Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-19 Indlovana 2014

1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesimo sanyalo

1.1. Inkhulumo ye-24 Letfulelwa Sive (SoNA) kusukela kwangena intsandvo yelinyenti yente kwaba nekuhlolisiswa kwethemu yekugcina ekwetfulweni kwetinhlelo tahulumende letisembili tanga-2009-2014.  Kwetfulwa kweluhlelo lwemiphumela nga-2009 kwente kutsi kube nekulandzelela lokusekelwe ebufakazini futsi lokugcile emiphumeleni yekuphumelelisa lokwenta kube nekuciniseka kutsi hulumende wenta kahle nangemphumelelo.  

1.2. Kulandzela Inkhulumo Letfulelwa Sive kanye neNkhulumophikiswano ngeNkhulumo Letfulelwa Sive, luchungechunge lwanyalo lwetinkhulumo teTindvuna nebetindzaba lutawuniketa litfuba lekukhulumisana neTindvuna letehlukene letitawuchaza kabanti ngeNkhulumo yaMengameli.  Umbiko wethemu yekugcina yesikhatsi lesisukela ku-2009 kuya ku-2014 utawengetwa bufakazi lobusekelwe Embikweni Wekubuyeketa Iminyaka lenge-20 loyincenye yemkhankhaso wekugubha umkhosi weNkhululeko Yeminyaka lenge-20.   

Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bayamenywa kutsi Dlala Incenye Yakho ekubuyiseleni emuva lifa lelubandlululo ngekugubha umkhosi weNkhululeko Yeminyaka lenge-20, ekuboniseni kutsi iNingizimu Afrika seyilive lelincono kakhulu kunalelo lebeyingilo nga-1994. 

1.3. IKhabhinethi ihambe emagameni aMengameli Jacob Zuma ngembhikisho.  Umbhikisho losongela timphilo nemphahla futsi lolimata sakhiwonchanti lesiligugu lesentelwe kusita imimango, wentela phansi yona kanye intsandvo yelinyenti levikela lilungelo lekubhikisha.  Njengebantfu baseNingizimu Afrika sonkhe sinesibopho sekwakha ummango lohlonipha kusebenta kwemtsetfo, lohloniphanako nalohlonipha imphilo kanye nemphahla.

IKhabhinethi icinisekise sive ngekutsi kulahleka kwemphilo ngebudedengu bemaphoyisa ngesikhatsi abhekene nemibhikisho ngeke kunganakwa nobe kushalatelelwe.  Kanjalo, nebabhikishi labaphatsa tilimato nobe batfolakale bashisa takhiwo temmango nobe babeke engotini timphilo talabanye batawubhekana nengalo yemtsetfo.   

Hulumende utawusebenta nemimango ekutfutfukiseni timo tekuphila kuto tonkhe tincenye telive. Imimimango icelwa kutsi ikhulumisane nemakhansela ekwetameni kusombulula ndzawonye futsi ngekuthula tinkinga tekutfulwa kwetinsita.   

1.4. Tinkhulumo tekucocisana ngemaholo emkhatsini wetimayini te-platinum kanye ne-AMCU  tilanyulwa yiKomishini Yekulamula Nekucocisana Ngetemiholo (CCMA).  I-CCMA ibeke bokhomishini labakhulu kutsi balekelele etingcocweni. 

IKhabhinethi inelitsemba lekutsi letinhlangotsi titawufinyelela esivumelwaneni lesitawuvikela emalungelo etisebenti futsi sivikele nemnotfo welive. 

1.5. IKhabhinethi yemukela kubhalisa kuvota kwalabangetulu kwemaphesenti lange-80kwabo bonkhe bavoti labafanelekile lokungumphumela wemkhankhaso lobe yimphumelelo wekubhalisela kuvota weKhomishini Yelukhetfo Letimele (IEC).  Ngekuhambisana nekubungata kanye nemgubho weNkhululeko Yeminyaka lenge-20, iKhabhinethi incoma i-IEC, emacembu etepolitiki kanye nemalunga emmango ngemitamo yabo lehlangene lecinisekise kutsi bavoti labanyenti labafanelekile bayabhalisa.  

IKhabhinethi ichubeka incoma kutibandzakanya ngemandla kwaleto takhamiti leticinisekisile kutsi emabito ato akhona eluhlwini lwebavoti.

Bavoti labafanelekile labasadzinga kucinisekisa imininingwane yekubhalisa kuvota kwabo kanye nalabo labasadzinga kubhalisela kuvota kufanele bavakashele emahhovisi e-IEC lasetindzaweni tabo ngaphambi kwekuvalwa kweluhlu lwebavoti.  Luhlu lwebavoti lutawuvalwa nangabe Mengameli amemetela (ashicilela kuGazethi yaHulumende) umhla ti-7 Inkhwekhweti njengelusuku lwelukhetfo.  Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labafanelekile bamenywa kutsi basebentise lilungelo labo lekuvota ngesikhatsi Selukhetfo Lwavelonkhe lwesihlanu.  IKhabhinethi imema baholi betepolitiki kutsi bakhutsate kubeketelelana kutepolitiki emacenjini abo kanye nakubalandzeli.   Loku kubalulekile kute kube nelukhetfo lolukhululekile kanye naloluhambisana nemalungelo eMtsetfosisekelo wetfu.

1.6. IKhabhinethi yamukela sigaba sekucala semkhankhaso wekujova Ngemjovo we-Human Papillomarivus (HPV), lesitawucala mhla ti-7 Indlovulenkhulu 2014.  Umjovo wekuvikela ikhensa yesibeletfo utawuniketwa emantfombatane lasemkhatsini weminyaka leyimfica kanye nalelishumi.  Batali kanye nebanakekeli bemantfombatane lafundza Libanga 4 labaneminyaka leyimfica kanye nalelishumi bakhutsatwa kutsi basekele lomkhankhaso ngekutsi banike imvume futsi bacoce nebantfwana babo ngekubaluleka kwalomjovo.  

Leligcatsi lemphilo yesive, lelivumelana nesincomo seNhlangano Yetemphilo Yemhlaba, kulindzeleke kutsi lifake ligalelo ekunciphiseni ikhensa yesibeletfo kubantfu labasikati futsi linciphise tehlakalo tekufa letihlobene nayo.  

1.7. IKhabhinethi iphindze yamukela kwetfula Inchubomgomo lebuyeketiwe Yeluhlelo Lekuvikela Intalo Nentalo kanye Neticondziso Tekwetfula Tinsita mhla tinge-27 Indlovana 2014 yiNdvuna Yetemphilo.  (Loku kutakwenta labasikati labasebasha bakwati kucedza sikolwa futsi bachubeke nemaphupho abo ngaphandle kwesitsikameto sekuba ngumtali lokungakahlelwa.  Indvuna Yetemphilo itawuphindze yetfule kufakelwa (ngaphasi kwesikhumba) kwangaphasi kwesikhumba lokusha, lokuyintfo lesebenta sikhatsi lesidze yekuvikela intalo kulabasikati.  

1.8. Mengameli Jacob Zuma, njengeMekhuti Lomkhulu Wembutfo Wetekuvikela WaseNingizimu Afrika (SANDF), utakuya emcimbini weLusuku Lwemabutfo Emphi eBloemfontein mhla tinge-21 Indlovana 2014.  

Lomgubho waminyaka yonkhe uhlonipha kusebenta ngekutiniketa kwalabadvuna nalabasikati bakitsi emsebentini futsi uhlonipha nalabo labasishiye basemsebentini.  Uphindze uniketa litfuba emalunga emmango kutsi afundze ngalokucondzile ngemsebenti kanye nesibopho se-SANDF.

IKhabhinethi ijabulile ngemisebenti leyimphumelelo leminyenti leyentiwe yi-SANDF kulivekati, njengaseBurundi lamuhla lese inahulumende losimeme; emphumalanga ye-DRC, lapho i-SANDF iyincenye yeMbutfo Logadze Kuthula (FIB), lobhekane nekuhlaselwa lokumatima ngemacembu lahlomile,  kanye nekufaka sandla kwawo ekusindziseni timphilo temakhulu etinkhulungwane esifundzeni saseDarfur eSudan.
Ngetulu kwaloko, iKhabhinethi icaphele imphumelelo yekuvimbela kuphangwa kwemikhumbi lokwentiwa yi-SANDF letjalwe kutsi igadze Elugwini lwaseMozambique.

1.9. Mengameli Jacob Zuma utawutsatsa Luhambo Lwekuvakasha Ngekwemsebenti e-United Kingdom kusukela mhla ti-2 kuya kumhla ti-4 Indlovulenkhulu 2014, ngalesikhatsi utakuya emcimbini Wekubonga Kusebentela Sive kuyogubha imphilo kanye nemsebenti waMengameli wangaphambilini Nelson Mandela lotakuba seWestmister Abbey, eLondon mhla ti-3 Indlovulenkhulu 2014.    

1.10. Lisekela laMengameli Kgalema Motlanthe litakuya emcimbini wemnyaka weLikhulu Wekugubha Kuhlanganiswa kweNshonalanga kanye neNingizimu Nigeria lotakuba se-Abuja mhla tinge-27 Indlovana 2014.  IKhabhinethi ihalalisela bantfu base-Federal Republic yaseNigeria ngaleligcatsi lelenteka ngemnyaka lofanako nalona iNingizimu Afrika legubha ngawo umkhosi weNkhululeko Yeminyaka lenge-20.

1.11. Inyanga Yemalungelo Eluntfu itawugujwa ngaphansi kwengcikitsi: “Kugubha iminyaka lenge-20 yeluntjintjo lwetimphilo ngemalungelo eluntfu”. 

Mengameli Jacob Zuma utakwetfula inkhulumo lesihlutfulelo yeLusuku Lwemalungelo Eluntfu (21 Indlovulenkhulu 2014) emkhosini lomkhulu lotakuba seSharpville.  

Luhlelo lwahulumende lutawucinisa umkhankhaso weMinyaka lenge-20 yeNkhululeko ngekugcamisa tindzaba letikhutsata futsi titfutfukise kubumbana kwemmango, kwakhiwa kwesive kanye nebunye emmangweni webantfu bakitsi eNingizimu Afrika. 

1.12. Litiko Lekutfutfukiswa Kwemnotfo, Luphiko Lwavelonkhe Lwekutfutfukisa Lusha (NYDA) kanye neLihhovisi LaMengameli atawubamba i-Youth Indaba Lehlelwe Lihhovisi laMengameli lemayelana neMisebenti kanye Nemakhono eBirchwood Conference Centre, eBoksburg, kusukela mhla tinge-28 Indlovana kuya kumhla ti-3 Indlovulenkhulu 2014 ngaphansi kwengcikitsi:  “Kusebenta ndzawonye ekunikeni emandla kanye nekuniketa litsemba bantfu labasha  baseNingizimu Afrika.”

Kuleminyaka leyengcile lenge-20 hulumende usebentise emasu lamanyenti ekubhekana nekungasebenti kwebantfu labasha.  Emakhono Kuvelonkhe, Imfundvo Lesisekelo kanye Nekunika Bantfu Labasha Umsebenti lokudzinga kutinikela lokukhulu kubalingani betenhlalo, lokuhlanganisa Tinhlelo Tekucasha Tahulumende letehlukene kanye nemitsetfo lenjengeMtsetfo nombolo 26 wanga-2013  Umhlomulo Wemtselo Wekusebenta.

1.13. IKhabhinethi yemukela kubanjwa kwemhlangano webalingani bayo yonkhe imikhakha yetenhlalo kuNkhomfa Yemkhakha Wetenhlalo Yekwandzisa Imisebenti Yemphakatsi (EPWP) letako kute ihlole inchubekelembili ye-EPWP nekutsi ingandziswa njani ngalokwengetiwe. 

