IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu Samhlana ama-30 kuRhoboyi Wee-2017

IKhabinethi beyihlanganele e-Tuynhuys, eKapa.      
                                   
1 Iindaba Ezingundabamlonyeni      
                                                                                                        
1.1. IKhabinethi iyithokozele imiphumela yomHlangano omKhulu oJayelekileko weenKhulu zamaZwe amaLunga weHlanganisela yamaZwe eThuthukisa i-Afrika engeSewula (i-SADC), ebewubanjelwe eSewula Afrika ukusukela mhlana ali-9 ukuyokufika nakama-20 emnyakeni wee-2017 ngaphasi kommongondaba othi: “Sihlanganyela neKoro yangeqadi ekuThuthukiseni amaBubulo namaRherho wemiKhiqizo.”                                                                                                         

UmHlangano weenKhulu lo bewuqale ukuphunyeleliswa kweQhinga leHlelo lokuvulwa kwamabubulo kunye neKhambo lokukhambisa msinyana umsebenzi wokuhlumisa nokuthuthukisa umnotho esiphandeni se-SADC.  Iqhingeli linqophe ukutjhugulula ubujamo bezinto emnothweni wamazwe we-SADC kanti belikhuthaza nokuphakanyiswa kokuqakatheka kokukhiqizwa kwemikhiqizo yezokulima, izenjiwa zeemayini kunye nemikhiqizo yabosokhemisi.

Umhlangano lo ukhulume wagandelela ngokuqakatheka kwesidingo semiphumela ebonakalako yamafa welizwe lekhethu.

IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Jacob Zuma ekuthokoziseni uNdabezitha iNgwenyama uMswati wesi-III, enguSihlalo ophumako we-SADC, ngesandla sakhe esihle khulu abe naso nabekanguSihlalo, njengoba iSewula Afrika imukeza yena nje emsebenzini wokuba nguSihlalo wayo i-SADC ukusukela ngoRhoboyi wee-2017 ukuyokufika kuRhoboyi wee-2018. 

1.2. IKhabinethi ithokoza boke abomma, ibe ithokoza nabo boke ababe nesandla ekuthokozeleni nekukhumbuleni ukuqakatheka kwabantu ababomma, njengoba sivala iNyanga yaboMma nje, ngaphasi kommongondaba othi: UmNyaka ka-OR Tambo: AboMma Babumbene Ukuthuthusela ISewula Afrika Phambili.”      
                                                                                                                                                                                                                                                
Nanyana abomma bayizuzise litho likhulu nje iSewula Afrika, kodwana kusese kunengi ekusafuze bona kwenziwe, ngalokho-ke amahlelo karhulumende azasolo akwenza amaqalontanzi ukufakwa kwabomma ekuthuthukisweni komphakathi wekhethu, nomnotho welizwe lekhethu. Abantu ababomma solo basaqalene nokukhahlunyezwa okukhulu nenturhu, umtlhago kunye nokutlhoga umsebenzi.                                                                                                                                                

1.3. IKhabinethi iwuyelele UmBiko WobuJamo BomTlhago omenyezelwe liZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA.) Nje-ke izakhe iwuqalisise. IKhabinethi ibuyelele yezwakalisa ukuzibophelela kwayo emahlelweni wokusiza abadosa emhlweni, khulukhulu amahlelo aphathelene nabantwana ababuya emakhaya abhodwe mtlhago.          
                                                                                                               
Eminyakeni ema-23 edlulileko le, urhulumende wandise isibalo sabantu abatlhagako abarhola isibonelelo sombuso ukusukela eengidini eziyi-2.7 bayokuba ziingidi ezili-17.  Lelihlelo-ke liqalelela ama-91% wabantwana abalungele ukurholiswa isibonelelo sombuso, nabantu abakhulu abalungele ukurhola umrholo wabalupheleko. Zingaphezulu kwee-20 000 iinkolo ezimenyezelwe njengalezo la kufundwa khona simahla, kanti-ke abafundi abasizakala ngamahlelo wokuphakisa ukugoma eenkolweni bangaphezulu kweengidi ezilithoba.

Ukusukela ngomnyaka we-1999, isiKhwama seSizo leeMali zokuFunda seliZweloke (i-NSFAS) sesisebenzise imali ema-R72 wamabhiliyoni ngokugalima nangokupha abafundi imali yokufunda; labo-ke bafundi ababuya emakhaya achakileko. Lokhu-ke kwenze ukuthi babe ngaphezulu kweengidi ezimbili abafundi ababuya eendaweni ezidosa emhlweni abakghone ukuphumelelaI efundweni ephakemeko. Nasele baboke bayi-1.7 yeengidi abantwana abasizwa liHlelo lokuThuthukiswa kwabeNtwana kwebuNcanini (i-ECD), yona esisekelo esiqakatheke khulu efundweni.  Ngomnyaka wee-2012 urhulumende ubuye wafaka nehlelo lezamaphilo eenkolweni, lona eliligadango lokulamulela abanye babafundi abaliyeka eemfundweni zabo ngokungabi nepilo ehle.             
                                                                                                                        
Ngaphezu kwalokho, urhulumende unamahlelo ambadlwana wokulwa nomtlhago asiza ngawo iingidi ngeengidi zabantu abadosiswa bujamo bomtlhago emhlweni ngokubapha amanzi wepompo simahla, nangokubenzela imisebenzi yokuhlwengisa simahla, nangokubapha igezi yasimahla, abuye abathuthele neenzibi simahla. Urhulumende ubuye wasebenzisa namahlelo wokutholela umphakathi umsebenzi newokwakhela abantu iinumba, kobanyana imizi echakileko nayo izokuba neenkumba zokufihla ihloko.  

Urhulumende uzasolo aragela phambili ukufuna nokuthola iindlela zokuqinisa amanye wamahlelo wokuphephisa umphakathi anqophe ukuvikela abachakileko nabacaphazeka lula.                                                                                                                                      

1.4.   IKhabinethi iyakubuka ukuvulwa kweZiko i-Ghana Radio Astronomy Observatory, lona elivulwe nguMengameli we-Ghana uNana Akufo-Addo banoNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji lapha eSewula Afrika uNaledi Pandor.                                                                                                               

Lokhu-ke kuqakathekile ekufakeni kwe-Afrika isandla ephrojekthini i-Square Kilometre Array (i-SKA). Leliziko lokubukelela iinkwekwezi leGhana lingelokuthoma, ngaphandle kwaleli lalapha eSewula Afrika, ukuba ngelinye lamazwe asebenzisanako kilomsebenzi.                  
                                                                                                                  
Njengamazwe we-Afrika  asebenzisanako   keze-SKA, iZiko le-Sewula Afrika lokubukelela iinKwekwezi, i-SKA South Africa/Hartebeesthoek Radio Astronomy Observatory  ibambisene ne-Ghana ukusebenzisa amandla wesikhambisimdumo sesathelayithi yezokuthintana engasasetjenziswako e-Kuntunse.

UmNyango weTjhebiswano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba  (i-DIRCO) usekele ngeemali ingcenye ekulu khulu yephrojekthi yokutjhugulula, ngesiKhwama i-African Renaissance and International Cooperation Fund, esinqophe ukuqinisa ubudlelwano hlangana kweSewula Afrika namanye amazwe we-Afrika. 
                                                                                                                                
Ingcenye eqakatheke khulu yemizamo yokwakha i-SKA elizwekazini le-Afrika etjhumini leminyaka elizako kukwakha amakghonofundwa, nemithetho kunye namandla asemthethweni afuneka emazweni azakusebenzisana ngehlelo le-SKA kobanyana kuzokukhula indima yokuba nesandla se-Afrika kilephrojekthi. 

1.5. IKhabinethi iyasithokozela isimemezelo sikaNgqongqotjhe wezeBhoduluko u-Ednah Molewa esithi iSewula Afrika iqedelela eemfundeni ezintathu eziseleko umsebenzi wokubuthelela ubufakazi nokuhlola ukuthi zingangani zizoke iimpondo zabobhejani abanikazi bazo abababantu bangeqadi. Ukuhlolwa kokuthoma okwenziwa ziimfunda ngeemfunda kusahlolisiswa mNyango wezeBhoduluko.  
                                                                                                                         
Lokhu-ke kuzakusiza ekukhandeleni amathuba wokwetjiwa kweempondo zabobhejani, bekuqinisekise ukuthi ilizwe leSewula Afrika linelwazi elipheleleko lokuthi zingaki iimpndo zabobhejani ezikhona elizweneli, bekutholakale nokuthi bobani abanikazi bazo.                                                                                                                                            

Malungana nesahlulelo esikhutjhwe yiKhotho eKulu ye-North Gauteng ngokukhutjhwa kwemvumo yokuthengisela uNomzana John Hume iimpondo zabobhejani, iKhabinethi isabuyelela eminye yemibandela embadlwana ekhambisana nalokhu, ethi: umuntu ophethe imvumo yokuthengisa iimpondo zabobhejani, ekufuze kube mumuntu onikelwe ngokomthetho imvumo leyo, iimpondo lezo angazithengisela kwaphela umuntu onemvumo  yokuthenga iimpondo zabobhejani, ayithole  ngokomThetho we-10 wokuLawulwa kweBhoduluko nokuPhila kilo womnyaka wee-2004 (umThetho Nomboro 10 wee-2004), wona onikela umthengi ukuthenga iimpondo zabobhejani emuntwini onemvumo yokuzithengisa iimpondwezo, njengakilendaba nje umuntu okunguNom. Hume; isahlulelo sekhotho samhlapha ngendaba le senze kuthengiswe iimpondo zemikhombo ngefandisi nge-inthanethi, kokuthoma emlandweni weSewula Afrika.  
                                                                                                                        

Imvumo yokuthengisa iimpondo zabobhejani le ayivumeli umnikazi wayo ukuthi arhwebe ngeempondo zabobhejani emazweni ngamazwe. Nanje solo umthetho awukuvumi ukuthengiselana ngeempondo zabobhejani emazweni ngamazwe, ngokwesiVumelwano sokuBabalela nokuVikela Iimila zoMmango neeNyamazana eziseNgozini yokuTjhabalala (i-CITES). 

Nakuthengiselwana efandesini nge-inthanethi njalo umNyango wezeBhoduluko kufuze ukghone ukungena ku-inthanethi leyo uhlole bona kulandelwa yoke imithetho ngefanelo na. 
                                                                                                                                      
ISewula Afrika solo isazibophelele ekambisweni elawulwa mthetho, elawula irhwebo emvelweni esengozini yokutjhabalala, ngokukhambisana nomthetho wakhona lapha ekhethu, kunye nangemibandela esibopho ye-CITES. 
                                                                                                                                     
1.6. IKhabinethi iyasithokozela isahlulelo seKhotho   eKulu sokubathwesa umlandu abamangalelwa ebebagwetjelwa umlandu wokugondela umuntu onzima ngebhokisini labangasekho. Ukulahlwa kwabo mlandu kuzakuba siyeleliso kilabo abasaphethwe mummoya webandlululo elizweni lekhethweli. IKhabinethi ithanda ukuqinisekisa amaSewula Afrika bona akunamhlobo webandlululo nammoya wezondo ozakubekezelelwa.  Ukuphilisana ngokuthula nangokuzwana solo kusese sidingo ekufuze soke sisakhe besisiqinise.      
                                                                                                                       
1.7. IKhabinethi isithokozele iSahlulelo seKhotho yezomThethosisekelo esithi abomasipala abakwazi ukuthwesa abantu abathenga iinkumba iinkolodo zabantu abathenge kibo iinkumbezo.   Lesisahlulelo sibakhokhisa ummoya abathengi beenkumba, abanye babo esolo bathwala iinkolodo zakwamasipala ukusukela ema-20 weminyaka edlulileko. Isahlulelo esinjengalesi sibarhulela indlela ehle abathengi beenkumba bangomuso.

IKhabinethi ikhombela abomasipala ukuthi balungise amarherho wabo wokubhadelisa abathengi beenkumba ukuthi  akhambisane nesahlulelwesi.                                                                                                                                   

1.8. IKhabinethi itjhejile ukuthi iZiko leMali zeNarha lengamele umsebenzi wokuphenya ngezwangobatjho yobukhohlakali ehlelweni lezeemali i-IFMS.

IKhabinethi ibuka iZiko leMali zeNarha ngesandla salo esiqinileko sokulawula ukusetjenziswa kweemali ngekhaya, njengoba lokho kwenze ukuthi kuvele ukuthi kukhona la iimali zingasetjenziswa khona ngefanelo. Yethemba ukuthi kuzakufundwa iimfundo ezifaneleko ngemiraro esekhe yavela le, nokuthi ukwephula umthetho ngabomu namkha ukuliselela izinto zonakale ngabomu kuzakukhonjwa, abanomlandu ngalokho bebathweswe umlandu.                       
                                                                                                                 
IKhabinethi inethemba elipheleleko ngamandla weZiko leeMali zeNarha nangesandla ephethe ngaso iimali zombuso. Ukudlula lapho, iKhabinethi godu izwakalisa nethemba layo eenjamisweni eziphumelelisa amahlelo we-IFMS – iZiko leeMali zeNarha, umNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende  nokuPhatha kunye ne-Ejensi yeThekhnoloji yezokwAzisa emBusweni – kobanyana iphrojekthi le izokuphumelela.

1.9. IKhabinethi iyasisola isenzo sokufahlisa umTlolo weKhabinethi ophakamisa iindlela ekungasekelwa ngazo ubujamo beemali eHlanganweni yaboFlayi, i-SAA. UmTlolo weKhabinethi mtlolo oyintumba yeKhabinethi, ngalokho-ke ukuwuvuzisa kuphambana neHlelo lokuVikeleka kwemiNiningwana yeLwazi nezokwAzisa.        

IKhabinethi ithume isiGungu seHlanganisela yezoBulungiswa, zokuKhandelwa koBulelesi nezokuVikeleka ukuthi siphenye ngokufahla kwemininingwana yeKhabinethi eyintumba; nje ifuna bathathelwe amagadango wokukhalinywa mthetho labo abenze lokhu.

1.10. IKhabinethi iyakuthokozela ukwenyuswa kwemali ekusekelwa ngayo iHlangano yezokuThuthukisa amaBubulo (i-IDC) ukusekela amandla wokukhiqiza eSewula Afrika, njengoba lokhu kuvezwa emiphumeleni yayo yezeemali yamhlapha, isikhathi sayo esibalelwe ukufikela ngoNtaka wee-2017. 

NgeNyanga yaboMma eliZweni Loke, i-IDC ivumele imali eyi-R3.2 yamabhiliyoni kobanyana isetjenziselwe ukusekela amabhizinisi wabomma; lokhu-ke kutjho ukuthi imali yandiswe nge-178% nakulinganiswa nemali eyayivunyelwe ngomnyaka ongaphambi kwalo.                                
                                                                                          
Hlangana nalokhu-ke kubalwe nokuthengwa kwemayini ekulu yemanganizi ephethwe mumuntu ongumma onzima weSewula Afrikapha.  

Imali ekusekelwe ngayo iinkhamphani zabantu abanzima ibe yi-R10.1 yamabhiliyoni; kileyomali, eyi-R4.7 yamabhiliyoni beyingeyamaphrojekthi wamasiso aphethwe bosomabubulo babantu abanzima. Leziimbalo-ke zisitjengiso sokuthi ingangani indima esele yenziwe ngokwenza amatjhuguluko wobunikazi bomnotho eSewula Afrika.

Nasele iyoke izii-20 881 imisebenzi evulekileko namkha ehlengiweko ekusekelweni ngeemali okupheleleko kwe-IDC ngomnyaka munye; imabhiliyoni ali-R15.3  imali esetjenziselwe lokhu, kanti-ke ingephezulu kinayo yoke imali eyakhe yasetjenziselwa lomsebenzi. 

Eminyakeni emihlanu edlulileko, ukusukela ngomnyaka wee-2013, i-IDC isebenzise imali ema-R68 wamabhiliyoni ukusekela amaphrojekthi wamasiso. Nasele kubalwa nemali yokusekela evela ekorweni yangeqadi, lamasiso ahlanganise ama-R200 wamabhiloyini, kanti-ke imisebenzi evulwe namkha ehlengwe ngalamasiso ibe zii-99 000.

Nje-ke iKhabinethi ithokozisa i-IDC nomNyango wezokuThuthukiswa komNotho ngalepumelelo eyenziweko, eyenziwe ngesikhathi la ukuqinisa amasiso nokuvuleka kwemisebenzi kuzizinto ezifuneka khona khulukhulu.

1.11.  IKhabinethi ithokozela ukuvulwa kwePhenyo leeMakethe ngeendleko zamadatha eziphezulu khulu, begodu ikutjhejile nokugazedwa komlayelo nomkhawulo walokho ekufuze kuphenywe ngakho njengoba kusitjho iKomitjhini yezePhaliswano.

IPhenyo leeMakethe leli lisukela esibaweni sikaNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komNotho, ngokomThetho wezePhaliswano. Iindleko eziphezulu zamadatha zinemiphumela emimbi phezu komnotho, ziphakamisa neendleko zokuraga ibhinizinisi kanti godu zingaliya neSewula Afrika ekusebenziseni ithekhnoloji etja yezokwazisa. IKhabinethi iyasisekela isibawo sokuthi iinkhamphani ezilawula amadatha zizehlise iindleko zamadatha.                                                                                                                     

1.12. IKhabinethi ithokozela ukutlikitlwa kwesiVumelwano sokuSebenzisana (i-MoU) noRhulumende we-Flanders ngokukhuthazwa komnotho womphakathi eSewula Afrika. IQhinga leNdlela eTja yokuHlumisa umNotho elavunyelwa ngomnyaka wee-2010 ngilo elaveza ukuthi umnotho womphakathi ungesinye setjhumi leenkhuthazimsebenzi.            
                                                                                                                            
Ngokwale-MoU,  uNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komNotho uzakusebenzisana neHlangano yezeenSebenzi emaZweni ngamaZwe ( i-ILO) kunye norhulumende we-Flanders ukuthi batlole iimbonelo zamabhizinisi womphakathi   ezibe yipumelelo, kanti-ke ngahlanye uzakukhulumisana nabahlanganyeli balapha ekhethu ngokutlanywa komthethokambiso wokulungelela nokuqinisa umsebenzi ngomnotho womphakathi.                                                                                                                    

Inarha ye-Flanders izakubuye isebenzisane nomNyango wezeBhoduluko ngephrojekthi emalungana nokutjhugulukatjhuguluka kobujamo bezulu kunye nangebhoduluko eliphephileko ngokuhlanzeka, la kuzakuqalelelwa khulu amaqhinga wokutjhugulukela ebujameni bezinto obutjha.                                                                                                                    

1.13. IKhabinethi izwe ubuhlungu ngokulahleka kwemiphefumulo eendleleni zeSewula Afrika, ngeengozi ezibangwa kuthuwelela kwabatjhayeli abatjhayela budlabha nabanganandaba nalitho nokulungileko. Mhlaphanje kukhubele abentwana abali-13 engozini la umtjhayeli ekuzwakala ukuthi bekatjhayela aburhiqwa wasuka lapho waqhula isihlahla ngeteksakhe.

Eemvekeni ezimbili ezidlulileko kube nesinye isehlakalo la kubhubhe khona abantu abali-19 kwakhubala abalithoba lokhuya iteksi nayitjhayisa ibhulorho lendlela elithileko KwaZulu-Natala.      
                                                                                                                      
IKhabinethi ikhombela boke abantu abanabantwana ukuthi batjheje bayelele ngabatjhayeli abakhambisa abantwana nabanye abakhweli beenthuthi. IKhabinethi ikhombela imphathimandla zomthetho ukuthi nazo zitjheje khudlwana eendleleni zekhethu, ukuqinisekisa ukuthi boke abasebenzisi bendlela bahlala basekuphepheni.                                                                                                                               

1.14. IKhabinethi iyayihlaba inturhu, ukugiribeza kunye nokutjhiswa komthangalasisekelo neensetjenziswa zomphakathi njengesteyitjhi sebhesi i-Rea Vaya e-Gauteng.  Iinsetjenziswa nomthangalasisekelo wezinto zokuthutha umphakathi zimthombo wamandla welizwe loke ekufuze zisebenzele umphakathi. 

Nanyana umphakathi unganghonghoyila kangangani, kodwana akunasinghonghoyilo esaneleko esingenza ukuthi kube yinto elungileko ukoniwa nokugiribezwa kwepahla.  Nje-ke iKhabinethi ikhombela iimphathimandla zomthetho ukuthi zilwe nabo lobubulelesi obunje.
                                                                                                  
1.15. IKhabinethi ilithokozele isizo lemali leZiko lezeHlekelele eliZweniloke, ngemali elisize ngayo urhulumende weTjingalanga Kapa. Ingaphezulu kweengidi ezima-R74imali leliZiko elinikele ngayo ukuyokusiza emrarweni wesomiso, ekubalwa hlangana nawo nomonaklo obangwe mlilo otjhe uburhangurhangu kunye nokutlhayela kwefuru yefuyo khona esifundeni seTjingalanga Kapa.  IKhabinethi isaragela phambili ngokukhombela amaSewula Afrika ukuthi asebenzise amanzi ngokuwanconcosela

2. IiNqunto zeKhabinethi

2.1. IKhabinethi ikuthokozele ukwanda kokusetjenziswa kwethekhnoloji ekhandwe khona lapha ekhethu nokhunye okutjha okusunguliweko okungekwakhona lapha eSewula Afrika.  ISayensi nethekhnoloji ziyisika ekuphumeleliseni imizamo emahlangothimanengi yokuhlumisa umnotho ngaphasi komTlamo wokuThuthukiswa kwesiTjhaba (i-NDP).                                                                                                                        

NgokomBiko wee-2015 weSayensi, iThekhnoloji naMandla wokuSungula emKhandlwini oweLuleka ngezaMandla wokuSungula (i-NACI), imali esetjenziselwe zethekhnoloji ikhuphuke pheze ngokubuyelelwe kabili njengengcenye yomKhiqizo wePahla ePheleleko (i-GDP), ukusukela ema-0.018% ngomnyaka wee-2005 ukuyokufika ema-0.033% ngomnyaka wee-2015.                                                                                                                             

Yandile iminyango, ikoro yangeqadi neenjamiso zerhubhululo ezisebenzisa imalazo enengi kuthekhnoloji nemandleni wokusungula emahlelweni wazo ngokuhlukahluka. 

Njengendlela yokuqinisa lepumelelo ukuya phambili, iKhabinethi ivumele amakoro amathathu wamathuba akhonjwe mNyango wezeSayensi neThekhnoloji ukobana asekele ithekhnoloji yezamaphilo, yezokuvikela, yezokuphepha kunye neyezomthangalasisekelo womphakathi.  IKhabinethi ibuye yavumela nomsebenzi ongezelelweko wokulandelela nokulinganisa ukutlanywa kwethekhnoloji  namandla wokusungula ekuthuthukiseni umphakathi nomnotho. 
                                                                                                                                          
3.  ImiThethomlingwa                       
             
3.1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende komThethomlingwa we-Overvaal Resorts Limited womnyaka wee-2017.              
                                                                                                             
Umnqopho womThethomlingwa lo kubulala umthetho ekwasungulwa ngawo  ihlangano yeendawo zokuzigedla ze-Aventura, umthetho obizwa ngokuthi yi-Overvaal Resorts  Limited Act 1993 (umThetho Nomboro 127 we-1993). Lokhu kuzakuphumelelisa ukuqedelelwa kwehlelo lokuphelisa i-Aventura. IKhabinethi ithethe isiqunto sokuthi iyiphelise i-Aventura, ngemva kobana ithome ukuyithatha njengehlangano engasililifa kurhulumende. 

UmThethomlingwa lo uthunyelwe emphakathini kobanyana kuyokubonisanwa ngawo ngoNtaka wee-2017.                                                                                                                                    

3.2. Ukuthomanisa umthetho nezinto ezenzeka kezefundo, iKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wee-2017 oTjhugulula imiThetho yezeFundo Esisekelo eGazedeni   yomBuso, kobanyana kuyokuphefunyulwa ngawo.   
                                                                                                                                       
UmThethomlingwa lo mphumela wokubuyekezwa kwayo yoke imithetho yefundosisekelo ngomnqopho wokuphakamisa amandla wepumelelo kobanyana kuzokwenziwa ubungcono endleleni yokuphathwa kweenkolo, nendleleni yobudosiphambili neyokuziphendulela, neyokutjhugulula imisebenzi yefundo kunye nokuvikela abantu abacaphazeleka lula ngaleyindlela kuqinisekise ihlalakuhle yabafundi. 

Kuphakanyiswe ukuthi kwenziwe amatjhuguluko emThethweni weenKolo  zeSewula Afrika womNyaka we-1996  ( umThetho Nomboro 84 we-1996 ) nomThetho wokuQatjhwa kwaboTitjhere womNyaka we-1998   (umThetho Nomboro 76 we-1998).        
                                                                                                             
4. Iminyanya Ezako

4.1. NgoKhukhulamungu sizokuthokozela INyanga YamaGugu, iNyanga YezeVakatjhobukelo, IVeke YokuTjalwa Kweenhlahla, iNyanga YabaSebenzi bemBusweni, iNyanga ye-NDP      kunye neVeke Yama-Thusong Service Centre.  Eminye imininingwana ngalezizehlakalo izakumenyezelwa minyango eqalene nehlelo ngalinye.

4.2. NjengoSihlalo we-SADC, iSewula Afrika izinikele ukuthwala umHlangano waboNgqongqotjhe be-SADC   ngeze-ICT, ukusukela mhlana ama-4 ukuyokufika nakali-7 kuKhukhulamungu wee-2017, la kuyokucocisanwa khona ngendima esele yenziwe ngokuphunyeleliswa kweHlelo lezokuThintana le-SADC nele-ICT.                                                                                                                                                   

UNgqongqotjhe u-Ayanda Dlodlo banoNgqongqotjhe uSiyabonga Cwele ngibo abazabe bathwele ibandla leenthunywa leSewula Afrika kilomhlangano.  Umhlangano lo unqophe ukukhanyisa indlela ngamaqhinga wezokuthintana nangeendaba ze-ICT, kanti godu uzakulandelela nokuphunyeleliswa kweenqunto ezenziwa emihlanganweni edlulileko.

ISewula Afrika izakusebenzisa ithubeli ukukhuthaza ukutholakala kwemisebenzi yomthangalasisekelo we-ICT, ngaleyindlela iSewula Afrika ibekeke ebujameni bokuba mthombo womthangalasisekelo esiphandeni se-SADC, ikhwezelele  amabhizinisi amancani, alingeneko kunye namabhizinisi amancancani ngaphasi kweminqopho epheleleko yokukhuthazwa kwamabubulo esiphandeni se-SADC neyokulungelelaniswa kwemisebenzi yalesisiphande. 

4.3. Umhlangano weHlandla leThoba weenKhulu ze-BRICS uzokubanjelwa e-Xiamen, e-China, ukusukela mhlana ama-4 ukuyokufika nakama-5 kuKhukhulamungu wee-2017. Ummongondaba womHlangano lo lapha i-China inguSihlalo we-BRICS uthi: “I-BRICS: IHlanganyelo ElinaMandla LeNgomuso EliKhanyako.”                                                                                                             

Nasele iyoke imali engeniswe kurhwebelana hlangana kweSewula Afrika namanye amazwe amalunga we-BRICS ibe yi- US$29 yamabhiliyoni ngomnyaka wee-2016. Eyona ndawo ekulu kinazo zoke la iSewula Afrika ithengisela khona ipahlayo ngaphakathi kwe-BRICS solo kusese yi-China, kulandele i-India, kuze i-Brazil, bese kugcina nge-Russia. Ngiso soneso nekuthengeni kweSewula Afrika ipahla emazweni wangaphandle kodwana angaphakathi kwe-BRICS, njengoba i-China   solo   isese lilizwe eliphambili iSewula Afrika ethenga kilo ipahla.                                                                                                                                 

UmHlangano weenKhulu ze-BRICS ngomnyaka wee-2017 uzokuqalelela amaqalontanzi amahlanu:  ukuthuthukiswa kokusebenzisana, ukuqiniswa kwendlela yokubusa kuhle ephasini zombelele, ukurhwebelana mathupha, ukwenza ubungcono ngemisebenzi yeenjamiso kunye nokwakhiwa kweendlela zokusebenzisana ezinabileko.                                                                                                                                                                 

Umnqopho weSewula Afrika ku-BRICS kukhuthaza irhwebo elibuyiselako, nokudosela amasiso emakorweni anamandla ngokukhiqiza, kunye nokukhuthaza ukusebenzisana okuzakuphakamisa iminqopho yethu yetuthuko.                                                                                                                            

4.4.  IKhabinethi  ikutjhejile ukungena kweenkhampani zeSewula Afrika ehlandleni lama-53 lomQaliso wezeRhwebo wamazwe ngamazwe, iMaputo International Trade Fair, eyaziwa ngokuthi yi-FACIM, ese-Mozambique ukusukela mhlana ama-28 kuRhoboyi ukuyokufika nakama-3 kuKhukhulamungu wee-2017.  I-FACIM mqaliso wezerhwebo wamazwe ngamazwe omakoro ngamakoro, obanjwa qho ngomnyaka ukutjengisa ukuthi i-Mozambique ithandwa kangangani barhwebi nabasisi. Zima-20 iinkhamphani ezisekelwe ngeemali mNyango wezeRhwebo namaBubulo ( i-dti), kanti ezinye ezilitjhumi zisekelwe yiMpumalanga Economic Growth Agency. 

Iinkhamphanezi zijamele amakoro ngamakoro: wamakhemikhali, wokukhiqizwa kwemikhiqizo yezokulima, izembatho nokuthungwako, zobunjiniyera, zeemayini nepahla esetjenziswa eemayini, zegezi nechwephetjhe lakhona kunye namakoro wezebhoduluko akhiweko.                                                                                                                           

I-Mozmabique ililizwe lesithathu ngobukhulu karhwebelana neSewula Afrika esiphandeni se-SADC, ngemva kwe-Botswana ne-Namibia. Ukurhwebelana hlangana kwamazwe amabili la kuphakeme ukusukela ema-R29 wamabhiliyoni ngomnyaka wee-2012 kwayokufika ema-R43 wamabhiliyoni ngomnyaka wee-2016.  Njenganje zima-300 iinkhamphani zeSewula Afrika ezisebenzela e-Mozambique.                                                                                                                         

Ukuba nesandla kweenkhamphani zeSewula Afrika ku-FACIM kukhulunyiswe kwezwakala ngeveke ephelileko nabekuhlangene iKomitjhini yamaZwe amaBili, kwaphakanyiswa njengenye yeenkundla amabhizinisi angazisebenzisela ukusebenzisana kobanyana azokuphakamisa irhwebo lawo namasiso hlangana namazwe wekhethu.  
                                                                                                                                  
4.5.  UNgqongqotjhe wezangeKhaya, uPhrof. Hlengiwe Mkhize uzokuhlanganyela nabazabe baseKulumiswaneni yaboNgqongqotjhe kubonisanwa ngezokukhamba kwabantu basuka kelinye ilizwe basiya kelinye emazweni we-Afrika engeSewula; lomhlangano-ke uyokubanjelwa emBusweni weSwazini ukusukela mhlana ama-2 ukuyokufika nakama-4 kuKhukhulamungu wee-2017.

Umnqopho walekulumiswano kubonisana hlangana kwamalunga we-SADC ngokwenziwa ngcono kokulawulwa kwamakhambo nokufudukela kwabantu khona emazweni we-Afrika engeSewula. Hlangana neendaba eziyokukhulunywa lapho kubalwa neendaba zokungabi nobakhamuzi, ukufudukela kwabantu kamanye amazwe, ukulawulwa kwemikhawulo kunye nabafudukeli abakhamba ngomsebenzi. 
                                                                                                                                                      
5.  Imilayezo 

5.1. IKhabinethi ibalilela imbiko napa abalandelako:                                                      

  • UNgqongqotjhe wezamaPholisa uFikile Mbalula nomndenakhe ngokubhujelwa ngunina, uMma u-Emma Mbalula.  Sibafisela amandla wokujamelana nalamahlungu ahlaba ehliziyweni akhambisana nokulahlekelwa ngumma nanyana kukiliphi ikhaya.                                                           
  • bemakhabo neenhlobo zeensebenzi zemayini ezihlanu ezibulewe kuwelwa mgodi eMayini iKusasalethu, hlanu kwe-Carltonville, e-Gauteng; umgodi lo uwiswe kuzamazama komhlaba okulinganise i-1.8 ku-Richter Scale. IKhabinethi ithokozela nokuthi zinengi ezinye iinsebenzi ezihlengiweko, zaphuma ziphila ngemgodini ngemva kwengozi le.                                                    
  • uRhulumende nabantu beRiphabhligi ye-Sierra Leone, ngemva kwehlekelele yeenkhukhula ezibalwa nezimbi khulu i-Afrika eyakhe yazibona. Lehlekelele yemvelo ibhubhise iindawo eziqakathekileko zelizwe le-Sierra Leone, kwabhubha abantu abanengi, kwagirika iinkumba, kwasala kumatlhuwo wodwa ebantwini. Nge-DIRCO, iSewula Afrika ithembise ukusiza i-Sierra Leone ngemali engangeengidi ezibunane zamaranda kobanyana kuyokungezelelwa isizo elinikelwa indawo evelelwe yibangamatlhuwo. 
     

5.2. IKhabinethi ithokozisa woke ama-Muslim aphumeleleko ekhambeni lawo levakatjho lekolo, i-Haj (ekulikhambo elicwengileko), begodu    iwafisela ilanga elihle le- ‘Eid-al-Adha'.                                 

6. Ukuqatjhwa       

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
                                                                                                                             
6.1. UNom.    Mziwonke Dlabantu oqatjhelwe ukuba mPhathi oyiHloko we-National Home Builders Registration Council (i-NHBRC).                                                                                         
6.2. IBhodi YezokweLuleka YeenZinda ZomNotho EziKhethekileko:

  • UMm. Lizeka Valerie Matshekga (Oqatjhelwe ukuba lilunga le-Industrial Development Corporation); kunye no
  • Nom. Sipho Reginald Zikode (ozakudlhegana nomunye emNyangweni wezeRhwebo namaBubulo.
     

Imibuzo ingathunyelwa kuMma:
uPhumla Williams – UmJaphethe womNqophisi Zombelele (ku-GCIS)
Inomboro kaFunjathwako
Cell: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore