Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi ngaLesitsatfu, mhla tinge-30 Inyoni 2017

IKhabhinethi beyihlanganele eTuynhuys eKapa

1. Tindzaba Letimcoka Telive
1.1. IKhabhinethi iyemukele imiphumela Yengcungcutsela Levamile Ye-37 Yenhlangano Yekutfutfukisa Emave Lase-Afrika leseNingizimu (i-SADC) Yetinhloko Temibuso Nabohulumende lebeyibanjelwe eNingizimu Afrika kusukela mhla ti-09 kuya mhla tinge-20 Ingci 2017 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kusebenta Ngekuhlanganyela Nemkhakha Lotimele eKutfutfukiseni Timboni Netinchubo Tekukhicita Tesigodzi.”

Lengcungcutsela beyigcile ekucaleni kwekusebenta kweNdlelalisu le-SADC   lekusungula Timboni Nenkhombandlela yekukhutsata kukhula ngekushesha kwemnotfo nentfutfuko kulesifundza. Lendlelalisu ihlose kugucula simo seteminotfo kulesifundza kanye nekugcugcutela kwengetwa kwelinanizinga ngekugcila kutinchubo tekuhlelenjiswa kwemikhicito yetekulima, inchubo yekuhlungwa kwetimbiwa kanye nemitsi lesetjentiswa ekwelapheni. Lengcungcutsela igcizelele kutsi kube nesidzingo sekutsi kube nemiphumela lephatsekako yekusebentisa ngalokusezingeni lelisetulu loko live lelinako.

Ikhabhinethi nayo njengaMengameli Jacob Zuma ibonga Ingwenyama Inkhosi Mswati III, sihlalo we-SADC lophelelwa sikhatsi, ngeligalelo lakhe lelihle kanye nebuholi bakhe, njengaloku iNingizimu Afrika itsatsa indzima yekuba ngusihlalo we-SADC kusukela ngenyanga yeNgci 2017 kute kube yinyanga yeNgci 2018.

1.2. IKhabhinethi ibatfulela sigcoko bonkhe bomake, iphindze ivakalise kubonga kwayo labo labatimbandzakanye ekugubheni nasekukhumbuleni bomake njengaloku kuphela Inyanga Yabomake, ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka wa-OR Tambo: Bomake Babumbene eKuchubeleni iNingizimu Afrika Embili.”

Nanome bomake kukhona tinzuzo labatitfolile lapha eNingizimu Afrika, kunyenti lokusadzinga kutsi kwentiwe futsi tindlela tahulumende tisatawuchubeka ngekubeka embili ekumbandzakanyeni bomake ekutfutfukiseni imimango yetfu, umnotfo kanye nalelive. Bomake basachubeka nekubukana nemazinga langemukeleki ekuchashatwa nebudlova, buphuya nekuswela umsebenti.

1.3. IKhabhinethi iwubonile Umbiko Wetimomvama Tebuphuya lokhishwe Lihhovisi Lelibalobalo laseNingizimu Afrika (i-StatsSA) futsi itawuyifundza iyicubungule. IKhabhinethi iphindza futsi iyakusho kutinikela kwayo etinhlelweni letivuna labaphuyile, ikakhulu njengaloku ticondziswa kubantfwana labavela emakhaya laphuyile.

Kuleminyaka lenge-23 leyengcile, hulumende ulwenyusile linani  lebantfu labaphuyile nalabachagile labatfola tibonelelomali tahulumende kusukela kubantfu labatigidzi le-2,7 kuya kulabatigidzi leti-17. Loluhlelo lusita bantfwana labafanele labangetulu kwe-91% kantsi 95,5% ngebantfu lasebaluphele. Tikolo letingetulu kwe-20 000 setentiwe ngalokusemtsetfweni kutsi titikolo lokungakhokhwa imali yekufundza kuto, letinebafundzi labangetulu kwetigidzi letiyimfica labatfola kudla etinhlelweni tekondliwa kwetikolo.

Sikimu Savelonkhe Leselekelela Bafundzi Ngetimali (i-NSFAS) kusukela nga-1999 sesikhokhe tigidzigidzi letingetulu kwaletinge-R72 temali lebolekiwe neyemifundzate lenikwe bafundzi labavela emakhaya laphuyile. Loku kuholele ekutseni bafundzi labangetulu kwetigidzi letimbili labavela emakhaya laphuyile bafinyelele kutfola imfundvo lephakeme. Bantfwana labatigidzi le-1,7 bebonkhe bafundza kutinkhulisa, letisisekelo lesimcoka semfundvo. Ngemnyaka wa-2012 hulumende waphindza futsi wetfula luhlelo lwetemphilo lwetikolo, lolusingenelelo kuletinye tetihibe letivimba inchubekelembili kulabanye bafundzi.

Kwengeta kuloko, hulumende unetinyatselo letinengi latitsatsile letilwa nebuphuya letenta kutsi tigidzi temindeni lephuye kakhulu itfole tinsita letimcoka tamahhala njengemanti empompi amahhala, kuhanjiswa kwekungcola ngemanti, gezi wamahhala kanye nekutfutfwa kwetibi. Hulumende uphindze futsi wacala kusebentisa tinhlelo tahulumende tekucasha ebantfu kanye netikimu tetindlu kute kutsi imindeni lephuyile ikhone kutfola tindlu.

Hulumende utawuchubeka atfole tindlela tekucinisa letinye taletinhlelo tesibonelelomali sembuso letihlelelwe kutsi tisite ebantfu labaphuyile.

1.4. IKhabhinethi iyakudvumisa kwetfulwa kwe-Ghana Radio Astronomy Observatory, lokwentiwe nguMengameli waseGhana Nana Akufo-Addo  baneNdvuna yaseNingizimu Afrika Yetesayensi Netheknoloji, Mk. Naledi Pandor.

Loku kubalulekile ekutimbandzakanyeni kwe-Afrika kumklamo we-Square Kilometre Array (i-SKA). Lesikhungo sekucala eGhana ngaphandle kwalesi saseNingizimu Afrika, njengobe lelive lingulelinye lasebentisanako.

Njengebalingani labasebentisanako be-SKA Africa, licembu le-SKA South Africa/Hartebeesthoek Radio Astronomy Observatory lisebente ngekuhlanganyela neGhana ekuvuseteleni isibonakhashane noma itheleskopi lengasasebenti leseKuntuse. Litiko Letebudlelwane Nekubambisana Kwemave Emhlaba (i-DIRCO) lisite ngetimali incenye lenkhulu yalomklamo wekuntjintja lesibonakhashane ngekusebentisa Sikhwama Sekuvusetelwa Kwe-Afrika Nekusebenta Ngekuhlanganyela Kwemave Emhlaba, lokuhloswe ngaso kucinisa kusebenta ngekuhlanganyela emkhatsini weNingizimu Afrika nalamanye emave ase-Afrika. 

Incenye lebaluleke kakhulu yalometamo wekwakha i-SKA kulelivekati lase-Afrika kuleminyaka lelishumi letako kutfutfukisa emakhono, imitsetfosimiso kanye nekunika emandla tikhungo ladzingeka emaveni lasebentisana ngekuhlanganyela kute kwenyuswe lizinga lekutimbandzakanya kwe-Afrika kulomklamo.

1.5. IKhabhinethi iyasemukela simemetelo lesentiwe yiNdvuna Yetemvelo Mk. Edna Molewa kutsi iNingizimu Afrika iyakuphotfula kucinisekisa nekuhlolwa kwemabhuku kuleto tifundza titsaftu lebetisasilele kuniketa mininingwane lephelele ngebantfu labanetimphondvo tabobhejane emakhaya abo. Luhlolo lwekucala lwekuhlolwa kwemabhuku lobelentiwa tifundza lusahlolwa futsi lusacinisekiswa Litiko Lavelonkhe Letemvelo.

Loku kutawusita ekuvimbeleni kutsengiswa ngalokungekho emtsetfweni kwetimphondvo tabobhejane letitfolwe ngalokungekho emtsetfweni futsi kuyindlela yekwenta siciniseko sekutsi lelive linelwatiso loluphelele nalolungilo lolumayelana nelinani letimphondvo tabobhejane iNingizimu Afrika lenato nome ngabe ngusiphi sikhatsi, kanye futsi nemnikati lobhalisiwe walolo nalolo phondvo.

Mayelana nesijubo seNkantolo Lephakeme yaseNyakatfo Gauteng lesimayelana nekukhishwa kwetimvume tekutsengisa timphondvo tabobhejane kumfuyi Umnu. John Hume, lapho lelive libone khona kwekucala ngca kwentiwa indali yetimphondvo tabhejane ku-inthanethi, Ikhabhinethi iyaphindza futsi emkhatsini waletinye timo tetindlela tekusebenta letinyenti, itsi; lowo lonemvume, lotfole imvume yekutsengisa angatsengisela kuphela luphondvo lwabhejane umuntfu naye lonemvume yekutsenga lekhishwe ngekulandzela Umtsetfo Wavelonkhe Wetemvelo Wekulawula Kwalokuphilako Lokwahlukahlukene, wanga-2004 (Umtsetfo we-10 wanga-2004), lomgunyata kutsi atsenge luphondvo lwabhejane kulowo lonemvume yekutsengisa, kulendzaba lokunguMnu. Hume.

Lemvume ayigunyati kuhwebelana ngetimphondvo tabhejane nemave emhlaba. Kuhwebelana ngetimphondvo tabhejane nemave emhlaba akukavunyelwa, ngekulandzela tindlelakwenta Tesivumelwane Lesimayelana Nekuhwebelana Kwemave Ngetilwane Netihlahla Tasendle Letisengotini Yekushabalala (i-CITES). Ngesikhatsi kuchubeka leyo ndali litiko letemvelo kufanele kutsi linikwe imvume yekutsi likhone kufinyelela kulendali leku-inthanethi kute lente kwelusa kwekucinisekisa kutsi kwentiwa kwetintfo kuhambisana netimiso nemitsetfo lefanele yini.

INingizimu Afrika itimisele kulandzela inchubo lehanjiswa ngekwemtsetfosimiso lelawula kuhwebelana ngaletilwane letivikelekile nome letisengotini yekushabalala ngekulandzela umtsetfo walelive, kanye netindlelakwenta letisibopho letisemtsetfweni te-CITES.

1.6. IKhabhinethi iyasemukela sincumo seNkantolo Lephakeme sekutfolwa banelicala benti balokubi ecaleni lelihambisana nebuhlanga ekuhlukumeteni indvodza lengumuntfu lomnyama ngekutsi bayifake ebhokisini lemngcwabo iphila. Lesincumo sekutfolwa banelicala sitawuba secwayiso kulabo labasachubeka nekwenta tento tebuhlanga kulelive. IKhabhinethi iyabacinisekisa futsi bantfu baseNingizimu Afrika kutsi nome ngabe nguluphi luhlobo lwebuhlanga nome sento sekwenyanyana ngeke sivunyelwe kutsi senteke. Kubumbana ngekwenhlalo kumcoka kakhulu kudzinga kutsi sonkhe njengesive sikwakhe futsi sikucinise.

1.7. IKhabhinethi iyasemukela Sehlulelo seNkantolo Yemtsetfosisekelo lesitsi bomasipala ngeke basakubeka emahlombe ebanikati betindlu labasha kutsi bakhokhele tikweleti tamasipala tebanikati betindlu baphambilini. Lesijubo setfula umtfwalo banikati betindlu, labanye babo bebatfwele tikweleti teminyaka lenge-20 leyengca. Sincumo sitawusita banikati betindlu besikhatsi lesitako. IKhabhinethi icela kutsi bomasipala bente kutsi indlela yabo yekugcogca tikwelti ihambisane nalesincumo senkantolo.

1.8. IKhabhinethi iyabona kutsi Temafa Avelonkhe tengamele luphenyo lwebucala lolumayelana netinsolo tekuhanjiswa ngalokungekho kumtsetfosimiso weLuhlelo Loluhlangene Lwekulawula Timali (i-IFMS). IKhabhinethi iyatidvumisa Temafa Avelonkhe ngekwenta luhlolo lwetimali lwangekhatsi loluphelele, lolutfole kutsi kube nenchitfomali lengekho kumtsetfosimiso. Yetsemba kutsi kutawufundvwa lokunyenti mayelana netinsayeya lekuhlangabetanwe nato, nekutsi nome ngabe ngukuphi kwenta lokungamukeleki lokwentiwe ngemabomu nome ngekunganaki kutawutfolakala bese kutsi labo labente loko batilandze ngako. 

IKhabhinethi iwatsemba ngalokuphelele emandla esikhungo seMafa Avelonkhe kanye nekuphatsa kwaso timali tesive. IKhabhinethi iphindze futsi ichubeke ivakalise kuwetsemba kwayo ema-ejensi labukene nekucala kusebenta kweluhlelo lwe-IFMS – Temafa Avelonkhe, Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa, ne-Ejensi Yetheknoloji Yelwatiso Lwembuso – kutsi kucale kusetjentiswa kwalomklamo ngemphumelelo.

1.9. IKhabhinethi iyakuhlaba kuputjuka kweMemo yeKhabhinethi lephakamisa tindlela tekusita futsi ngetimali u-South African Airways. Imemo yeKhabhinethi yidokhumenti leyimfihlo kantsi kuyikhiphela ngephandle kukwephula luhlakamsebenti lwekuphepha kwelwatiso lwahulumende, lokuTilinganisosimo Letincane Tekuphepha Kwelwatiso.

IKhabhinethi inike Sigejane Setebulungiswa, Tekuvikela Bugebengu Netekuphepha umsebenti wekuphenya kuputjuka kwelwatiso loluyimfihlo kanye nekutsatselwa tinyatselo tekujezisa labo labente loko.

1.10. IKhabhinethi iyakwemukela kwenyuka kwekusita ngetimali lokwentiwa yiKoporasi Yekutfutfukisa Timboni (i-IDC) ngekutjala timali emikhakheni yekukhicita eNingizimu Afrika, njengaloku kuvelile emibikweni yayo yetetimali lesandza kuwukhipha ngeNdlovulenkhulu 2017. Ngesikhatsi seNyanga Yavelonkhe Yabomake, i-IDC ivume kusita ngetigidzigidzi le-R3,2 emabhizinisi latfutfukisa bomake, lokwenyuke nge-178% nakucatsaniswa nanyakenye.

Loku kufaka ekhatsi kusita ngetimali lokwente make lomnyama waseNingizimu Afrika kutsi akhone kutsenga imayini lenkhulu yemanganisi. Samba sekusita ngetimali tinkampani letitfutfukisa bomake labamnyama sifinyelela etigidzigidzini le-R10,1, kwasekutsi tigidzigidzi leti-R4,7 tato tatjalwa emiklameni leholwa bosotimboni labamnyama. Letinombolo tigcizelela inchubekelembili leseyentiwe lemayelana nekuntjintjwa kwebunikati betemnotfo kulelive. Linani leli-20 881 lemisebenti ledaliwe nome lesindzisiwe ngemnyaka wekusita ngalokuphele ngetimali kwe-IDC, lokufinyelele etigidzigidzini le-R15,3 lokulizinga lelisetulu kute kube ngunyalo.

Kuleminyaka lesihlanu leyengcile kusukela nga-2013, i-IDC isebentise tigidzigidzi letinge-R68 ekusiteni ngetimali imiklamo yelutjalotimali. Ngekuhlanganyela nemkhakha lotimele ekusiteni ngetimali, loku kwagcugcutela kutsi kube nelutjalotimali lolubita tigidzigidzi leti-R200 nekutsi loko kwadala nome kwenta kutsi kube nemisebenti le-99 000. IKhabhinethi ihalalisela i-IDC kanye neLitiko Letentfutfuko Yetimotfo ngalomsebenti lowentiwe ngesikhatsi lapho imetamo yekugcugcutela lutjalotimali nekudalwa kwemisebenti kumcoka nakangaka.

1.11. IKhabhinethi iyakwemukela kusungulwa kweLuphenya Lomkhakha loluphenya tindleko letisetulu temadatha iphindze futsi ikubone kufakwa kugazethi kwetincabekelwana lokwentiwe yiKhomishini Yekucudzelana. Loluphenyo Lomkhakha lusukunyiswe emva kwesicelo seNdvuna Yentfutfuko Yetemnotfo ngekulandzela Umtsetfo Wetekucudzelana. Tindleko letisetulu temadatha tinemiphumela lemibi kutemnotfo, tandzisa tindleko tekuchuba ibhizinisi futsi tingabasihibe sekutsi iNingizimu Afrika ingakhoni kusebentisa ngemphumelelo lwatiso lwebuchwepheshe lobusha. IKhabhinethi iyasesekela simemetelo sekucela batfulitinsita kulomkhakha kutsi behlise tindleko temadatha.

1.12. IKhabhinethi iyakwemukela kusayinwa kweSivumelwane Sekusebentisana (i-MoU) naHulumende waseFlanders lemayelana nekugcugcutela Umnotfo Wetenhlalo lapha eNingizimu Afrika. Lendlelalisu yetemnotfo Yendlela Lensha Yekukhula lemukelwe nga-2010 ibone kutsi umnotfo wemkhakha wetenhlalo unguleminye lelishumi ledala imisebenti.

NgekwaleSivumelwane Sekusebentisana, Indvuna Yentfutfuko Yetemnotfo, itawusebenta ngekubambisana neNhlangano Yetemisebenti Yemave Emhlaba (i-ILO) kanye naHulumende waseFlanders ekubhaleni tibonelo letibeyimphumelelo temabhizinisi etenhlalo futsi batawucocisana nalabatsintsekako bendzawo mayelana nekusungulwa kweluhlakamsebenti lwenchubomgomo kute kuhlanganiswe futsi kuciniswe umsebenti wemnotfo wemkhakha wetenhlalo.

Hulumende waseFlanders utawuphindza futsi abambisane neLitiko Letemvelo kumklamo wekugucuka kwesimo selitulu kanye nemnotfo lovikela imvelo, lotawugcila kutindlela tekutijwayeta nekusebentisa tindlela letinsha tekwenta.

1.13. IKhabhinethi idzabukile ngekushona kwebantfu lokwenteka emigwacweni yalelive lokubangwa kunganakekeli lokuchubeka njalo, kushayela budlabha nangekungacapheli lokwentiwa bashayeli. Kusandza kulimala bantfwana laba-13 ngemuva kwekutsi umshayeli lokukholeka kutsi bekadzakiwe ashayisa sihlahla ngetekisi. Emavikini lamabili lengcile lesinye sehlakalo senteke KwaZulu-Natal, lesiholele ekutseni kushone ebantfu laba-19 futsi kwalimala labayimfica emva kwekutsi itekisi ishayise ebhulohweni.

IKhabhinethi icela bonkhe labo labanakelela bantfwana kutsi banakekele kakhulu bashayeli labatfutsa bantfwana nebagibeli. IKhabhinethi icela ema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kutsi acaphele kakhulu emigwacweni yetfu kucinisekisa kuphepha kwalabasebentisa umgwaco.

1.14. IKhabhinethi iyabuhlaba budlova, kucekela phasi kanye nekushisa takhiwonchanti tesive njengalokusandza kwenteka esiteshini sebhasi ye-Rea Vaya eGauteng. Takhiwonchanti tekutfutsa tahulumende titakhiwonchanti tesive lokuhloswe ngato kutsi kusitwe ummango. Akukho zinga lekunganetiseki kwemimango lelivumela kutsi konakaliswe takhiwonchanti. IKhabhinethi icela ema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kutsi alwe naloluhlobo lwebugebengu.

1.15. IKhabhinethi ishayela lihlombe sento sekusita ngetimali lesentiwe Sikhungo Savelonkhe Sekulawula Tinhlekelele kuHulumende Wesifundza saseNshonalanga Kapa. Imali letigidzi letingetulu kwale-R74 ibekelwe eceleni kutsi isite ekubukaneni netinsayeya letiphatselene nesomiso, lokufaka ekhatsi kusha kwemililo lokusandza kwenteka kanye nekweswelakala kwekudla kwemfuyo. IKhabhinethi isachubeka ngekucela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise emanti ngekuwonga nangokucophelela.

2. Tincumo TeKhabhinethi
2.1. IKhabhinethi ikwemukele kusetjentiswa lapha eNingizimu Afrika kwebuchwepheshe lobusungulwe kulelive kanye nemicondvo lemisha. Isayensi netheknoloji isikhiya lesimcoka emitameni yavelonkhe lenhlobonhlobo yekwenta kutsi kube nemazinga lasetulu ekukhula kwemnotfo kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lavelonkhe (i-NDP). 

Ngekusho kweMbiko wanga-2015 Wesayensi, Itheknoloji Nekusebenta Kwemicondvo Lemisha Wemkhandlu Wavelonkhe Wekweluleka Ngemicondvo Lemisha (i-NACI) inchitfomali kutheknoloji icishe yaphindzeka kabili njengeliphesenti leMkhicito Wonkhe Welive (i-GDP) kusukela ku-0.018% nga-2005 kuya ku-0.033% nga-2015. 

Ematiko lamanyenti, umkhakha lotimele netikhungo telucwaningo tifake lutjalotimali lolukhulu kutheknoloji nasemicondvweni lemisha etinhlelweni tato tentfutfuko.
Njengendlela yekucinisa loku losekuzuziwe, iKhabhinethi ivume tindzawo tematfuba letintsatfu letibonwe Litiko Letesayensi Netheknoloji ngenhloso yekusekela ematheknoloji etemphilo, tekuvikela nalaphatselene nekuphepha netakhiwonchanti tenhlalo letimacondzana netheknoloji.

IKhabhinethi iphindze futsi yavuma kutsi kwentiwe umsebenti lowengetiwe wekulandzelela nekukala intfutfuko yetheknoloji nemicondvo lemisha nentfutfuko yetenhlalo neyetemnotfo.

3. Imitsetfosivivinyo
3.1. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo we-Overvaal Resorts Limited wanga-2017.
Inhloso yaloMtsetfosivivinyo kucitsa umtsetfo wekusungula i-Aventura, Umtsetfo we-Overvaal Resorts Limited, wanga-1993. Loku kutawuphotfula kucitfwa kwe-Aventura. IKhabhinethi yatsatsa sincumo sekucitsa i-Aventura ngemuva kwekutsi iyibone kutsi ayililo libhizinisi lelibalulekile lahulumende. LoMtsetfosivivinyo watfunyelwa esiveni kutsi sive siyewubonisana ngawo ngeNdlovulenkhulu 2017.

3.2. Ngekwenta kutsi kube nekuhambisana kwemtsetfo netintfutfuko emkhakheni wetemfundvo, Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kuGazethi yaHulumende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Imitsetfo Yemfundvo Lesisekelo wanga-2017 kutsi sive siphawule ngawo.

LoMtsetfosivivinyo ungumphumela wekubuketwa kwayo yonkhe imitsetfo yemfundvo lesisekelo ngenhloso yekwenta litiko lisebente ncono kute kwentiwe ncono kuphatfwa kwetikolo, buholi nekutilandza, kugucula tinsita temfundvo, kanye nekuvikela ebantfu labaphuyile kute kucinisekiswe inhlalakahle yebafundzi.

Tichibiyelo takhakanyiswa teMtsetfo waseNingizimu Afrika Wetikolo, wanga-1996 (Umtsetfo we-84 wanga-1996), kanye neMtsetfo Wekucashwa Kwabothishela, wanga-1998 (Umtsetfo we-76 wanga-1998).

4. Imicimbi Letako
4.1. Ngenyanga yeNyoni kutawuba yiNyanga Yemagugu, Inyanga Yetekuvakasha, Liviki Lekuhlayela Tihlala, Inyanga Yetisebenti Tahulumende, Inyanga Ye-NDP kanye neLiviki LeThusong Service Centre. Imininingwane leyengentiwe lemayelana nalemicimbi itawuchazwa ngematiko lafanele.

4.2. Njengasihlalo we-SADC, iNingizimu Afrika itinikele kutsi Umhlangano Wetindvuna te-SADC we-ICT ubanjelwe lapha kusukela mhla ti-04 kuya mhla ti-07 Inyoni 2017 kute kucocisanwe ngenchubekelembili leseyentiwe lemayelana nekucala kwekusebenta kweLuhlelo Lwetekuchumana ne-ICT lwe-SADC.

Indvuna Ayanda Dlodlo kanye neNdvuna Siyabonga Cwele batawube bahola litsimba letitfunywa taseNingizimu Afrika kulomhlangano. Inhloso yalomhlangano kunika inkhombandlela lemayelana nendlelalisu yekuchumana kanye netindzaba te-ICT kanye futsi nekulandzelela kucala kwekusebenta kwetincumo letatsatfwa emihlanganweni leyengca. Live laseNingizimu Afrika litawusebentisa lomhlangano kugcugcutela kukhona kufinyelela kutinsitatesakhiwonchanti se-ICT letingabiti kakhulu, ngekwenta kanjalo kubeka lelive esimeni sekuba sikhungo sesifundza setakhiwonchanti futsi kugcugcuteleke emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini kanye nalamancane kakhulu (ema-SMME) langaphasi kwekusungulwa kwetimboni lokwentiwa yi-SADC kanye nekuhlanganiswa kwetinhlelo tesifundza.

4.3. Ingcungcutsela Ye-9 yeBrazil, iRussia, India, iChina neNingizimu Afrika (i-BRICS) itawubanjelwa eXiamen, eChina kusukela mhla ti-04 kuya mhla ti-07 Inyoni 2017. Ingcikitsi yeKubangusihlalo kweChina ku-BRICS itsi: “I-BRICS: Budlelwane Lobucinile Belikusasa Lelihle.”

Samba sesisonkhe sekuhwebelana emkhatsini weNingizimu Afrika nalamanye emave laku-BRICS sifinyelela kutigidzigidzi leti-US$29 nga-2016. Indzawo lenkhulu lapho iNingizimu Afrika itfumela khona imphahla yayo kulamave laku-BRICS kuseChina, kulandzele i-India, iBrazil bese kuba yiRussia. Kuba nguleyo ndlela nangemphahla lengena kulelive, timphahla letingenako letinengi tivela eChina.

NgeNgcungcutsela ye-BRICS yanga-2017 kutawube kubekwe embili tintfo letisihlanu letimcoka, kujulisa kubambisana, kucinisa kubusa ngekwemhlaba wonkhe, kuba netivumelwane tekusebentisana kwebantfu, kukhutsata tintfutfuko tetikhungo kanye nekwakha budlelwane lobubanti.

Indlelalisu iNingizimu Afrika legcile kuyo ku-BRICS kugcugcutela luhwebo loluzuzisayo, kuheha lutjalotimali emikhakheni lekhicitako yalelive kanye nekukhutsata kubambisana ngenhloso yekwenta ncono tinhloso tetfu tentfutfuko.

4.4. IKhabhinethi ikubonile kutimbandzakanya kwetinkampani taseNingizimu Afrika eMbukisweni We-53 waseMozambique Wekuhwebelana Wemave Emhlaba, ngalokwetayelekile lowatiwa ngekutsi yi-FACIM, lotawube ubanjelwe lapha eMozambique kusukela mhla tinge-28 Ingci kute kube mhla ti-3 Inyoni 2017. I-FACIM ingumbukiso wemave emhlaba wekuhwebelanaa ngalokunhlobonhlobo lobanjwa njalo ngemnyaka kukhangisa ngeMozambique njengendzawo lehehako yekuhwebelanaa neyelutjalotimali. Tinkampani letinge-20 betisitwe ngetimali Litiko Letekuhwebelana Netimboni (i-dti) bese kutsi le-10 betisekelwe ngetimali i-Ejensi yaseMpumalanga Yekukhula Kutemnotfo. Letinkampani betimelele imikhakha leyahlukahlukene lokufaka ekhatsi yemakhemikhali, yekuhlelenjiswa kwemikhicito yalokulinywako, yetimphahla netindvwangu tekwelukwa, tebunjiniyela, tetimayini kanye nemishini yekucala umsebenti, nelwatitsite lwagezi kanye newekwakha.

Live laseMozambique lesitsatfu ngebukhulu lelingumlingani iNingizimu Afrika lehwebelana nalo esifundzeni se-SADC, ngemuva kweBotswana neNamibia. Kuhwebelana emkhatsini walamave lamabili kwenyuke kwasuka etigidzigidzini letinge-R29 nga-2012 kwaya etigidzigidzini letinge-R43 nga-2016. Kwanyalo kunetinkampani taseNingizimu Afrika letinge-300 letisebenta eMozambique.

Kutimbandzakanya kwetinkampani taseNingizimu Afrika ku-FACIM kutfole kuhlonishwa lokukhetsekile ngesikhatsi seKhomishini Yemave Lamabili kuleliviki leliphelile njengalenye yetinkhundla lapho emabhizinisi kulamave lamabili lengayisebentisa ekucocisaneni lokumayelana nekubambisana lokungabakhona kanye nekuhlangana ekukhuliseni kuhwebelana nelutjalotimali emkhatsini wemave etfu.

4.5. INdvuna Yetasekhaya, Solwati Hlengiwe Mkhize, utawube ahambele INkhulumiswano Yetindvuna Yekutfutsa e-Afrika LengaseNingizimu letawubanjelwa eSwaziland kusukela mhla ti-2 kuya mhla ti-4 Inyoni 2017. Inhloso lenkhulu yalomhlangano kugcugcutela inkhulumiswano emkhatsini wemave langemalunga e-SADC kute kwentiwe ncono kuphatsa tekutfutsa kulesifundza. Tindzaba letitawubukwa tifaka ekhatsi bantfu labete buve; bachamuki kutfutsa, kulawulwa kwemnyele kanye nekutfutsa kwalabafuna umsebenti.

5. Imilayeto
5.1. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo lokukhulu kulaba labalandzelako:
• ENdvuneni Yemaphoyisa Fikile Mbalula nemndeni wakhe ngekushiywa emhlabeni ngunina, Make Emma Mbalula. Sengatsi bangatfola emandla ekumelana nebuhlungu bekushiywa ngumake welikhaya.

• Kutihlobo taleto tisebenti letintsatfu tasemayini leticinisekiswe kutsi tishonile emva kwekudzilikelwa ngumgodzi emayini yaseKusasalethu edvute naseCartonville eGauteng, ngenca yekutamatama kwemhlaba lokube ngu-1.8 ku-Richter Scale. IKhabhinethi yetsemba kutsi leletinye letimbili tisebenti letisengakatfolakali titawutfolakala njengaloku emacembu lahlengako asasematasatasa kanye nekutsi futsi kwehlisa emaphaphu kuva kutsi labanengi bakhishelwe ngephandle baphephile ngemuva kwekwenta kwalengoti.
• KuHulumende nakubantfu baseRiphabhliki yaseSierra Leone ngemva kwekuvela kwetikhukhula letimbi ngendlela lengazange ibonwe kulelivekati letfu. Lesehlakalo semvelo sibhubhise tincenye letimcoka talelo live, lokuholele ekushoneni kwebantfu labanyenti, kubhujiswa kwemphahla kushiye ngemuva simo lesibucayi senhlekele kubantfu. Ngekusebentisa i-DIRCO, iNingizimu Afrika inikele ngetigidzi le-R8 kusita kulenhlekelele levelile.
5.2. IKhabhinethi ihalalisela onkhe eMamozilemu lawuchube ngemphumelelo umgubho we-Haj iphindze futsi ifisele onkhe eMamozilemu i-‘Eid-al-Adha lemnandzi.

6. Kucashwa
Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunywa lokufanele.
6.1. Umnu. Mziwonke Dlabantu njengeSisebenti Lesikhulu (i-CEO) seMkhandlu Wavelonkhe Wekubhalisa Bakhi.
6.2. IBhodi Lekhetsekile Yekweluleka Ngetindzawo Tetemnotfo:
• Mk. Lizeka Valerie Matshekga (lilunga lelikhetsekile le-IDC); kanye
• NeMnu. Sipho Reginald Zikode (lilunga lelitakwenta umsebenti walelinye lilunga nalingekho lelelinye leLitiko Letekuhwebelana Netimboni).

Imibuto icondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Libambela Lemcondzisi Jikelele (e-GCIS)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore