Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhlaka 15 Inkhwenkhweti 2013

1. Tincumo teKhabhinethi mayelana netindzaba letigcamile kulesimo sanyalo

1.1. IKhabhinethi ivete kukhatsateka kwayo ngelutfutfuva lwakamuva nje lwetisebenti tasemayini iLonmin eMarikana loluholele ekudvubeni umsebenti kanye nasekuphatanyisweni kwemkhicito. Kubikwe kutsi lokungevani kahle kubangwa ludzaba lwekumelwa kwelinyenti letisebenti lokusemkhatsini kwetinhlangano tetisebenti letimbili lokuyi-National Union of Mineworkers (NUM) kanye ne-Association for Mining and Construction Union (AMCU). 

IKhabhinethi icela buholi baletinhlangano letimbili i-NUM ne-AMCU kutsi busombulule kungevani kwabo ngekuthula nekutsi bubeke embili timfuno telive netetisebenti. Tisebenti kumele tati kutsi siteleka lesingakavikeleki singaba nemtselela longasimuhle kuto nakulisasa lemayini kanye nasemisebentini yato.

IKhabhinethi yenta sicelo nakubaphatsi beLonmin kutsi bente konkhe lokusemandleni abo kucinisekisa kutsi tinkinga letikhona tisonjululwa ngekushesha ngembi kwekutsi umonakalo uchubekele embili. Kuyinshisekelo yelive kutsi letinhlangano letimbili kanye nebaphatsi beLonmin bakhombise buholi lobudzingekako kanye nekusingatfwa kwebudlelwane emsebentini.

1.2. IKhabhinethi iyesekela ngalokugcwele imiphumela leyandvulelako yeluphenyo lolumayelana nekuhlaliswa kwendiza yangasese lokungamange kugunyatwe eSikhumulweni Setindiza Tembutfo i-Waterkloof.

IKhabhinethi igcizelele kutsi kuphepha nemandla ekulawula eNingizimu Afrika kuyintfo lebaluleke kakhulu. Kwephulwa kwemitsetfo lemayelana nemachweba ekungena eliveni kanye netikhungo tavelonkhe letibalulekile kumele kubukanwe nako ngesandla lesicinile nangaphandle kwekuvuna kumbe kwesekela luhlangotsi lolutsite. Laba lokutfolakala kutsi bephule nobe bacegise imitsetfo kumele babukane nesandla semtsetfo.

1.3. IKhabhinethi yemukela umsebenti lowentiwe ngeMatiko aHulumende lokubikwe Tindvuna tematiko lahlukene ngesikhatsi Sekwetfulwa Kwemcombelelo  wematiko. IKhabhinethi itfole kutsi kusakatwa kwaletiwombe Tekwetfulwa Kwemcombelelo wematiko kuyasita ekuhlomiseni ummango ngelwati kuphindze kwente kutsi hulumende abe nekutiphendvulela esiveni. 

1.4. IKhabhinethi yemukela tinkhulumiswano emkhatsini weLitiko Letemfundvo Lesisekelo kanye nenhlangano yabothishela i-South African Democratic Teachers' Union (SADTU) lokutinkhulumiswano letiholele ekumisweni kwemshuco.

IKhabhinethi ibita bonkhe badlalindzima emkhakheni wetemfundvo kutsi basombulule kungevani kwabo kute imfundvo yelusha lwakitsi ingetuphazamiseka.

1.5. IKhabhinethi iwutfolile umphumela weLuphenyo Lwekota Welizinga Lemisebenti lekhona (QLFS) lokhombisa kwenyuka ezingeni lekungasebenti kusukela kumaphesenti langema-24,9 kuya kumaphesenti langema-25,2.
Hulumende unonophisa imikhankhaso lenjengekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti lokuholwa nguhulumende, kute kwandziswe ematfuba emisebenti ngekungenelela Kwemkhakha Wahulumende. 

Hulumende ngekubambisana nemkhakha wetisebenti kanye newemabhizinisi wetfule Sivumelwano Setenhlalakahle lesimayelana Nekucashwa Kwelusha ngaMabasa 2013. Loku kuphindze kukhombise kutibophetela ngekubambisana ekusombululeni ludzaba lwekungasebenti. Kuhlahla indlela yekutsi umkhakha ngamunye utibophetele ekufakeni sandla ekulweni nekungasebenti kwelusha ngekubeka imigomo netikhatsi lokutakwenteka ngato, kulandzelelwa kanye nekuhlolwa ngekubambisana kwaloko kungenela lokuphawuliwe.

IKhabhinethi inelitsemba lekutsi lemikhankhaso lesevele ichubeka itawusita lelive kutsi lisungule ematfuba emisebenti lemisha liphindze lifeze imigomo letibekele yona yekwakha imisebenti lemisha letigidzi letisihlanu ungekafiki mnyaka weti-2020.

1.6. IKhabhinethi yemukela kusayindwa kweluhlelo lwekwenta lokutawuholela ekusebenteni Kwesivumelwano Sekuvana mayelana Nekulondvolotwa kanye neKuvikelwa Kwemvelo emkhatsini weNingizimu Afrika kanye ne Vietnam.
Kusebenta Kwaloluhlelo kutawuchubeka kudzimate kube ngu-2017 kantsi kutawusita emitamweni yekulwa nebugebengu lokufaka ekhatsi tilwane tasendle, ikakhulukati kutingelwa kwabobhejane. IKhabhinethi yengeta ngekutsi Hulumende utibophetele ekulweni nalesihlava sekutingelwa kwabobhejane iphindze icinisekise nekutsi tigilamkhuba tiyashushiswa.

1.7. IKhabhinethi yemukela simemetelo seLitiko Letasekhaya sekuhlola kusebenta kweluhlelo Lwabomatisi Bemakhadi, lokuyintfo letawucinisa iphindze itfutfukise kuvikeleka kwebuve betfu.

Lomgamu lobaluleke nakangaka utawukhona kunonophisa kwetfulwa kwetinsita lokwentiwa nguhulumende, ngakulolunye luhlangotsi ube unciphisa bugebengu nenkhohlakalo letsintsa bomatisi.

IKhabhinethi ibita takhamiti taseNingizimu Afrika kutsi tesekele loluhlelo kute kutsi nga-2020 sibe sonkhe sesinabomatisi bemakhadi njengendlela lekhombisa buve betfu.

1.8. IKhabhinethi iyakugceka kuhlaselwa kwetincola tetitfunywa Tamhlabuhlangene e-Abyei, eSudan, lokuholele ekufeni kwendvuna yesive kanye nemgcini wekuthula wase-Ethiopia. Lesento lesilishwa sicekela phasi lutinto lwase-Abyei kanye nenchubekelembili lebonakele kamuva nje eSudan naseNingizimu Sudan.

1.9. IKhabhinethi igceka kuhlaselwa kweSiriya lokwentiwa ngumbutfo wetekuvikela waka-Israeli. IKhabhinethi ibita Mhlabuhlangene kutsi atibonakalise kumbutfo wetekuvikela wangaphandle kute kuvikelwe emandla ekutimela kweSiriya kuphindze kuvunyelwe bantfu baseSiriya kutsi basebentisane ekusonjululweni kwekungevani kwabo.

1.10. IKhabhinethi yemukele kubekwa kweMmeli Lawrence Mushwana njengaSihlalo lomusha weLikomiti Lekusebenta Kwemave Emhlaba (ICC) Letikhungo Tavelonkhe Tekutfutfukiswa Nekuvikelwa Kwemalungelo Eluntfu. Loku kukwekucala kutsi i-Afrika iphatse lihhovisi laSihlalo we-ICC. Sikhundla saSihlalo we-ICC senta kutsi kwandze kugcila kwalelive emlandvweni wemalungelo eluntfu kanye nekuhambisana kwalo nemibandzela yemave emhlaba lemayelana nemalungelo eluntfu.

1.11. IKhabhinethi yemukele kugujwa kweminyaka lengema-50 kwasungulwa Inhlangano Yelubumbano Lwe-Afrika (OAU) lesitakube sikubungata Ngelusuku Lwe-Afrika, mhlaka 25 Inkhwenkhweti 2013. 

IKhabhinethi ivete kutsi kubumbana kwe-OAU ekukhipheni inyumbatane hulumende welubandlululo etinhlakeni tawo kwanika emandla umzabalazo wetfu wenkhululeko kanye nekutfolakala kwentsandvo yelinyenti.

INingizimu Afrika itawuhlanganyela nelivekati ekugujweni kweminyaka lengema-50 kwasungulwa Bunye be-Afrika. Lokutakwentiwa kufaka ekhatsi umbukiso wenyanga yonkhe webuciko lobubonwako besikhatsi salamuhla esigodzini se-SADC kusukela mhlaka 24 Inkhwenkhweti kuya kumhlaka 28 Inhlaba 2013. Sikhungo i-Africa Institute of South Africa naso sitawuhlanganisa ummango wetifundziswa nalabahlakatekile njengencenye yemigubho ngamhlaka 19-21 Inkhwenkhweti 2013. Ngetulu kwaloko, kutakuba nembukiso eMnyuziyamu iDitsong (KuMkhandludolobha WaseTshwane) ngenhloso yekugubha Lusuku Lwe-Afrika mhlaka-21 Inkhwenkhweti 2013 ngaphasi kwengcikitsi letsi “Ngemuva Kweminyaka lengema-50 kwasungulwa Inhlangano Yelubumbano lwe-Afrika – i-Afrika kumele ibumbane nobe iChitseke”. Loku kutawulandzelwa yikhonsathi yemculo weLusuku Lwe-Afrika eTakhiweni Temdibaniso mhlaka-25 Inkhwenkhweti 2013.

1.12. IKhabhinethi yemukele kuphendvula ngekushesha kwaMengameli Jacob Zuma kusimemo selilunga lemmango sekutsi avakashele bantfu base-Eldorado Park kanye nabomakhelwane bayo iKliptown, ngeLesibili, mhlaka 14 Inkhwenkhweti 2013. Ummango bewucele kutewukhulumisana naMengameli ngenkinga leyandzako yekungasetjentiswa kahle kanye nekushushumbiswa ngalokungekho emtsetfweni kwetidzakamiva kulendzawo.

Hulumende ngekubambisana nemmango utibophetele ekunonophiseni luhlelo lwekungenelela ekucedzeni lesihlava lesicedza bantfu labasha.

1.13. IKhabhinethi yemukele kuvakasha lokulandzela kwangaphambilini kweLisekelamengameli Motlanthe, lapho belihambisana khona nebaholi betinhlaka tahulumende letintsatfu, kuya eDe Doorns eNshonalanga Kapa ngeMgcibelo mhlaka 11 Inkhwenkhweti 2013. Loluhambo netinkhulumiswano nalabatsintsekako kufaka ekhatsi tisebenti tasemapulazini kusukela ekuvakasheni kwangaphambilini kweLisekelamengameli ngamhlaka-12 Indlovana 2013. Kube khona inchubekelembili lecinile ematikweni ahulumende lamanyenti ekwetfulweni kwetinsita kulendzawo. Lokutibophetela lokukhonjiswe ngito tonkhe tinhlangotsi kubeka sisekelo lesicinile kulokukhulumisana lokuchubekako lokubange ekutseni kube nelutinto kulomkhakha wetekulima. 

2. Tinkhulumiswano netincumo teKhabhinethi letihamba embili

2.1. IKhabhinethi yatiswe ngemalungiselelo eLiviki Lekuvikelwa Kwebantfwana (CPW) emkhatsini wamhlaka-27 Inkhwenkhweti namhlaka-2 Inhlaba 2013, ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kubambisana ekuvikeleni bantfwana.”
Tinkhulumomphikiswano letimayelana nebantfwana kanye nelusha tibanjwe kuto tonkhe tifundza njengesendlalelo sekwetfulwa kweLiviki Lekuvikelwa kwebantfwana kanye neNgcungcutsela. Njengencenye yekwatisa, Liviki Lekuvikelwa Kwebantfwana litakwetfulwa ngesikhatsi sinye neNgcungcutsela Yetintsandzane, Bantfwana Labasengotini kanye neLusha (OVCY) ngamhlaka-27 Inkhwenkhweti e-Inkosi Albert Luthuli International Convention Centre, KwaZulu-Natal.

IKhabhinethi icela tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika kutsi tifake sandla ekuvikeleni bantfwana betfu kanye nasekwakheni simo lesiphephile nalesivikelekile. Takhamiti taseNingizimu Afrika tingakhombisa kwesekela kwato ngalokubonakalako ngekutsi tigcoke iribhoni leluhlata kwetjani njengeluphawu lwemphilo, kukhula, litsemba, kunakekela kanye nekwesekela baholi betfu bakusasa.

Liviki Lekuvikelwa Kwebantfwana kanye neNgcungcutsela Yetintsandzane, Bantfwana Labasengotini kanye neLusha kugcile ekubambiseni lichaza kwemntfwana esiveni nasemimangweni yetfu kute kutowulalelwa tintfo letitsintsa bantfwana.

2.2.  IKhabhinethi yemukele Luhlaka Lwenchubomgomo Yekudla Lokutfolakala Emantini (NAPF). Lenchubomgomo iniketa luhlaka lolubumbene lwekusungulwa nekutfutfukiswa kwemboni letawufaka sandla ekwakhiweni kwemisebenti nasekwenyusweni kwekusisa lokusimeme.

I-NAPF yasungulwa ngekubuka umkhakha wekudla lokutfolakala emantini wemave emhlaba lokubonakele kunesidzingo lesikhulako semkhicito wetinhlanti. ENingizimu Afrika, kudla lokutfolakala emantini kuniketa litfuba lelihle lekwehlukanisa umkhicito wekukhicitwa kwetinhlanti kute kwenetiswe sidzingo salapha ekhaya, kufake sandla ekutfolakaleni kwekudla, ekusungulweni kwemisebenti, ekutfutfukisweni kwetemnotfo nasekutfutfukisweni kwetindzawo tasemakhaya kanye nematfuba ekutfumela umkhicito emaveni angaphandle.

2.3.  IKhabhinethi ivume kutsi iNingizimu Afrika ibambe iNgcungcutsela Yesitsatfu Yemave Emhlaba Kutekulima, Kutfolakala Kwekudla kanye Nekugucugucuka Kwesimo Selitulu ekoteni yesine yemnyaka wa-2013, letawuholwa Litiko Letekulima, Temahlatsi Netinhlanti.

Kutfolakala kwekudla kuhlala kuyintfo lekhatsatako kantsi leNgcungcutsela itakuba nemitselela lemihle mayelana nekutsi sikukhicita njani, sikuphatsa njani nekutsi sikusebentisa njani kudla.

Kusukela ngesikhatsi seNgcungcutsela Yekugucugucuka Kwesimo selitulu i- COP17/CMP7, iNingizimu Afrika ibe live lelihamba embili ekutfutfukiseni simo lesikhutsata tekulima, lokuyimphendvulo yetinselele tekutfolakala kwekudla kanye nekugucugucuka kwesimo selitulu. INgcungcutsela Yemave Emhlaba ihlose kutfutfukisa tinhlelo tekukhula letisimeme kutenhlalo nakutemvelo.

2.4.  IKhabhinethi ivume kugunyatwa kweNingizimu Afrika kutinhlelo te-Sanitary and Phytosanitary (SPS) Letiluliwe Emgudvwini Wetekuhwebelana Wemave Latfutfukako ase-Afrika leseNingizimu (SADC) kutsi loku kungeniswe ePhalamende.

Lomgudvu Wetekuhwebelana kwe-SADC iNingizimu Afrika lewuvumele uhlose kutfutfukisa kusebentisana kulesigodzi kanye nekuhlanganyela emkhatsini wabohulumende labangemalunga kute kube nekuhwebelana etimphahleni nasetinhlelweni ngekhatsi kulesigodzi, kufaka ekhatsi imikhicito yetekulima.
Kwelulwa kwe-SADC SPS Emgudvwini Wetekuhwebelana ku-SADC uniketa luhlaka lwekubambisana ku-SPS. Kuphindze kutfutfukise kusebentisana kwetindlela te-SPS lokwesekelwe etukwemazinga nemihlahlandlela yemave emhlaba kute kuchutjwe kuhwebelana ngemkhicito wetekulima lokuphephile nalokungavuni luhlangotsi kulesigodzi.

2.5.  IKhabhinethi yatiswe ngenchubekelembili mayelana nekubanjwa kwemihlangano ye Kimberley Process Certification Scheme (KPCS) eNingizimu Afrika nga-2013, lefaka ekhatsi Umhlangano Wetigaba Letahlukene eKimberley kusukela mhlaka-4 kuya kumhlaka-7 Inhlaba kanye Nemhlangano we-KPCS Lovuleleke Kuwonkhewonkhe eGauteng kusukela mhlaka-26 kuya mhlaka-29 Lweti 2013. Kubanjwa kwemihlangano ye-KPCS kutawufaka sandla ekutfutfukisweni kwemkhakha wemadayimane newetekuvakasha.

Simo seNingizimu Afrika njengasihlalo we-KPCS senta kutsi kubonwe indzima lebalulekile iNingizimu Afrika leyidlalako emkhakheni wemadayimane emhlabeni wonkhe. Njengasihlalo iNingizimu Afrika ihlose kucinisa budlelwane betekuhwebelana nemave emhlaba, ngenhloso yekuhlanganisa nekwenyusa ligalelo le-Afrika ngekhatsi ku-KPCS kanye nekufaka sandla esimeni semhlaba lesiphephile.

3. Imitsetfosivivinywa

3.1.  IKhabhinethi ivume kushicilelwa kweMtsetfosivivinywa Lochitjiyelwe Wekubuyiselwa Kwemalungelo Emhlaba wanga-2013 kanye Nesivumelwano seTindzaba Letitsintfwa Ngumtsetfosivivinywa, kute ummango uphawule ngawo.
Loku kwenta kutsi sikwati kusebenta simemetelo saMengameli Senkhulumo Layetfulela Sive yanga-2013 mayelana netichibiyelo letiphakanyiselwe uMtsetfo Wekubuyiselwa Kwemhlaba. Loku kuhambisana nekwelulwa kwelusuku lwekufakwa kweticelo kwalabo labangamange batifake ngelusuku lwekugcina lwamhlaka-13 Ingongoni 1998 nobe labakhishelwa ngaphandle kuloluhlelo.

Lokuvulwa kabusha kwekufakwa kweticelo kuholwa ngumbononchanti weLuhlelo Lwavelonkhe Lwekutfutfukisa kanye Neluhlelo Loluphelele Lwekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemakhaya kanye nalamanye emasu ekukhula lokuhloswe ngawo kutfutfukiswa kwekubuyisana kuvelonkhe kanye nekubambisana kutenhlalakahle.

3.2.  IKhabhinethi ivume kungeniswa ePhalamende Kwemtsetfosivivinywa Lochitjiyelwe Wetekuchumana nge-Elekthroniki.

Lesichibiyelo sibangwe kwandza kwemkhakha wetekuchumana nge-elekthroniki kanye nekutfutfuka ngesivinini kwetheknoloji lokwente kutsi kuhlale kuba khona tihlintekelo teMtsetfo letingasenamsebenti. Letichibiyelo tihlose kubukana nesakhiwonchanti setekuchumana nge-elekthroniki, tindleko tetekuchumana kanye nekwenta ncono sikhatsi setinhlelo tekubonisana.

Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela wenta kube nekuhambisana emkhatsini weMtsetfo kanye nemtsetfo loshayiwe wekuhlonyiswa ngalokubanti kwalabamnyama kutemnotfo; kwentiwa ncono kwetindzaba tetimvume; kwentiwa ncono kwetihlintekelo tetekuncintisana kutekuhwebelana; kucedvwa kwekucinana kwetilawulo kanye nekuhlintekwa kwetincenye letitsintsa loludzaba.

3.3.  IKhabhinethi ivume kungeniswa ePhalamende Kwemtsetfosivivinywa Lochitjiyelwe Wetekusakata eNingizimu Afrika (ICASA). Lokuchitjiyelwa Kwemtsetfosivivinywa kuphendvula kuletinye tetindzaba letiphakanyiswe eLuhlelweni Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (NDP).

Letichibiyelo teMtsetfo Wetekusakata Nombolo 13 wanga-2002 (Mtsetfo we-ICASA) tesekelwe ngaphasi kwesidzingo sekutfutfukiswa kwetikhungo kute kuciniswe kutimela kwalomkhakha. Loku kutakwentiwa ngekucaciswa kwetincenye temandla awo; kwenta uMtsetfo uhambisane neMtsetfo Wekulawulwa Kwetimali Tesive (PFMA) kanye nekwenta ncono kusebenta kahle kwawo. Loku kulandzela umbono wekwenta ncono kutiphendvulela nekungagodli lokutawufaka sandla kutindlelanchubo tekuphatsa letivakalako ngekhatsi ku-ICASA.

Hulumende kudzingeka adlale indzima lenkhulu ekucinisekiseni kutsi umkhakha wetekuchumana nge-elekthroniki ulawulwa ngendlela leyesekela tinhloso tavelonkhe. Loku akukameli kutsatfwe ngekutsi kuletsa imikhawulo letsite ekutimeleni kwe-ICASA.

Kubaluleka kwekuba nemlawuli lotimele nalongatsatsi luhlangotsi wemkhakha wetekuchumana kuyintfo lengete yagcizelelwa ngalokwecile.

4. Kucasha

4.1.  IKhabhinethi ivume kucashwa kwaMnu Ebrahim Mohamed kutsi abe nguKhomishana Wekhomishini Yavelonkhe Yetebatsengi sikhatsi lesiminyaka lesihlanu.

Sitatimende sikhishwe Tekuchumana Tahulumende Nekuniketela ngeLwati (GCIS)
Imibuto ingacondziswa ku: Phumla Williams (Libamba laSomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore