IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu mhlana ama-27 kuKhukhulamungu wee-2017

IKhabinethi beyihlangene ngeLesithathu, mhlana ama-27 kuKhukhulamungu wee-2017, e-Union Buildings, ePitori.

A. Iindaba Ezingundabamlonyeni

1. IBandla LeHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko (i-UNGA)

1.1. IKhabinethi ithokozela ikulumo kaMengameli u-Jacob Zuma ayethule emHlanganweni oJayelekileko wama-72 we-UNGA e-New York, e-USA, mhlana ali-12  kuKhukhulamungu wee-2017, ngaphasi kommongondaba othi: “Siqalelele Abantu: Sisebenzela Ukuthula Nepilo Enesithunzi Kibo Boke Abantu ePlanethini Enokunzinza.”

1.2. Imikhulumiswano ebeyibanjwe kilelibandla, hlangana nokhunye beyimalungana nemiNqopho yezeTuthuko eBambelelako (ama-SDG); ukutjhugutjhuguluka kwetlayimethi; ukuthula kunye nezokuphepha nokuvikeleka, namatjhuguluko eHlanganweni yeenTjhaba eziBumbeneko, khulukhulu amatjhuguluko womKhandlu wezokuPhepha weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko.

1.3. UMengameli uZuma ubuye watlikitla nesiVumelwano esAlela iinKhali zeNyukliya, okusitjengiso sokuthi iSewula Afrika solo isazibophelele emizameni yokwenza ukuthi iphasi lingabi sengozini yeenkhali zenyukliya, bekuqinisekiswe nokuthi ithekhinoloji yenyukliya isetjenziselwa iminqopho yokuthula kwaphela.

1.4. UMengameli uZuma bekasingethe umnyanya wesidlo santambama wokugidinga ikhulu leminyaka kwabelethwa uMengameli walokhuya we-African National Congress ongasekho, u-Oliver Reginald Tambo.

2. INyanga YamaGugu
2.1. IKhabinethi ithokoza woke amaSewula Afrika ngokugidinga iNyanga yamaGugu ngoKhukhulamungu, begodu itjho ibuyelela umlayezo kaMengameli ngeLanga LamaGugu, othi boke abantu beSewula Afrika abalangazelele ukubumbana ngokuhlukahluka kwabo – babumbane babe yinyanda yinye ngitjho bahlukile njalo ngezinto ezinengi.

2.2. Njengombana iSewula Afrika iqedelela namkha ivala iNyanga yamaGugu nje ngaphasi kommongondaba othi “UmNyaka Ka-Oliver Reginald Tambo: Sigidinga Itjhaphuluko Yethu Elilifa,” amaSewula Afrika akhuthazelwa ukwakhela phezu kwamagugu asekelwe mThethosisekelo, abe aqinise nemizamo yokwakha isitjhaba esingasenabuchaka, esiphila ngaphandle kwendlala, esinganabantu abatlhoge iindawo zokuhlala, nesingasenabantu abatjhiyana ngendima kezomnotho.

2.3. Emzamweni wokuphumelelisa ummoya wamagugu, iKhabinethi ithokozela isivumelwano esitlikitlwe hlangana kweSewula Afrika ne-Tanzania, sona esinqophe ukulonda umlando womzabalazo wekululeko.   

2.4. IHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ivumele ukuthonywa kweHlelo leeNdlela eziya eKululekweni e-Afrika. Lokhu-ke kukuthokozela ummoya wokuzwana nokusebenzisana hlangana kweenhlangano ezalwela ikululeko e-Afrika; ngalelihlelo-ke kuzakwakhiwa imimuziyemu, namabulungelo weencwadi kunye neenjamiso zokubulunga umlando.

3. ILanga LezeVakatjhobukelo EPhasini

3.1. ISewula Afrika, ngaphasi kwesandla sikaNgqongqotjhe wezeVakatjho uMma uThokozile Xasa, ihlanganyele nabanye emigidingweni yeLanga LezamaVakatjho LePhasi (mhlana ama-27 kuKhukhulamungu wee-2017) neyeNyanga YezeVakatjhobukelo, ngaphasi kommongondaba othi: “IVakatjhobukelo EliBambelelako – Ithulusi leTuthuko.”  Lokhu-ke kuvula ikundla yokusekela amatjhuguluko womthethokambiso, weendlela zokuragwa kwamabhizinisi, newokuziphatha kweemvakatjhibukeli malungana nekoro yezevakatjhobukelo ebambelela ngcono, engenza litho likhulu ekuphumeleliseni iminqopho ye-SDG.  NgeLanga LezeVakatjhobukelo LePhasi, amazwe ngokuhlukahluka kwawo namasiko ngokuhlukahluka kwawo athokozela amathuba wokwenziwa kwezinto ezithileko ngokuhlukahluka eendaweni, njengokukhuthazwa kwentengo ekhethekileko namkha yokuvulwa kwamathuba wokungena eendaweni ezithileko, namathuba wokungena simahla emaphageni neenqiwini zeenyamazana, kunye namathuba wokubonana nokukhulumisana nababelani.

3.2. ISewula Afrika iphumelele ukukhuthaza nokuphakamisa zevakatjhobukelo ngeendawo zayo ezikara amehlo ngokuhlukahluka kwazo, njengamaphaga, iinqiwu zeenyamazana, amabhitjhi akhamba phambili ngokuhlwengeka kunye neendawo zamagugu ezisezingeni lephasi loke ngeemfanelo zokuba ziindawo zamagugu. Amandla wezevakatjhobukelo wokuvula imisebenzi solo asese sikhali esikhulu sokulwa nokutlhogeka komsebenzi. Njengendawo ekara iimvakatjhibukeli, iSewula Afrika inamathuba wokukhulisa amakoro wayo wevakatjhobukelo womhlobo ohlukileko kinaloyo ojayelekileko, ukuvulela amandla aphakemeko wekoro yomnotho wevakatjhobukelo. Lapha-ke kubalwa ivakatjhobukelo leendawo zemakhaya, lezokwelapha, zokulima nelezinto zendabuko.
 
4. Isivumelwano Sentengo Yeenhlahla Ezehlisa Amandla Wengogwana Yentumbantonga

4.1. IKhabinethi ithokozela isivumelwano esitjha sentengo esimhlahlandlela esenziwe nguNgqongqotjhe wezamaPhilo uDorh. Aaron Motsoaledi nezinye iinhlangano zamazwe ngamazwe eziimbadlwana, ngomnqopho wokukhambisa msinyana umsebenzi wokwenza ukuthi kutholakale ipilisi linye lokuthoma elitjhiphileko lokwehlisa amandla wengogwana yentumbantonga (i-HIV).  

4.2. Kulinganiswa ukuthi ukwehliswa kwentengo yepiliseli kuzakubulunga imali engafika kumabhiliyoni ali-R11.7 eminyakeni esithandathu ezako. Lokhu-ke kuzakuvulela iSewula Afrika ithuba lokwandisa iingulani ezizakwelatjhelwa intumbantonga.   

4.3. Isivumelwano sentengwesi senza umtjhoga i-Dolutegravir, ophakanyiswa yiHlangano yezamaPhilo yePhasiloke (i-WHO), ukghone ukutholakala lula kiborhulumende namazwe ande ngabantu abanengeniso ephasi nabanengeniso elingeneko.
4.4. Ngenca yesivumelwano sentengwesi-ke, umNyango wezamaPhilo uhlelela ukwethula imihlobo emitjha yemitjhoga emithathu yomthamo obekiweko, i-Tenofovir, ne-Lamivudine kunye ne-Dolutegravir, ngoNtaka wee-2018.

4.5. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika awuvakatjhelako umseme, khulukhulu ilutjha, ukuthi ahlale alandela indlela yokuphila yepilo ehle, yona elandela ikambiso yokuzivikela emsemeni ngokuzila amabhayi, ngokuthembeka kumlingani nokusebenzisa amakhondomu kunye nokunande umuntu azihlolisela i-HIV.

5. Zamaphilo        
5.1. IKhabinethi ithokozela ukuvulwa kwephiko elitjha lesiBhedlela i-Cecilia Makhiwane eMdantsane, eseMonti. Leli ligadango elihle lokulinganisa indima yemizamo yokuphumelelisa isiKhwama seTjhorensi yezamaPhilo yeliZweloke (i-NHI), yona ezakwenza ukuthi umsebenzi wokuqalelela ngezamaphilo wenziwe ngezinga elingcono, khulukhulu ebantwini abanganalitho.        

5.2. Lesisibhedlela setjhejo labosolwazi abaphezulu sezinga lephasi sinqophe ukuphumelelisa inembombono yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) kunye nehlelo lezamaphilo le-SDG yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko elisebenza koke.

5.3. Isibhedlelesi, esinemibhede ema-526, sisekelwe ngehlelo elilungelelweko elizakuphakamisa izinga lokwelatjhwa kweengulani.  Isibhedlelesi sisebenzisa iindlela zethekhnoloji ukuphungula isikhathi iingulani ezisilindako ngaphambi kobana zithole isizo, yenze ubungcono emsebenzini wokupopolwa kweengulani, beyenze nokuthi iingulani zikghone ukuthola isizo msinyana.

5.4. Lomthangalasisekelo obize ibhiliyoni yamaranda uzakusekela ukuthuthukiswa komnotho emalokitjhini wekhethwapha. Njengoba sivuselela amaziko wezamaphilo womphakathi nje, ngahlanye sandisela nabantu beendawo amathuba wokwenza ipilwabo ibe ngcono ngokuvula imisebenzi nangokuthuthukisa amabhizinisi wendawo.

6. INyanga YezokuThuthukiswa KweHlalakuhle YomPhakathi      

6.1. IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi aragele phambili ngokuphakamisa labo abatlhoga itjhudu, ngaphambi kweNyanga YezokuThuthukiswa KweHlalakuhle YomPhakathi ngoSewula.  

6.2. INyanga YezokuThuthukiswa KweHlalakuhle YomPhakathi ibanjwa qobe mnyaka, ukukhumbula amaqha wepumelelo amanengi ilizwe leSewula Afrika eliwenzileko ngokusiza abachakileko nabatlhagako kunye nalabo abacaphazeka lula khulu eSewula Afrika.

6.3. UMengameli uZuma uzokusikimisa ngokusemthethweni ukukhunjulwa kweNyanga YezokuThuthukiswa KweHlalakuhle YomPhakathi ngeLesihlanu mhlana ama-29 kuKhukhulamungu wee-2017.

6.4. IKhabinethi ibafisela itjhudu boke abantu abalupheleko ngeLanga LabaNtu Abalupheleko, elizokukhunjulwa beligidingwe ngoSondarha mhlana li-1 kuSewula wee-2017.

6.5. AmaSewula Afrika ayakhuthazwa ukuthi asebenzise inyanga kaSewula ukutjheja nokuthokoza indima eyalinywa babantu esele baluphele ekuzuzeni ikululeko elizweni lekhethu. Kumsebenzi wazo zoke izakhamuzi, hayi karhulumende nje kwaphela, ukubabalela abantu abalupheleko nabantu abacaphazeka lula.

6.6. Ihlelo lokusekela umphakathi likaRhulumende weSewula Afrika lakhelwe phezu kwekolelo enamandla ethi ukusizwa komphakathi ngokuwunzinzisa kuhle ngeemfanelo zawo zezehlalakuhle kulilungelo eliyisika, begodu liqakatheke khulu ekuvuseleleni isithunzi sezakhamuzi. Isibonelelo sombuso siyikhokhisa ummoya imizi eziingidigidi ngomthwalo ofuna imali eyithweleko imizi le, kanti ukusebenzisana norhulumende kuphakamisa abacaphazekako ngendlela yokuthi indlela abaphila ngayo iba ngcono ngesithunzi.

7.  Amalungiselelo Weenhlahlubo  
7.1. IKhabinethi ifisela boke abafundi itjhudu, khulukhulu abafundi beGreyidi 12, njengoba balungiselela ukutlolwa kweenhlahlubo zokuphela komnyaka nje.

7.2. UmNyago wezeFundo EsiSekelo (i-DBE) sewukulungele ukutlolwa kweenhlahlubo zikamethrikhi ezithoma mhlana ali-16 kuSewula wee-2017, la kuyokutlola khona abafundi abangaphezulu kwee-798 000 abaserherhweni lokutlola leziinhlahlubo.

7.3. UmNyango wezeFundo Esisekelo ungezelele isekelo lawo kumethrikhi ngehlelo lokufunda ngemva kokuphuma kwesikolo, nangepelaveke kanye nalokhuya iinkolo nazivaliweko.

7.4. IKhabinethi ikhombela ababelethi nabatlhogomeli babantwana ukuthi basize abafundi ngeendlela abangakghona ngazo njengombana balungiselela ukuyokutlola iinhlahlubo zokuphela komnyaka nje.
 
8. IVeke Yama-Thusong Service Centre Yaqobe Mnyaka

8.1. Urhulumende uyiqede kuhle iVeke Ye-Thusong Service Centre ebanjwe ukusukela mhlana ali-18 ukuyokufika nakama-22 kuKhukhulamungu wee-2017, ngaphasi kommongondaba othi: “UmNyaka Ka-OR Tambo – Sithuthukisa Amabhizinisi AmaNcancani, AmaNcani Kanye   NaPhakathinaphakathi kuma-Thusong service Centres.”

8.2. Lokhu kube yingcenye yeNyanga YabaSebenzi bemBusweni, kwabe kwakhuthaza bekwaphakamisa neHlelo le-Thusong ngokutjengisa ngehlelo lokuvakatjhela abantu kunye nokuphumelela kwalo ekuqaleleleni iindingo zezakhamuzi. AmaZiko we-Thusong alethela abantu izenzelwa zikarhulumende nelwazi ngobuduze ndawonye.

8.3. Ihlelweli lifikelela ebantwini abalinganiselwa eengidini ezisithandathu qobe mnyaka ngeHlelo LokuVakatjhela AbaNtu, nangeVeke Ye-Thusong Service Centre nangezinye iinkundla zeZiko lezokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS ).

8.4. Ngehlelweli, urhulumende uragela phambili ngokulungisa ukutjhiyana kwabantu ngendima okwenzeka ngeenkhathi ezidlulileko ngokulethela eduze abantu ababedimeke amathuba ngokukhatjhelwa ngeqadi isizo lezokuthuthukiswa ngokomnotho nehlalakuhle, izenzelwa zezinga eliphezulu.

8.5. Ama-Thusong Service Centre abuye godu ahlomise umphakathi eendaweni ngeendawo ngamakghonofundwa nangebandulo elifaneleko kobanyana uzokwenza ipilwawo ibe ngcono, ngokusebenzisana okukhona norhulumende, neenhlangano ezisambuso kunye nanekoro  yangeqadi.

8.6. IKhabinethi ibuyelela ilizwi lokukhombela abantu ukuthi baragele phambili ngokusebenzisa ama-Thusong Service Centre kobanyana bazokuthola izenzelwa ezisisekelo, njengalezo eziphakelwa mNyango wezaNgekhaya, mNyango wezabaSebenzi, mNyango wezoBulungiswa, i-SASSA kanye nesiKhwama esiQalelela ngeMbhadela abeHlelwe ziiNgozi zeNdleleni ( i-RAF).

9. I-Myanmar
9.1. IKhabinethi itshwenyekile ngomtlhago wezakhamuzi ze-Rohingya ezibaleke emakhaya nemizini ezihlala kiyo e-Myanmar.

9.2. ISewula Afrika iyasisekela isitatimende sikaNobhala Zombelele weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko u-António Guterres, agandelele ngaso ukuthi kumsebenzi osibopho kurhulumende we-Myanmar ukobana avikele boke abantu abathintekileko kilendawo, wabe wakhombela nokuthi iinhlangano zesizo zivunyelwe ukuyokufika ebantwini abadinge isizo nokuvikelwa.      

9.3. IKhabinethi ikhuthaza zoke iinqhema ukuthi ziqede inturhu kobanyana abantu bangasazokutlhaga ukudlula lokhu esele bakutlhagile, kanti beyikhombela nokuthi ubujamo bezinto e-Rakhine State nabo bulungiswe ngomthetho.
 
10.  I-Angola

10.1. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli uZuma ekuthokoziseni iRiphabhligi ye-Angola ngeKhetho layo elibe yipumelelo. UMengameli uZuma ubekhona emNyanyeni wokweThulwa esiTjhabeni kwakaMengameli u-João Manuel Gonçalves Lourenço e-Luanda ngeLesibili mhlana ama-26 kuKhukhulamungu wee-2017.  
 
10.2. ISewula Afrika neRiphabhligi ye-Angola zikhambe indlela yinye ngomlando womzabalazo wokulwela ikululeko yokutjhaphuluka ebukhobongweni   bobukoloni nebombuso webandlululo. Ukusukela ngomnyaka we-1994 amazwe amabili lawa solo atjhotjholoza aya phambili ngokukhula nangokuqinisa ubudlelwano bawo ngobubili bawo.

10.3. I-Angola ingelinye lamazwe amakhulu khulu karhwebelana neSewula Afrika emazweni we-Afrika, kanti injalo nje solo isaya phambili ngokuqina ngetjhebiswano layo neSewula Afrika.
 
11. Ukudlelezelwa Kweemvakatjhibukeli ze-Netherlands

11.1. IKhabinethi iyasihlaba isehlakalo samhlapha sokudlelezelwa kweemvakatjhibukeli ezibuya e-Netherlands, ezilandelelwe ukusuka eDoyelweni leemPhaphamtjhini i-OR Tambo.    Woke amaSewula Afrika kufuze asisole khulu isenzo sobulelesi esifana nalesi, sona esiphikelele ngokulifaka engozini ithuba elihle lokuhluma kwekoro yezevakatjhobukelo yekhethu esolo ihluma njalo. IKhabinethi godu ikhombela amaPholisa ukuthi enze koke angakghona ukukwenza okuzakuphumelelisa ukubotjhwa kwabenzi bomlandu lo.  

11.2. IKhabinethi ikhombela umphakathi ukuthi uveze ilwazi ongaba nalo elingasiza bomthetho ukubopha izelelesi ezenze lokhu, beyikhombela nokuthi isandla somthetho sisebenze ngokupheleleko kilabo abazakutholakala banesandla emlandwini lo.

12. Ukumenyezelwa Kwencwadi YomThetho WesiNtu Wa-Bakoena Ba Mopeli

12.1. IKhabinethi ithokozela ukumenyezelwa kwencwadi yomthetho nesiko la-Bakoena lokudlulisela nokutjhiyelana amandla wokubusa nokuphatha, i-Bakoena Ba Mopeli Customary Law of Succession and Genealogy, njengegadango elililiqha elibonakalako lokulinganisa indima yepumelelo eendabeni zobukhosi eSewula Afrika.

12.2. UNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko (i-Cogta) u-Des Van Rooyen neKosi u-Letsie III, oyiKulu yomBuso we-Lesotho, bebahlangele lomnyanya wokwethula lencwadi ebewubanjwe ngoMvulo mhlana ama-25 kuKhukhulamungu wee-2017.

12.3. I-Cogta ithome ukuhlanganisa umlando wobuKhosi ba-Bakoena obumhlandelandle oli-13 ngomnyaka wee-2011. Incwadi le-ke izakusiza ngelwazi lomlando wa-Bakoena Ba Mopeli ngomthetho nesiko la-Bakoena lokudlulisela nokutjhiyelana amandla wokubusa nokuphatha, kobanyana kuzokulondeka umlando wekhethu.

B. IinQunto ZeKhabinethi
1.  IsiVumelwano SeHlangano YokuThuthukiswa kwaMazwe ase-Afrika EngeSewula (i-SADC)
1.1. IKhabinethi ivumele ukuqiniswa nokufakazelwa yiPalamende kwesiVumelwano sokuLawulwa kweBhoduluko ngomNqopho wokuQinisa iTuthuko esiphandeni se-SADC. Umnqopho wesiVumelwanesi kukhuthaza ukusetjenziswa nokulawulwa kwebhoduluko mamazwe akheleneko ngendlela ebambelelako, njengoba amazwe amalunga we-SADC arhuluphele lokhu nje.

1.2. ISewula Afrika, njengoSihlalo we-SADC ukusukela ngoRhoboyi wee-2017     ukuyokufika kuRhoboyi wee-2018, izibophelele ekuqiniseni amandla wokusebenzisana esiphandeni se-SADC kobanyana kuzokulondeka imithombo yamandla wemvelo yamazwe akheleneko bekukhuthazeke ukuhluma nokuthuthuka okubambelelako kiso lesisiphande se-SADC.  

1.3. Lokhu-ke kukhambisana ne-NDP, yona eyenza ibe liqalontanzi indaba yokuqiniswa kokulungelelwa kwesiphande se-SADC neyenza isiqiniseko sokuthi ibhoduluko lihlala lilungile, ngokunjalo nendlela yokweyamela ehlelweni lomnotho werhasi yamandla wokusilaphaza aphasi nayo yenzeke ngendlela elungileko.

 2. IKhonferensi YaboNgqongqotjhe NgokuSebenzisana NgeGadango LomNotho WeBhoduluko ElingakaSilaphazeki   

2.1. IKhabinethi ivumele ukusingathwa kweKhonferensi YaboNgqongqotjhe NgokuSebenzisana NgeGadango LomNotho WeBhoduluko ElingakaSilaphazeki ngoKhukhulamungu wee-2018.  Lekundla-ke isekela amazwe neemfunda kobanyana kuzokuphakama amandla wokubambelela emithethwenikambiso yezomnotho nemikghwa yokuphumelelisa i-Ajenda YomNyaka wee-2030 yeTuthuko EBambelelako.

2.2. Leli kulihlelo leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) elibuthelela ilwazi leenjamiso ezihlanu zayo; zona-ke ngilezi:  IHlelo lezeBhoduluko le-UN; iHlangano yezabaSebenzi yamaZwe ngamaZwe (i-ILO), iHlelo lezokuThuthukisa le-UN, iHlangano yezokuThuthukisa amaBubulo kanye nesiJamiso sezeBandulo nezeRhubhululo se-UN.

2.3. Ukusingatha iKhonferensi yaboNgqongqotjhe le kuzakuphumelelisa i-Ajenda, ekhethwapha nelizwekazini le-Afrika, yokuhluma okuqalelela umuntu woke nekwebhoduluko elizakuba nerhasi yamandla wokusilaphaza aphasi, ngokunjalo nomnotho ozakughona ukujamelana netlayimethi etjhugutjhugulukako.  

3.  IBhodi YezaManzi YeMngeni

3.1 IKhabinethi ibikelwe ngobujamo bezinto eBhodini yezaManzi eMngeni,   eyibhodi yamanzi yesibili ngobukhulu elizweni leSewula Afrika engenisa imali engaphezulu kwamabhiliyoni ama-R2.4 ngomnyaka begodu nesabelo sayo Semisebenzi Emikhulu seminyaka emihlanu singaphezulu kwamabhiliyoni alikhomba wamaranda. IKhabinethi ibuye yabikelwa nangemikhulumiswano leyo umNyango wezaManzi nezokuHlwengisa obe nayo nabasisi bawo.

3.2 Ukwenzelela ukuthi zizokunzinza iindaba zokuphatha nokulawula kweBhodi yezaManzi le, iKhabinethi ilikhambisa msinyana ihlelo lokuyibeka msinyana iBhodi epheleleko yezaManzi eMngeni. IKhabinethi iyaneliseka ngomsebenzi uNgqongqotjhe awenzako ekunzinziseni iBhodi yezaManzi yeMngeni.
 
C. ImiThethomlingwa
1. UmThethomlingwa Okhibelela UmThetho WokuHlolwa KweNarha
1.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa oKhibelela umThetho wokuHlolwa kweNarha, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo ukhibelela iingatjana zomThetho wokuHlolwa kweNarha womnyaka we-1997 (umThetho Nomboro 8 we-1997).

1.2. Iinkhibelelwezi zikhuphula indima yesibopho neyokuphatha, bezivula nethuba lokuqatjhwa kwamalunga athileko weBhodi yemiThetho yokuHlolwa kweNarha, kobanyana kuzokuphakama izinga lokuhlolwa kwenarha elizweni leSewula Afrika.

1.3. UmThethomlingwa lo godu unqophe nokulawula umsebenzi wokuhlolwa kwenarha elizweni leSewula Afrika ngokuhlomisa isiKhulu sabaHloli beNarha kobanyana sizokwazi ukubeka ilihlo elizweni loke ekulinganisweni kobujamo benarha, nekucozululweni kobujamo benarha nobunikazi bayo, nekokuhleleka kwendawo nemininingwana yelwazi layo.

2. UmThethomlingwa OKhibelela ImiThetho YezeSayensi NeThekhnoloji Wee-2017      

2.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa oKhibelela imiThetho yezeSayensi neThekhinoloji wee-2017 kobanyana umphakathi uphefumule ngawo.    UmThethomlingwa lo uphakamisa ukuthi isebenzisane ngokuvumelana nangokuzwana imibandela yomthetho elawula umsebenzi nokuphathwa kweenjamiso zombuso namkha zomphakathi ezingaphasi kwesandla nelihlo likaNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji.  Lokhu-ke kuzakuqinisekisa ukuthi kukhanjwa ngendlela efanako kiyo yoke imibandela neendingo ekufuze zigcwaliseke kunye nekambiso ekufuze ilandelwe ziinjamiso eendabeni eziphathelene nokuphathwa nokulawulwa.

D. Iminyanya Ezako
1. INyanga YezokuThutha

1.1. Njengombana uSewula ayiNyanga yezokuThutha nje ngaphasi kommongondaba othi: “Sisoke Sithuthusela iSewula Afrika Phambili,” iKhabinethi ikhombela boke abantu ukuthi basebenzisane ngomnqopho wokuqinisekisa ukuthi umthangalasisekelo wezokuthutha welizwe lekhethu uba lisizo emuntwini woke, ube usekele nabasebenzisi bendlela ukuthi baziphathe kuhle, babe basebenzise nemibandela yokuphepha endleleni njengengcenye yepilwabo yangamalanga. Ngokusebenzisana singakghona ukuphungula ukuphelela kwabantu eendleleni zelizwe lekhethu.       

1.2. NgeNyanga YezokuThutha le, urhulumende – adoswa phambili mNyango wezokuThutha neenjamiso zakhe - uzokukhanyisa ukuthi zokuthutha ziwuzuzisa njani umnotho wekhethu, ngokutjengisa imisebenzi yemithangalasisekelo yezokuthutha ngeenthuthi zemmoyeni, ngeenthuthi zemanzini, neenthuthi zomphakathi ezikhamba endleleni, neendlela kunye nesiporo. INyanga yezokuthutha le izokusikinyiswa ngokomthetho eSinaba Stadium e-Daveyton, Ekurhuleni, mhlana ama-29 kuKhukhulamungu wee-2017.

1.3. Amasiso ekorweni yezokuthutha akhwezelela ituthuko nokuvuleka kwemisebenzi njengengcenye yeHlelo lamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela kaRhulumende weSewula Afrika, njengoba lelihlelo linqophe ukuhlumisa umnotho libe livule nemisebenzi edingeke kangaka le.  Amasiso la azakuqinisekisa ukuthi kwakheka ithungelelwano leenthuthi zomphakathi elilungelelweko elizweni lokeli.

2.  ISewula Afrika Izokusingatha Kwehlandla Lesibili IKomitjhini YamaZwe AmaBili Hlangana Kwayo Ne-Zimbabwe (i-BNC).

UMengameli uZuma uzokuhlanganyela nomlinganakhe ngesikhundla uMengameli we-Zimbabwe, umHlonitjhwa u-Robert Mugabe, ozabe aseSewula Afrika mhlana ama-3 kuSewula wee-2017 emhlanganweni weHlandla  lesiBili weKomitjhini yamaZwe amaBili ayiSewula Afrika ne-Zimbabwe (i-BNC). Isivumelwano sokusungula i-BNC satlikitlwa ngoSihlabantangana wee-2015, yabe yajanyiswa ngoSewula wee-2016, e-Harare, e-Zimbabwe.

ISewula Afrika ne-Zimbabwe mamazwe amabili anetjhebiswano eliuhle kezepolitiki, zomnotho nezokuhlalisana kwabantu, obusekelwe litjhebiswano eliqinileko esele lineminyaka eminengi likhona hlangana kwamazwe amabili la. Amazwe amabili la-ke akagcini ngokuba netjhebiswano elinamandla ngomlando wokusebenzisana kwawo, kodwana anjalo nje abe amamazwe asebenzisana kuhle nakezomnotho.  I-Zimbabwe ingelinye lamazwe aphambili emazweni amahlanu arhwebelana neSewula Afrika elizwekazini le-Afrika liphelele; nje iimbalobalo zerhwebo zitjengisa ukuthi uyakhuphuka umthamo wokurhwebelana hlangana kwamazwe amabili la, qobe mnyaka. Ngomnyaka wee-2016 iSewula Afrika yenze imali elinganiselwa kumabhiliyoni ama-R29.3 ngepahla eyithengisele i-Zimbabwe.

E. Imilayezo
1. ILanga Lamabeletho LikaMma U-Winnie Madikizela-Mandela 

1.1. IKhabinethi ihlanganyela nelizwe loke leSewula Afrika ekufiseleni uMma u-Winnie Madikizela-Mandela, olongwa ngokuthi nguMma wesiTjhaba, ilanga elihle lamabeletho njengombana ngeLesibili, mhlana ama-26 kuKhukhulamungu wee-2017 ahlanganisa iminyaka ema-81 abelethwa.

1.2. UMma uMadikizela-Mandela ungomunye weenkutani ezithathelwa phezulu zabalwelikululeko balapha eSewula Afrika. IKhabinethi iyamthokoza ngomsebenzi awenzela ilizwe epini yokulwela ikululeko, nje-ke imfisela omunye umnyaka omuhle, yena nabaseduze naye, nomndenakhe.

2. I-Banyana Banyana
2.1. IKhabinethi ithokozisa i-Banyana Banyana ngokuthumba kwayo iphaliswano le-2017 COSAFA Women’s Championship ngemva kokubetha kwayo i-Zimbabwe ngamagoli amaBili keliLodwa (2-1) emdlalweni wokugcina odlalelwe KwaBulawayo, ese-Zimbabwe. I-Banyana Banyana iphakamisele iflarha yeSewula Afrika phezulu ngokuzitjhaya, kanti-ke ukudlala kwayo kuhle kangaka solo kukhuthaza namanye amaSewula Afrika asesematjha nanethalentha ukuthi abe namajadu wokuphumelela khulu kafise ukukwenza.

3. Ukusikinyeka Kwephasi E-Mexico
3.1. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli uZuma ekuliliseni uMengameli u- Peña Nieto we-United Mexican States kunye nabantu be-Mexico ngesehlakalo sokusikinyeka kwephasi, ne-Tsunami kunye namawuruwuru aqede isitjhaba sabantu kilelilizwe, kwabhubha abantu abangaphezulu kwama-225, umthangalasisekelo welizwe wasala pheze ufadalele.

F.Ukuqatjhwa

 Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1. IKhabinethi ivumele ukuqatjhwa kwamalunga azakusebenza eBhodini yesiKhatjhana YezaManzi yeMngeni:
a. UMm. uZiphozethu Mathenjwa (USihlalo);
b. UMm. uNompumelelo Chamane;
c. UNom. Visvin Reddy;
d. UNom.  David Dikoko;
e. UMm. uZodwa Manase;
f. U-Adv Tshidi Hatashe; kanye no
g. Nom. Midiavhathu Tshivhase.
 
2. Amalunga alandelako azokusebenza ku-Takeover Regulation Panel:
a. UNom.  Sandile Bubele Siyaka (kwethemu yesibili);
b. UNom. Ntshengedzeni Anthony Michael Tshivhase (kwethemu yesibili);
c.  UNom. Christopher Ewing (kwethemu yesibili);
d. UNom. Ebrahim Aboobaker Moolla (kwethemu yesibili);
e. UMm. uNonzukiso Zukie Siyotula; kanye no
f. Mm. uNocamagu Nomfundo Mbulawa.

3. Abanqophisi abangasiseenkhundleni zokuphatha ku-Board of the Export Credit Insurance Corporation of South Africa SOC Limited:
a. UNom. Dhevendren Dharmalingam (USihlalo);
b. UMm. uVuyelwa Matsiliza (obuyiselwe esikhundleni); kanye no
c. Mm. u-Siobhain O’Mahony (obuyiselwe esikhundleni).

4. UNom. Patrick Khulekani Dlamini ubuyiselwe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko we-Development Bank Bank of Southern Africa nesokuba mNqophisi oPhetheko weBhodi.

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma. uPhumla Williams
umJaphethe womNqophisi Zombelele (e-GCIS)
Inomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore