Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla tinge-26 Mabasa 2023

Tindzaba Letimcoka Talelive

1.    Inkhomfa yaseNingizimu Afrika Yelutjalomali yanga-2023

1.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kufezekiseka kwemgomo wekuhlanganisa lutjalomali lwemathriliyoni la-R1.2 lowabekwa nguMengameli Cyril Ramaphosa nga-2018. Kutinikela ngekwenta lutjalomali lokwentiwa kuNkhomfa Yesihlanu yaseNingizimu Afrika Yelutjalomali ikhone kwenta kutsi hulumende engce umgomo lobewubekiwe ngetigidzigidzi letinge-R300.

1.2.    Nanome usasemnyenti nje umsebenti lokusadzingeka kutsi wentiwe kucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika iphindza futsi itsatsa indzawo yayo yekuba yindzawo lehamba embili yelutjalomali, kufezekiswa kwalomgomo wekuhlanganisa lutjalomali lwemathriliyoni la-R1.2 kucinisekisa kutsi batjalimali bendzawo nebemave emhlaba bayetsemba kangakanani iNingizimu Afrika.

1.3.    Kute kube ngulamuhla, sekuphotfulwe imiklamo lenge-82 yelizingagugu letigidzigidzi leti-R170.7; imiklamo lenge-79 yelizingagugu letigidzigidzi letinge-R514 lesakhiwa, nemiklamo lenge-28 yelizingagugu letigidzigidzi le-R132.9 etigabeni tekucala tekufezekisa. Lemiklamo ifaka ekhatsi kwakhiwa kwemafekthri lamasha, kutsenga tisetjentiswa, kumbiwa kwetimayini nekucaliswa kwesakhiwonchanti se-inthanethi lesheshako.

1.4.    Hulumende usebenta kamatima kulungisa tinsayeya letivimba lutjalomali lelive lelibukene nato njengemsebenti wekuhlanganisa lutjalomali lwemathriliyoni la-R2 ngelihlandla lesibili nakucala kuhlanganiswa kwelutjalomali.

2.    Inkantolo Yemave Emhlaba Yetebugebengu 

2.1    Ikhabhinethi icinisekisa kutsi live leNingizimu Afrika liyatimbandzakanya kuNkantolo Yemave Emhlaba Yetebugebengu (i-ICC), kanye nekucinisekisa kutsi itawuchubeka ngekuba live lelisayina iSivumelwano SaseRoma.

2.2    INingizimu Afrika itawuchubeka mayelana nekukhankhasela kuciniswa kwetikhungo temhlaba wonkhe tekubusa, futsi sitawuchubeka sikhankhasele kusetjentiswa ngekulingana futsi nangekungagucugucuki kwemtsetfo wemave emhlaba.

2.3    Mengameli ukhetse Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna (i-IMC) sihlalo walo Lisekelamengameli welive lelitawucubungula lokwehlukahlukene lokutawukhetfwa kuko kutsi kwentiwe macondzana naloludzaba.

3.    Inkhundla Yetemabhizinisi Yelivekati lase-Afrika Yendzawo Yekuhweba Lokukhululekile

3.1    INingizimu Afrika isingatse ngekuhlanganyela Inkhundla Yetemabhizinisi yekucala ye-AfCFTA lapha eKapa kusukela mhla ti-16 kuya mhla ti-18 Mabasa 2023 ngenhloso yekufezekisa i-AfCFTA kanye nekukhutsata kuhweba nelutjalomali. Titfunywa cishe betilinganiselwa e-1000 letivela kulo lonkhe livekati lase-Afrika lebetihambele lomcimbi.

3.2    Lokucocisana lokutsatse emalanga lamatsatfu bekugcile kumikhakha yemasubuciko eteminotfo njengetimoto, yemitsi yekwelapha, tekulima kanye nekusetjentwa kwemikhicito lelinywako, sikhumba neticatfulo, tekutfutsa netakhiwonchanti tenchubo yekulawula tintfo nalapho titfutselwa khona, nemnotfo wedijithali, lokufaka ekhatsi tekuhweba ngedijithali.

3.3     Kukhutsata emandla e-Afrika ekukhicita kuyo yonkhe imikhakha yetemnotfo kwatsatfwa njengentfo lesidzingonchanti sekufezekisa ngemphumelelo kwe-AfCFTA. Umkhakha lotimele wacelwa kutsi ubone ematfuba ekwandzisa lutjalomali kutinchubo tekukhicita tesigodzi kanye nekutfutfukiswa kwemandla ekwakha timphahla tendzawo kute kwandziswe kuhwebelana ekhatsi e-Afrika ngemikhicito kanye nangetinsita talapha e-Afrika.

4. Umkhankhaso Wekulawula Kufuneka Kwagezi

4.1. Yinye yetindlela letilula sonkhe lesingasita ngayo ekugcineni emalambu akhanya kutsi sehlise kusetjentiswa kwagezi, ikakhulu ngetikhatsi tekusetjentiswa kakhulu kwagezi, kusukela ngensimbi ye-17:00 kuya ngensimbi ye-21:00 njengencenye yetingenelelo Tekulawula Gezi Lokwentiwa Batsengi. Ngekwehlisa kusebentisa kwetfu gezi singenta kutsi kube nesimo sekutsi sizuze sonkhe bese kutsi loko kwehlise kucindzeteleka kwegridi yemandla bese loko konga imali emakhaya ngaphandle kwekuba nemtselela ekukhiciteni kwebhizinisi nome kulizingasimo lemphilo.

4.2 Ikhabhinethi icela wonkhe umuntfu kutsi asite ekongeni gezi ngekutsi awusebentise ngekonga ngesikhatsi Eskom asebentisana neBakhiciti Bemandla Labatimele kuletsa gezi lowengetiwe. 

4.3 Tinyatselo Tekulawula Gezi Lokwentiwa Batsengi sento lesenteka mhlaba wonkhe futsi tikhombise kuba nemphumelelo ngetikhatsi tekusetjentiswa kakhulu kanye nekukhutsata kongiwa kwagezi.

4.4 Sikukhombisile loku ngesikhatsi seNdzebe Yemhlaba nga-2010. Inhloso kutsi ngekuhlanganyela kufanele kutsi songe gezi ngekutsi sicime tisetjentiswa tagezi letingasimcoka, ngekusebentisa gesi nawupheka, ngekufaka emabhalbhu longa gezi, kucima tisetjentiswa letifanana negiza nangabe ingasetjentiswa.

4.5 Umgomo kutsi kongiwe cishe ema-1000 MW  emandla, lalingana nesigaba sekucala sekucima gezi ngenhloso yekuwonga.

4.6 Ikhabhinethi ibona kutsi linani lelikhulu lebatsengi selivele liyatimbandzakanya kuletingenelelo ta-Eskom Tekulawula Gezi Lokwentiwa Batsengi futsi icela bonkhe labatsintsekako emabhizinisini, etimbonini nebatsengi labasetindzaweni tekuhlala kutsi balalele lesicelo futsi bahlanganyele kulomkhankhaso weKulawula Kufuneka Kwagezi.

5. Kufinyelela Kutfola Emanti

5.1 Ikhabhinethi ikwemukele kuvulwa kweSikhungomkhicito Sekuhlobisa Emanti i-Spring Grove eRosetta lesesiphotfuliwe kanye ne-Bruntville Reservoir njengencenye yeluhlelo i-Greater Mpofana Bulk Water Supply Scheme eMooi River, kwiSifundza saseMgungundlovu KwaZulu-Natal.

5.2 Lomklamo uletsa luphakelo lwemanti lolwetsembekile kanye nesitfunti kubahlali laba-130 000 kulesigodzi, kanye netinzuzo tetenhlalakahle netemnotfo letiletfwa ngulokuphakelwa kwemanti. 

5.3 Ikhabhinethi iphindze futsi yanaka kutsi kunenchubekelembili leyentiwako ku-Giyani Water Project, lokunetindzawo letihlala bantfu letinge-24 kuletinge-55 letibonakele kutsi titawuzuza kulomklamo titawuba nemanti ngekushesha.

6. Umtsetfo Wekuchibela Telukhetfo

6.1 Ikhabhinethi ikuvumile kusayinwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Telukhetfo wanga-2022 nguMengameli Ramaphosa. Lomtsetfo losewentiwe wahambisana nesikhatsi wenta kutsi kube nesiciniseko setemtsetfo lesidzingekako sekulungiselela lelive Lukhetfo Jikelele lwanga-2024.
 
6.2 LoMtsetfo losewuchibelwe wenta kutsi kufakwe nebamelilukhetfo labatimele njengalabachudzelanako elukhetfweni Lebandla Lavelonkhe nelesifundza. 

6.3 LoMtsetfosivivinyo Wekuchibela Telukhetfo wengeta kutimbandzakanya elukhetfweni kanye nekukhetsa buholi betakhamuti taseNingizimu Afrika lobungale kwemacembu etepolitiki kuLibandla Lavelonkhe nakutishayamtsetfo tetifundza.

7. Lusuku Lwenkhululeko

7.1 Imigubo leyehlukahlukene yeLusuku Lwenkhululeko lebanjwe kulo lonkhe lelive itolo, mhla tinge-27 Mabasa 2023 isikhumbute kutsi buve betfu lobufananako, bakhiwe ekuhlonipheni lowo nalowo kanye nelutsandvo lwetfu lolukhulu lwalelive kanye nelugcabho ngelive letfu.

7.2 Kukhunjulwa kweLusuku lwavelonkhe Lwenkhululeko, lokwentiwe kuMasipala Wesigodzi i-Dkt. Kenneth Kaunda eSifundzeni saseNyakatfo Nshonalanga, belugujwa ngaphasi kwengcikitsi letsi, “Kucinisekisa Nekugadza Tinzuzo Tentsandvo Yelinyenti.”

7.3 Lusuku Lwenkhululeko lwanga-2023 lucondzana nemgubho weminyaka lenge-27 wekushaywa kweMtsetfosisekelo futsi usho Iminyaka lenge-29 Yenkhululeko. 

8. Budlelwane Betemave Emhlaba

8.1 Mengameli Cyril Ramaphosa usingatse Mengameli Hage Geingob waseNamibia ngesikhatsi seLuvakasho Lwebumengameli lokuhloswe ngalo kuchubeka nekucinisa budlelwane lobujulile betemlandvo emkhatsini waletive letimbili.

8.2 Tinkhulumiswano emkhatsini waleTinhloko teMbuso letimbili kanye nelitsimba letindvuna betigcile kubudlelwane emkhatsini walamave lamabili, kubambisana emkhatsini walamave etfu lamabili lokumayelana netindzaba temhlaba wonkhe kanye nekubambisana ekuhwebeni nakulutjalomali.

Lobudlelwane butawuchubeka buciniswe kusingatfwa kwemhlangano wetemabhizinisi emkhatsini wetinkampani letivela kulamave lotawubanjelwa eNamibia ngasekupheleni kwalomnyaka. 

8.3 Mengameli Cyril Ramaphosa usingatse Mengameli waseFinland Sauli Väinämö Niinistö mhla tinge-25 Mabasa ngeLuvakasho lweMbuso. Budlelwane emkhatsini weNingizimu Afrika neFinland bunetimphandze letijulile futsi bakheleke esisekelweni sekutsi laseFinland lesekela kakhulu tinhlangano tenkhululeko taseNingizimu Afrika.

8.4 Budlelwane emkhatsini walamave lamabili bukhule kancane kancane kusukela nga-1994, lapho laseFinland litjale ngetulu kwetigidzigidzi le-R2 lapha eNingizimu Afrika eminyakeni lemitsatfu leyengca.

9. Kuhlengwa kwebantfu baseNingizimu Afrika Naletinye Tive eSudan
 
9.1 Ikhabhinethi iwemukele umbiko lochaza ngekuhlengwa kamatima kodvwa ngemphumelelo kwebantfu baseNingizimu Afrika eSudan lapho ludvweshu lunemtselela lomubi kutakhamuti nakuletinye tive letibuya kulamanye emave.

9.2 Litiko Letebudlelwane Nemave Emhlaba kanye neMbutfo Wetekuvikela Wasemoyeni waseNingizimu Afrika usebentisane ngekuhlanganyela kuletsa bantfu baseNingizimu Afrika baphephile.

9.3 Umsebenti wekuhlenga waseNingizimu Afrika uphindze futsi wasita tive tase-Angola, eNamibia, eZimbabwe, eLesotho netaseBrazil.

9.4 Ikhabhinethi ivakalise kudvumisa kwayo kuhulumende waseGibhite ngekwesekela umsebenti wetfu wekuhlenga kanye nahulumende wase-United Arab Emirates ngekuhlenga munye waseNingizimu Afrika kwanyalo losasitwa ngumsebenti wekuhlenga wetfu eJeddah kutsi abuye emva ekhaya. Kusekhona bantfu baseNingizimu Afrika labasihlanu labasaseSudan ngobe ngesikhatsi sekuhlengwa abazange bachumane nelihhovisi lebuncusa letfu. Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi ngaso sonkhe sikhatsi batise Lihhovisi letfu Lebuncusa mayelana nebukhona babo nangabe bavakashela emaveni langephandle ngenhloso yekucitsa emaholidi khona. 

9.5 Ikhabhinethi isiphindzile sicelo sekutsi kuphele lokulwa lokuseSudan icela futsi kutsi kube nekuthula nekutinta emkhatsini walamacembu latimbandzakanya kuloludvweshu, ngekuhambisana nenhloso yeLubumbano Lwase-Afrika (i-AU) lemayelana nekutsi akungadutjulwana kulelivekati.

10. Lutjalomali kuTisetjentiswa Temfundvo Lephakeme 

Mhla tinge-24 Mabasa 2023 Indvuna Nzimande wavula takhiwo letimbili eNyuvesi yaseNshonalanga Kapa (e-UWC) letatisitwe ngemali yeSibonelomali seLitiko Sesakhiwonchanti Nelikhono Lekwenta (i-IEG), kanye nangeluhlelo lwekutfutfukisa i-Sibusiso Bengu Development Programme:
 
a. Sakhiwo Lesisha i-Education Faculty Building (lesatiwa ngekutsi yi-South Campus Education Precinct Project) – tigidzi letinge-R268.659 letatfolakala ngenca ye-IEG ne-SB-DP tisetjentiselwa kutfutfukisa sakhiwo lesikhona ngaphambilini lebesisetjentiswa Litikosifundvo laseNyuvesi le-Chemistry,  Mathematics, Computer Sciences kanye ne-Statistics.
 
b. Indzawo yekuhlala abafundzi i-Unibell Residence – tigidzigidzi letinge-R670 letitfolwe ngenca ye-IEG nemalimboleko ye-DBSA yekutsi kwakhiwe imibhedze lenge-270 yemklamo wetindlu tebafundzi lenetitezi letine ngebhloki, kanye nemabhloki lasitfupha lakhiwe endzaweni eBelhar, eceleni nekhempasi lenkhulu yaseBellville.

Umklamo we-Unibell Residence wabakhona ngenca yemitamo lehlanganisiwe yemnikelo weLitiko le-IEG wetigidzi letinge-R235 (35%) netimali tayo i-UWC (30%) kwangetwa nangemali yesikweleti lebuya e-DBSA (35%).
 
Mhla tinge-21 Mabasa 2023, Indvuna Nzimande uvule takhiwo letimbili kanye ne-IT Hub eMthatha e-Walter Sisulu University (e-WSU) letisitwe ngemali yeSakhiwonchanti Sesabelomali Nemakhono eKwenta (i-IEG) ne-Sibusiso Bengu Development Programme (i-SB-DP). Letakhiwo tisetindzaweni taseNelson Mandela Drive naseZamukulungisa:
 
a. I-East Teaching Mall – tigidzi letinge-R25.971 letatfolwa ngenca ye-IEG kute kuphotfulwe kwentiwa kabusha kwemahholo ekufundzisa la-19 kanye nemakamelo ekufundzisa la-13 lapha eNelson Mandela Drive.
 
b. INdzawo Yekuhlala Abafundzi – tigidzi le-R52.799 letatfolakala ngenca ye-IEG letasetjentiselwa kuphotfula kwenta kabusha i-KTC ne-KGB lokutindzawo tekuhlala letinemibhedze yetitjudeni letinge-314 lapha eNelson Mandela Drive.
 
c. I-IT Hub – tigidzi le-R14.135 letitfolwe ngenca ye-SB-DP letasetjentiselwa kuphotfula kwakha indzawo lensha ye-IT Hub letawusebenta njengendzawo yekusetjentiselwa lokunyenti titjudeni nebafundzisi lapha eZamukulungisa.

11. Tincumo teKhabhinethi

Kucashwa 

Konkhe kucashwa kuncike ekucinisekisweni kweticu kanye nemvume lefanele.

1.    Mnu. Siyabonga Charles Zama njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG): Kutfutfukisa Kuhlaliswa Kwebantfu Lokungakahleleki neKuhlaliswa Etindlini Ngalokuphutfumako kuLitiko Letekuhlaliswa Kwebantfu. 

2.    Mk. Zenkosi Dumile Mhlongo njenge-DDG: Inchubomgomo Yetelucwaningo, Lisubuciko Nekuhlela kuLitiko Letekuhlaliswa Kwebantfu.

3.    Mnu. Jabulani Hugh Hlatshwayo njenge-DDG: Lwatiso Nebuchwepheshe Betekuchumana kuLitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo. 

4.    Mnu. Dipepenene Serage njenge-DDG: Umkhicito Wetekulima, Temphilo Nekuphepha Kwekudla neKulawula Tinhlekelele kuLitiko Letekulima, Tingucuko Kutemhlaba Netekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni.

5.    Mk. Hlengiwe Bhengu njengeSisebenti Setetimali Lesikhulu kuLitiko Letebudlelwane Bemave Emhlaba Nekubambisana.

6.    Mk. Lucy Bele njenge-CFO kuLitiko Letekuhlaliswa Kwebantfu. 

Ikhabhinethi iphindze futsi yavumelana nekucashwa kwalabalandzelako:

Ibhodi Yebacondzisi beKhomishini Yetelucwaningo Lwemanti

(a)     Dkt. Rethabile Melamu (Sihlalo);
(b)     Dkt. Harrison Pienaar (Sekelasihlalo);
(c)    Solwati Nnenesi Kgabi
(d)    Mnu. Willem Baird
(e)    Mmeli Reinette Mary Rosey;
(f)    Solwati Aldo Stroebel;
(g)    Mk. Zama Portia Dlamini;
(h)    Dkt. Tendai Sawunyama;
(i)    Mk. Nkuli Mxenge-Mayende; kanye 
(j)    naMk. Megan Schalkwyk

Ibhodi ye-National Lotteries Commission

(a)    Mk. Beryl Ferguson;
(b)    Mk. Precious Mvulane;
(c)    Mnu. Willie Hofmeyr;
(d)    Mnu. Tembinkosi Bonakele;
(e)    Mnu. Lionel October; kanye 
(f)    naMk. Irene Ramafola 

Emalunga eMkhandlu Wetemphilo Nekuvikeleka eTimayini 

(a)    Mnu. David Msiza (Sihlalo);
(b)    Mnu. Xolile Mbonambi;
(c)    Dkt. Lindiwe Ndelu;
(d)    Mnu. Divhudza Victor Mahwasane;
(e)    Mk. Constance Titi Kekana (Lilunga lelintjintjana nalelinye);
(f)    Dkt. Dipalesa Mobokoto (Lilunga lelintjintjana nalelinye);
(g)    Mnu. Mthokozisi  Zondi;
(h)    Mnu. Thabo Ngwenya (Lilunga lelintjintjana nalelinye);
(i)    Mnu. Masibulele Naki;
(j)    Mk. Naledi Tsipane (Lilunga lelintjintjana nalelinye);
(k)    Mk. Melanie Roy;
(l)    Mnu. Victor Radebe (Lilunga lelintjintjana nalelinye);
(m)    Mnu. Nicolaas Van Rooyen;
(n)    Mnu. J White (Lilunga lelintjintjana nalelinye);
(o)    Mmeli Paul Mardon;
(p)    Mnu. Johan Du Toit Boning (Lilunga lelintjintjana nalelinye); 
(q)    Mnu. Phuthuma Manyathi;
(r)    Mnu.Gabriel Nkosi (Lilunga lelintjintjana nalelinye);
(s)    Dkt. Thuthula Balfour;
(t)    Mnu. Vijay Nundall;
(u)    Mnu. Stuart Sepetla;
(v)    Mnu. Ronald Mafoko;
(w)    Mnu. Joseph Phakathi (Lilunga lelintjintjana nalelinye);
(x)     Mk. Letisha van der Berg; kanye 
(y)     naDkt. Joseph Matjila (Lilunga lelintjintjana nalelinye). 

A.    Imicimbi Letako 

1.    Inyanga yase-Afrika

1.1.    Live laseNingizimu Afrika litawugubha Inyanga Yase-Afrika kanye neLusuku Lwase-Afrika ngeNkhwekhweti 2023, kanye nalo lonkhe lelivekati. Ngamhla tinge-25 Inkhwekhweti 2023, i-Afrika itawube igubha iminyaka lenge-60 yeLubumbano Lwenhlangano yase-Afrika (i-OAU).

1.2.    Lena yinyanga yelitfuba lekugcugcutela bunye be-Afrika, kuhlangana lokujulile ngekwetifundza kanye nekutinikela kabusha kwe-Afrika kuloko lephokophelele kuko ngalokufanako. Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebente ngekubambisana kanye nekwakha livekati lelincono, lelibumbene kakhulu naleliphumelelako. 

2.    Imiklomelo Yavelonkhe

2.1.    Mengameli Cyril Ramaphosa utakwetfwesa Imiklomelo Yavelonkhe kubantfu baseNingizimu Afrika nebantfu bakulamanye emave labamcoka ngamhla tinge-28 Mabasa 2023. Imiklomelo Yavelonkhe yimiklomelo lephakeme kakhulu live letfu leliyetfwesa takhamuti talo kanye nebantfu bakulamanye emave labamcoka lababe neligalelo ekwenteni ncono intsandvo yelinyenti futsi lababe nemtselela lomcoka ekutfutfukiseni timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika.

2.2.    Imiklomelo Yavelonkhe iphindze futsi inake emagalelo lentiwe bantfu ekwakheni kutsi kubete buhlanga, kubete kubandlulula ngekwebulili, kuntsandvo yelinyenti nekuphumelela kweNingizimu Afrika njengaloku kusho Umtsetfosisekelo wetfu.

3. Emavoti eSabelomali

3.1 NgeNkhwekhweti, ematiko ahulumende atakwetfula Emavoti awo eSabelomali ePhalamende.

3.2 Emavoti eSabelomali ahlanganisa lubuyeketo lwekusebenta kwelitiko ngesikhatsi semnyakatimali lowengcile kanye nemasu alo ekufezekisa kutinikela njengaloku kwasho Mengameli eNkhulumeni yakhe Yesimo Selive.

3.3. Ikhabhinethi icela takhamuti kutsi tilandzelele edvute emavoti esabelomali kubona kutsi ematiko atawusebenta njani kubeka embili kuletfwa kwetinsita ngesikhatsi lesitako. 

3.4 Mhla ti-4 Inkhwekhweti 2023, Indvuna Yetekuhlaliswa Kwebantfu Mk. Mmamoloko Kubayi utawuhola Imbizo neMbukiso Wetetinsita eSoweto njengencenye yekulungiselela Ivoti yeSabelomali sawo mhla ti-10 Inkhwekhweti 2023. 

3.5. Lomcimbi utawulungisa tinsayeya letikhona emsebentini weteKuhlaliswa Kwebantfu lapho bantfu bendzawo lababukana nato kanye nekugcugcutela tinhlelo temkhakha ummango lotawuzuza kuto kulomsebenti.

4. Lusuku Lwebasebenti 

4.1 Lusuku Lwebasebenti lutawugujwa ngeMsombuluko, mhla lu-1 Inkhwekhweti 2023, kubungata indzima lemcoka basebenti labayidlalako ekwakheni umnotfo nemmango njengaloku kusho Lisu Lekutfutfukisa Lavelonkhe.

4.2 Lusuku Lwebasebenti lusenta kutsi sicabange mayelana netinzuzo basebenti labatitfolile kuleminyaka lenge-29 yenkhululeko kanye nekubona tinsayeya basebenti lababukana nato kulomnotfo lonetihibe.

4.3 Luphindze futsi lube lusuku lwekutsi sitinikele kabusha ekwenteni konkhe lokusemandleni kudala ematfuba etigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika labangasebenti futsi labangakhoni nekusebentisa emakhono abo kanye nekutondla kanye nekondla labo labasondzelene nabo.

4.4 Kutinikela kwahulumende ekwenteni ncono isimo etindzaweni tekusebenta kanye nekulingana emakethe yetemisebenti kubonakala kutichibelo letimcoka letentiwe kuMtsetfo Wesincephetelo Sekulimala Nekugula Emsebentini kanye neMtsetfo Wekucashwa Ngekulingana losandza kusayinwa nguMengameli Ramaphosa kutsi ube ngumtsetfo losebentako. 

5. Lusuku Lwemhlaba Lwenkhululeko Yebetindzaba  

5.1 INingizimu Afrika itawuhlanganyela nemhlaba ekugujweni kweLusuku Lwemhlaba Lwenkhululeko Yebetindzaba mhla ti-3 Inkhwekhweti 2023. Lelilanga lisinika litfuba lekubungata nekuhlola simo senkhululeko yebetindzaba emmangweni wetfu kanye netinsayeya betindzaba lababukene nato kanye nendzima ledlalwa betetindzaba letigucuka ngekushesha emmangweni wetfu.

5.2 Betindzaba labakhululekile nalabatimele bayincenye yanome ngabe nguyiphi intsandvo yelinyenti, futsi sitawuchubeka sikucinisekise kutsi betindzaba bakhululekile kutsi babike ngalokunembako, ngekungatsatsi luhlangotsi futsi ngekutimela.

6. Indzebe Yemhlaba Yelibhola Letandla 

6.1 Sekusele emalanga langephasi kwala-100 kutsi kucale umcundzelwano wekucala weNdzebe Yemhlaba Yelibhola Letandla lotawubanjelwa emhlabatsini wase-Afrika kusukela mhla tinge-28 Kholwane kuya mhla ti-6 Ingci, Ikhabhinethi icela sive sonkhana kutsi siphindze futsi sivule tandla letimhlophe njengesive lesisingatsa lomcimbi wemave emhlaba.

6.2 Njengaloku Indzebe Yemhlaba Yelibhola Letandla itawube idlalelwa eKapa, iNingizimu Afrika itawukwakhela emlandvweni wayo wekuphumelela ekusingatseni imicimbi lemikhulu lokufaka ekhatsi i-Formula E Cape Town ePrix lesandza kubanjwa.

6.3 Tifundvo letifundziwe ngekusingatsa lemicimbi ihlanganiswe ekuhleleni kwetfu kucinisekisa kutsi balandzeli betemidlalo netivakashi tiyakujabulela kuhlala kwato futsi tiphephe.

6.4 Ikhabhinethi icela wonkhe wonkhe kutsi asekele umkhankhaso waboLesihlanu Welibhola Letandla logcugcutela wonkhe wonkhe kutsi agcoke sikibha selicembu lalesekelako kukhombisa kwesekela licembu Lelibhola Letandla Lesive laseNingizimu Afrika lelatiwa ngekutsi i-Spar Proteas.

7. Umhlangano we-16 weNkhomfa Yemacembu (i-COP 16) weSivumelwano saseBasel

7.1 Live laseNingizimu Afrika litatimbandzakanya ku-COP 16 yeSivumelwano saseBasel letawubanjelwa eGeneva, eSwitzerland kusukela mhla lu-01 kute kube mhla ti-02 Inkhwekhweti 2023.

7.2 ISivumelwano saseBasel sentelwa kutsi sivikele imphilo yeluntfu kanye nesimondzawo semvelo kumitselela lemibi lebangwa kuhanjiswa kwekungcola lobuyingoti. Live laseNingizimu Afrika lavumelana nalesivumelwano mhla ti-5 Inkhwekhweti 1994.

7.3 Ikhabhinethi ilivumile ligunyakwenta leNingizimu Afrika lekubamba tinkhulumiswano ku-COP 16 yeSivumelwano saseBasel.

7.4 I-COP 16 itawubanjwa ngekulandzelana nemhlangano we-11 weNkhomfa Yemacembu yeSivumelwano saseRotterdam lesimayelana neNchubo yeKuvuma Kwatiswa Kucala ngeMakhemikhali Latsite Lanebungoti neTibulalitinambutane eKuhwebeni Lokungekhatsi. 

7.5 Lesivumelwano sigcugcutela kwabelana ngekutibophelela kanye nekubambisana emkhatsini wemacembu ekuhwebeni kwemave emhlaba ngemakhemikhali lanebungoti. Live laseNingizimu Afrika lativuma letivumelwano ngobe tinemitselela lemihle kusimondzawo semvelo nasemphilweni yeluntfu.

Imilayeto

1.    Kuhalalisela

Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisa kwayo kanye netilokotfo letinhle ku:

  • Umndeni nakubangani besihlabani lesidvumile semculo we-jazz Hugh Masekela. Bra Hugh ufakwe angasekho emhlabeni ku-Ertegun Hall of Fame eNew York. Lomculi waseNingizimu Afrika losewandlula emhlabeni ujoyina bantfu labafakwa labafanana nabo-Louis Armstrong, Nat “King” Cole na-Miles Davis.
  • Ikhabhinethi iphindze futsi yabonga i-HOT 102.7FM ngekutsi ihlonishwe njengalefinyelele kuwemancamu kumikhakha lemine ye-2023 New York Festival’s Radio Awards, lebungata bantfu labadlala indzima lemcoka kulemboni labavela emaveni lange-30.

2.    Emavi Endvudvuto

Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kumndeni nakubangani: 

  • BaMnu. Harry Belafonte, umculi waseMelika lodvume emaveni emhlaba, umlingisi kanye nesishikashiki. Bekangumkhankhasi lofundzile wemalungelo esive weMamelikana langema-Afrika futsi wenta kutsi umhlaba wonkhe wati ngemzabalazo wekulwa nelubandlululo.
  • Udlale indzima lemcoka kakhulu ekwetfuleni imisebenti yemave emhlaba yebaculi baseNingizimu Afrika njenga-Miriam Makeba na-Hugh Masekela, lokwenta umhlaba kutsi uve tingoma taseNingizimu Afrika, tigci netingoma letatfumela umlayeto ngato tonkhe tincenye temphilo lapha eNingizimu Afrika, futsi ikakhulukati, umzabalazo wetfu wenkhululeko.
  • BaMnu. Tiego Moseneke, ummeli locavile, somabhizinisi kanye nesishikashiki sesitjudeni saphambilini.
  • BaMnu. Mbulelo Musi, sishikashiki seMkhonto WeSizwe saphambilini neKhomisari, labeyincenye yetishikashiki tamhla ti-16 Inhlaba 1976, sisebenti sahulumende lebesatiwa kakhulu futsi lesente lokukhulu, kanye nemchumanisi lovelele losebentele hulumende ngemalengiso. 
  • BaNdvunankhulu wesifundza saseFreystata Beatrice Marshoff, losebentele bantfu baseNingizimu Afrika ngekutidzela adlala tindzima letinyenti emsebentini wakhe logcamile lotsatse sikhatsi lesidze.
  • BaLoyiso Nkohla, sishikashiki semmango lesinikele imphilo yaso ekwenteni ncono imimango lengatfoli tinsita ngalokufanele wasemalokishini aseNshonalanga Kapa. Wabulawa ngesikhatsi achuba inchubo yemmango yekususwa kwebantfu labahlala eceleni kwajantji lohamba sitimela ekulungiseleni kubuyiswa kwensita Yekuhamba Kwesitimela. Ikhabhinethi inike umlayeto bacinisekisi bekugcinwa kwemtsetfo kutsi kuboshwe labo lababulele Mnu. Nkohla. Ikhabhinethi ivakalisa tilokotfo letinhle nekufisela kwelulama lokuphutfumako labo labalimele ngesikhatsi kwenteka lesehlakalo.
  • Bemindeni yaNqobile Zulu, loneminyaka lesihlanu, kanye nemngani wakhe Tshiamo Ramanye, loneminyaka lesitfupha, tidvumbu tabo letitfolwe ticwiyiwe lapha eSoweto ngaLesine mhla tinge-20 Mabasa 2023. Ikhabhinethi iyasihlaba kakhulu lesento sekubulala ngesihluku iphindze icele ummango kutsi usite emaphoyisa kutsi atfole labenti balobubi. Nangabe kukhona lonelwatiso nome ngabe nguluphi, bayacelwa kutsi batsintse Inombolo Ye-Crime Stop ku: 08600 10111.  
  • Bemalunga lasiphohlongo bemndeni wakaMemela baseLokishini lase-Imbali eMgungundlovu labadutjulwa babulawa kanye nebesifazane lababili labebativakashi ekhaya labo ngaLesihlanu mhla tinge-21 Mabasa 2023.
  • Ikhabhinethi idvumisa emaphoyisa ngekulandzelela ngekushesha labasolwa, kanye nekutfola tibhamu letintsatfu. Munye webasolwa wadutjulwa wafa ngesikhatsi kudutjulwana nemaphoyisa ngalesihlanu mhla tinge-21 Mabasa 2023. Umsolwa wesibili walimala watsatfwa wavalelwa kwatsi munye wabaleka.

Imibuto ku: Mnu. Tyrone Seale – Libambela Lalokhulumela Hulumende 
Makhalekhikhini: 083 5757 440

Share this page

Similar categories to explore