Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhlaka 30 kuMabasa 2013

1. Sincumo seKhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesimo sanyalo

1.1. IKhabhinethi ikhumbuta tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika kutsi umtsetfosisekelo wetfu ucinisekisa lilungelo lekuteleka lokwentiwa ngekulandzela umtsetfo. IKhabhinethi ikhatsatekile ngekwandza kwetiteleka letineludlame naletingakavikeleki letingaphazamisa intsandvo yetfu yelinyenti. Tinhlamba takamuva tabothishela benhlangano ye-South African Democratic Teachers Union (Sadtu) lebeticondziswe eNdvuneni yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo kanye nekukhonjiswa kwetimphahla tangaphasi ngalesikhatsi kushucwa, kuyinkhomba yekungahloniphi bomake futsi akudzingeki. Lentsandvo yetfu yelinyenti takhamiti taseNingizimu Afrika tayilelwa sikhatsi lesidze futsi kamatima, ngako-ke kumele sitichelelanise nekutiphatsa lokungakamukeleki kutenhlalo lokuyintfo lefana nekungabi nemtsetfo.

INingizimu Afrika madvute nje itakube ingena esikhatsini setinkhulumiswano temiholo ngako iKhabhinethi yenta lubito kuto tonkhe tinhlaka, tisebenti kanye nasetinhlanganweni tetisebenti kutsi tiyeke kwenta tento letibukela phasi intsandvo yetfu yelinyenti. IKhabhinethi iphindze igcizelele kutsi umzabalazo wetfu wenkhululeko nentsandvo yelinyenti kwacinisekisa kutsi imitsetfo yelive letfu ivumela titeleka letivikelekile naletinekuthula. IKhabhinethi iphindza lubito lwayo lolubhekiswe etisebentini kutsi tisebentise imigudvu lekhona lesemtsetfweni natendlulisa tikhalo tato nalapho kucosiswana khona ngemiholo kulandzelwa umoya wentsandvo yetfu yelinyenti leyalwelwa kamatima.

1.2. IKhabhinethi ishayele lihlombe imphumelelo yetinchubomgomo kanye netinhlelo letihlose kucinisa simo seNingizimu Afrika njengendzawo lebalulekile yetekuvakasha kulabavela emaveni emhlaba kanye nalekubanjelwa kuyo imihlangano yetemabhizinisi. Loku kucinisekiswe Tibalo Tetivakashi Temnyaka, letetfulwa nguMengameli Jacob Zuma. Letibalo tikhombisa kutsi nga-2012, tivakashi letitigidzi letiyi-9.2 temave emhlaba letavakashela eNingizimu Afrika, lokulinani lelenyukile kulelo lelitigidzi letisi-8.3 langa-2011. Tibalo tetivakashi letavakashela eNingizimu Afrika tenyuka ngemaphesenti lali-10, 2 nga-2012 – lokusibalo lesiphindvwe kabili kuleso semhlaba lesingemaphesenti lamane.

Lokwenyuka lokumangalisako kutekuvakasha kubufakazi lobubambekako bebunjalo bemfutfumalo nemoya wekwemukela wetakhamiti taseNingizimu Afrika kanye nelwati lolwehlukene loluniketwa ngulelive kutekuvakasha. Umhlangano Wetekuvakasha wanga-2013 lotakube ubanjelwe eThekwini kusukela ngamhlaka 11 kuya kumhlaka 14 Inkhwenkhweti uniketa litfuba lekukhangisa ngeNingizimu Afrika kanye nebantfu bayo. 

1.3. INingizimu Afrika njengelive lokungasiswa kulo litfole kufukulwa ngekuzuza Umklomelo Wekusisa Kwemave Amshiyalowa Wemnyaka wanga-2013 we-European Outsourcing Association (EOA). Loku kwentiwe kwaba yimphumelelo ngulokusisa kwemave emhlaba lokusolomane kuchubeke njalo. Lomklomelo ubonga tindzawo nemave lasebente ngalokwedlulele ekuniketeleni ngetinsita etimakethe taseYurophu. Lomklomelo uvula ematfuba ekutfutseleka ngebunyenti kwebasisi labasha nga-2013 nangemuva kwakhe.

1.4. IKhabhinethi ishayele lihlombe imphumelelo yeluhlelo lwemandla lavuselelwako i-South African Renewable Energy Independent Power Producer Procurement Programme (REIPPP) lokuluhlelo lolwabonwa ngalesikhatsi luhlabana Kumklomelo Wemnyaka Wemklamo Wesakhiwonchanti Sekulondvolota Imvelo lokhishwa Sigungu Sebuholi beSakhiwonchanti Semave Emhlaba.

1.5. IKhabhinethi ibonga indzima ledlalwe ngito tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika ekusiteni lelive kutsi longe ema Mega Watts (MW) emandla agezi lati-3 586 kusukela nga-2005, lokulinani lelilingana nemkhicito wesiteshi sinye lesiphehla gezi.

Ngalona moya, iKhabhinethi ibita kubambisana kuvelonkhe kulobusika kute kwehliswe kakhulu kusetjentiswa kwagezi njengoba kuphakelwa kwagezi sekungena esikhatsini sekuba ngaphasi kwengcindzeti. Ngekubambisana, asonge gezi ngekucisha tintfo letisebenta ngagezi letingakabaluleki. Tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika tinemandla ekwenta kutsi gezi uhlala ukhona.

IKhabhinethi iveta kutsi kwanyalo atikho tinhlelo tekwabelana ngagezi ngetikhatsi letitsite. Takhamiti taseNingizimu Afrika titakwatiswa kusenesikhatsi uma kuba khona sidzingo sekutsatsa sinyatselo lesinjalo, kute sitewukwati sonkhe kuhlela ngalokwenele.

IKhabhinethi igcizelela kutsi lesimo sagezi lesiyingoti sibangelwa kulungisa lokubalulekile kanye netindzaba letitsintsa kwebiwa kwetintsambo tagezi lokungakalindzelwa.

IKhabhinethi icinisekisa takhamiti taseNingizimu Afrika kutsi kunetinhlelo letehlukene tekucinisekisa kutsi kuhlangatjetanwa netimfuno tagezi kanye nekutsi kusebenta kweluhlelo lwemandla agezi lulungiswa ngaso sonkhe sikhatsi. Luhlelo lwekwakhiwa kwesakhiwonchanti luhlose kucinisekisa kutsi temnotfo tesekelwa sakhiwonchanti lesidzingekako kuleminyaka leminyenti letako.

1.6. IKhabhinethi indlulisela kuhalalisela kwayo kubo bonkhe labemukeliswe ngeTindondo Tekuhlonishwa Velonkhe iphindze yendlulise kubonga ngekufaka sandla kwabo ekutfutfukisweni kwentsandvo yelinyenti yetfu kute kwentiwe ncono timphilo tetakhamiti taseNingizimu Afrika.

1.7. IKhabhinethi ibita bonkhe batali nalabanakekela bantfwana baseNingizimu Afrika labanebantfwana labanetinyanga letiyimfica kuya eminyakeni lesihlanu kutsi banakekele imphilo yabo ngekusebentisa umkhankhaso wavelonkhe wekugonywa kwebantfwana bagonyelwa vendle nencubulunjwana.

Litiko Letemphilo licale ngalomkhankhaso wekugoma mhlaka 29 kuMabasa 2013, ngekuniketa ematfonsi emutsi kubo bonkhe bantfwana labafanele, ngetulu kwalokugonywa lokuvamile labakutfolako.

1.8. IKhabhinethi yesekela ngalokugcwele umkhankhaso Wamhlabuhlangene Weliviki Lekuphepha Emigwacweni lotakwetfulwa kusukela mhla tisi-6 kuya mhla tili-12 Inkhwenkhweti 2013 ngaphasi kwengcikitsi letsi “Kuphepha Kwalabahamba ngetinyawo”.

IKhabhinethi ibita tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika, ikakhulukati bashayeli nalabahamba ngetinyawo, kutsi bente lokufanele, bacaphelisise emigwacweni yetfu. IKhabhinethi ivete kutsi labahamba ngetinyawo benta incenye lenkhulu yebantfu labafa emigwacweni eNingizimu Afrika.

IKhabhinethi iphindze ibite tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika kutsi ticaphelisise ngalesikhatsi futsi tihloniphe imitsetfo yemgwaco.

1.9. Kulandzela kuvakashela ngekwemsebenti lokube yimphumelelo kwaMengameli Zuma eliveni leRiphabhuliki yaseNigeria emkhatsini waMabasa 2013, Mengameli waseNigeria Goodluck Jonathan utawuvakashela ngalokusemtsetfweni eNingizimu Afrika kusukela mhla tisi-6 kuya mhla tisi-7 Inkhwenkhweti 2013. Kulokuvakasha kutawukhulunyiswana kuphindze kutfutfukiswe budlelwane emkhatsini walamave lamabili ngaphasi kweKhomishini yekusebentisana kuVelonkhe phakatsi kweNingizimu Afrika neNigeria.

IKhabhinethi igcizelela kutibophetela kwahulumende waseNingizimu Afrika ekuciniseni budlelwane bakhe neNigeria kute kwandziswe kuhwebelana kanye nekusebentisana emkhatsini walamave lamabili ngenhloso yekwakha i-Afrika lencono.

1.10. IKhabhinethi yemukele ngalokusemtsetfweni kucolisa kweNdvuna Leyengamele eCentral African Republic, Mnu Nicholas Tiangaye, ngesehlakalo lesilishwa lesaholela ekushoneni kwemalunga eMbutfo Wetekuvikela waseNingizimu Afrika (SANDF).

IKhabhinethi iphindze yagcizelela kutibophetela kwayo ekwakhiweni kwe-Afrika lenekuthula, inchubekelembili nalenelutinto ngekungenelela nangetinhlelo letehlukene, lokufaka ekhatsi tinhlelo tekugcina kuthula.

1.11. IKhabhinethi, egameni laHulumende kanye nebantfu baseNingizimu Afrika idlulisela emavi endvudvuto kubantfu beRiphabhuliki yaseShayina kulandzela kutamatama kwemhlaba lokwabulala bantfu esifundzeni salela live i Sichuan ngamhlaka 20 kuMabasa 2013. IKhabhinethi iphindze yendlulisa kuvelana kwayo nebantfu base Bangladesh labatsintseka ngengoti leyenteka embonini.

1.12. IKhabhinethi yemukela kuvakashelwa kwamengameli wangaphambilini walenhlangano lebusako Mengameli Nelson Mandela. Lokuvakashelwa bekuhambisana nenkhambiso leyemukelekile yeBuntu nekutsi siwatisa kanjani emalunga emmango lasakhulile. Tiphatsimandla letitsintsekako tivete inshisekelo yesive esimeni semphilo yaMengameli wangaphambilini tabuye tasebentisa lelitfuba kwatisa sive, livekati kanye nemhlaba wonkhe ngesimo semphilo salentsandvokati yalelive.

2. Tinkhulumiswano netincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1. IKhabhinethi ishayelwe lihlombe ngekubamba lichaza kweNingizimu Afrika nangetintfo letihamba embili teMhlangano Wetemnotfo Wemhlaba (WEF) wase-Afrika 2013 lotawubanjelwa eKapa kusukela mhla tisi-8 kuya mhla tili-10 Inkhwenkhweti 2013, ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kwetfula tetsembiso te-Afrika”.

I-WEF-Africa isigungu lesibukene netemnotfo talesigodzi lesiniketa litfuba emabhizinisi asekhaya newesigodzi kanye nebasisi labanenshisekelo kutsi babelane babuye basebente ngekubambisana nabohulumende.

Kubamba lomhlangano kutawunika iNingizimu Afrika litfuba lelengetiwe lekukhulumisana nekuheha baholi base-Afrika kanye nemabhizinisi emave emhlaba newesigodzi ekungeneleleni lokungentiwa kute kuhlanganiswe kuphindze kukhutsatwe kukhula eNingizimu Afrika nasesigodzini.

2.2. IKhabhinethi ivume kushicilelwa kwesishicilelo sesitfupha Setinkhomba Tentfutfuko (2012). Tinkhomba Tentfutfuko tiphendvuke taba sishicilelo seminyaka yonkhe kantsi sishicilelo sanga-2012 sifinyeta imininingwane lemayelana netinkhambiso ikakhulukati tesikhatsi lesiyawufinyelela emkhatsini wa-2012. Letinkhomba tisita ekuvisiseni umtselela wemitamo yetinchubomgomo nekwetfulwa kwetinsita nguhulumende.

Luhlatiyo lwenkhambiso lolufakiwe lwenkhomba ngayinye lucinisekisa kuvisisa kwetfu kwenchubekelembili yekutfutfukiswa kwebantfu lesikwentako njengesive emikhakheni lesembili yenchubomgomo luphindze luvete imikhakha lokusamele sengete lamanye emandla kuwo. Kutawuhlelwa umhlangano lokhetsekile nebetindzaba lapho kuyakwetfulwa khona lombiko.

2.3. IKhabhinethi imemetele mhlaka 31 Ingci 2013 njengelusuku lwekugcina lwebabaleki labatsintsekako base-Angola eNingizimu Afrika. Loku kuhambisana nalokucedvwa kwebabaleki lokumenyetelwe Likhomishini Lamhlabuhlangene Lekukhoselisa Babaleki (UNHCR) ngeMphala 2009, kuphindze kunike litfuba imitamo yekutfutfukisa kusebentisana kwemave alesigodzi.

Sekwenteke tingucuko letibalulekile kusukela kwaphela imphi yabomkhaya e-Angola. Kubonakala kutsi babaleki base-Angola batakube sebakwati kuvuselela buve babo eliveni labo, ngobe timo tekutsatsa umuntfu njengembaleki atisekho.

Hulumende waseNingizimu Afrika utawucinisekisa kutsi tonkhe takhamiti tase-Angola eNingizimu Afrika tiyatiswa ngaloluhlelo lwekucedvwa kwekuba babaleki kuleyo mimango letsintsekile aphindze agcugcutele takhamiti tase-Angola kutsi titilungiselele ngekutitsandzela kubuyiselwa emuva ekhaya.

2.4. IKhabhinethi yatiswe kutsi Indlu Yemdibaniso itakube igubha iminyaka leli-100 yaba khona ngeNgongoni. Iphindze yavuma kutsi lokugujwa kweminyaka leli-100 kwentiwe ngemiklamo lehlukene lenjengeLusuku Lwekubuyisana, mhlaka 16 Ingongoni 2012, ngaphasi kwengcikitsi yekutfutfukisa kusebentisana kutenhlalo, lubumbano kuvelonkhe, kubandzakanya wonkhe umuntfu kanye nekubuyisana.

2.5. IKhabhinethi ivume kutsi kukhishwe umbiko Wemsebenti weMkhandlu Wemkhakha Wetemfundvo Nekuceceshela(ema-SETA) lovela kuLitsimba Lelijutjwe yiNdvuna kute sive sitewuphawula ngawo. Lombiko uniketa tiphakamiso tekutsi kungentiwa njani kusebenta kwema SETA kutsi kube ncono ngekwentiwa kweluhlatiyo lolucondziswe emikhakheni leyehlukene leyinhloko, lenjengekuHlela Nekwetfula Tinsita, Kwenta Lokufanele Nekuphatsa kanye Nekuniketwa Nekulawulwa Kwetimali.

2.6. IKhabhinethi ivume Luhlelo Lwethekhinoloji Yelwati Lwetekuchumana (ICT), Luwaningo, Kutfutfukisa kanye Nekucamba Kabusha (RDI) njengeluhlelo lwesikhatsi lesidze lwekusisa nekwetfulwa kweluhlelo lwe ICT RDI eNingizimu Afrika kute kwesekelwe kutfutfuka kutemnotfo wetenhlalo.

I-RDI emkhakheni we-ICT ibalulekile ekukhuliseni kuchudzelana kweminotfo. Njengobe kuvetwe eLuhlelweni Lwavelonkhe Lwekutfutfukisa lwanga-2012, iNingizimu Afrika ilahlekelwe sitfunti sayo njengemholi walelivekati kutekuchumana nge-inthanethi kanye nalokubanti.

Loluhlelo luyindlela yekwetfulwa kwelisu lefanele, lefaka ekhatsi tinhlelo tekwenta kanye neluhlaka lwekwetfula, kute kucondziswe kubuye kusingatfwe kusiswa kweNingizimu Afrika ku ICT RDI kuleminyaka lelishumi letako.

Lisu le ICT RDI selivele licale kuveta imiphumela lemihle nalebonakalako lenjengemklamo wethekhinoloji yekungasebentisi tintsambo, leyesekela kwetfulwa kwekuchumana lokubanti lokungabiti kakhulu etikolweni tasetindzaweni tasemakhaya letingetulu kwema-20 eMpumalanga naseLimpopo.

2.7. IKhabhinethi yatiswe ngekubanjwa Kwemhlangano Wemhlaba Wenhlangano Yebadvwebi Lababonjiniyela (UIA) nga-2014 eThekwini lowutawubanjwa yi-South African Institute of Architects (SAIA).

I-SAIA yahlabana ngekutfola imvume yekubamba lomhlangano eMhlanganweni Wemhlaba we-UIA wanga-2008 lobewubanjelwe eTurin, e-Italy. Lomhlangano wanga-2014 utawudlala indzima lebaluleke kakhulu ekutfutfukiseni kudvweba kwabonjiniyela kulelivekati kuphindze kwembulele ummango webadvwebi lababonjiniyela etimeni tekudvweba kwebunjiniyeli lokugucukako nalokwehlukahlukene.

3. Kucashwa kwebantfu

3.1. IKhabhinethi ivume kucashwa kwebantfu labalandzelako:
a) Mnu. Coceko Bambihlelo Johan Pakade esikhundleni sekuba nguMcondzisi-Jikelele eTikweni Letekutfutfukiswa  Kwetenhlalakahle.
b) Mnu. Fhumulani Peter Netshipale esikhundleni sekuba Lisekela leMcondzisi-Jikelele: Kutfutfukukisa Lokuhlanganisako eTikweni Letekutfutfukiswa  Kwetenhlalakahle.
c) Mnu. Harold Maloka esikhundleni sekuba Lisekelamphatsi Lomkhulu : Kuhlelembisa kanye Nekusatjalaliswa Kwelwatiso kuTekuchumana Tahulumende Nekuniketela Ngelwati.
d) Nks. Mogogodi Doris Dioka esikhundleni sekuba  nguMphatsi Jikelele (Lisekela Lemcondzisi-Jikelele) kuTekushicilela Tahulumende.
e) Nks. Constance Glerah Nxumalo esikhundleni sekuba Lisekela leMcondzisi-Jikelele: Tinhlelo Tetenhlalakahle eTikweni Letekutfutfukiswa  Kwetenhlalakahle.

3.2. IKhabhinethi yatiswe ngekucashwa kwaMnu Asogan Moodley esikhundleni sekuba Mphatsi Lomkhulu kuMlawuli Wavelonkhe Wekuhlanganiswa Kwetintfo Lokuphocelekile (NRCS) kusukela mhlaka lu-01 Inhlaba 2013 kudzimate kuphele sikhatsi lesisele sekubamba lomsebenti lokungumhlaka 31 Ingongoni 2014.

3.3. IKhabhinethi yatiswe ngekucashwa kwalamalunga lalandzelako eBhodini le-NRCS kusukela mhla lu-01 Inhlaba 2013 kudzimate kuphele sikhatsi lesisele sekubamba lomsebenti lokungumhlaka 23 Indlovulenkhulu 2014.
a) Mnu. Jeff Molobela (Sihlalo)
b) Mnu. Paul Kabelo Kgothatso Serote

3.4. IKhabhineti ivumelene nekucashwa kweBhodi yeManti i-Sedibeng, sikhatsi seminyaka lemine kusukela mhlaka 30 kuMabasa 2013.
a) Ummeli Shami Kholong
b) Mnu. Derick Mboweni
c) Mnu. Maemili J Ramataboe (Sihlalo)
d) Mnu. Goitse Griessel Ramakarane
e) Mnu. Eric Atlholang Gaborone
f) Nkt. Kgalalelo Gloria Sereko
g) Nkt. Pulane Elsie Molokwane
h) Mnu. Moses Mphahlele Mthombeni
i) Mnu. Matshedisho David Dikoko (Lisekelasihlalo)
j) Mnu. Deon Daniel Madyo

3.5. IKhabhinethi yatiswe kutsi Libhange Lentfutfuko lase-Afrika litawubamba lukhetfo jikelele lweBacondzisi Labasetulu eMhlanganweni weMnyaka wanga-2013 eMarrakech, eMorocco mhlaka 31 Inkhwenkhweti 2013.
a) IKhabhinethi yesekela kuphakanyiswa kwelibito laMnu Shahid Khan kutsi angene esigamini sesibili sekuba nguMcondzisi Losetulu lomele iNingizimu Afrika, iLesotho neSwatini.

3.6. IKhabhinethi ivumelene nekucokwa kweBhodi lensha yeSikhungo Sekucamba Kabusha Kuthekhinoloji iminyaka lemine kusukela ngeNkhwenkhweti 2013.
a) Nkt Khungeka Njobe (Sihlalo)
b) Nkt Rosetta Xaba
c) Dkt Bonakele Mehlomakulu
d) Mnu. Mohamed Moolla
e) Nkt. Helen Brown (ubuyela kwesibili)
f) Prof. David Ellis Kaplan
g) Ummeli Motlatjo Josephine Ralefatane
h) Dkt. Petro Terblanche
i) Mnu. Fadl Hendricks
j) Dkt. Steve Lennon

3.7. IKhabhineti ivumelene nekucokwa kwemalunga lalandzelako kudzimate kuphele sikhatsi sawo kuBhodi Yavelonkhe Yemkhatsi e-Afrika leseNingizimu, lesiphela mhlaka 31 Inkhwenkhweti 2014.
a) Nkt. Esther Khambule
b) Mnu. Marius Rezelman
c) Prof. ADM Walker
d) Dkt. Daphney Mayindi
e) Dkt. Jonas Mphepya

Sitatimende sikhishwe Tekuchumana Tahulumende Nekuniketela ngeLwati (GCIS)
Imibuto ingacondziswa ku: Phumla Williams (Sikhulumeli seKhabhinethi Lesibambile)
Tinombolo: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore