Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-09 Imphala 2013

10 Oct 2013

1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesikhatsi sanyalo

1.1. IKhabhinethi iyakwemukela kusayina kwaMengameli Jacob Zuma, kusayinela kutsi Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Umtsetfo Wetitfutsi Naletinye Tintfo Letiphatselene Nawo ube ngumtsetfo nesinyatselo lesitsetfwe yiNkantolo Lenkhulu Lekwendluliselwa Kuyo Emacala  sekucitsa licala lelendluliselwe kuyo Lubumbano Loluphikisana Nekukhokhelwa Kwemigwaco Lemikhlu lolubitwa ngekutsi pheceleti, Opposition to Urban Tolling Alliance (Outa)  kunselele yayo yekuphikisana nekukhokhelwa kwemigwaco kwe-South African National Roads Agency Limited (Sanral).

IKhabhinethi ikholelwa ekutsini letintfutfuko manje tivumela bantfu baseGauteng nebaseNingizimu Afrika ngalokwetayelekile kutsi bagcile kutinzuzo lesevele sititfolile – naletisetawutfolwa – ekwentiweni kanco kwemigwaco lemikhulu/lebotsela wayeka enhlitiyweni yemnotfo waseNingizimu neNtansi neNingizimu Afrika.

Lenchubo yekukhokhelwa kwemigwaco ngulenye incenye yeMklamo Wekwenta Kancono Imigwaco yaseGauteng Lebotsela Wayeka leseyente kancono kuhamba kwebantfu nekutfutfwa kwemphahla futsi itawenta umnotfo wesifundza newavelonkhe ube nemandla nakusasa.

Imali lekhokhelwa imigwaco yehlisiwe ngenhloso ekuphendvula tiphakamiso letentiwe ngummango; bagibeli labaphuyile banakekelwe ngekutsi kungakhokhiswa banikati betitfutsi temmango; kwetfulwe luhlelo lwekungakhulisi silinganisomali semali lekhokhwa ngenyanga, futsi kukhona nenchubo yetinkampani tetitfutsi yekubuyiselwa imali nangabe bakhokhe kakhulu. 

IKhabhinethi imema bonkhe bantfu labasebentisa imigwaco yaseGauteng lengutsela wayeka kutsi balandzele umtsetfo, bakhombise kuba takhamuti letikahle babuye futsi bafake sandla ekwenteni iNingizimu Afrika lencono ngekutsi babhalisele kutfola tigcebhezana labatawukhokhiswa ngato, letatiwa ngekutsi pheceleti, e-tags babuye futsi bafake sicelo sekusebentisa lemigwaco leyincalisakuvela.

IKhabhinethi icela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentisane kute bente Umklamo Wekwenta Kancono Imigwaco YaseGauteng Lebotsela Wayeka ube yimphumelelo kanye nekutfokotela lentfutfuko lemangalisako yetetitfutsi netekuchumana tesimanje kulelive.  

Indvuna Yetekutfutsa itawumemetela lusuku lekutawucala ngalo kukhokhelwa kwemigwaco. IKhabhinethi icela bonkhe bashayeli betimoto labavamise kusebentisa imigwaco yaseGauteng lengutsela wayeka kutsi babhalise futsi batsenge ema-e-tag kute bakwati kutfokotela tinzuzo tetephulelo.

1.2. IKhabhinethi ibabata luhlelo lwetetitfutsi nekuchumana lwemmango lolubita tigidzigidzi tetigidzi tetimali lolwetfulwa njalo, ngaphasi kwebuholi baMengameli Jacob Zuma, lolufaka ekhatsi kwetfulwa lokusandza kwentiwa kwemigwaco iR71 neR81 lechumanisa iPolokwane nelidolobha laseGiyani kanye nekuvulwa kwemiklamo yeBridge City neRail Link KwaZulu-Natal mhla ti-19 Imphala 2013. Buchakachaka bemigwaco lobuhlanganisiwe buyintfo lebalulekile ekuheheni lutjalomali kulelive nakulelivekati.

Lapho siphucula imigwaco kulo lonkhe lelive, iKhabhinethi imema bonkhe bantfu labasebentisa lemigwaco kutsi bacaphelisise nabayisebentisa lemigwaco. IKhabhinethi inelunako mayelana nekukhula kwetehlakalo letifaka ekhatsi bantfu labahamba ngetinyawo kulemigwaco lemikhulu. Bantfu labahamba ngetinyawo benta-46% webantfu labafako emigwacweni. Bashayeli betimoto kanye nebantfu labahamba ngetinyawo banesibopho sekutsi bacaphelane emigwacweni. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babe yincenye yeMinyakalishumi YaMhlabuhlangene Yekutsatsa Tinyatselo Tekuphepha Emgwacweni (2011-2020) leholwa Litiko Letetitfutsi.

1.3. IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlanganyele kuLiviki Lekugcila Lembizo lelichubekako kwamanje, kute kube ngumhla ti-13 Imphala 2013. Loku kuniketa bantfu litfuba lekukhulumisana neSigungu lesiphetse mayelana netintfo letibatsintsako kanye nekuniketa hulumende litfuba lekwatisa bantfu ngemsebenti wakhe.

1.4. Egameni lebantfu baseNingizimu Afrika, iKhabhinethi ibonga Sikhwama Semhlaba Jikelele ngekwesekela iNingizimu Afrika ngesikhatsi sesimo lesibucayi sekudzinga kusitwa ngetimali letengetiwe. Lena yimali yinye yesibonelelo se Sandvulelangculazi (i-HIV) ne-TB lesivela kumesekeli ngetimali lomphacanyenti emlandvweni wetekubukana Nengculazi (i-AIDS).

Ngetudlwana nje kwehhafu (52%) wa-R3 wetigidzi utawunikwa Litiko Letemphilo Lavelonkhe. Emkhatsini waletinye tinhlelo, letimali titawusetjentiselwa naku lokulandzelako: kutsengwa kwemitsi yetidzambisigciwane yetigulane leti-350 000, kwesekela ngetimali kuniketwa kwemitsi yetidzambisigciwane, ihanjiswe ngemakhoriya ayiyise emakhaya etigulane noma etindzaweni lapho tigulane tingayilandza kuto emmangweni, tinsita tekuhlolwa i-TB kwato tonkhe tiboshwa kuwo onkhe emajele aseNingizimu Afrika, kanye nekuhlolwa i-TB ne-HIV kwebavukuti basemigodzini/etimayini labange-100 000 etimayini letincane letite tinsita tato tatetemphilo.

1.5. IKhabhinethi ibabata kuzuza lokuchubeke njalo kweluhlelo lweKubambisana ekulweni ne-HIV ne-AIDS, lolugubhe umkhosi weminyaka le-15 solo lwabakhona loluhlelo mhla ti-09 Imphala 2013.

Kwanje iNingizimu Afrika iphumelelisa luhlelo lolukhulu kakhulu emhlabeni  lwetekwelashwa ngetidzambisigciwane. Lolubanjiswano lubuye lwadlala indzima lebalulekile ekuhlelweni kweLisuluhlelo Lwavelonkhe 2012-2016.

1.6. IKhabhinethi incoma indlela lekuchutjwe ngayo kukhulumisana nekubonisana ngetemiholo tabuye futsi taphetfwa kuleyo mikhakha lekwatfolwa kuyo tisombulelo letinesizotsa naletisheshako.

Kuchumana ngetenhlalo mayelana neluhlakamsebenti lwemtsetfo lolucondzene netisebenti kusolo kusesebaluleke kakhulu ekuvimbeni budlova lobuphatselene netitelega.

Lapho tisebenti tibuyela emsebentini, iKhabhinethi icela bacashi netisebenti kutsi basebentisane, ikakhulu ngoba umnotfo wemhlaba usesecindzetelekile, ekwenteni umnotfo weNingizimu Afrika usebente ngalokunemandla, ukhicite kanye nekugcina ngalokunenchubekela embili lengenamkhawulo imisebenti lenesitfunti.

1.7. IKhabhinethi yemukela Ingcungcutsela yaVelonkhe lemayelana neKuvimba Kutibulala Kwemaphoyisa kuLuphiko Lwemaphoyisa Lwavelonkhe LwaNingizimu Aifrika (e-SAPS) letawubanjwa mhla ti-16 kuya kumhla ti-18 Imphala.  Lenchubo ihlose kwenta Lisu Lavelonkhe Lekuvimbela Kutibulala kwemaphoyisa e-SAPS.

1.8. Mengameli Jacob Zuma utawemukela Mengameli Francois Hollande waseRiphablikhi yaseFulansi eKuvakasheni Kwakhe Lokuhlelekile Nalokusemtsetfweni e-Union Buildings kusukela mhla ti-14 kuya kumhla ti-15 Imphala 2013.

Lokuvakasha Lokuhlelekile Nalokusemtsetfweni kutawucinisa buhlobo betfu  neFulansi betepolitiki netemnotfo; bucinise kusebentisana kweNshonalana neNingizimu kanye nekuchubekisela embili i-Ajenda yetfu yase-Afrika.

2. Tingcoco letibalulekile netincumo teKhabhinethi

2.1 IKhabhinethi ivume kuLawula Ngekwebucwepheshe Kufunwa Kwaphethiloli Nekusetjentiswa Budlabha kutsi kushicilelwe kuGazethi yahulumende kute kuphawulwe ngako.

2.2 IKhabhinethi ivume kutsi kubanjelwe kuleli lakitsi umhlanganosikolwa i-International Competition Network (ICN) Cartel Workshop ingeniswe yiKhomishini yetekuchudzelana yaseNingizumu Afrika kusukela mhla ti-16kuya kumhla ti-18 Imphala 2013, eKapa.

Umhlanganosikolwa i-ICN Cartel yenta kube khona kwabelana ngemibono netindzaba tekuhlangana letiphatselene netinhlangano temalunga ayo lahlanganyelako kanye nema-Ejensi emhlabeni wonkhe jikelele langesiwo aHulumende.

2.3 IKhabhinethi yatisiwe ngenchubekela embili leyentiwe ngekota yekucala ya-2013/14 yeSivumelwano Sekucashwa Kwelusha lesasayinwa mhla ti-18 Mabasa 2013.

Tindzawo letisitfupha letibalulekile taleSivumelwano nguleti (1) temfundvo nekuceceshwa, (2) kuvetwa kumatfuba emsebenti, (3) emavulandlela elusha, (4) lokuhlosiwe kwelusha lokubekwe eceleni, (5) emabhizinisi elusha ntinhlangano lebomasibambisane kanye (6) nemitamo yemikhakha yangasense.

Lokuzuziwe lokuphuma embili kukota yekucala kufaka ekhatsi luhlolomabhuku lwekucala lwemisebenti nemitamo yelusha kuwo wonkhe umbuso kanye netinyatselo letitsatfwako /kumkhakha wangasense.

3 Imitsetfosivivinyo

3.1 IKhabhinethi ivume kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Kuba Ngumnikati Welitayitela  Weluhlaka Lolweluliwe kute kutsi ummango wente tiphakamiso.

Lomtsetfosivivinyo wekuchibela uchibela Kwelulwa Kwemtsetfo Wekucinisekisa Kuba  Ngumnikati Welitayitela, 1997 (Umtsetfo No 62 wanga-1997) kute ucinise, ucacise  ubuye uvikele emalungelo ekuhlala emhlabeni (labahlala emapulasini).

Lomtsetfosivivinyo uhlose kutfola sisombululo sekuba nematayitela emhlaba ngekuhlanganisa tindlela tekwabiwa kabusha kwemhlaba lokunetindlela letisebentako tekuvikeleka ngekwemtsetfo nekusombulula tincabano. Lomtsetfosivivinyo ufuna kwenta kancono emalungelo etisebenti tasemapulasini kanye nalabahlala khona. Labanye labahlala emapulasini kuvamise kuba bomake nebantfwana.

3.2 IKhabhinethi ivume kushicilelwa kweLuhlaka lweMtsetfosivivinyo weMtsetfo Wetemphilo Yasemayini kanye Nekuphepha, 2013 kuGazethi yaHulumende kute kutsi ummango wente tiphakamiso.

Lomtsetfosivivinyo uhlose kuchibila Umtsetfo Wetemphilo Nekuphepha eMayini 29 wanga-1996 kute kubuyeketwe kulandzelwa kwawo, kwenta kubelula tinchubo tekuhlawulisa nekucinisekisa tinhlawulo.

Ekwenteni kancono temphilo nekuphepha kwetisebenti tasemayini, Luhlaka lweMtsetfosivivinyo Wekuchibela nalo lufuna kugcina indzawo yasemayini lenemphilo nalephephile lenelifutse lelakhako kusimondzawo lesinenchubekela embili lengenamkhawulo nekubambelela lokuhambisana neLisu Lekutfutfukisa Lavelonkhe.

4 Kubekwa etikhundleni

4.1 IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni teLitiko Letekutfutfukisa Tenhlalo kwanaba labalandzelako.
a) Mnu. Thokozani William Magwaza esikhundleni sekuba nguMcondzisi Jikelele: Kuciniseka ngeteNhlalo Lokuphelele
b) Nks. Nelisiwe Ignitia Vilakazi esikhundleni sekuba nguMcondzisi Jikelele: Lisukuhlela Netingucuko Tekuhleleka.

4.2 Ikhabhinethi ivume kubekwa esikundleni kweMnu. Caiphus Ramushau esikhundleni sekuba sikhulu Setimali Lesikhulu/ Inhloko yeTinsita Tekubambisana kuLitiko Letebudlelwane Nalamanye Emave Nekubambisana.

4.3 IKhabhinethi ivume kubekwa esikhundleni sekuba kuBhodi Yelibhange Lemhlaba kwanaba labalandzelako.
a)  Nks.  Duma Motau
b)  Nks.Thembekile  Thelma Ngcobo

4.4 IKhabhinethi ivume kubekwa kuMkhandlu Wetetibalobalo WeNingizimu Afrika kwanaba labalandzelako:

KUVELONKHE
a) Mnu. Ian Assam (uyaphindvwa kukhetfwa)
b) Mnu. Ian Assam (uyaphindvwa kukhetfwa)
c) Phrof. Jacky Galpin (uyaphindvwa kukhetfwa)
d) Dkt. Maseka Lesaoana (uyaphindvwa kukhetfwa)
e) Mnu. Morore Mphahlele (uyaphindvwa kukhetfwa)
f) Dkt . Khangelani Zuma (uyaphindvwa kukhetfwa)
g) Mnu. Kenneth Brown
h) Phrof. Phillippe Burger
i) Dkt. Rashad Cassim
j) Dkt. Jaya Josie
k) Mnu. Etienne le Roux
l) Phrof. John Luiz
m) Phrof Julian May
n) Dkt. Ariane Neethling
o) Dkt. Sarah Radloff
p) Mnu. Sulaiman Salau

KUSIFUNDZA
a) Dkt. Daniel Plaatjies (Freyistata)
b) Mnu. Monde Nkasawe (eMphumalanga Kapa)
c) Mnu. Glen Robbins (KwaZulu-Natal)
d) Nks. Zeenat Ishmail (eNshonalanga Kapa)
e) Mnu. Mveli Maphanga (eMpumalanga)
f) Nks. Lizell Henney (eNshonalanga Kapa)
g) Dkt. David Everatt (eGauteng)

4.5 IKhabhinethi ivume kubekwa esikhundleni sekuba kuBhodi Yesikhwama Setingoti Temgwaco kwanaba labalandzelako.
a) Mnu. Thokwa Patrick Masobe
b) Nks. Refiloe Mokoena
c) Dkt. Linda Kinse Lungelwa Nompumelelo
d) Mnu. Dawood Coovadia (Lisekela LaSihlalo)
e) Mnu. Ahmed Pandor
f) Dkt. Ntuthuko Bhengu (uyaphindvwa kukhetfwa kuba nguSihlalo)
g) Umm. Dimakatso Qocha (uyaphindvwa kukhetfwa)
h) Mnu. Desmond Smith (uyaphindvwa kukhetfwa)
i) Nks. Annemarie Steyn (uyaphindvwa kukhetfwa)
j) Mnu. Dumisa Hlatshwayo (uyaphindvwa kukhetfwa)

4.6 IKhabhinethi ivume kubekwa esikhundleni sekuba kuBhodi Lelawula Kuphepha Kuloliwe kwanaba labalandzelako:
a) Nks. Natalie Skeepers
b) Mnu. Masindi Tshamunwe Herry
c) Mnu. Andre Bain Harrison
d) Nks. Masaccha Khulekelwe Mbonambi
e) Mnu. Norman Tinyiko Baloyi
f) Mnu. Matodzo Ratshimbilana (uyaphindvwa kukhetfwa kuba nguSihlalo)
g) Nks. Jane Barret (uyaphindvwa kukhetfwa)
h) Nks. Thembelihle Msibi (yaphindvwa kukhetfwa kubaLisekela laSihlalo)

Sitatimende Sikhishwa Tekuchumana TaHulumende Nekuniketa Lwati
Imibuto ingacondziswa ku: Phumla Williams (Libambela Lasomlomo  WeKhabhinethi)
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139

Issued by: Government Communications

Share this page

Similar categories to explore