IsiTatimende Somhlangano WeKhabinethi Wangomhla ama-23 KuVelabahlinze 2014

1.  Ubujamo BeKhabinethi Ngeendaba Zanje

1.1 IKhabinethi iyakuthokozela ukuvulwa kwe-Operation Phakisa nguMengameli u-Jacob Zuma,   yona ewukhambisa msinyana umsebenzi owenzelwa izakhamuzi – izenzelwa – ngamahlelo apheleleko wokuphumelelisa umsebenzi, namagadango wokurarulula imiraro ngokwenza anqophe ukuhlumisa umnotho. UmNyango wezeBhoduluko uzakuba mnyango wokuthoma ukudosa phambili umsebenzi ohlanganyelwe nebubulo, amayuniyoni, umphakathi neemfundiswa kobanyana basebenzisane bazokuvula amathuba  wekghono lamandla womnotho wamalwandle wekhethu.

Ngomnyaka wee-2010, umnotho wezelwandle – ungenise imali elinganiselwa kumabhiliyoni ama-R54 eePahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP), kanti-ke izii-316 000 imisebenzi ebeyithwelwe ngilekoro. Ubufakazi butjengisa ukuthi amalwandle weSewula Afrika kuzakuthi nakufika umnyaka wee-2033 abe selenza amabhiliyoni ali-R177 ku-GDP. Amalwandle la anjalo nje godu anamandla wokuvula imisebenzi ehlangana kwama-800 000 nesigidi. Leziinkomba zokuhluma komnotho zitjengisa ukuthi ubuncani bakhona umnotho uhluma ngamaphesende amane nge-GDP nangokuvulwa kwemisebenzi. 

Ukubhura ngeenyamazana neentjalo zelwandle, izinto zokuthutha zelwandle, ukurhujululwa kwerhasi ne-oli elwandle kunye nokuvikelwa kwamalwandle, koke sekukhethwe njengeenkoro zomnotho welwandle ekufanele zitjhejwe, kubekwe amehlo phezu kwawo. Ekorweni ngayinye kilawa, sekusungulwe ilabhorathri ezakusiza ukurarulula imiraro emimbi kileziinkoro.

1.2  IKhabinethi ithanda ukuthokoza woke amaSewula Afrika nephasi zombelele ngokufaka isandla emsebenzini weLanga LikaMandela LeenTjhabatjhaba  nonyaka. AmaSewula Afrika kiwo woke amagumbi wayo asikimele phezulu afaka isandla emajimeni weLanga likaMandela ngokuzipha isikhathi enze ilitho elenza umehluko.

Ijima lokuhlwengisa likghabisa libe lilondoloze ibhoduluko lethu. Njengengcenye yalokhu, umNyango wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko uthumele iimphathimandla zeChwephetjhe ezibuya kibo boke aboMasipaladi, ezilinganiselwa e-150 kobanyana zifake isandla kilelijima lokuhlwengisa, zibuye zisekele nabomasipaladi umnyaka woke.    

Amajima anjenge “War on Leaks” azakuragela phambili, aqiniswe ngamandla, la ilutjha elingasebenziko namanye amalungu womphakathi angasebenziko azakukhuthazwa khona ukuhlanganyela norhulumende ukuvala la kuvuza khona amanzi. IKhabinethi ikhombela umphakathi ukuthi wenze ukuthi imilambo nemilanjana ihlala ihlanzekile, amanzi wakhona ahlale atsengile, ngoba lokhu kwenza ukuthi ibhoduluko lethu libe nepilo ehle, lihlonipheke, lilungele ukuphila abantu. Imilambo nemilanjana esilaphazekileko iyifaka engozini ipilo yabantu abakhe ngenzasi kwemilambo.

1.3   IKhabinethi iyasithokozela isivumelwana sokuvula  iBhanga yezeTuthuko eTja (i-NDB ) esenziwe emButhanweni wesiThandathu weenKhulu ze-BRICS e-Brazil nesokuvulwa kwegatja lebhanga le eJwanasbhege. I-NDB izokuqinisa ubudlelwana bokusebenzisana hlangana kwamazwe amalunga we-BRICS, ngahlanye ibe isekele nemizamo yezinye iinjamiso zeemali, ngaleyindlela-ke ibe ingezelela amandla wokuncama kwamazwe amalungu we-BRICS  ekuphumeleliseni iminqopho yokuhluma komnotho okunamandla, nokubambelelako nokunzinzileko.

I-ofisi yesiphande izakulima indima eqakatheke khulu ekusekeleni ngeemali umthangalasisekelo wamahlelo abambelelako emazweni we-Afrika. Indlela yokusebenza ye-NDB yakhelwe phezu kwehlelo lokulungiselela ukuphunyeleliswa kwamahlelo angaba ngewomthangalasisekelo enarhakazini ye-Afrika. Bekube gadesi, bekangakabukuthoma ukusebenza amahlelo la, ngenca yokudingeka kweemali zamalungiselelo womsebenzi wamahlelo la, ekuligadango lokulungiselela imibono yamahlelo, ukusekelwa ngeemali nokuphunyeleliswa kwawo.     

1.4       IKhabinethi izwakalise ubuhlungu bayo obukhulu ngokuthuwelela kwenturhu hlangana kwelizwe laKwa-Israyeli neendawo zePalestina.  IKhabinethi ibuyelela isibawo sikaMengameli u-Jacob Zuma kurhulumende wakwa-Israyeli sokuthi akhawule ukusahlela kwakhe iPalestina, nanyana kungaba kusahlela kwaphasi nanyana kungaba kusahlela kwemmoyeni, njengoba lelisahlelo solo liphikelele ngokuqeda isitjhaba nje, liphikelele nangokudisibeza abantu ngomtlhago onganabubono. Ukudlula lapho, ikhombela nokuthi siphele nesenzo esiphikeleleko se-Hamas sokusahlela ilizwe lakwa-Israyeli ngabombayimbayi. 

  IKhabinethi ayikhambisani nanomzamo ogwagwanisako kaRhulumende wakwa-Israyeli wokusebenzisa isahlelo lakhe phezu kweGaza ngomnqopho wokunyefisa uRhulumende weBumbano ePalestina. Ukungezwani hlangana kwe-Israyeli nePalestina angeze kuvuke kurarululwe ngepi. Imikhulumiswano yamambala nencamileko hlangana kweenqhema zoke kuphela kwendlela ekungararululwa ngayo lomraro. ISewula Afrika ijoyina noNobhala Zombelele weenTjhaba eziBumbeneko uNomzana Ban Ki-Moon esibaweni sakhe sokuthi woke amahlangothi awabeke phasi iinkhali khona nje, nesokuthi kubuyiswe isizo lokuhlenga abantu abasemtlhagweni eGaza. Umtlhago abantu bendawo leya abakiwo yinto eyihlalise kabuhlungu khulu iKhabinethi. URhulumende ubawa iimphathimandla zeGibhithe ukuthi zibavulele iminyango abantu beGaza abakhubeleko nalabo abaqaphazeleke ngezinye iindlela.

1.5   Egameni labantu beRiphabhliki yeSewula Afrika, iKhabinethi ilila imbiko emindenini nabangani babo boke abongazimbi bakaflayi we-Malaysia  ophahlazeke e-Ukraine mhlana ali-17 kuVelabahlinze 2014.

1.6       IKhabinethi ilila imbiko nemindeni nebanganini bomtloli owathumba uNongorwana i-Nobel, u-Nadine Gordimer, osandukubhubha mhlaphanje. ISewula Afrika izakuhlala ngeenkhathi zoke imkhumbula uMma u-Gordimer njengomtjhotjhozeli onesibindi owasebenzisa ibholipheni nelizwi elinganavalo ukulwisana nemikghwa engakalungi yombuso webandlululo.

UMma u-Gordimer ulilungu elasungula ihlangano yabatloli i-Congress of South African Writers (i-COSAW), kanti-ke njengelunga le-African National Congress, ngo-1989 wethula ubufakazi bokulilela ukuthi behliselwe isigwebo abadosiphambili abali-11 be-United Democratic Front kunye nabatjhotjhozeli be-Vaal Civic Association. Umtlolowakhe owawungasindaba yamambala, owenza litho likhulu emzabalazweni wokucitha umbuso webandlululo, waveza umphumela omumbi ibandlululo elasele lakhelelwe lanzinza elaba nawo phezu kwabantu beSewula Afrika abangubani nobani. 

1.7   IKhabinethi ilila imbiko ebabelethini bomsanyanya weminyaka emine ubudala, u-Taegrin Morris obulewe esigeni sokwemukwa kwababelethi bakhe umodoro e-Reiger Park, ncangeSewula yeJwanasbhege. Ukudlula lapho, iKhabinethi nayo ihlanganyela nabanengi ekusoleni leziziga zelunya ngamagama abukhali, khulu khulu nazenziwa phezu kwabantwana. Godu iKhabinethi ithanda nokuthokoza namapholisa kunye namalunga womphakathi abe nesizo elenze ukuthi agcine atholakele asaphephile uMongezi Phike, othunjwe mhlaphanje ngemva kobana iinlelesi zihluthule uyise umodorwakhe.1.8    IKhabinethi ikhumbuza iSewula Afrika ukuthi i-Chancery of Orders imema   iimphakamiso zamabizo weenhlangano ezingasi ngezombuso, iinhlangano ezijamele umphakathi neenhlangano zekolo nabantu ngamunye ababonakala balungele kuthokozwa ngaboNongorwana bokuThokoza abaSebenzeli besiTjhaba.

AboNongnorwana bokuThokoza abaSebenzeli besiTjhaba bayindlela engephezulu kinazo zoke ilizwe elithokoza ngabo izakhamuzi zalo ezifanele kuthokozwa. UMengameli, njengomSekeli omKhulu wabonoNgorwana bokuThokoza abaSebenzeli besiTjhaba, nguye okhupha nowethwesa izakhamuzi lababonongorwana.

Amalungu womphakathi akhonjelwa ukuthi athumele amabizo wabantu ngamunye abanomsebenzi omuhle khulu abawenzele umphakathi ngokusebenzisa iforomu elithokalala ku:www.thepresidency.gov.za

Iforomeli-ke kufanele liphekelelwe yincwadi esekela isiphakamiso sokuthi umuntu loyo ufanelwe ngunongorwana, ihleleke ngalendlela elandelako:
 
•    Indinyana yesingeniso ephethe nesirhunyezo esihlathulula ukuthi umuntu loyo uphumelele ukwenzani okumenza ukuthi afanelwe ngunongorwana;
•    Irhelo leengaba zepumelelo umuntu loyo aphumelele ukufika kizo emsebenzinakhe namkha emazweni ngamazwe; kunye
•   Nehlathululo yomsebenzi omuhle khulu ngokungakavami, nomsebenzi wokuzinikela namkha otjengisa isibindi owenziwe namkha owenziwa mumuntu ophakanyiswako loyo.

Ilanga lokuvala ukwamukelwa kwamabizo aphakanyiselwe unongorwana kumhlana ama-31 kuVelabahlinze 2014.

2  Iinqunto Eziqakathekileko Zekhabinethi

2.1 IKhabinethi ibikelwe ngokusetjenziswa kwesiGatjana 100 (1) (b) sokulamula  esiFundeni seLimpopo yabe yavumela  nokutjhugululwa kwendlela yokulamula esigatjaneni 100 (1) (b) saba siGatjana 100 (1) (a) ngemibandela ezwakalako enikelwe isiGungu esiPhethe isiFunda kobanyana igcwalise njengegadango lokuthoma lokuhlukanisa ukuhlehla ngokupheleleko ehlelweni lokulamulela isifundesi.

Ngokukhambisana nomThethosisekelo, umKhandlu weemFunda nawo sekubonisenwe nawo. Sewuzakubanjwa ngekuthomeni kweveke ezako omunye umhlangano wokubika ozakuhlathulula lokho okuphumeleleko nokuthi kuzokwenziwani ukuya phambili.

2.2    IKhabinethi idlulise umTlamo wamaQhinga wokuKhibelela  ka-2014-2019  (i-MTSF) ozakusebenza njengegadango lokuthoma leminyaka emihlanu                                                                                                              lokwakhela indlela eya kuNembombono yee-2030 yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP). I-MTSF iphethe imininingwana yeminyaka emihlanu yemitlamo ye-NDP, nalokho ekuqotheleko, neenkomba, nemisebenzi neenkhathi ekufanele kuphunyeleliswe ngazo amagadango angaphambili – kobanyana kuzokukghonakala ukuthi kube nehlelo lokubeka ilihlo ukuphunyeleliswa kwe-NDP, elakhelwe phezu kobufakazi.

I-MTSF yakhela phezu kwelimuko likarhulumende nelokufunda ngombuso wee-2009-2014, lokhuya ukuhlela okwakhelwe phezu kwemiphumela, ukutjheja kunye nokuhlunga nakuthoma ukusetjenziswa njengekambiso.

Ngesikhatheso-ke kwakhiwa iinkhathi zesivumelwano sokuqeda imisebenzi, zabekwa ilihlo, zahlolelwa amaqalontangi wombuso ali-12 ekubalwa hlangana nawo nefundo esisekelo yezinga elihle, ipilo ede yamaSewula Afrika, ukuphepha nokuvikeleka, ukuhluma okuqalelela umuntu woke nemisebenzi enesithunzi neyazisako, ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya kunye nokubuyekezwa kwenarha. Ngombuso wee-2009-2014, inani lemiphumela landiswe layokuba li-14, ngokungezelelwa kwemiphumela emitjha emibili – ukuvikelwa komphakathi nokubumbana komphakathi nokwakhiwa kwesizwe. Nasele iyoke, imiphumela eli-14 le yembatha zoke iindinyana ze-NDP.

Khona duze nje i-Ofisi kaNgqongqotjhe wezokuHlela, zokuTjheja nokuHlunga uzokubamba umhlangano weendaba nge-MTSF.

2.3   IKhabinethi ivumile ukuthi iSewula Afrika isingathe umHlangano wePhasiloke wokuBonisana ngokuSebenzisana ngokuHlakanipha ngenyanga kaSewula 2014 ngaphasi kommongo othi:  “Amandla Wesayensi, IThekhnoloji NeKghono Lokusungula iziNto (i-STI) Umnotho Womphakathi otjhugululwa Ngekambisolawulo Yokusebenzisana Ngokuhlakanipha”

Ikulumiswano le ivula ikundla yeenKhulu zomBuso, abadosiphambili bamabhizinisi, abososayensi, iimfundiswa kunye nabadosiphambili babafundi kobanyana babonisane ngemibono abanayo nangelimuko abanalo keze-STI. Ukudlula lapho, ikulumiswano le iqothele ukuqinisa itjhuguluko lomnotho womphakathi, ituthuko kunye nokuhluma e-Afrika.

Ukusingatha kweSewula Afrika umhlangano lo kuzakubuye kuhlathulule neminqopho ye-NDP ngokwenziwa ngcono kwesayensi nethekhinoloji kwenzelelwa itjhuguluko lomnotho womphakathi eSewula Afrika kunye nekukhuphuleni izinga lethu lamandla wokusungula esiphandeni, enarhakazini kunye nephasini zombelele.

3  Iminyanya Ezako

3.1   UMengameli u-Jacob Zuma uzokusikimisa iNyanga YaboMma e-Union Buildings mhlana ama-31 kuVelabahlinze 2014 ngaphasi kommongo othi:  “Umnyaka wama-60 woMtlolo wamaLungelo waboMma njengengcenye yama-20 wemiNyaka yeKululeko, Sithuthusela Iinrhuluphelo Zabomma Phambili!” Umnyanya wokusikimisa lelijima uzakuhlanganyelwa nanga yiPalamende yamaZwe we-Afrika – yona ezakuthokoza neHlangano yaboMma bamaZwe we-Afrika ngendima eyayilimako ekutjhaphululeni abomma beSewula Afrika.

Minengana iminyanya ehlelelwe inyanga kaRhoboyi ukuthokozela ipumelelo eyenziwe yiSewula Afrika ekutjhugululeni ipilo yabomma beSewula Afrika. Ekuwona mnyanya omkhulu ngewamhlana ali-9 kuRhoboyi ozokubanjelwa e-Durban. UmNyango wezobuKghwari namaSiko, njengomNyango odosa phambili iNyanga yaboMma, uzakubuye usikimise nehlelo lokuphakamisa izehlakalo ezihle khulu ngabomma, elibizwa ngokuthi yi-20 Best Moments for Women ngayo inyanga kaRhoboyi. Yoke iminyanya ephambili le iveza ipumelelo yabomma bekhethu abakhethekileko kunye nepumelelo eyenziwe ngibo boke abomma beSewula Afrika. Imininingwana yeminyanya le izokumenyezelwa khona duze nje.  
  
3.2     UMengameli u-Jacob Zuma uhlelele ukuthwala isiqhema esiya emHlanganweni wabaDosiphambili hlangana kweSewula Afrika ne-Amerikha, ngaphasi kommongo othi: “ Sizibekele Ngesizukulwana Esizako,” ukusukela mhlana ama-5 ukuya mhlana asi-6 kuRhoboyi 2014. Umhlangano weenkhulu lo ulindeleke bona uhlanganise abadosiphambili bamabhizinisi be-Amerikha nebe-Afrika kobanyana bazokubonisana ngamathuba wamasiso newamabhizinisi e-Afrika.                                                                              

Khonapho-ke kuzakuba khona nemihlangano yangeqadi yabaPhathi abaziiNhloko (ama-CEO ) be-Amerikha nebe-Afrika kunye nomHlangano waboNgqongqotjhe  abaqale amaThuba weTuthuko nokuHlunyiswa kwamaZwe we-Afrika(i-AGOA). Imihlangano le inqophe ukuqinisa ubudlelwana hlangana kwe-Amerikha ne-Afrika, khulu khulu ngezerhwebo namasiso.

Imiphumela eqalwe lapha ngile: ukukhuthazwa kokusebenzisana enarhakazini; ukusekelwa kwamahlelo ahlukahlukeneko wezokuthuthukiswa komnotho weBumbano le-Afrika, ukuthula nokuvikeleka, sekubalwa nokululwa kwe-AGOA;   ukutjhugutjhuguluka kobujamo bezulu neendaba zokuvikeleka kwebhoduluko; kunye nesizo lokulekelela ukuphunyeleliswa kweminqopho yeNembombono yee-2063 yamazwe we-Afrika.

3.3     UmNyango wezeSayensi neThekhnoloji uzokusikimisa iVeke yeSayensi ( i-NSW) mhlana ama-2 kuRhoboyi 2014 ngaphasi kommongo othi: ISayensi Yanamhlanje, Iphasi Lakusasa.”
I-NSW 2014 izokuragela phambili bekube kumhlana ali-9 kuRhoboyi 2014 elizweni loke. Ngeveke leyo kuzakuba neminyanya yesayensi embadlwana kilo loke ilizweli, Hlangana nayo kubalwa nemiqaliso, amatjhewu wesayensi, iimfundobandulo kunye neemfundo zokufundisa ngokuthileko. Imininingwana yeminyanya le izakumenyezelwa khona duze nje. IKhabinethi ikhombela ababelethi, abotitjhere, abafundi, kunye namaSewula Afrika ngokuphelela kwawo ukuthi abe yingcenye ye-NSW yomnyaka wee-2014.

4    Ukuqatjhwa

4.1 IKhabinethi iyalimuka bona singezelelwe isikhathi sokusebenza samalunga alandelako la weBhodi yeLotho  yeliZweloke, njengombana kusaqedelelwa umsebenzi wokufunyana ihlangano yesithathu ezakuthatha ilayisense yeBhodi yeLotho yeliZweloke:
a) UPhrof. Ntshengedzeni Alfred Nevhuṱanḓa (USihlalo),
b) UMm. Mathukana Mokoka,
c) UPhrof. Govin Reddy,
d) UMm. Zodwa Paulina Ntuli (Ojamele umNyango wezeRhwebo namaBubulo ), kunye no
e) Mm. Ndileka Eumera Portia Loyilane.

4.2    IKhabinethi ivumele nokubekwa kwabaNqophisi abangakaPhathi abalandelako beBhodi yezokuPhepha eLwandle eSewula Afrika ( i-SAMSA).                                
a) U-Vice Admiral Johannes Mudimu (USihlalo),
b) UDorh. Michael Harry Hendricks,
c) U-Adv. Motsehoa Brenda Madumise (ISekela likaSihlalo),
d) UNom. Frederick Andrew Jacobs,
e) UMm. Nomsa Margaret Cele, kunye no
f) Nom. Brett Naidoo.

4.3  IKhabinethi ivumele ukubekwa kwabaNqophisi abangakaPhathi napa abalandelako eBhodini ye-Ejensi yabaKhweli beenTimela  yeSewula Afrika (i-Prasa):

a) UMm. Zodwa Penelope Manase,
b) UDorh. Popo Molefe (USihlalo),
c) UMm. Carol (Roskruge) Cele,
d) UNom. William Solomon Steenkamp,
e) UMm. Nonduduzo Samukeliswe Kheswa,
f) UMm. Mashila Jemina Matlala,
g) UNom. Sfiso Buthelezi (Ubuyiselwe esikhundleni sakhe),
h) UNom. Xolile George (Ubuyiselwe esikhundleni sakhe ngokuphakanyiswa  yi-Salga),
i) UNom. Landon McMillan (Ojamele iZiko leeMali zeNarha), kunye no
j) Nom. Clement Manyungwana (Ojamele umNyango wezokuThutha).

4.4  IKhabinethi ivumelene ngokuqatjhwa kwamalunga amatjha woMkhandlu weBhoduluko elaKhiweko   -.
Umjameli womNyango wezemiSebenzi kaRhulumende      
a) UNom. Sam Themba (Clive) Mtshisa,
Abajameli bemiNyango yezomThangalasisekelo
b) UNom. Zukile C Mvalo,
c) UMm. Martina Mapula Tshangela,
d) UMm. Itumeleng Sizwe Kgomo,
Abajameli bemiKhandlu yezeBhoduluko
e) UMm. Christina Alida Breed,
f) UMm. Ancunel Anna-Lucia Steyn,
g) UPhrof. Kathleen Anne Michell,
h) UNom. Thembinkosi Matunda,
i) UMm. Ezodidi Gugu Makongwana,
j) UNom. Jerry Leigh Margolius,
k) UMm. Anna-Marie Sassenberg,
l) UDorh. Zwanani Titus Mathe,
m) UNom. Nicolaas Daniel Lombard,
n) UNom. Sithiwe Thubane,
o) UNom. Douglas Michell,
p) UNom. Isaac Mzumara Nkosi (USihlalo),
Abajameli bomphakathi
q) UMm. Niniza Fortunate Sithole (ISekela likaSihlalo),
r) U-Adv. (Dorh.) Nalini Maharaj,
s) U-Adv Derick Jeffrey Block, no
t) UNom. Reginald Gaolatlhe Sefotlho.
4.5  IKhabinethi ivumelene ngokuqatjhwa kwamalungu alandelako naka weBhodi yezokuThuthukiswa keKoro yezoKwakha:

a) UMm. Lindelwa Teresa Myataza (USihlalo),
b) UNom. Christopher Siphiwe Jiyane (ISekela likaSihlalo),
c) UMm. Nazreen Sekao Pandor,
d) UNom. Gonasagran Maduray,
e) UMm. Nomsa Jacobs-Skweyiya,
f) UNom. Sipho Abednego Mosai,
g) UNom. Lefadi Lucas Makibinyane,
h) UMm. Natalie Carol Skeepers,
i) UNom. Selaelo Michael Makhura,
j) UMm. Vuyiswa Victoria Sidzumo,
k) UMm. Mandisa Fatyela-Lindie,
l) UNom. Hareesh Lakha Patel, no
m) Nom. Nico Maas.

4.6  IKhabinethi ivumele ukuqatjhwa kwabaNqophisi abangakaPhathi abalandelako napa beBhodi yeBhanga yezeTuthuko e-Afrika eseSewula (i-DBSA).

a) UMm. Busisiwe Abigail Mabuza (ubuyiselwe esikhundleni sakhe),
b) UDorh. Lungile Ntombifuthi Nokuthula Bhengu-Baloyi (ubuyiselwe esikhundleni sakhe ),
c) UMm. Mary Vilakazi (ubuyiselwe esikhundleni sakhe ),
d) UMm. Dawn Marole (ubuyiselwe esikhundleni sakhe),
e) UMm. Gugu Mtetwa,
f) UNom. Mabotha Arthur Moloto,
g) UMm. Anuradha Sing,
h) UPhrof. Mark Swilling.

Sikhutjhwe mNyango wezokuThintana
Imibuzo inganqotjhiswa ku: Phumla Williams (UMjaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore