Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi mhla tinge-27 Inyoni 2017

IKhabhinethi beyihlangene ngaLesitsatfu, wamhla tinge-27 Inyoni 2017, e-Union Building ePitoli.

A. Tindzaba Letimcoka Telive
1. Umhlangano Jikelele waMhlabuhlangene (i-UNGA)

1.1. IKhabhinethi iyemukele inkhulumo yaMengameli Jacob Zuma layetfule kuSeshini Levamile Ye-72 yeMhlangano Jikelele waMhlabuhlangene eNew York eMelika mhla ti-12 Inyoni 2017, ngaphasi kwengcikitsi letsi, “Kugcila Kubantfu: Kulwela Kuthula Nemphilo Lehloniphekile Yabo Bonkhe Bantfu Emhlabeni Losimeme.”

1.2. Tinkhulumiswano betigcile, emkhatsini waletinye tintfo, eTinjongweni Tentfutfuko Lesimeme (ema-SGD); kuntjintja kwesimo selitulu; kuthula netindzaba tekuphepha kanye netingucuko kuMhlabuhlangene, kakhulu kuntjintja kweMkhandlu weTekuphepha waMhlabuhlangene.

1.3. Mengameli Zuma uphindze futsi wasayina Sivumelwane lesimayelana neKwala Tikhali Tenozi, lokuyintfo lekhombisa kutinikela lokuchubekako kweNingizimu Afrika emitameni yekutsi kube nemhlaba lophephile engotini yetikhali tenozi kanye nekucinisekisa kutsi itheknoloji yenozi isetjentiselwa tinjongo tekuthula kuphela.

1.4. Mengameli Zuma bekente umcimbi wekudla kwasihlwa wekugubha iminyaka lelikhulu  wekuhlonipha Mengameli waKhongolose, waphambilini longasekho Mnu. Olive Reginald Tambo.

2. Inyanga Yemagugu

2.1. Ikhabhinethi ibonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngekugubha Inyanga Yemagugu ngenyanga yeNyoni ibuye futsi iphindze nayo isho umlayeto waMengameli Zuma weLusuku Lwemagugu lotsi sonkhe kulelive sifanele kutsi silangatelele lubumbano ekwehlukahlukaneni kwetfu.

2.2. Njengaloku lelive seliphetsa Inyanga Yemagugu ngaphasi kwengcikitsi letsi, “Umnyaka wa-Oliver Reginald Tambo: Sigubha Inkhululeko Yetfu Lelifa,” bantfu baseNingizimu Afrika bayakhutsatwa kutsi bakhe etikwalamagugu lachazwe kuMtsetfosisekelo kanye nekucinisa imitamo yekwakha sive lesikhululekile ebuphuyeni, endlaleni, ekwesweleni emakhaya kanye nasesimeni sekungalingani.

2.3. Ekukhutsateni umoya wemagugu, Ikhabhinethi iyasemukela lesivumelwane lesisemkhatsini weNingizimu Afrika neTanzania, lokuhloswe ngaso kulondvolota umlandvo wemzabalazo wenkhululeko.

2.4. Mhlabuhlangene ukwemukele kucala kusebenta kweluhlelo lweTindlela letiya kuNdiphethe kuMklamo we-Afrika. Ngumgubho wemoya wemfelandzawonye kanye nekusebenta ngekubumbana nekuhlanganyela emkhatsini wetinhlangano tenkhululeko tase-Afrika nekutsi loko kutawuholela ekwakhiweni kwemsamo, umtapomabhuku netilondvolotimlandvo.

3. Lusuku Lwetekuvakasha Lwemhlaba

3.1. INingizimu Afrika, ngaphasi kwebuholi beNdvuna yeTekuvakasha, Mk Tokozile Xasa, ihlanganyele kuLusuku Lwetekuvakasha Lwemhlaba (mhla tinge-27 Inyoni 2017) kanye naseNyangeni yeTekuvakasha, ngaphasi kwengcikitsi letsi, “Tekuvakasha Letisimeme – Lithulusi Lentfutfuko.” Loku kwenta kutsi kusekelwe tingucuko kutinchubomgomo, tindlela tekuchuba ibhizinisi kanye nekutiphatsa kwetivakashi, kumkhakha wetekuvakasha losimeme kakhulu, lokungafaka ligalelo kakhulu ekufezekisweni kwema-SDG. NgeLusuku Lwetekuvakasha Lwemhlaba, emave lahlukene nemasiko lahlukene agubha lokunyenti lokwentiwako kwesifundza njengekugcugcutela ematharifi elikhetselo kanye/nome kuvula ematfuba ekukhona kufinyelela kutisetjentiswa, kufinyelela ngebunyenti eticiwini nasetivandzeni, kanye nekuchumana lokwahlukahlukene nalabatsintsekako.

3.2. INingizimu Afrika iphumelele ekugcugcuteleni tekuvakasha ngekusebentisa tisetjentiswa tayo letahlukahlukene letihehanako njengeticiwi tetfu, emabhishi etfu lanemjeka loluhlata sasibhakabhaka (lasezingeni lelifanele lelisetulu) kanye netindzawo temagugu letifakazelwa ngumhlaba. Emandla emsebenti wetekuvakasha ekucasheni tisebenti asikhali lesikhulu lesihlala sikhona njalo lesilwa nekuswelakala kwemsebenti. Njengelive lelivakashelwako, iNingizimu Afrika ibukene nematfuba ekukhulisa imikhakha yayo yetekuvakasha kute kube netemnotfo letinkhulu ngekusebentisa loko lokubitwa ngekutsi yimikhakha yetemnotfo lemcoka yetendzabuko. Loku kufaka ekhatsi tindzawo tekuvakasha tasemaphandleni, tekwelapha, tekulima kanye netekuvakasha temasiko.

4. Sivumelwane sentsengo yesidzambisimagciwane

4.1. Ikhabhinethi iyasemukela lesivumelwane lesiyinchophamlandvo Indvuna Yetemphilo, Dkt. Aaron Motsoaledi lafinyelele kuso, ngekuhlanganyela netinhlangano letinyenti temave emhlaba, kute kwentiwe ngekushesha kutfolakala kweliphilisi linye lelitsengekako leluhlelo lwekwelapha i-HIV.

4.2. Kutfolakele kutseni lokwehliswa kwentsengo kutawuholela ekutseni kongiwe tigidzigidzi letingetulu kwaleti-R11.7 kuleminyaka lesitfupha letako. Loku kutawenta kutsi iNingizimu Afrika ibhalise tigulane letengetekile letitakwelashwa.

4.3. Lesivumelwane sentsengo senta kutsi lomutsi iDolutegravir, lonconywa yiNhlangano Yemhlaba Yetemphilo, ungabiti kakhulu ukhone kutsengeka, ungabiti kakhulu kubohulumende bemave labanemalingena lephasi kanye nalesemkhatsini.

4.4. Ngekulandzela lesivumelwane sentsengo, Litiko Letemphilo lihlela kwetfula silinganisomutsi lesisha lesingagucuki lesiyihlanganisela yemitsi lemitsatfu, i-Tenofovir, iLamivudine neDolutegravir ngaMabasa 2018.

4.5. Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labatimbandzakanya kutemacansi, ikakhulu lusha kutsi luchubeke luphile imphilo lekahle yekusebentisa tivikeli njengekuchuba temacansi letiphephile ngekugwema temacansi, ngekwetsembeka kanye nekusebentisa lijazi lemkhwenyana nekutihlola njalo i-HIV.

5. Temphilo

5.1. IKhabhinethi iyakwemukela kuvulwa kweluphiko lolushwa lwesibhedlela iCecilia Makiwane lesiseMdantsane, eMonti. Kuyinkhomba yelibanga lelikhulu leselihanjiwe leliya ekucaleni kwekusebenta kweMshwalensi Wavelonkhe Wetemphilo lotawuholela ekutseni kuniketwe tekunakekela ngetemphilo letisezingeni, ikakhulu kuleyo mimango lephuyile.

5.2. Lesibhedlela lesisezingeni lelikhetsekile leliphakeme siyintfo lebalulekile letawufezekisa umbononchanti weLisu Lavelonkhe Lekutfutfukisa (i-NDP) kanye nema-SDG aMhlabuhlangene ekunakekela ngetemphilo kwamhlaba wonkhe.

5.3. Lesibhedlela lesinemibhedze lenge-526 sisekelwa luhlelo loluhlangene lolutakwenta kutsi kwetfulwe tekunakekelwa ngekwetemphilo lokusezingeni lelisetulu. Sisebentisa itheknoloji yemcondvo lomusha yekunciphisa sikhatsi sekulindza setigulane, yenta ncono kucilongwa kanye nekwenta kutsi kube nekungenelela ngekwetemphilo lokusheshisako etigulaneni.

5.4. Lesakhiwonchanti lesilutjalotimali lwesigidzigidzi-R1 sitawusekela intfutfuko yetemnotfo yendzawo emalokishini. Njengaloku sivusetela sakhiwonchanti setemphilo yesive, siphindze futsi sivule ematfuba ekutsi imimango yendzawo yente ncono timphilo tayo ngekudala imisebenti nangekutfutfuka kwetemabhizinisi endzawo.

6. Inyanga Yekutfutfukisa Tenhlalo

6.1. Ihabhinethi icela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke nekuphakamisa labo labaswele kunabo ngembi kweNyanga Yekutfutfukisa Tenhlalo ngeMphala.

6.2. Inyanga Yekutfutfukisa Tenhlalo iba minyaka yonkhe kute kukhunjulwe emabanga lelive leseliwahambile, ekunikeni lusito lwetenhlalo labaphuyile kanye nalabo labahlaseleka lula kakhulu baseNingizimu Afrika.

6.3. Mengameli Zuma utakwetfula ngekwemtsetfo kugubha umkhosi wekukhunjulwa kweNyanga Yekutfutfukisa Tenhlalo ngaLesihlanu, mhla tinge-29 Inyoni 2017.

6.4. Ikhabhinethi ifisela tonkhe takhamuti letindzala nebantfu lasebakhulile injabulo ngaloLusuku Lwebantfu Labadzala, lolutawugutjwa ngeLisontfo, mhla lu-01 Imphala 2017.

6.5. Bantfu baseNingizimu Afrika bayakhutsatwa kutsi basebentise inyanga yeMphala kubona indzima nekutinikela lokukhulu lokwentiwa bantfu labadzala ekutfoleni inkhululeko kulelive lakitsi. Ngumsebenti waleso naleso sakhamuti saseNingzimu Afrika, hhayi hulumende kuphela, kutsi anakekele kakhulu bantfu bakitsi labadzala kanye nalabo labahlaseleka lula.

6.6.  Luhlelo lolusita ngetenhlalo lwaHulumende waseNingizimu Afrika lwakhiwe etikwenkholelo lecinile letsi luhlelo lwesibonelelo semali sembuso lulilungelo lebuntfu lelisisekelo futsi limcoka ekuletseni sitfunti kutakhamuti talelive. Imali yesibonelelo yehlisa umtfwalo wetetimali kumakhaya latigidzi futsi kusebentisana nahulumende kuphakamisa labo labahlaseleka lula kute kutsi timo tabo tekuphila tibe ncono ngaloku nesitfunti.

7. Emalungiselelo eluhlolo

7.1. Ikhabhinethi ifisela bonkhe bafundzi lokuhle, ikakhulu labo labenta Libanga le-12, njengaloku balungiselela kuhlolwa kwabo kwekuphela kwemnyaka.

7.2. Litiko Letemfundvo Lesisekelo (i-DBE) selime ngemumo mayelana neluhlolo lwamatekuletjeni lolucala mhla ti-16 Imphahla 2017 lolutawubhalwa bafundzi lababhalisile labangetulu kwe-798 000.

7.3. Litiko Letemfundvo Lesisekelo lesekela ngalokwengetiwe bafundzi bakamatekuletjeni ngemuva kwekuphuma kwesikolo kanye nangetimphelasontfo nangemaholodi ekuvalwa kwetikolo.

7.4. IKhabhinethi icele bonkhe batali nebondli kutsi besekele ngalokudzingekako bafundzi njengaloku batilungiselela luhlolo lwabo.

8. Liviki Lemnyaka Lwema-Thusong  Service Centres

8.1. Hulumende uliphetse ngemphumelelo Liviki Lemnyaka Lwema-Thusong Service Centres lalomnyaka, lelicale mhla ti-18 kwate kwaba ngumhla tinge-22 Inyoni 2017 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka wa-OR Tambo – Kwenta ncono Emabhizinisi Lamancane, Lasemkhatsini Nalamancane Kakhulu eTikhungweni teThusong.”

8.2. Loku kwente incenye Yenyanga Yetisebenti Tahulumende kwaphindze futsi kugcugcutela Luhlolo lweThusong ngekutsi kukhangise luhlelo loluhlanganisiwe loluhamba lufinyelele kubantfu kantsi imphumelelo yalo kutsi luphendvule tidzingo tetakhamuti. Tikhungo teThusong tiletsa tinsitakakalo tahulumende kanye nelwatiso dvute nebantfu.

8.3. Loluhlelo lufinyelela cishe kubazuzi labatigidzi letisitfupha mnyaka wonkhe ngekusebentisa Luhlelo Loluhlanganisiwe Loluhamba Lufinyelele Kubantfu, Liviki Lemnyaka Lwema-Thusong Service Centres kanye naletinye tinkhundla teLuphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Nekwatisa (i-GCIS).

8.4. Ngekusebentisa loluhlelo, hulumende uyachubeka nekulungisa kungalingani kwasesikhatsini lesengcile ngekutsi aletse tinsitakalo letisezingeni kutsi tibe sedvute nemimango lebeyinganakwa ngaphambilini ibekelwe eceleni kwemkhakha lobanti wekutfutfukisa tenhlalo nemnotfo letimcoka.

8.5. Tikhungo Tema-Thusong Service Centres tiphindze futsi titfutfukise imimango ngemakhono ladzingekako kanye nekucecesha kute yente ncono timphilo tayo, ngekusebentisa budlelwane lobukhona nahulumende, tinkampane tahulumende kanye nemikhakha letimele.

8.6. Ikhabhinethi iyasiphindza futsi sicelo sayo lesicondzisa kumimangio kutsi ichubeke isebentise Tikhungo Tema-Thusong Service Centres kute ifinyelele kutinsitakalo letisisekelo njengaTasekhaya, Temisebenti, Tebulungiswa, iEjensi Yesibonelelomali Sembuso, neSikhwama Setingoti Temgwaco.

9. TaseMyanmar

9.1. Ikhabhinethi ikhatsatekile ngenhlupheko yetakhamuti taseRohingya letibaleke tashiya emakhaya ato eMyanmar.

9.2. INingzimu Afrika iyasesekela sitatimende lesikhishwe nguMabhalanejikelele waMhlabuhlangene, Mnu António Guterres, logcizelele sibopho saHulumende waseMyanmar aphephise yonkhe imimango letsintsekile, aphindze futsi acele ema-ejensi etebuntfu kutsi avunyelwe kufinyelela kumimango ledzinga lusito nekuvikelwa.

9.3. Ikhabhinethi icela kakhulu onkhe emacembu kutsi acedze lobudlova kute kugwemeke kuhlupheka kwebantfu lokuchubekako iphindze futsi icela kutsi simo saseveni laseRakhine sisonjululwe ngekusebentisa tindlela temtsetfo.

10. Tase-Angola

10.1. IKhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli Zuma ekuhalaliseleni iRiphabhliki yase-Angola ngekubamba Lukhetfo Lwavelonkhe Lwesishayamtsetfo ngemphumelelo. Mengameli Zuma uhambele Sibhimbi Sekubekwa kwaMengameli João Manuel Gonçalves Lourenço eLuanda ngaLesibili, mhla tinge-26 Inyoni 2017.

10.2. INingizimu Afrika kanye neRiphabhliki yase-Angola anemlandvo lofananako wekulwa nebukholoni kanye nelubandlululo. Kusukela nga-1994, lamave lamabili achubekile ngekukhula andzisa budlelwane lobucinile emkhatsini wawo.

10.3. I-Angola ingulomunye webalingani labakhulu labahwebelana neNingizimu Afrika kulelivekati lase-Afrika futsi buyachubeka nekukhula budlelwane emkhatsini walamave lamabili.

11. Kuhlaselwa kwetivakashi taseNetherland

11.1. IKhabhinethi iyasihlaba sento lesisandza kwenteka sekubamba inkunzi tivakashi letivela eNetherlands letilandzelwe tisuka eSikhumulweni Setindizamshini Semave Emhlaba i-OR Tambo. Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bafanele kutsi babuhlabe bugebengu lobunjengalobu ngobe buyingoti kumkhakha wetfu wetekuvakasha lokhula njalo. Ikhabhinethi iphindze futsi yacela Luphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa lwaseNingizimu Afrika kutsi babambe labenti balobugebengu.

11.2. Ikhabhinethi icela kutsi sive sivete lwatiso nome ngabe nguluphi lolungasita tiphatsimandla tekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo iphindze icela nekutsi sandla semtsetfo sisebente ngalokugcwele kulabo labatawutfolakala banelicala.

12. Kwetfulwa kwelibhuku lelitsi Umtsetfo Wendzabuko weBakoena Ba Mopeli

12.1. Ikhabhinethi ikushayela lihlombe kwetfulwa kwelibhuku, Bakoena Ba Mopeli Customary Law of Succession and Genealogy, njengenkhomba yelibanga lelidze nalelibalulekile leselihanjiwe ebuholini bendzabuko lapha eNingizimu Afrika.

12.2. Indvuna yeLitiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko, Mnu Des van Rooyen, kanye neNgwenyama Inkhosi Letsie we-III, Inhloko Yembuso waseLosotho, bahambele lomcimbi.

12.3. Litiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko lacala kubhala umlandvo wemakhosi/wetindlovukati leti-13 nga-2011. Lelibhuku litawusita ekuvisiseni umlandvo nentalelwane ngekulandzelana ngenhloso yekulondvolota umlandvo wetfu.

B. Tincumo TeKhabhinethi

1. Inchubondlela Yenhlangano Yekutfutfukisa Emave  LangaseNgingizimu Ne-Afrika (i-SADC)

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kugunyatwa yiPhalamende kweNchubondlela ye-SADC lemayelana Nekulawula Temvelo kute kube Nentfutfuko Lesimeme. Inhloso yalenchubondlela kukhutsata kusetjentiswa kwemvelo ngalokusimeme nekulawula temvelo kwecela ngale kweminyele yalamanye emave, lokuyintfo emave langemalunga e-SADC lanenshisekelo nako.

1.2. INingizimu Afrika, njengaSihlalo we-SADC kusukela ngeNgci 2017 kuya enyangeni yeNgci 2018, itimisele kucinisa imetamo yesigodzi yekulondvolota imitfombolusito yemvelo kanye nekukhutsata intfutfuko lesimeme  esigodzini se-SADC.

1.3. Loku kuhambisana neLisu Lavelonkhe Lekutfutfukisa, lelibeka embili kujulisa kuhlanganisa sifundza se-SADC kanye nekucinisekisa kutsi kusimama kwetemvelo kanye nekuntjintjela ngalokulinganako kumnotfo lokhipha kancane ikhabhoni.

2. Ikhomfa Yetindvuna Lemayelana Nemnotfo Longabhubhusi Imvelo

2.1. Ihabhinethi ikuvumile kubanjwa kweKhomfa Yetindvuna yeLubanjwano Lwekusebenta mayelana Nemnotfo Longabhubhisi Imvelo ngenyanga yeNyoni 2018. Lenkhundla yesekela emave netifundza kutsi tibeke kusimama kube yintfo lehamba embili kutinchubomgobo temnotfo naloko letikwentako ekutfutfukiseni i-Ajenda yanga-2030 Yentfutfuko Lesimeme.

2.2. Luhlelo lwaMhlabuhlangene loluhlanganisa ndzawonye bungcweti bema-ejensi lasihlanu aMhlabuhlangene labitwa ngekutsi: Luhlelo Lwamhlabuhlangene Lwetemvelo; Inhlangano Yemave Emhlaba Yetemisebenti; Luhlelo LwaMhlabuhlangene Lwekutfutfukisa; Inhlangano Yamhlabuhlangene Yekutfutfukisa Tetimboni kanye Nesikhungo saMhlabuhlangene Sekucecesha Nelucwaningo.

2.3. Kubamba IeKhomfa yeTindvuna kutawugcugcutela loluhlelo, lapha ekhaya kanye nakulelivekati lase-Afrika, nekukhula lokungukhukhulelangoco ngekuvuma umnotfo locinile lonekhabhoni lencane.

3. Umngeni Water Board

3.1 IKhabhinethi yahlolwa ngesimo seMngeni Water Board lokuyibhodi yesibili lenkhulu kulelive lenemalingena ngemnyaka lengetulu kwetigidzigidzi le-R2,4 kanye Nesabelotimali Selusebentisomali Yemali Yekucala Umsebenti yeminyaka lesihlanu lengetulu kwetigidzigidzi letisikhombisa temarandi. IKhabhinethi iphindze futsi yatjelwa ngalamafisha mayelana netinkhulumiswano litiko letemanti nekuhanjiswa kwekungcola ngemanti lelitibamba nebatjalitimali.

3.2 Kute kube nekusimama etindzabeni tekubusa teBhodi, Ikhabhinethi igunyate kukhetfwa kweBhodi Yesikhashana ngesikhatsi Indvuna isachuba inchubo yekukhetsa emalungalatawusebenta ngalokuphelele eMngeni Ibhodi Yemanti. Ikhabhinethi inetisekile ngemsebenti weNdvuna leyiwentako ekusimamiseni Umngeni Water Board.

C. Imitsetfosivivinyo
1. Umtsetfosivivinyo Weluhlwayo Lwemhlaba

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Weluhlwayo Lwemhlaba kute kutsi sive siphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Weluhlwayo Lwemhlaba, wanga-1997 (Umtsetfo we-8 wa-1997).

1.2. Letichibelo tenta ncono tindlela tekutilandza nekwengamela futsi tenta kutsi kukhetfwe emalunga latsite eBhodi Yeluhlwayo Lwemitsetfosimiso, ngenhloso yekwenta ncono kuhlwaywa ngekwemtsetfosimiso kwemhlaba eNingizimu Afrika.

1.3. LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi uhlose kwenta kulawula kuhlwaywa kwemhlaba eNingizimu Afrika ngekunika emandla Umhlwayi Lomkhulujikelele kutsi ente umsebenti wavelonkhe wekwengamela nekulawula kuhlwaywa kuma kwendzawo, kuhleleka kwetintfo endzaweni, nelibalave lelikhombisa buniyo bemhlaba, imininingwane lephatselene nendzawo letsite kanye netinsita telwatiso lwemhlaba.

2. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo yeSayensi Netheknoloji wa-2017

2.1. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo yeSayensi Netheknoloji wanga-2017 kute kutsi sive siphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uphakamisa kulinganisa nekuhambisa ngekuvumelana tindlelakwenta letilawula kusetjentiswa nekuphatsa tikhungo tesive letibika eNdvuneni Yetesayensi Netheknoloji. Loku kutawucinisekisa kutsi kube nekungantjintji kuto tonkhe tidzingo lekumele kutsi kuhlangabetanwe nato netinchubo lekumele kutsi tilandzelwe nguletikhungo njengaloku tiphatselene nekwengamela.

D. Imikhosi Letako
1. Inyanga Yetekutfutsa

1.1. Njengaloku inyanga yeMphala 2017 iyiNyanga Yetekutfutsa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Sisonkhe Sichubela iNingizimu Afrika Embili.” IKhabhinethi icela bonkhe bantfu kutsi basebentisane ngekuhlanganyela kucinisekisa kutsi bonkhe bantfu bayazuza ngesakhiwonchanti setekutfutsa salelive futsi ikhutsata labo labasebentisa umgwaco kutsi batibophelele futsi balandzele umtsetfo wekuphepha emgwacweni njengencenye yetimphilo tabo temihla ngemihla. Ngekusebenta ngekuhlanganyela singatinciphisa tingoti letishwacisa lugogo letihamba nemiphefumulo leminyenti letenteka emigwacweni yetfu.

1.2. NgeNyanga Yetekutfutsa, hulumende – aholwa Litiko Letekutfutsa netikhungo talo – utawukhombisa emabalengwe etinzuzo tetemnotfo talomkhakha ngekukhangisa tinsitakalo tesakhiwonchanti setekutfutsa kutekundiza emoyeni, kutaselwandle, tekutfutsa sive, imigwaco nemivila yetitimela. Kwetfulwa kwavelonkhe kutawentiwa enkhundleni yetemidlalo eSinabawill eDaveyton edolobhenikati lase-Ekurhuleni mhla tinge-29 Inyoni 2017.

1.3. Lutjalotimali emkhakheni wetekutfutsa lukhutsata intfutfuko futsi ludala imisebenti njengencenye yeLisu Lemaphuzu Layimfica laseNingizimu Afrika, lokuhloswe ngalo kutsi kukhuliswe umnotfo luphindze ludale nemisebenti ledzingeka kakhulu. Lolutjalotimali lutawucinisekisa kutsi kwakhiwa inethiwekhi yetekutfutsa sive lehlanganisiwe eveni lonkhana.

2. INingizimu Afrika itawungenisa Iseshini Yesibili Yekhomishini Yavelonkhe yalamave lamabili iNingizimu Afrika neZimbabwe (i-BNC).

Mengameli Jacob Zuma utawube abambe umhlangano nemlingani wakhe, Umhlonipheki Mengameli Robert Mugabe, lotawube aseNingizimu mhla ti-3 Imphala 2017 mayelana neSeshini Yesibili yalamave lamabili iNingizimu Afrika neZimbabwe. Sivumelwane sekusungula le-BNC sasayinwa ngaMabasa 2015 sacala kusebenta ngeMphala 2016 eHarare, eZimbabwe.

INingizimu Afrika neZimbabwe inebudlelwane betepolitiki lobuhle, kutemnotfo nebetenhlalo lobusekelwa budlelwane betemlandvo lobucinile kusukela eminyakeni leminyenti kudzala. Lamave lamabili akabelani kuphela ngebudlelwane betemlandvo lobucinile kodvwa nekusebentisana kutemnotfo. Live laseZimbabwe lingulelinye kulasihlanu lemave lasetulu iNingizimu Afrika lahwebelana nalo kuleLivekati, kantsi lubalobalo lwetekuhwebelana lukhombisa kwenyuka ngemnyaka. Nga-2016 imphahla iNingizimu Afrika leyitfumele eveni laseZimbabwe ilinganiselwa cishe etigidzigidzini letinge-R29.3.

E. Imilayeto
1. Lusuku lwekutalwa – LwaMake Winnie Madikizela-Mandela

1.1. IKhabhinethi ihlanganyela kanye nelive lonkhe ekufiseleni Make Winnie Madikizela-Mandela, lowatiwa ngekuteketisa ngekutsi nguMake Wesive, injabulo ngelusuku lwakhe lwekutalwa njengaloku ngaLesibili, mhla tinge-26 Inyoni 2017 ahlanganisa iminyaka lenge-81.

1.2. Make Madikizela-Mandela ungulomunye wetishikashiki tenkhululeko taseNingizimu Afrika letatiwako. IKhabhinethi iyambonga ngekusebenta kwakhe eMzabalazweni wenkhululeko leyalwelwa kamatima futsi imfisela umnyaka lobusisekile yena kanye nalabo labatsandzako kanye nemndeni wakhe.

2. IBanyana Banyana

2.1. IKhabhinethi ihalalisela iBanyana Banyana ngekuphumelela kuMcudzelwano we-COSAFA wa-2017 Wabomake ngemuva kwekuncoba iZimbabwe ngemagoli lamabili kulinye (2-1) lapha kaBulawayo. IBanyana Banyana iwuphakamisela etulu ngekutigcabha umjeka waseNingizimu Afrika nekutsi kudlala kwayo ngalendlela kuyachubeka nekufaka umdlandla labanye labasha labanelikhono baseNingizimu Afrika kutsi bente kancono kakhulu.

3. Kutamatama kwemhlaba eMexico

3.1. IKhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli Zuma ekuvakaliseni kudzabuka kuMengameli Enrique Peña Nieto we-United Mexican States kanye nakubantfu baseMexico ngemuva kwenhlekele yesehlakalo sekutamatama kwemhlaba, itsunami kanye nesiphepho, lokuholele ekutseni kushone bantfu labange-225 kanye nemonakalo lomkhulu lodaleke kusakhiwonchanti.

F. Kubekwa  Etikhundleni

Konkhe kubekwa etikhundleni kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunywa lokufanele.

1. IKhabhinethi ikuvumile  kubekwa kweBhodi Yesikhashana yeMngeni Water Board:
a. Mk. Ziphozethu Mathenjwa (Sihlalo);
b. Mk. Nompumelelo Chamane;
c. Mnu. Visvin Reddy;
d. Mnu. David Dikoko;
e. Mk. Zodwa Manase;
f.  Adv. Tshidi Hatashe; kanye
g. NeMnu. Midiavhathu Tshivhase.

2. Emalunga latawusebenta ku-Takeover Regulation Panel:
a. Mnu. Sandile Bubele Siyaka (ithemu yesibili);
b. Mnu. Ntshengedzeni Anthony Michael Tshivhase ithemu yesibili);
c. Mnu. Christopher Ewing (ithemu yesibili);
d. Mnu. Ebrahim Aboobaker Moolla (ithemu yesibili);
e. Mk. Nonzukiso Zukie Siyotula; kanye
f. NaMk. Nocamagu Nomfundo Mbulawa.

3. Bacondzisi labangekho esigungwini se-Board of the Export Credit Insurance Corporation of South Africa SOC Limited:
a. Mnu. Dhevendren Dharmalingam (Sihlalo);
b. Mk. Vuyelwa Matsiliza (uphindze wakhetfwa); kanye
c. Na-Mk. Siobhain O’Mahony (uphindze wakhetfwa).

4. Mnu. Patrick Khulekani Dlamini uphindze wakhetfwa njengeSisebenti Lesikhulu seLibhange Lekutfutfukisa Emave langaseNingizimu ye-Afrika kanye nekuba nguMcondzisi Wesigungu kuleBhodi.

Imibuto icondziswa ku:
Mk. Phumla Williams
Libambela Lemcondzisijikelele (e-GCIS)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore