IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu Womhla We-13 KuKhukhulamungu Wee-2023

A.    Ezingundabamlonyeni
1.      Umhlangano Wabarholi Bamazwe we-G20


1.1.    IKhabinethi ithokozise uNdunakulu u-Modi ne-Indiya ngokusingatha kwakhe ngepumelelo umhlangano wabaRholi bamaZwe we-G20 kanye nokwamukela kwakhe iHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU) ukuthi ibe lilunga elipheleleko le-G20.
1.2.    ISewula Afrika, ngaphasi koburholi bukaMhlonitjhwa u-Cyril Ramaphosa ikhuthazele ukwamukelwa kwe-AU ibe lilunga elipheleleko le-G20, njengoba yakwenza nje lokhu namhlazana kubanjwe umhlangano wabaRholi be-G20 e-Bali, e-Indonesia, ngomnyaka wee-2022.
1.3.    Ukuba lilunga elipheleleko le-AU kuzakuqinisa ilizwi lengcenye yephasi encangeSewula, kubuye kuqinise nele-Afrika ngokwayo iyodwa eendabeni zokulawulwa kwamandla womnotho ephasini. 
1.4.    ISewula Afrika ibuye yasebenzisa umhlangano wabarholi lo ukukhuthaza ukuthuthukiswa nokukhuliswa kweSebenziswano ngeTuthuko eBambelelako yokuphumelelisa iimbopho zamatjhuguluko wetlayimethi. 
1.5.     Abarholi Bamazwe we-G20 Bazibophelele: 
(a)     Ngokukhambisa msinyana nangamandla ituthuko ebambelelako, elinganiseneko neqalelela umuntu woke.       
(b)      Ngokukhambisa msinyana nangepumelelo ukuphunyeleliswa kwemiNqopho yeTuthuko eBambelelako Yee-2030.          
(c)       Ngokulandelela ihlelo iindlela zetuthuko ezibambelelako zokuphungula irhasi esilaphaza ummoya nebhoduluko ngokudosa phambili ekambisweni elungelelweko neqalelela umuntu woke nakho koke.             
(d)      Ngokwenza ngcono ukutholakala kwezinye iindlela zokwelapha, nokwandisa nokwenza iinhlahla zokwelapha ekusizwa ngazo amazwe asathuthukako kobanyana azokwazi ukuzilungiselela ngcono ngobujamo bezepilo oburhabekileko bangomuso.           
(e)      Ngokuphakamisa inani lesizo lemali yayo yoke imithombo ngokukhambisa msinyana indima yama-SDG.               
(f)      Ngokukhambisa msinyana imizamo nokuphakamisa imithombo yamandla yokuphumelelisa isiVumelwano se-Paris, ekubalwa hlangana nayo neminqopho yamazinga wokutjhisa.              
(g)      Ngokulandelela ukuhlelwa ngobutjha, ukwenziwa kobungcono nokukhuliswa kwamandla wepumelelo kwamaBhanga wezeTuthuko amaHlangothinengi (ama-MDB) kobanyana azokuqalana neentjhijilo zephasi ukukhulisa amandla wetuthuko.                  
(h)      Ngokuvala ukutjhiyana ngendima ngobulili bekukhuthazwe ukungena ngokupheleleko nangendlela ezwakalako kwabantu abasikazi eendabeni zomnotho nezokuthathwa kweenqunto.                      
(i)     Ngokulungelela ngcono amahlangothi wamazwe asathuthukako, ekubalwa hlangana nawo namaZwe aseseMuva Khulu (ama-LDC), namaZwe asaThuthukako aBhodwe yiHlabathi yoDwa (ama-LLDC), namaZwe asaThuthukako aziinHlengelana (ama-SIDS), ukuthi ngomuso azokungena ehlelweni le-G20 abe aqinise ilizwi lamazwe asathuthukako ekuthathweni kweenqunto ephasini zombelele.                  
1.6    Kuthe kubanjwe umhlangano wabaRholi be-G20, iSewula Afrika yahlanganyela nabanye emhlanganweni wabaRholi be-EU nabe-Afrika lapho bekubonisanwa khona ngokutholakala nokuvikeleka kokudla, ukusabalaliswa kokudla okuziinthorwana, iimvundisi kanye nokuhlelwa ngobutjha kweenjamiso zeemali ephasini loke.                  

2.     Umhlangano Wabarholi Be-Afrika Ngezetlayimethi  
2.1.    IKhabinethi ithokozise uMengameli Ruto we-Kenya ngokusingatha kwakhe ngepumelelo umhlangano wokuthoma wokutjhuguluka kwetlayimethi e-Afrika. UmHlangano lo utjengise imithombo eqakathekileko yokuvuseleleka kwemithombo yegezi namathuba avulekileko wokuhluma nokuthuthuka okubambelelako elizwekazini le-Afrika.                 
2.2.     IsiVumelwano somHlangano wabaRholi sibawe imithombo emitjha ebabembelelako nengeze ibange isikwelede, ezakusekela i-Hlelo le-Just Energy Transitions ibe yakhe namandla wokujamelana netlayimethi ngendlela ezakuvula imisebenzi ibe ilwe nanobuchaka.        
2.3.     Kuthe kubanjwe umhlangano wabaRholi lo, iSewula Afrika yathola ithuba lokuhlanganyela nabanye eKundleni yabaKhambisani beHayidrojini eTshegileko (i-AGHA), yabe yaba nguSihlalo waleKundla.                 

3.      Zegezi    
3.1    IKhabinethi ibikelwe ngehlelo lokulungisa lanje elisetjenzwa ngu-Eskom ukuqinisekisa ukuthi liyabambelela iziko lika-Eskom. Emalanganeni adlulileko la ihlelo lokulungisa ebelihlelelwe lenze ukuthi kukhutjhulwe umthamo wokuqinteliswa kwegezi.                     
3.2     Ukuphakamela esigabeni 6 sokuqinteliswa kwegezi evekeni esandukudlula le kube kubuyela emva khulu nakulinganiswa neemvekana ezidlulileko, zona ezaziseengabeni eziphasi khulu zokuqinteliswa.                
3.3    IKhabinethi iqinisekisiwe ukuthi lokhu kukhutjhulwa kwesigaba sokuqinteliswa okukhona njenganje kuyinto yesikhatjhana kwaphela, njengoba u-Eskom alungiselela iingaba ezizakubambelela ngcono nokwehla komthamo wokuqintelisa igezi emalanganeni azako lawa.                   
3.4    UNgqongqotjhe wezeGezi e-Ofisini kaMengameli uDorh. Kgosientsho Ramokgopa uzakusolo anande abikela isitjhaba ngendima eyenziwako yokulungisa leziintjhijilo zegezi ezikhona njenganje namagadango athathwako anqophe ukwenza ukuthi kugcine kuphelile ukuqinteliswa kwegezi.                 

4.    Umnotho, Amasiso NeRhwebo    
4.1.       IPahla EPheleleko YaNgekhaya 
4.1.1.     IKhabinethi iyathokoza ngamandla womnotho weSewula Afrika njengoba avezwe mininingwana yekota yesibili yePahla ePheleleko yaNgekhaya (i-GDP) emenyezelwe liZiko leemBalobalo zeSewula Afrika (i-StatsSA).  Lokhu-ke kwenzeke ngitjho nanyana ubujamo bomnotho busebenzimeni kangaka ephasini loke nje, nanyana nokuqinteliswa kwegezi solo kuphikelele kangaka nje. I-StatsSA ibike ukukhuphuka nge-0,6% kwe-GDP ngekota yesibili yomnyaka wee-2023. Ibubulo labakhiqizi likhuphuke nge-2,2% ngekota yesibili, kwangezeleleka amandla wokuhluma kwe-GDP nge-0,3 yephesentheji. Ukuya phambili kobungcono emininingwaneni yokukhiqiza kutjengisa ubungcono emandleni wokukhiqiza, wona-ke bese enza ukuthi kwande abantu abaqatjhwa ebubulweni lokukhiqiza.                    
4.1.2 Iimbaseli, imikhiqizo yamakhemikhali, ipahla yeplastiki ngikho okube nesandla esingesikhulu kinazo zoke ezenze umnotho waphakama ngekota yesibili. Isimbi, ipahla eyenziwe ngesimbi, ipahla esasimbi kodwana enganasimbi kanye nekoro yemitjhini nakho kwenze litho likhulu ekuhlumeni kwalelibubulo. Ikoro yeemali, iindawo nemakhiwo kanye namabhizinisi kukhule nge-0,7% ngekota yesibili, kwangezeleleka iphesentheji eyi-0,2 ekuhlumeni kwe-GDP.  Zokulima, zamahlathi zokuthiya ngemanzini zikhule nge-4,2% ngekota yesibili, kwangezeleleka amandla womnotho nge-0,1 yephesentheji ekuhlumeni kwe-GDP. Ibubulo lezenzelwa zabantu likhuphuke nge-0,7% ngekota yesibili, kwangezeleleka ukuhluma kwe-GDP nge-0,1 yephesentheji.       

4.2    Ukuphunyeleliswa Kwehlelo Elipheleleko Lekoro Yokufuywa Kweenkukhu      
IKhabinethi iyithokozele imisebenzi ema-750 evuleke endaweni yokukhulisela iinkukhu i-Rainbow Chickens e-Hammarsdale, esitjengiso sepumelelo yeHlelo eliPheleleko lokuFuywa kweenKukhu. Ngomnyaka wee-2017 i-Rainbow Chickens yadiliza abasebenzi abangaphezulu kwe-1000, yavala ifemu.  Ngemva kokwamukela lelihlelo lokusebenza, urhulumende uphumelelise amagadango ahlukahlukileko wokwelusa nokuphephisa ibubulo lokufuya iinkukhu kilendawo, ekubalwa hlangana nawo nokubhadaliswa komthelo olwa nokwenza ilizwe lekhethu izala lapho kulindelwa khona iinkukhu ezithengwe emazweni wangaphandle amahlanu. Lokhu, kanye namasiso aphakanyisiweko namagadango wokuhlela ngobutjha ibubulo leenkukhu nawokuletha amanye amafemu wabantu abanzima emakethe le, kube yipumelelo yamambala. I-Raibow Chickens ithe ukuvulwa yaqatjha abasebenzi bemali ema-R220 yeengidi ebubulweni leenkukhu. Kanti godu kubikwe ukuthi imisebenzi evuleke ebubulweni leenkukhu ibe ma-2780 weenkulungwana; kanti ingaphezulu kwamabhiliyoni amabili wamarandi imali efakwe ngobutjha kilelibubulo.                            
4.3 Abakhandi Beensetjenziswa Zeenkoloyi Bathembisa Amasiso Wamabhiliyoni Amahlanu Wamarandi     
IKhabinethi ithokozele iinthembiso zamasiso ezilinganiselwa emabhiliyonini amahlanu wamaranda ezithenjiswe bakhandi/abenzi beensetjenziswa zeenkoloyi eTjhewini i-NAACAM mhlapha. Leziinthembiso zamasiso, ezenziwe ziinkhampani ezisebenzela eSewula Afrika, zisitjengiso sethemba ibubulo leenkoloyi elinalo emakethe yeSewula Afrika namathuba wokuthi iinsetjenziswa zeenkoloyi zikhandwe lapha ekhethu, ngaleyondlela abahlanganisa iinsetjenziswa zeenkoloyi bakwazi ukuzakhela iziko leensetjenziswa ezikghona ukujamelana ngcono nobujamo bezinto obuhlukahlukileko. Kuthe msinyana ngemva kwesimemezelwesi, uNgqongqotjhe wezeRhwebo, zamaBubulo nezePhaliswano wavula ngokusemthethweni i-Benteler Plant Extension ePumalanga Kapa, ekhiqizela abahlanganisi beenkoloyi bekhethwapha iinsetjenziswa zeenkoloyi. Ukukhula komsebenzi wokukhiqiza kulinganiswa ukuthi kuzakujamiselela ipahla yebhiliyoni yamaranda ethengwa ngaphandle, kanti-ke abasebenzi bande bayokuba ma-743.        
   
5.     Amasiso We-Stellantis ESewula Afrika  
5.1.     IKhabinethi ikuthokozele ukufakazela kwe-Stellantis umnqophayo wokwakha iziko lokukhiqiza elizakuthonywa phasi e-Coega, eSewula Afrika. Leliziko lokukhiqiza elitjha kuhlelelwe ukuthi liqedwe ukwakhiwa nakuphela umnyaka wee-2025. Kuhlelelwe ukuthi isigaba sokuthoma sokuvulwa kwalo kube sekusukeni komnyaka wee-2026, ngokwethulwa kweveni i-1 T. Ngemva kwalokho-ke kulindeleke ukuthi umthamo wokukhandwa kweenkoloyi wande bewuyokufika ema-50 000 weenkoloyi ngomnyaka, ezinye zazo ezizakuthengiselwa amazwe wangaphandle, ngokukhambisana ngehlelo elipheleleko lokukhiqizwa kweenkoloyi, elaziwa ngokuthi yi-Automotive Production Development Program (i-APDP).                 
5.2.    Abantu abazakuqatjhwa bunqopha ukusekela igadango lokuthoma lomthamo wokukhiqiza kulindeleke ukuthi kube yi-1000 yemisebenzi. I-Stellantis izokusebenzisa ama-awa ama-500 000 wokufundisela abantu umsebenzi kobanyana kuzokufundiseka kusekelwe iinqhema zomsebenzi zalapha ekhethu bezifike ezingeni lamazwe ngamazwe. Siqothele ukufundisa abantu belizwe leSewula Afrika abangaphezulu kwama-30% umsebenzi lo.                

6.     IZiko Lamakghonofundwa Amahle Elingelikhulu Kinawo Woke 
6.1.     I-Chemical Industries Education and Training Authority ivule iziko lamakghonofundwa i-SMART Skills Centre eBabanango KwaZulu-Natal, elizakufundisa amahlelo asekelwe ngethekhnoloji kilesisifunda. Lephrojekthi iyingcenye yamahlelo karhulumende wokuthuthukisa ukwakhiwa kwamakghonofundwa wethekhnoloji yamakhomphyutha kanti-ke izakudluliselwa kizo zoke iimfunda.             
6.2.     Ukudlula lapho, iKhabinethi ikuthokozele ukwethulwa kweHlelo leFundo nokuThwasisa ngeMva kweFundo yamaBanga aPhakemeko elinqophe ukuthomanisa ukwakhiwa kwamakghonofundwa nalokho okufuneka emsebenzini, ngaleyondlela kuzokulungiseka ukungathomani kwamakghonofundwa nomsebenzi eSewula Afrika. 
             
7.         Umthangalasisekelo   
7.1.    Amanzi Nokuhlwengisa Nokuhlanzekisa:  Ukulanyulwa NgesiGaba 63 KuMasipaladi WeNdawo YeMfuleni  
7.1.1.     IKhabinethi ibikelwe ngendima yokulanyulwa ngesiGaba 63 kuMasipaladi weNdawo yeMfuleni.              
  7.1.2 IKhabinethi ibikelwe ngabonobangela bemiraro yamanzi alahlwako/asilapheleko eMfuleni kunye nangamagadango athathwako wokulungisa imiraro kwesikhatjhana esifitjhani, nokwesikhathi esilingeneko, kanye nokwesikhathi eside.              
7.1.3     IKhabinethi ibikelwe ngendima eyenziwe yi-Rand Water ukurarulula umraro wokutleleza kwesoriji hlangana nabantu ngokulungisa amaphayiphu avuzako nangokuvula lapho kubhloge khona emaphayiphini wesoriji.          
7.1.4    Ukudlula lapho, iKhabinethi ibuye yabikelwa ngendima yokuvuselelewa kweentetjhi zesoriji nangokujanyiselelwa kwamaphayiphu amakhulu onakeleko namkha anande adabuka. Lapha-ke sibala ukulungiswa lapho kuphuke khona kunye nokulungiswa kwegezi emaplantini wokutsenga amanzi alahlwako/asilapheleko kwamasipaladi.           
7.1.5     Ngemva kwesikhathi kuzakufuneka kuphakanyiswe nezinga lomsebenzi wokutsenga amanzi asilapheleko eentetjhini ezikulu ezintathu, isitetjhi se-Leeuwkuil, nese-Sebokeng kanye nese-Rietspruit Wastewater Treatment Works.  
7.1.6 Ngokusebenzisana nomNyango wezaManzi nezokuHlwengisa kanye ne-Rand Water, i-GCIS izokuhlanganisa umsebenzi wokuyokuhlola eMfuleni.              

7.2    Ipambanandlela Ye-N4/Montrose/Schoemanskloof  
7.2.3     IKhabinethi ithokozele ukuvulwa kwePambanandlela ye-N4/Montrose/Schoemanskloof eMpumalanga, eyingcenye yehlelo leMaputo Corridor Development. Lokhu kulungiswa kuzokuphungula isikhathi sokukhambisa ipahla ngeenthuthi ezikhamba endleleni bekuqinisekise nokuthi boke abasebenzisi bendlela baphepha ngcono.             
7.2.4      Iphrojekthi le ivule imisebenzi engaphezulu kwama-350 yavulela namagontraga weenkhampani ezimbadlwana amathuba ngokukhambisana nesibopho sethu sokuphakamisa abantu bekhethu bathole amakghonofundwa angcono.      

7.3    Isiporo Sesitimela Sabakhambi/Sabakhweli SaKwaMashu-Durban 
7.4     IKhabinethi ithokozele ukuvulwa ngobutjha kwesiporo sesitimela sabakhambi/sabakhweli saKwaMashu-Durban, esibuye safika nesitimela esitjha esiphephe ngcono i-blue-train. Ali-13 amabhizinisi ahlanganyeleko azakuhlwengisa abe athathe umsebenzi weentimela neentetjhi zakhona. Baya ngokwanda khulu abantu abakhamba ngeentimela njengoba iintimela solo ziqina ngokuba yindlela yokukhamba etjhiphileko nje.               

8    IPi Yokulwa Nobulelesi Nobukhohlakali   
8.1    I-Operation Bring Back  
8.1.3      IKhabinethi ikuthokozele ukuphakanyiswa kwehlelo i-Operation Bring Back lokuthola nokubuyisa imakhiwo yombuso ethethwe ngokungamthetho. Njengengcenye yehlelweli, urhulumende omkhulu usekela abomasipaladi ukuqinisekisa ukusetjenziswa kwemithetholawulo kobanyana kuzokuqedwa ukuthathwa kwemakhiwo ngokungamthetho, nokusetjenziswa kwayo ngendlela efaneleko kanye nokuphakamisa ikghono lokuba nependulo ezwakalako yokusetjenziswa kwemakhiwo karhulumende.                   
8.2    Ipi Elungelelweko Yokulwa Nobulelesi  
8.2.1      IKhabinethi iyithokozele ipumelelo yamhlapha yabathobelisimthetho belizwe epini yokulwa nobulelesi.        
8.2.2     Ngekota yokuthoma yee-2023, ama-Hawks abophe abasolwa abama-611, abamba nepahla emhlobohlobo ekubalwa hlangana nayo namatje aligugu nedayimani, imihlobo yeenyamazana neemila ezilengela eliweni lokutjhabalala, iinkoloyi, imali, iingidi, iinhlavu zeengidi, isingapahla (emgunyathi), iindumuzi kanye neensetjenziswa zama-elekhthronikhi, koke okuhlanganisa imali eyi-R6 112 768 985.                     
8.2.3      Ngaphezu kwalokho, abathobelisimthetho babophe abogozolo bama-Zamazama abalithoba, banikelwa umlayelo wokulonda ipahlabo ekubalwa hlangana nayo iinkoloyi zobuthobothobo bamandla wemali njengama-Lamborghini njll., amatje aligugu kanye nemali ehlanganisa ama-R34 weengidi.            
8.2    IKhabinethi ithokoza abathobelisimthetho ngokulwelwa kwabo ukucitha iinhlanganyela zobulelesi.  Ayabukwa amagadango aphumeleleko wokunqoba isiqhema sehlanganyela yeenlelesi ebesihlome sephuka izandla nemikhono esicaphaze iinkoloyi zemali eLimpopo. IKhabinethi isatjho iyabuyelela ithi ukuthobeliswa komthetho akukafaneli bona kutjhiye litho nakusetjenzwa ngabantu abakhisimeza ukuphepha kwelizwe nemithetho yeRiphabhligi yeSewula Afrika.                  
8.3    IKhabinethi ikuthokozele ukubotjhwa kweemphathimandla ezilithoba (9) zomNyango wezaNgekhaya eTlhagwini Kapa ngobukhohlakali bama-PPE. Abasolwa ababotjhiwekwaba basolwa ngamacala wokukhwabanisa, ubukhohlakali, ukuhlambulula imali enecala kanye nokwephula umThetho wokuLawulwa kweeMali zomBuso.                  

9    Isiqunto Sikarhulumende Ngetjhorense Yezepilo Yelizwe
9.1    IKhabinethi ibuyelele ngamandla ekuzibopheleleni kwayo ngokuphunyeleliswa kweTjhorensi yezePilo (i-NHI) njengendlela yokuqinisekisa ukuthi woke amaSewula Afrika ayakghona ukuthola isizo lokwelatjhwa ngokusezingeni lekhwalithi efaneleko. Isibopho se-NHI sisekelwe kukuthi ikoro yezepilo yombuso nekoro yezepilo yangeqadi zombili azinamandla wokubambelela njengoba zinje. Amahlelo akhamba ngokulinganisana nangokuhlukana lawa njenganje kufuze ahlanganiswe ehlelweni lelizwe loke kobanyana yoke imithombo yamandla izokukghona ukutholwa babantu boke. Ukuphunyeleliswa kwe-NHI kusekelwe yindlela epheleleko yokukhambisa msinyana umsebenzi wokwenza ubungcono bomthangalasisekelo ekorweni yembusweni. Lokhu-ke akusiyinto ekufuze bona iqalelwe ngahlanye iyodwa, ihlukaniswe nokuhlelwa ngobutjha komThethomlingwa we-NHI.                        
9.2     Ukuqala ngelihlo elengula phezulu nakuqalwa ukuhlelwa ngobutjha okulungiselelwakokhu kokusekelwa ngeemali kwangeqadi komsebenzi wokuqalelelwa kwezepilo, sekususe amehlo emahlelweni amatjha wokubuyekeza izenzelwa zepilo embusweni nekorweni yangeqadi emnqopho womThethomlingwa. Kusekuhlelweni ngobutjha kwekundla yezenzelwa lapho kuzakwakheka khona isikhundla sokuqeda ukuminyezelana emazikweni wezepilo wombuso. IsiKhwama se-NHI nasithoma ukukghona ukuthenga izenzelwa emazikweni wezepilo wombuso nawangeqadi, sizakuthoma ukubona kuthoma ukwehla ukuminyezelana khulu kwabantu emazikweni wezepilo wombuso. Simbi isenzo sokudungwa ngabomu komkhumbulo esithi ukuphasiswa komThethomlingwa lo kuzakutjhugulula yoke into ngelanga linye. Ihlelo lokweyamela ekambisweni etja liveza kuhle ukuthi kuzakuthatha isikhatjhana ukuphelelisa ukusebenza kwehlelo elitjha, begodu lizakuthoma ukusebenza ngamancozuncozu weengaba ngeengaba.                       

10    Isiqunto Sikarhulumende Ngokutlhayelelwa Yimali Yombuso  
10.1     IKhabinethi iyalilimuka itlhayelo leemali eliqalene nombuso njenganje, ekungasiyinto eyenzeka eSewula Arika kwaphela, kodwana okubange ukuthi sitlhayele isabelo seemali somnyaka weemali. IKhabinethi ikhulume yagandelela ukuthi amagadango athathelwa ukulungisa itlhayelo yesabelo seemali akukafaneli bona aliye izenzelwa ekufuze zenzelwe umphakathi.                    
10.2      UNgqongqotjhe wezeeMali khona maduze nje uzokumemezela iKombandlela ehlathulula ukungezwani ebekungakahloswa okususelwa eNcwadini yokuWomeza iiNdleko, ekhutjhwe ngomhla wama-31 kuRhoboyi wee-2023. Ngaphezu kwalokho, njengengcenye yokubuyekeza indlela yokusebenza yomnyaka weemali ophezulu lo ngendima eyenziweko ekuphunyelelisweni kwamaqalontanzi ekuvunyelenwe ngawo naboNgqongqotjhe, uMengameli neSekela likaMengameli bazokubonana naboNgqongqotjhe ngamunye ngamunye ukuqinisekisa ukuthi ihlelo lokulawulwa kweemali zombuso aliphambukisi amaqalontanzi ekuvunyelenwe ngawo.               

B.    Iinqunto ZeKhabinethi   
1.    Umthethokambiso Wokukhandela Nokwelatjhelwa Ukusebenzisa Iindakamizwa  
1.     IKhabinethi ivumele ukuGazedwa komThethokambiso wokuKhandela nokweLatjhelwa ukuSebenzisa iiNdakamizwa onqophe ukulwa nezinga lokusetjenziswa kweendakamizwa eSewula Afrika.                             
2.     Umthethokambiso lo uzakungezelela amanye amagadango wokulwa nokusetjenziswa kweendakamizwa, njengeHlelo eliPheleleko lokuLwa neenDakamizwa elathoma ukusetjenziswa hlangana komnyaka wee-2013 nowee-2017. Uzakulungisa nokugedla esele kubonakele emThethweni wokuKhandela nokweLatjhelwa ukuSebenzisa iinDakamizwa 
 3. Umthethokambiso lo uphakamisa amahlelo womphakathi avikelako angaba lisizo ekulekeleleni ukulungisa iintjhijilo ezikulu ezibangwe kusetjenziswa kweendakamizwa.                   
4. Umthethokambiso lo uzokumenyezelwa kubunzinzolwazi bomNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi obuthi: www.dsd.gov.za          

2.    Ukuphunyeleliswa Kokulinganiseka Kwesikhwama Sezevakatjhobukelo 
1.    IKhabinethi ibikelwe ngesivumelwano esenziweko nemibandela yakhona ngokuphunyeleliswa kokuLinganiseka kwesiKhwama sezeVakatjhobukelo (i-TEF) ngenca yesimangalo esifakwe ziinqhema i-Afriforum ne-Solidarity ekhotho.          
2.    IKhabinethi ibikelwe ngamagadango athethweko ukuphumelelisa isivumelwano esenziweko nemibandela yakhona namatjhuguluko enziwe ku-TEF malungana nesivumelwano esenziweko nemibandela yakhona.                   
3. Ngokunjalo-ke, i-TEF izakuphunyeleliswa ngokukhambisana neKhowudi yeKoro yezeVakatjhobukelo yobuncani bama-30% wobunikazi babantu abanzima endaweni yama-51% we-TEF ayephakanyiswe ekuthomeni.            
4.    IKhabinethi ikusekele ukuphunyeleliswa kwe-TEF.        
       
C.    ImiThethomlingwa 
1.     Umtlamo Womthethomlingwa WeKomitjhini YezabaSebenzi BomBuso (i-PSC)
1.1.     IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa weKomitjhini yabaSebenzi bemBusweni, otjhugulula umThetho i-PSC iNomboro 46 we-1997.                 
1.2.     Amatjhuguluko lawa azakwenza i-PSC isebenze njengesijamiso somthethosisekelo esizijameleko nesingathathi hlangothi ngomnqopho wokwenza ubungcono emsebenzinayo ngaphakathi kwekoro yabasebenzi bembusweni.                 
1.3.    UmThethomlingwa lo welula namandla wokusebenza we-PSC ayokufika nakibomasipaladi neenjamisweni zombuso kanti uphethe nesendlalelo somthetho wePalamende ngomsebenzi we-PSC wokwelusa ihlelo lokuphunyeleliswa kweseNdlalelo somThetho ngokwEnziwa kweKoro yabaSebenzi bemBusweni ibe ngeyaboSomakghonofundwa.                       

2.    Umtlamo WomThethomlingwa WezokuThuthukiswa Kwepilo Yeemila Neenyamazana Zemanzini 
2.1.     IKhabinethi ivumele ukudluliselwa emphakathini komTlamo womThethomlingwa wezokuThuthukiswa kwePilo yeeMila neeNyamazana zeManzini kobanyana umphakathi uyokuphefumula ngawo. Umnqopho womThethomlingwa lo ku:             
-    khuthaza ukwakheka kwekoro yeeMila neeNyamazana zeManzini ezizakuba lisizo lokutholakala nokuvikeleka kokudla nokuthuthukiswa komnotho elizweni lekhethweli,             
-    sekela ukwandisa ukuhlanganyela kwamabhizinisi amancani, khulukhulu lawo abanikazi bawo ekubabantu abasikazi nelutjha; kanye         
-    nokukhuthaza ukuhlelwa ngobutjha kwekoro yepilo yeemila neenyamazana zemanzini.         
3.     Umtlamo Womthethomlingwa Welizwe Wezamabhizinisi Wombuso 
3.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo womThethomlingwa wezamaBhizinisi womBuso kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.             
3.2.     Umtlamo womThethomlingwa lo uphakamisa:  
3.2.1.     Ukuhlanganiswa kwamatjhere womBuso emabhizinisini wombuso aqakathekileko;         
3.2.2.      Ukuvulwa kweHlangano ezakuLawula amaFa womBuso – i-State’s Asset Management SOC Ltd – ezakwengamela ezinye iinkhampani ekulawuleni amatjhere wombuso emaBhizinisini womBuso aQakathekileko, la umBuso kungiwo wodwa ophethe amatjhere khona.  

4.     Umthethomlingwa Wokubulawa Komthetho Wehlangano Yeemphaphamtjhini I-SAA.  
4.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wokuBulawa komThetho weHlangano yeemPhaphamtjhini i-SAA kobanyana umphakathi uyokuphefumula ngawo.          
4.2.    Ukubulawa komThetho we-SAA kunqophe ukuphumelelisa amatjhuguluko enze ukuthi urhulumende angasabi ngophethe ubunengi bamatjhere we-SAA.        
4.3 Ukubulawa komThetho we-SAA akutjhugululi ukuya phambili ngokuba khona kwekhampani eyihlangano ngaphasi komThetho weenKhampani; begodu            
4.4 Amalungelo wamatjhere karhulumende kwa-SAA azakusetjenziswa mphathimatjhere obekiweko, egameni lomBuso.             

D.    Ukuqatjhwa 
 Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko. 
Ukuqatjhwa Kwamalunga WeBhodi YezaManzi YeLigwa Central (i-Vaal Central Water Board) 
1.1.    UNom. Makhosini Solomon Msibi (uSihlalo);
1.2.    UNom. Lungile Right Bomela (iSekela likaSihlalo);
1.3.    UNom. Luvuyo Xola Ntoyi;
1.4.    UMm. u-Elizabeth Cornelia Rockman;
1.5.    UMm. uNtikila Sandlana
1.6.    UNom. Andrew Modisaotsile Rantho;
1.7.    UNom. Desmond Solomon Ezekiel Fransman;
1.8.    UMm. u-Matshego Gail Mercy Jele;
1.9.    UMm. u-Boipelo Felicity Nakedi;
1.10.     UMm. u-Tshepiso Doreen Segoe-Backward; kanye no-
1.11.    Nom. Thabo Moses Manyoni 

2.    Ukuqatjhwa Kwamalunga WeBhodi YezaManzi YoMngeni-UThukela 
2.1.    U-Adv. Vusi Khuzwayo (uSihlalo)
2.2.    UMm. uNothando Nonkululeko Mkhize
2.3.    UMm. uSenamile Masango 
2.4.    UMm. u-Sylvia Thandazile Mhlongo
2.5.    UMm. uHlengiwe Mvubu
2.6.    UNom. Khanyisani Stanley Shandu
2.7.    UNom. Lavandran Nanda Gopaul
2.8.    UNom. Sibusiso Wycliff Mkhize
2.9.    UNom. Kwazikwenkosi Innocent Mshengu;
2.10.    UMm. u-Diana Gloria Hoorzuk;
2.11.    UNom. Cornish James Timothy; kunye no-
2.12.    Nom. Sipho Maxwell Mtolo 

3.     Ukuqatjhwa Kwamalunga WeBhodi YezaManzi Ye-Overberg 
3.1    UNom. Razeen Benjamin (ubuyiselwe esikhundleni sikaSihlalo);
3.2    UMm. uSiphiwe Doris Mayinga (ubuyiselwe esikhundleni seSekela likaSihlalo);
3.3    UNom. David Lefutso (ubuyiselwe esikhundleni);
3.4    UDorh. Nandipha Daphne Siwahla-Madiba (ubuyiselwe esikhundleni);
3.5    UPhrof. Gregory Jerome Davids (ubuyiselwe esikhundleni);
3.6    UMm. u-Monica Auphry Malunga
3.7     UMm. u-Nalini Singh-Maharaj
3.8     UDorh. Thavamoney Kelly
3.9     UNom. Bongani Evidence Mnisi
3.10     UNom. Louis Oudsthoorn, kunye no-
3.11     Nom. Dirk van Papendorp. 
4.     Ukuqatjhwa Kwamalunga Abonisako WeBhodi Yesibikezelo Sezulu/Yezetlayimethi YeSewula Afrika Azakusebenza Iminyaka Emihlanu 
4.1.    UDorh. Precious Gugulethu Motshwene;
4.2.    UPhrof. Andrew Cedric Buffler;
4.3.    UPhrof. Lorna Benita Holtman;
4.4.    UMm. uSenamile Masango; 
4.5.    UMm. u-Sarah Natalia Prins;
4.6.    UDorh. James Tshilongo;
4.7.    UDorh. Wynand Louw;
4.8.    UDorh. Alufelwi Maxwell Tshavhungwe; kunye no-
4.9.    Mm. uBabalwa Songongo;

5.    Ukuqatjhwa Kwamalunga WeBhodi Ehlola Ngokuvikeleka Kwamagama (i-PEB)
5.1.    UMm. uThandiwe Khumalo (ubuyiselwe esikhundleni);
5.2.    UNom. Paul Sibisi (ubuyiselwe esikhundleni);
5.3.    UMm. u-Shanaaz Mohamed (ubuyiselwe esikhundleni);
5.4.    UNom. Johnny Fiandeiro (ubuyiselwe esikhundleni); 
5.5.    UDorh. Magdalena Kleyn; kunye no-
5.6.    Mm. u-C. Mathoto Masetla-Mafa;
6.    Ukuqatjhwa Kwamalunga Abonisako WeBhodi YesiKhwama SeeNgozi ZeNdlela Azakusebenza Iminyaka Emithathu
6.1.    UMm. u-Lorrain Francois (ubuyiselwe esikhundleni sikaSihlalo);
6.2.    UDorh. Nomonde Buyiswa Mabuya-Moloete (ubuyiselwe esikhundleni seSekela likaSihlalo);
6.3.    U-Adv. Nontuthuzelo Njeza;
6.4.    UNom. Moses Nyama; 
6.5.    UNom. Thulani Samuel Tshabalala (ubuyiselwe esikhundleni);
6.6.    UNom. Simphiwe Blose (ubuyiselwe esikhundleni);
6.7.    UMm. u-Pamela Bongeka Mathebula;
6.8.    UNom. Duke William Mathebula; 
6.9.    UMm. uTinyiko Mhlari;
6.10.    UDorh. Pholile Dladla;
6.11.    UNom. Kwena Cuthbert Komape kunye no- 
6.12.    Mm. uBongiwe B. Khumalo.

E.    Iminyanya Ezako  
1    ILanga LamaGugu  
1.1    Umnyanya ongomkhulu weLanga lamaGugu nonyaka uzokubanjelwa e-Princess Magogo Stadium KwaMashu, KwaZulu-Natal, ngomhla wama-24 kuKhukhulamungu wee-2023 kanti-ke iKhabinethi ibawe woke amaSewula Afrika ukuhlanganyela nathi nasigidinga amagugu wethu nawekhethu anothileko.           

2    Ihlandla Lama-78 LesiGungu EsiPhakemeko SeHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko  
        2.1 ISewula Afrika izokuhlanganyela nabanye ekuhlanganeni kwehlandla lama-78 kwesiGungu esiPhakemeko seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ukusukela ngomhla we-18 ukuyokufika kumhla wama-26 kuKhukhulamungu wee-2023, ngaphasi kommongondaba othi:  “Sivuselela Ithemba Besiphemba Ngobutjha Umoya Wokuzwelana EPhasini: Sikhambisisa Umsebenzi We-Ajenda Yee-2030 Neminqopho Yayo Yetuthuko Ebambelelako Yokuthula, Ipumelelo, Nendima Ethuthukako Nebambelelako Kibo Boke.”                         

3.    Ihlandla Le-09 LeVeke YezobuNjiniyera NeHlandla Le-07 LeKhonfrensi YezobuNjiniyera E-Afrika 
3.1 ISewula Afrika, ngomKhandlu wezobuNjiniyera weSewula Afrika nomNyango wezemiSebenzi kaRhulumende nezomThangalasisekelo izokusingatha iVeke yezobuNjiniyera yeHlandla le-09 ye-UNESCO e-Afrika neKhonfrensi yeHlandla le-07 yezobuNjiniyera e-Afrika ngomhla wama-25-28 kuKhukhulamungu wee-2023 ePitori.                

4.     Indaba Ngezemidlalo Eenkolweni ZeSewula Afrika 
UmNyango wezobuGwali, zemiDlalo nezamaSiko uzokubamba umhlangano weNdaba ngezemiDlalo eenKolweni e-Birchwood Hotel eJwanisbhege ngomhla we-14-15 kuKhukhulamungu wee-2023. Imidlalo yesikolweni isisendlalelo sokuthuthukiswa kwemidlalo nokuqiniswa kwesekelo likarhulumende ekuvuselelweni kwemidlalo eenkolweni zeSewula Afrika.                   

5.    Ukuvulwa Kwebandla Lokulawula Imikhawulo    
5.1   IBandla lokuLawula imiKhawulo lomNyaka wee-2023 lithome ukusebenza ngomhla wo-01 kuSihlabantangana njengehlelomsebenzi 3(A) elizijameleko embusweni elisebenza njengesiphathimandla esisithobelisimthetho sesithathu eSewula Afrika kanti-ke lizakusikinyiswa ngomhla we-05 kuSewula wee-2023.                

6.     UmThetho WeThuba Lokuhluma Komnotho We-Afrika (i-AGOA) 
6.1 ISewula Afrika izokusingatha ikundla yokukhulumiselana ye-AGOA ngomhla we-02-04 kuSinyikhaba wee-2023. Ikundla yokukhulumiselana le izokubonisana ngeendaba zerhwebo hlangana kwe-United States of America namaZwe we-Afrika anegunya lokungena kilekundla.            

F.    Imilayezo  
1.    Siyabathokozisa 
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:
1.1    Kuma-Springboks - ngokuphaphisela kwawo iflarha leSewula Afrika phezulu nangokudumisa iSewula Afrika ngokuthumba kwawo umdlalo wokuvula la ehlule khona i-Scotland emidlalweni yeBhigiri yePhasi kaMakhakhulwararhwe yee-2023.                 
1.2     Ku-Tariq Moosa nabasebenzisani bakhe be-Chicano Customs abakhande ikoloyi i-BMW E9 2800 CS bayithiya igama bathi yiKabi (yiNkabi), eyehlule iinkoloyi ze-Europe ezingaphezulu kwee-6000 eziphambili kinazo zoke e-Europe eTjhewini yeenKoloyi eziboTjhetjhani e-Birmingham, e-UK.          
1.3    Abomma beSewula Afrika ababososayensi abathokozelwe umsebenzabo wobuhle obubabazekako emnyanyeni waboNongorwana bezeSayensi ebaNtwini abaSikazi beSewula Afrika (i-SAWiSA), ebewusingethwe nguNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko, zeSayensi nezaMandla wokuSungula, uDorh. Blade Nzimande.  IKhabinethi ithokozisa laba abathumbileko abalandelako:                        

  • Isiqhema esiKhethekileko seemFundiswa zaboMma ezibaRhubhululi: IimFundo eziPhathelene nabaNtu neSayensi yokuPhilisana kwabaNtu (i- Distinguished Woman Researchers: Humanities & Social Sciences).         
  • UPhrof. Catherine Ward
  • Isiqhema esiKhethekileko seemFundiswa zaboMma ezibaRhubhululi abasesebaTjha: IimFundo eziPhathelene nabaNtu neSayensi yokuPhilisana kwabaNtu (i-Distinguished Young Woman-Researchers: Humanities & Social Sciences)
  • UPhrof. Anastacia Mamabolo
  • Isiqhema esiKhethekileko seemFundiswa zaboMma ezibaRhubhululi: ISayensi yeMvelo neSayensi yobuNjiniyera (Distinguished Woman Researchers: Natural & Engineering Sciences) 
  • UPhrof. Janine Barbara Adams
  • Isiqhema esiKhethekileko seemFundiswa zaboMma ezibaRhubhululi abasesebaTjha: ISayensi yeMvelo neSayensi yobuNjiniyera (i-Distinguished Young Woman Researchers: Natural & Engineering Sciences)
  • UPhrof. Usisipho Feleni
  • Umma OsemuTjha OKhethekileko: UNongorwana oKhethekileko.   (Distinguished- Young Woman: Special Award)
  • UDorh. Tiisetso Elizabeth Lephoto     
  • Umma OKhethekileko: UNongorwana oKhethekileko (Distinguished Woman: Special Award)
  • UDorh. Patience Thenjiwe Mthunzi-Kufa
  • I-DSI Ndoni Mchunu Fellowships: AboNongorwana be-Masters        
  • UMm. uNyeleti Precious Mabaso
  • UMm. uModjadji Rebecca Letsoalo
  • UMm. u-Gizelle Roque van Niekerk
  • I-DSI-Ndoni Mcunu: AboNongorwana beziQu zobuDorhodera     (Doctoral Awards)
  • UMm. u-Munira Hoosain
  • UMm. u-Aletta Susanna Elizabeth Nortje
  • UMm. u-Boitumelo Makgabutlane
  • UMm. u-Thendo Gertie Makhado
  • UMm. u-Bambesiwe Mbesi May
  • UMm. u-Carla Dodd
  • UMm. u-Ramakgahlela Betty Sebati
  • UMm. uLusani Mamushiane

2.    Silila Imbiko  

IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:

  • Ubukhosi nabantu be-Morocco ngehlekelele yokuzamazama komhlaba okubhubhise iinkulungwana ngeenkulungwana zabantu, kwathi abanye abamatjhumitjhumi basala balimele.           
  • Urhulumende nabantu be-Libya ngeenkhukhula ezisabekako ezibhubhise iinkulungwana ngeenkulungwana zabantu.            
  • Usomabhizinisi okade anebonelophambili, uthandabantu nomsunguli we-Pick n Pay, u-Raymond Ackerman (obekaneminyaka ema-92), obekakholelwa kunembombono yeSewula Afrika engcono, ofundise wakhuthaza abantu abanengi ngokungabalekiko epilweni yakhe yoke. Anjalo nje, bekabuye abe liLunga eliHloniphekileko likaNongorwana i-Order of the Baobab.            
  • UmNtwanekosi uMangosuthu Buthelezi (obekaneminyaka ema-95) obuye abe mSunguli noHlonitjhwe ngobeNgameli beNkatha Freedom Party, kanti waba nguNgqongqotjhe wezaNgekhaya wokuthoma weSewula Afrika yentando yenengi.             
  • Umtjhotjhozeli ongadinwako wamalungelo wobuntu nawekululeko uMm. u-Amy Rietstein Thornton (obekaneminyaka ema-91), owalima indima eqakathekileko ekusekeleni ukugwetjwa kweCala lokuVukela umBuso lomnyaka wee-1956, owayemsekeli we-UDF wabuye waba lisizo lesekelo elikhulu ekubuyeni eSewula Afrika kwabalwelikululeko ababesekudingisweni.                
  • Umlwelikululeko ohloniphekileko, umtjhotjhozeli noMzenda walokhuya uNom. Zeph Makgetla (78), owanikela ngepilwakhe ukusebenzela abantu beSewula Afrika.              
  • Umhleli weendaba walokhuya wephephandaba i-Business Day u-Jim Jones (81) owalima indima eqakathekileko ekwakheni iinkulumo zokubonisana komphakathi emsebenzini wokweyamisela iSewula Afrika ehlelweni lentando yenengi.             

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma uNomonde Mnukwa – uMjaphethe woMkhulumeli kaRhulumende      
Umaliledinini: 083 653 7485

Share this page

Similar categories to explore