemigwaco lekutsiwa iphephile kuya eNingizimu neGaza. 

1.4. Ngenca yaloku, iKhabhinethi itsetse sincumo sekubita bonkhe labaseTel Aviv labamele lelive kuze bacocisane.

1.5. IKhabhinethi iphindze yakubona kuchubeka kwetinkhulumo letinetinshanshu talolincusa le-Israyeli kuleli, Mnz. Eliav Belotsercovsky, lebekatibhekise kutakhamuti teNingizimu Afrika, nakubaholi beNingizimu Afrika labakuhulumende kanye nangaphandle kwakhe, lokufaka ekhatsi imibutfo yeluntfu lekhuluma lokuphambene nalokubhujiswa kwebantfu basePalestine lokwentiwa nguhulumende we-Israyeli.

1.6. Letinkhulumo teLincusa Belotsercovisky letinekucekela phasi ticatsaniswa nalokwaphawulwa ngulabake baba ngemancusa e-Israyeli kuleli (Illan Baruch naDkt. Alon Liel) lebebangayekeli kuchaza tento tahulumende wabo kubantfu basePalestine batifananisa neMbuso Welibandlululo.

1.7. Letinkhulumo leticekela phasi letibhekiswe kulabo labaphumisela kuphambana kwabo nalokubulala lokunelunya kanye nebaholi balelive kwenta sikhundla saBelotsercovsky sichubeke kungameleki. Ngenca yaloko iKhabhinethi seyikhiphe umyalo wekutsi Litiko Lebudlelwane Kanye Nekuhlanganyela Nemave ledlulise kungaphatseki kahle kwahulumende weNingizimu Afrika ngalesento salelincusa lisebentisa tindlela tebuhlobo nalamanye emave.

2. Inkhulumo Yenchubo Yemaphakelotimali Esikhatsi Esisemkhatsini

2.1. IKhabhinethi isemukele Sitatimende Senchubo Yemaphaketimali Esikhatsi Esisemkhatsini (i-MTBPS), lesibeke elubala kuhlolwa kwesimo semnotfo saletinsuku yaphindze yabonisa kubambelela kwahulumende mayelana netimali talelive esikhatsini lapho kungena kwayo kunetihibe.

2.2. Tincumo leticuketfwe ngule-MTBPS tiyaluphakamisa luhlelo lwetimali temnyaka; kukhutsatwa kwekukhula kwemnotfo kube kulinganisa nekutibophelela kwetfu eluntfwini lokusekela labo labasengcupheni esiveni sakitsi.

2.3. Luhlelo Lwekuvusetelwa Nekwakhiwa Kabusha Kwemnotfo lusifakile sandla ekuhlumiseni umnotfo wakuleli.

3.Kwakhiwa Kwemzila Wetitimela Letinelitubane Lelikhulu

3.1. IKhabhinethi seyiphasise Luhlelo Loluluhlaka Lwekwakhiwa Kwemzila Wetitimela Letinelitubane Lelikhulu kantsi imitselela yekucaliswa kwaloluhlelo kutawudzingidvwa Tindvuna Tetekutfutsa kanye Netetimali.

3.2. IKhabhinethi seyiphasise kubekwa embili kwemzila losemkhatsini weJozi kanye naseThekwini kwekutsi kube neluphandvo loluyibukisisako lendzaba, kulapho imizila emkhatsini weJozi nePolokwane naseMusina, kanye nalesemkhatsini neJozi neMbombela yona itawufakwa emakethe.

4. Umhlahlandlela WeLiphepha Lelimhlophe Lelimayelana Nekuvikelwa Kwebuve, Kungena Eveni kanye Nekukhosela

4.1. IKhabhinethi seyiphasise kushicilelwa kweLiphepha Lelimhlophe Lelimayelana Nekuvikelwa Kwebuve, Kungena Eveni kanye Nekukhosela kuze sive sibeke imibono yaso.

4.2. Lomhlahlandlela Wenchubo uhlose kubeka luhlaka lweticondziso tekuniketwa kwebuve nemvume yekuhlala kuleli kulabaphuma kulamanye emave, kanye nekuvikelwa kwalabakhosele kuleli laseNingizimu Afrika ngekubalekela timphi nekufuna kufihla inhloko ngenca yemphatfo yemave abo, ibe ingakhohlwa ngulokufunwa yiRiphabhliki mayelana netekuphepha kwelive ibuye ilandzele tivumelwano nenchubo yemave lecondzene netekuhamba emkhatsini wemave iNingizimu Afrika letibophelele kuko.  

5. Umbiko Wesitfupha Wemnyaka Wenchubekela Embili Lomayelana Nekusetjentiswa KweLiphepha Lelimhlophe Lemalungelo Ebantfu Labakhubatekile

5.1. IKhabhinethi seyiphasise kutsi Umbiko Wesitfupha Wemnyaka Wenchubekela Embili ngekusetjentiswa kweLiphepha Lelimhlophe Ngemalungelo Ebantfu Labakhubatekile ushicilelwe kugazethi yahulumende.

5.2. Lokushicilelwa kwalombiko wenchubekela embili kutawucondzana nekugujwa kweNyanga Yekwatisa Ngemalungelo Alabakhubatekile lokucala mhlaka ti-3 kuLweti kuya kumhla ti-3 iNgongoni.

5.3. Lombiko wenchubekela embili uphindze ubonise timphawu tekukhula kwesibalo lesingephasi semgomo wekulinganisa labacashiwe lesisuke ku-2% laya ku-3% webantfu labakhubatekile, sicondze ku-7% nakufika umnyaka wa-2030.

C. Imitsetfosivivinyo

1. UMtsetfosivivinyo Loluhlaka weSikhwamamali Sekuvusetela i-Afrika Nekusebentisana Kwemave Ngemave (i-ARF)

1.1. IKhabhinethi seyiphasise kufakwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela we-ARF.

1.2. Lo Mtsetfosivivinyo uhlose kuchibela uMtsetfo we-ARF (Umtsetfo we-51 wange-2000) nekusungula i-Ejensi Yekutfutfukiswa Kwekubambisana eNingizimu Afrika, letawusetjentiswa njengendlela yekusekela kutfutfuka kanye nekubambisana kweNingizimu Afrika kanye nemave lahlobene nayo ngekuphakamisa inchubo yentsandvo yelinyenti, kubusa ngebucotfo, nekuncandza nekucatululwa tindzaba tembango eveni, kutfutfukisa tenhlalakahle nemnotfo kanye nekuhlanganyela.

D. Kubekwa Etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1. Kubekwa kwa-Mnu Ebrahim Rasool esikhundleni sekuba nguSihlalo we-Development Bank of Southern Africa.

2. Kubekwa kwa-Mk Margaret Mosibudi kuba lilunga le-National Nuclear Regulator Board.

E. Imicimbi Letako

1. Ingcoco Yekumelana Nenkhohlakalo

1.1. Ingcoco yekumelana nenkhohlakalo itawubanjwa mhlaka ti-8 namhla ti-9 kuLweti 2023 eHhotela i-Birchwood Ekurhuleni kutogcugcutela umphakatsi ekulweni nenkhohlakalo ngekuhambisana neNdlelalisu Yekumelana Nenkhohlakalo Eveni.

1.2. Ngenyanga yeLweti 2020, iKhabhinethi yaphasisa iNdlelalisu Yekumelana Nenkhohlakalo Eveni (i-NACS 2020-2030). Lena kuyindlela yelive lehlose kusungula umphakatsi longenankhohlakalo iphindze ikhutsate sive kutsi singayibeketeleli inkhohlakalo futsi sigcine umtsetfo lobekiwe.

2. Umnkankaso Wemalanga Langu-16 Wekumelana Nekuhlukubetwa Kwebasikati kanye Nebantfwana wange-2023

2.1. Lomnyaka lesikuwo wekukhumbula minyaka lenge-25 yekuhlanganyela kweNingizimu Afrika kuloMkhankaso Wemalanga langu-16 Wekumelana Nekuhlukubetwa Kwebasikati Nebantfwana lotawugujwa ngephasi kwesicubulo lesitsi: “Kukhutsatwa Kwetento Tekucedza Budlova Lobucondziswe Kubulili Lobutsite Nekubulawa Kwebasikati (i-GBVF): Asishiyi Muntfu Ngaphandle”.

2.2. Lomkhankaso wemhlaba utawucala kusukela mhlaka ti-25 kuLweti, ngeLilanga Lemave Lekucedza Kuhlukubetwa Kwebasikati kuze kube ngumhla ti-10 kuNgongoni, lekuLilanga Lemave Lemalungelo Eluntfu. Lomkhankaso uhlose kucedza kuhlukubetwa kwebasikati kodvwa kube kuphakanyiswa emalungelo eluntfu.

3. Umhlangano Weli-14 Wengcoco Yenchubomgomo

3.1. INingizimu Afrika itawubambisana neLicembu Lemave laboThishela le-UNESCO (i-TTF) kusingatsa uMhlangano Weli-14 Wengcoco Yenchubomgomo ngenyanga yaBhimbidvwane 2024, lotawubanjwa ngephasi kwesihloko lesitsi “Kubukana nekungabikho kwabothishela ngalokwenele nekwenta lomsebenti wekufundzisa ube ngulokhangisako”.

3.2. Lomhlangano utawubutsanisa tisebenti tahulumende, bothishela kanye netingcweti temfundvo kutodzingidza ndzaba letiphatselene nesimo sekusebenta kwabothishela, tindzaba tekukhutimela kwabothishela ekusebenteni kwabo kanye nekutiphendvulela nekwenta umsebenti wekufundzisa ukhangeke.

 F.  Imilayeto

1. Kuhalalisela

IKhabhinethi ihalalisela iphindze futsi ifisele netilokotfo letihle kulaba:

  • Licembu lema-Proteas ngekutibekela indzawo ekucudzelaneni lokwendvulela umdlalo wekugcina wekhilikithi weNdzebe Yemhlaba ye-ICC 2023 eNdiya. Nobe kube khona kubuyiselwa emuva emdlalweni wabo neNdiya itolo, live lakitsi lime lisimile ngekusekela lelicembu futsi liyetsemba kwekutsi licembu litawuchubeka kwakha nekusenta sitichenye.
  • Sihlabani semjako we-Moto GP, Brad Binder, losenyalo ente umlandvo wema ephodiyamu yalabahamba embili wamela iNingizimu Afrika kulandzela kuphumelela kwakhe waba kulabatsatfu labasembili emjahweni i-Grand prix eThailand.
  • Umdlali waseNingizimu Afrika walabakha ticubu temtimba nalohamba ngencola yalabakhubatekile, Macethandile Kulati ngekuvikela sicoco sakhe Emdlalweni wanga-2023 Wenhlangano Yemave Yabombetsa Labakha Ticubu Temtimba eSlovania.
  • Ngasetibalweni tetimali, i-South African Chartered Accountants lebambe lichaza lelisetulu eluphandvweni lwabochwepheshe emhlabeni jikelele lolwentiwe yi-Edelman.
  • Dkt Calude Mashego ngekutsatsa sicoco sekubekwa abe yiNkhosatana yeMhlaba eNingizimu Afrika, losatawumela live laseNingizimu Afrika emcudzelwaneni wesicoco semhlaba seNkhosatana Yemhlaba lotawubanjelwa e-New Delhi, eNdiya ngeNgongoni lonyaka.
  • UMmeli Kholeka Gcaleka kulandzela kubekwa kwakhe kutsi abe nguMvikeli Weluntfu lomusha lokutawuba sikhatsi lesiminyaka lesikhombisa letako kusukela mhlaka lu-1 kuLweti 2023.

2. Emavi Endvudvuto

IKhabhinethi iphumisele emavi endvudvuto emndenini netihlobo talaba:

  • Lowatfweswa sicoco seligolide, Zanele Situ ngekuphuma embili emcudzelwaneni walabakhubatekile waba wekucala kulabasikati labamnyama kutsatsa imedali yeligolide Emidlalweni Yalabakhubatekile eSydney nga-2000. 
  • Lowake waba lisekela lemceceshi we-Bafana Bafana nalongusaziwayo kutebhola “Mr Jones” Setshedi. 
  • U-Warrant Officer Sthembiso Mazibuko, weLitiko Lesive Lekungenelela Kutebugebengu lowabulawa ngesikhatsi kudutjulwana netigebengu eNtuzuma, KwaZulu-Natal.

Imibuto:

Mk Nomonde Mnukwa
Libambela Lesikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485
Sikhishwe: Tekuchumana Tahulumende neLwatiso (i-GCIS)
Lusuku: Msombuluko, 6 kuLweti 2023
www.gcis.gov.za; www.gov.za

Share this page

Similar categories to explore