Lenkhomfa itawubanjwa ngaphansi kwengcikitsi: “Kusebenta ngebunye ekusheshiseni kwakha imisebenti ngemkhakha wetenhlalo we-EPWP.”

I-EPWP yetfulwa nga-2004 futsi solomane iyindlela lebalulekile yahulumende yekwakha ematfuba emisebenti kubantfu baseNingizimu Afrika labatigidzi kusukela kuyesikhashana  kuya kuyesikhatsi lesiphakatsi nendzawo. 

1.14. IKhabhinethi ifisela licembu leBafana Bafana lokuhle emdlalweni welibhola lemave emhlaba webungani lotako lelitawudlala nalabatawubamba iNdzebe Yemave Emhlaba Yelibhola Letinyawo iBrazil eNkhundleni Yetemdlalo ye-FNB mhla ti-5 Indlovulenkhulu 2014.  

IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babonise umoya weBuntfu wekwamukela tivakashi tetfu, futsi basekele licembu  lesive lakitsi lebhola. 

2. Tinkhulumiswano netincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1. IKhabhinethi ivume kutfutfukiswa kwenchubomgomo Yekutfutfukisa Indlela Yekwenta  Umsebenti Kuvelonkhe, kusebentisa lisu kanye nenchubo yekucocisana kuto tonkhe tigaba tahulumende. 

Kudzingeka masinyane kutfutfukiswa kwendlela yekwenta umsebenti lokuhlangene kucinisekisa kutsi lusha, bafundzi, tisebenti letingenawo umsebenti lokahle kanye netakhamiti letingasebenti tifinyelele elwatini lwemsebenti losezingeni kanye nasetindleleni tekwenta  umsebenti.
Loku kutawukwenta tikwati kwenta kukhetsa lokuhle futsi tibe nelwati lolwengetiwe ngekukhetsa umsebenti lowenta kutsi kube nekwetfulwa kwemazinga lasetulu emsebenti futsi kusite ekusimamiseni kukhula kwemnotfo eveni.    

2.2. IKhabhinethi isekela kusebentisa luhlelo lwekudzalula i-eDisclosure eMisebentini Yahulumende kusukela ngaMabasa 2014, lolungena esikhundleni seluhlelo lolwentiwa ngesandla lwekufaka, kwenta kanye nekucinisekisa kudzalulwa.  I-eDisclosure iyirejista ye-elekthronikhi yekubamba kanye nekuphatsa kudzalulwa kwetimali tetisebenti letikhetsiwe (emalunga e-SMS) lokudzingeka tidzalule tinshisekelo tato letidzinga kubhaliswa kuSiphatsimandla Lesicondzisako sawo mhla tinge-30 kuMabasa njalo ngemnyaka. 

Luhlelo lwe-e-Disclosure luyatfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa – www.dpsa.gov.za – futsi luchunywaniswe nalamanye emadathabhesi lakhona lanjengeKhomishini Yebunikati Bemphahla kanye Netinkampani, emahhovisi ekubhalisa bunikati betintfo kanye ne-eNatis ngetinjongo tekucinisekisa kanye nebufakazi. 

Loluhlelo luhlose kucinisa kuba nesibopho lokuvumelana neluhlelo lwahulumende lwekuyicedza nya inkhohlakalo.

2.3. IKhabhinethi ivume kubanjwa Kwengcungcutsela Yebavikeli Beluntfu base-Afrika kanye nemigubho lehlobene nako eGauteng kusukela mhla tinge-24 kuya kumhla tinge-27 Indlovana 2014.  Sikhungo Selucwaningo Lwebavikeli Beluntfu base-Afrika sitawubamba Ingcungcutsela ngaphansi kwengcikitsi: “Kucinisa Kuphatsa Kahle e-Afrika ngeNdzima Yebavikeli Beluntfu”.

Inhloso yeNgcungcutsela kucwaninga ngeligalelo lelentiwa tikhungo Tebavikeli Beluntfu ekuciniseni intsandvo yelinyenti kanye nasekuphatseni kahle, lokwenta kube nekuthula kanye nekusimama kulivekati.  Iphindze futsi inikete litfuba lekucoca ngekucinisa umbono  Webuvikeli Beluntfu e-Afrika. 

LeNgcungcutsela ifika ngesikhatsi lapho kugcizelelwa khona kakhulu kuphatsa lokuhlantekile, kuba nesibopho kanye nekwetfula kahle tinsita kubantfu labavamile kubohulumende base-Afrika.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ivume Sichibiyelo Semtsetfosivivinyo, 2014 Wekuhambisa Imphahla Letsengiswako Ngemkhumbi kutsi setfulwe ePhalamende. 

LoMtsetfosivivinyo uhlose kuchibiyela Umtsetfo, nombolo 57 wanga-1951 Wekuhambisa Imphahla Letsengiswako Ngemkhumbi longaphambi kweMtsetfosisekelo, 1996 lokwenta kudzingeke kutsi uvumelaniswe netidzingo kanye nekubakhona kweMtsetfosisekelo  futsi uphinde uvumelaniswe netiphakamiso tanyalo teMihlangano Yemave Emhlaba. 

LeSichibiyelo Semtsetfosivivinyo futsi senta kube nekusebenta kwetiphakamiso teMhlangano Wetisebenti Taselwandle, 2006 kanye neteMhlangano Wetisebenti Tekudoba, 2007.   Yomibili leMihlangano yemukelwa Yinhlangano yaMhlabuhlangene Yetisebenti Temave Emhlaba.

Kuvumelanisa imitsetfo yalapha ekhaya netiphakamiso teMihlangano kuniketa iNingizimu Afrika emandla emhlaba wonkhe ekucinisekisa kuvikeleka emhlabeni wonkhe kwemalungelo alabasebenta elwandle kanye netimo tekusebenta netekuphila letincono.  Loku kutawenta iNingizimu Afrika ikwati kungenelela emacaleni emikhumbi yangaphandle lengena etikhumulweni tetfu temikhumbi yephule emalungelo alabasebenta elwandle.

Kusebentisa loMtsetfosivivinyo kutawuphindze kutfutfukise kusebenta kanye nesitfombe semkhakha wetaselwandle, lokuyintfo ledzingekako ekuhwebelaneni nemave emhlaba  nakumnotfo wemave emhlaba. 

4. Kucashelwa etikhundleni

IKhabhinethi ivume kucashelwa etikhundleni kwanaba labalandzelako:

4.1. Nks. Carlize Catherina Elizabeth Strydom – Umbhalisi Lomkhulu Webunikati (ezingeni Lelisekela Lemcondzisijikelele) eLitikweni Letekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba. 
4.2. UMnu. Eugene Malcholm Southgate - Lisekela Lemcondzisijikelele: Inhlangano Yemisebenti  eLitikweni Letekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba.
4.3. IKhabhinethi iphindze yavuma kuphindza kukhetfwa futsi kwa-Mnu. Mohammed Riaz Jawoodeen njengelilunga Lelingekho Kubhodi Yesigungu Lesiphetse ku-Central Energy Fund (SOC) Ltd. 
4.4.  IKhabhinethi ivume kucashelelwa etikhundleni kwalaba labalandzelako njengemalunga lalawulako eMtimbeni Lolawula Temandla waseNingizimu Afrika:
Sikhashana
a) UMnu. Jacob Rasetlhake Daniel Modise (Sihlalo)
b) Nks. Maleho Margaret Nkomo (Lisekela laSihlalo)
c) UMnu. Fungai Khumbulani Sibanda
d) Nks. Khomotso Ramasela Mthimunye
Sikhatsi lesigcwele
e) Nks. Nomfundo Maseti

Imibuto ingacondziswa ku: Phumla Williams (Libambela Lasomlomo  weKhabhinethi)
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore