Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi lebewubanjwe mhla tinge-27 Indlovana 2019

Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi lebewubanjwe mhla tinge-27 Indlovana 2019 eTuynhuys eKapa

A. Tindzaba Talelive
1. Inkhulumo yeSabelotimali sanga-2019

1.1. IKhabhinethi iyayemukela Inkhulumo yeLwabiwotimali lwanga-2019 leyetfulwe yiNdvuna Yetetimali Tito Mboweni ePhalamende, eKapa ngaLesitsatfu, mhla tinge-20 Indlovana 2019, njengeluhlakamsebenti lolutawubeka iNingizimu Afrika lapho sisonkhe sitawukhona kutsi sivusetele futsi sakhe kabusha umnotfo wetfu kutsi ufake wonkhe wonkhe futsi ube ngulophumelelako.

1.2.Lenkhulumo yeLwabiwotimali ifezekisa tetsembiso letentiwa nguMengameli Cyril Ramaphosa naketfula Inkhulumo yakhe Yebunjalo Belive (i-SoNA) ePhalamende, eKapa mhla ti-07 Indlovana 2019.

1.3. IKhabhinethi yesekela tihlongoto letahlukahlukene, lokufaka ekhatsi kuncishiswa kwemali lekhokhela imiholo yetisebenti tahulumende, ngenhloso yekudala kutsi kube nekonga lokwengetiwe kute kuciniswe tetimali tahulumende. Kubeka imibandzela lecinile yekwesekela ngetimali i-Eskom kusita lesikhungo kutsi sihleleke kabusha kuyamukeleka kute kutsi sibe yinhlangano lephumelelako.

1.4. Sonkhe sinencenye lesingayidlala ekukhuliseni umnotfo kanye nekudala imisebenti yebantfu bakitsi. Kuncoba tinsayeya letimatima letabangwa ngumbuso welubandlululo kusho kutsi kumele sisebentisane nahulumende kute kucale kusebenta tinhlelo tahulumende, kukhulisa umnotfo kanye nekuheha batjalitimali bangaphandle kulelive.

2. I-Eskom

2.1. IKhabhinethi iwemukele umbiko lovela kuSekela Mengameli David Mabuza lomayelana nemsebenti weLikomidi Lelihlangene Lelikhetsekile Lekhabhinethi le-Eskom lelasungulwa emva kwekutsikameketa kwekuphakelwa kwagezi lokusandza kwenteka  kutemnotfo. Imetamo lehlanganisiwe yahulumende yekuletsa kusimama kutetimali, kusebenta kanye nekwakheka kwe-Eskom ichubeka kahle kakhulu.

2.2. Likomidi Lelikhetsekile Lekhabhinethi libitwe kutsi lihlangane Lisekela Mengameli Mabuza futsi kufaka ekhatsi Indvuna yeTemabhizinisi aHulumende, yeTekutfutsa, yeteTimali, yeteMaphoyisa neyeTekuvikeleka  Kwembuso. Kutawudzingeka kutsi kweluswe malanga onkhe kuphakelwa kwemandla.

2.3. Ngekuhambisana nekutinikela kwaMengameli Ramaphosa kutsi hulumende kufanele kutsi kuphendvula kwakhe kulenkinga yegezi kufake wonkhe wonkhe futsi kube nekubonisana, Indvuna Yetemabhizinisi aHulumende naSihlalo webhodi yaka-Eskom babe nemihlangano kanye nebaholi labatsatfu betinyonyana tebasebenti letatiwako e-Eskom, imboni yetimayini temalahle kanye nemkhakha wabonjiniyela.  

2.4. Umhlangano nebasebenti ubike mayelana netinkinga tekusebenta kwa-Eskom kanye neluhlelo lwekuphehla gezi, kugcinwa isesimeni kanye nekucishwa kwegezi lokungakahlelwa. Lomhlangano uhlose kusungula sisekelo semihlangano lesemtsetfweni esikhatsini lesitako. Kwacocisanwa futsi nangekuhlelenjiswa kabusha kwe-Eskom, futsi onkhe emacembu avumelana ngekutsi kutawuba nekukhulumisana kabanti lokutakwenta kutsi kube nekuvisisa kahle lendlela kanye nemitselela yekwehlukanisa i-Eskom kutsi ibe tikhungo letintsatfu letehlukene.

2.5. Imboni yetimayini temalahle ibitwe ngaphasi kweMkhandlu waseNingizimu Afrika Wetimbiwa (i-MINCOSA), futsi lomhlangano uphakamise tinkinga letiphatselene nekuphakelwa kwemalahle, tindleko nentsengo, kanye nelizinga lemalahle leliphakelwa Eskom.

2.6. Leminye futsi imihlangano yekucocisana iphindze futsi yabitwa nemkhakha wetebunjiniyela, ngaphasi kweMkhandlu waseNingizimu Afrika Wetebunjiniyela (i-ECSA). Onkhe emaphiko etingcweti kutebunjiniyela bekamelelwe tinhlangano tawo lobalilunga lato ngekutitsandzela, lokufaka ekhatsi Inhlangano Yavelonkhe Yabonjiniyela Labamnyama.

2.7. I-ECSA inike luhlatiyo lwayo lwetinkinga Eskom labukene nato yaphindze futsi yaveta netincomo tekutsi tingambandzakanywa kanjani ngalokubanti tifundziswa taseNingizimu Afrika kanye nemkhakha webungcweti bethekniki kuletinyatselo tekungenelela letiphutfumako letidzingekako tekusimamisa kuphakelwa kwagezi.

2.8. I-MINCOSA ne-ECSA itawusita hulumende kutsi asungule Licembu laka-Eskom Lekusebenta Ngekwethekniki Nekubuketa Kugcinwa Kusesimeni lelitawumenyetelwa nje khona madvute.

3. Emandla lavusetelelwako

3.1. IKhabhinethi iyasisekela simemetelo lesentiwe yiNdvuna Yetemandla Jeff Radebe, lesiniketa sizatfu sekuvuma emandla lavusetelelwako ekulweni nelifutse lelisetulu lelibi lemitfombolusito yemandla etinsalela letindzala talokubolako (i-fossil fuel) letifanana newoyili nemalahle.

3.2. Emandla amcoka endleleni yeNingizimu Afrika yekukhula kutenhlalomnotfo nentfutfuko.Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) libeka kutsi iNingizimu Afrika itawudzinga lokungenani emamegawathi la-20 000 emandla lavusetelelwako ngemnyaka wa-2030. Luhlelo Lwekutsenga Emandla Lavusetelelwako Kubakhiciti Bemandla Labatimele lube nelifutse lelimcoka kutemnotfo, ekudaleni imisebenti, ekutfutfukiseni ummango, tingucuko kutemnotfo nasekuntjintjeni kwesimo selitulu.  

3.3. Nanome iNingizimu Afrika ichubeka ngekufaka ligalelo lelimcoka emitameni yemhlaba wonkhe yekukhicita ikhabhoni lephasi kanye nemiklamo yentfutfuko lekhonako kumelana nesimo selitulu lesibi, hulumende usatimisele ekucinisekiseni kutsi kube nekutibophelela kanye nekuntjintjela elikusaseni lelihlobile.

3.4. INkampani Yelibhange Lemhlaba isandza kusingatsa Umhlangano Wemandla Lavusetelelwako aseNingizimu Afrika Netinhlelo Tekugcina Emandla lapha eKapa kusukela mhla ti-25 kuya mhla ti-26 Indlovana 2019 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Emabhetri, Kugcinwa Kwemandla Nelikusasa Lelivusetelelwako – Kuya eLuhlelweni Lwekuphakela Emandla Lavusetelelwako Lalawuleka Ngalokuphelele.” Titfunywa letivela embonini yetemandla, kutetimali, kutikhungo temandla, kubalawuli, kuhulumende netifundziswa tikhulumisane ngetinchubekelembili emkhakheni wetekuvusetelelwa kwemandla lokufaka ekhatsi umtsetfomgomo, betekulawula, betetimali, temabhizinisi, tetheknoloji, tinhlelokusebenta tangcondvomshini, temcondvo lomusha, tindzaba temakhodi nemazinga ladzingekako ekukhuliseni emandla lavusetelelekako.

3.5. Emandla lavusetelelwako netematheknoloji ekugcina emandla tisisita ekuguculeni emandla agezi kutsi abe ngemandla lagcinekako kute siwalondvolote khona sitewuwasebentisa esikhatsini lesitako nasiwadzinga. Tinhlelo tekugcina emandla tinciphisa sidzingo sekusolo unemalahle nome tiphehlagezi letisebentisa gesi, ngaleyo ndlela-ke bese kunciphisa kukhishwa kwentfutfu bese kusisita ekwehliseni kuntjintja kwesimo selitulu.

4. Luhlelo Lwetikhungo Letikhetsekile Tetemnotfo (ema-SEZ)

4.1. IKhabhinethi iyakwemukela kwetsenjwa kwemnotfo waseNingizimu Afrika ngebatjalitimali balana ekhaya nebasemaveni emhlaba lokukhonjiswe ngekutjala imali eSikhungweni Sekutfutfukisa Timboni saseSaldanha Bay (i-SBIDZ), lesitfutfuka kute kutsi sibe sikhungo lesingaselwandle lesisezingeni lemhlaba lesihweba ngemikhicito  yaselwandle. Loku yincenye yeLuhlelo lwe-SEZ lweLitiko Lwetekuhwebelana Netimboni.

4.2. Kusungulwa kwe-SEZ eveni lonkhe yindlela yekulungisa kugcwala ndzawo yinye kwemisebenti yetemnotfo kulelive ngenca yekuhlela indzawo kwelubandlululo.

4.3. Kusukela ema-SEZ asungulwa, abe neligalelo ekuheheni bekuchamuka kulamanye emave kutsi batjale ngco timali njengaloku lokusandza kwenteka lutjalotimali lwetigidzigidzi le-R3 lolwentiwe e-SBIDZ.

4.4. Lolutjalotimali lwe-SBIDZ lufaka ekhatsi lokungenani leminye miklamo yelutjalotimali lesihlanu letawungeta lenye  imali yelutjalotimali lwetigidzigidzi le-R2.4 manje nangesikhatsi esimaduze nje, naseyiphotfuliwe i-SBIDZ.  

5. Kuphakelwa kwemanti

5.1. IKhabhinethi iyawemukela uMklamo Wemanti waseMzimvubu losendzaweni yase-Esiqhungqwini eTsolo, lapha kuMasipala Wendzawo eMhlontlo eMphumalanga Kapa. Lomklamo wemanti wesimanjemanje sisibonelo lesikhombisa kutsi hulumende usachubeka nekuhlangabetana netidzingo temimango nanome live laseNingizimu Afrika lilive leliswela emanti.   

5.2. Kusungulwa kwalemiklamo yemanti lenje kudala ematfuba emsebenti kuphindze futsi kucinisekise kuphakelwa kwemanti lahlobile langasetjentiswa emakhaya nasetimbonini.

5.3. Kusukela kwacala intsandvo yelinyenti kunyenti losekwentiwe kucinisekisa kutsi imimango iyakhona kutfola tinsita letisisekelo njengemanti lahlobile. Cishe ange-90% emakhaya kwanyalo latfola emanti etimpompini.  

6. Kuvikeleka etikolweni

6.1. IKhabhinethi iyatihlaba tento tebuhonga, kubamba inkunzi nebudlova lobubikwe kuletinye tikolo talelive. Bantfwabetfu badzinga tikhungo tekufundza letivikelekile ngako-ke sicela bonkhe bafundzi, bothishela, batali kanye nebondli kutsi basebentisane ngekubambisana kutsi kuvikelwe bantfwabetfu ngekwetenhlalo, ngekwemtimba kanye nangekwemoya.

6.2. IKhabhinethi iphindza futsi idvumisa kakhulu Umbutfo weMaphoyisa waseNingizimu Afrika (i-SAPS) ngekubamba ngekushesha basolwa labebalinga kubamba imoto ngenkhani esikolweni e-Edenvale le eGauteng.

6.3. IKhabhinethi yenta sicelo lesikhetsekile isicondzisa kumitimba letiphetse tikolo (ema-SGB) kutsi ihlole letakhiwonchanti letikhona kwanyalo etikolweni kucinisekisa kutsi takhiwo tetikolo tivikelekile, tigcinwe tisesimeni njalo futsi kube nesimo lesilungele kufundza.

7. Tento letingamukeleki letentiwa ngulabanye baholi betenkholo

7.1. IKhabhinethi ikhatsatekile ngaloko lekubone emibikweni yebemaphephandzaba. Lapha sicondzise kulesento lesisandza kwenteka lokutsiwa kuvuswe umuntfu ekufeni. Letinyenti taletehlakalo tentekile esikhatsini lesengcile, kusukela ekufutseni emalunga elibandla ngesibulalitinambutane lesinebutsi kuya etentweni tekubagcugcutela kutsi banatse phethiloli, badle emagundvwane netjani, emkhatsini walokunye.

7.2. Bantfu baya etikhungweni tetenkholo ngenhloso yekunetisa imiphefumulo yabo kanye nemandla etengcondvo, ikakhulu nangabe imimoya yabo iphasi futsi babhekene nebumatima. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu kutsi basebente ngekuhlanganyela kute kucedvwe letento tekuchaphata bantfu kanye nekufaka timphilo tabo engotini. Ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kufanele kutsi angenelele lapho kwentiwe khona tento tebugebengu ngaphasi kweligama letenkholo. IKhabhinethi iphindze futsi yabona kutsi Ikhomishini Yekugcugcutela Nekuvikela Emalungelo Ebantfu Emasiko, Etenkholo neweTilwimi (i-CRL Rights Commission) iphenya letento, lokuyintfo letakwenta kutsi kube nekungenelela lokuphelele lokutawucedza letento.

8. Lukhetfo lwavelonkhe nelwetifundza lwanga-2019

8.1. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labafanele, ikakhulu bantfu labasha labavota kwekucala lababhalise ngebunengi babo, kutsi basebentise lilungelo labo bavote kuLolukhetfo lwaVelonkhe nelweTifundza ngaLesitsatfu, mhla ti-08 Inkhwekhweti 2019, bavakalise luvo lwabo macondzana nelikusasa lalelive.

8.2. Mengameli Ramaphosa umemetele ngalokusemtsetfweni futsi wakufaka kugazethi kutsi mhla ti-08 Inkhwekhweti 2019 lusuku lwelukhetfo lwavelonkhe nelwetifundza. Loku kusho kutsi nyalo luhlu lwebavoti seluvalwe ngalokusemtsetfweni futsi bantfu ngeke basakhona kubhalisa kutsi batewuvota kulolukhetfo lolutako lwangeNkhwekhweti. Mengameli uphindze futsi ngekulandzela Sigaba 2A seMtsetfo Wemaholide aWonkhewonkhe, wanga-1994 (Umtsetfo we-36 wanga-1994), njengaloku uchitjelwe, wamemetela kutsi mhla ti-08 Inkhwekhweti 2019 yiholide yawonkhewonkhe eveni lonkhe.

8.3. Lapha eNingizimu Afrika, lilungelo lekuvota lingumphumela weminyakanyaka yekuzabalazela inkhululeko yetfu. Inkhululeko yatfolakala ngentsengo lenkhulu kakhulu emadvodza nebafati labangabalwa balelive banikela ngetimphilo tabo.

9. Indzaba yaCaster Semenya

9.1. IKhabhinethi ihlanganyela nalabanengi baseNingizimu Afrika ekukhombiseni bunye bekusekela intfombi yetfu ledvumile Caster Semenya. Ludzaba lwakhe, lolusalalelwa eNkantolo Yekwehlulela Yetemidlalo, lungetulu kwendzaba nje yetemidlalo. Yindzaba lemayelana nemalungelo eluntfu lasisekelo kanye nesitfunti sabo bonkhe bantfu.

9.2. Sicela bonkhe bantfu kutsi bakhombise kwesekela kwabo ku: #HandsOffCaster. Asikhombiseni umhlaba kutsi tsine sisive lesikubeka embili kungatsatsi luhlangotsi, kulingana kanye nekuhlonipha sitfunti semuntfu.

10. Imboni yetebuciko

10.1. IKhabhinethi iyijabulele imiphumela lemihle yeMhlangano Wekucocisana weMboni Yetebuciko lebewuholwa yiNdvuna Yetekuchumana Stella Ndabeni-Abrahams, lebewubanjwe ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kusebentisa ngalokuphelele Tinkhundla Te-Inthanethi Tingcweti Tebuciko Letiphila Ngalesikhatsi Setheknoloji Yesimanjemanje (i-4IR).” Inhloso bekukucocisana nalemboni kuhlola lifutse le-4IR kumkhakha webuciko, kanye nasemkhakheni wetekusakata nalokubonwakulalelwe, kanye nekutfutfukisa ngekwemtsetfo tinkhundla talabatsintsekako macondzana nalokuphatselene nalengucuko.

10.2. Labebangenele lokucocisana bavumile kutsi hulumende kufanele kutsi acocisane nalabatsintsekako kanye nePhalamende mayelana neMtsetfosivivinyo Wekuchibela Lilungelo Lembhali, kutfutfukisa Umculu Wekuntjintja Tetindzaba, kucocisana nebasakati ngenhloso yekuvimba kuchashatwa kwebakhiciti betinhlelo tekusakata labancane nalabatimele, kanye nekucinisekisa kutsi banikati betinhlelo tekusakata kukhona labakuzuzako ngekusetjentiswa kwetinhlelo tabo etinkhundleni te-inthanethi.

11. Tindzaba tenkhohliso etinkhundleni tekuchumana

11.1. IKhabhinethi itibuka ngekukhatsateka tindzaba tenkhohliso ku-LinkedIn ne-Facebook lokutsiwa eTindvuna neBasekeli beTindvuna.

11.2. Sitsandza kucwayisa emalunga emmango kutsi angakhohliswa futsi aheheke nguletindzaba tenkhohliso etinkhundleni tekuchumana, letinye tato letitsembisa ematfuba etemabhizinisi enkhohliso, lapho bacela khona bantfu kutsi bakhokhe timali kute babe yincenye yalamatfuba etemabhizinisi. Kute lilunga leSigungu lelicela inkhokhelo etinkhundleni tekuchumana ngemsebenti walo losemtsetfweni leliwentako. Nangabe unekungatsita, ucelwa kutsi utsintse tindvuna letahlukahlukene nome ematiko ku: www.gov.za.

11.3. Emalunga emmango ayakhutsatwa kutsi acaphele kakhulu kantsi labo lasebavele bakhohliswe ngulabantfu labatishaya tindvuna kufanele kutsi babikele emaphoyisa ngekushesha.

11.4. IKhabhinethi iyatihlaba kakhulu tento letentiwa egameni lemalunga eSigungu nome egameni lanome ngabe nguliphi lilunga lemmango ngekusebentisa tinkhundla tekuchumana tenkhohliso.

11.5. Tsine asitihlanganisi nekuphawula, imibono netitfombe letikhonjiswa kuletinkhundla tekuchumana tenkhohliso.

12. TaseVenezuela

12.1. IKhabhinethi ikhatsatekile ngetintfo letenteka eVenezuela, ikakhulu tinsayeya letiphatselene nenhlalakahle yebantfu letidzinga kunakwa masinyane. Siyayidvumisa imetamo leyentiwe bakaMhlabuhlangene (i-UN) ngekusekela bantfu baseVenezuela ngetinsita tetenhlalakahle futsi sicela emave emhlaba kutsi asekele bantfu baseVenezuela kulesikhatsi sebumatima.

12.2. IKhabhinethi iphindze futsi isekele ticelo tekutsi bantfu baseVenezuela banikwe litfuba lekuncuma ngelikusasa lelive labo. Ngekusebentisa loko lesahlangabetana nako lapha eNingizimu Afrika, siyakholelwa ekutseni sisombululo sesiphelane singatfolakala kuphela khona ngekhatsi eveni labo ngekutsi kubanjwe inkhulumiswano yetepolitiki letawufaka onkhe emacembu latsintsekako kulela live.

B. Tincumo Tekhabhinethi
13  Lisu Lavelonkhe Lekwenta (i-NAP) Lekulwa Nekubandlululwa Ngekwebuhlanga, Kutondza Bekuchamuka kanye Naletinye Tinhlobo Tekungabeketelelani Letifanana Naleti.

13.1. Kusukela nga-1994, mibuso lekhetswe tihlanhla letehlukene yasebenta kuhlanganisa bonkhe bantfu bakitsi, yagcugcutela kubumbana kwesive futsi yacinisekisa kutsi kunekuhlangana ngekwenhlalo. Kwelapha kwehlukana kwasesikhatsini lesengca kuyinchubo lechubekako lekufanele kutsi ihambisane nekucinisekisa kubakhona kwematfuba etemnotfo lamakhulu kubantfu labanengi. Ngaleyo ndlela-ke Ikhabhinethi ilivumile Lisu Lavelonkhe Lekwenta Lekulwa Nekubandlululwa Ngekwebuhlanga, Kutondza Bekuchamuka kanye Naletinye Tinhlobo Tekungabeketelelani Letifanana Naleti kutsi letfulwe kuMhlabuhlangene.

13.2. Loku kulandzela kubonisana kabanti nematiko ahulumende, Tikhungo Tesehluka Semfica, tinhlangano temmango kanye nalabatsintsekako labafanele kuto tonkhe tifundza.

13.3. Lelisu Lavelonkhe Lekwenta litawubaneligalelo futsi licinisekise hulumende uyatihlonipha tivumelwane takhe latisayinile temave emhlaba, tetifundza kanye netavelonkhe, ikakhulu Sivumelwane Semave Emhlaba lesimayelana Nekucedza Lonkhe Luhlobo Lwekubandlulula neSimemetelo saseDurban neLuhlelo Lwekwenta lolwavunywa nguMhlabuhlangene ngemuva kweNgcungcutsela ye-3 lemelene neBuhlanga (i-WCAR) lebeyibanjelwe eDurban, KwaZulu-Natal nga-2001.

14. Indlelanchubo Yekutikhetsela Yesivumelwane lesimelene neSibhuku Nekuphatfwa ngesihluku, Kubete kweBuntfu nome Kuphatsa Ngekwehlisa Sitfunti nome Kujezisa

14.1. IKhabhinethi iyivumile Indlelanchubo Yekutikhetsela Yesivumelwane lesimelene neSibhuku Nekuphatfwa Ngesihluku, Kubete kweBuntfu nome Kuphatsa Ngekwehlisa Sitfunti nome Kujezisa leyetfulwe ePhalamende kutsi ivunywe ngekwemtsetfo ngekulandzela Sigaba 231 (2) seMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996.

14.2. Kuvunywa ngekwemtsetfo kugcugcutela kuhlonishwa kwemtsetfosisekelo, emalungelo eluntfu futsi  kuyindlela lehambisana netivumelwano temhlaba letasayinwa yiNingizimu Afrika. Umtsetfosisekelo wenta kutsi kube nekuvikeleka kwephulwa kwemalungelo emuntfu losetindzaweni tekuvalelwa ngekusho kwembuso nome ngekwemyalo wenkhantolo.

15. Emadizayini eluchungechunge lweluhlavumali lwekugumba inkhumbulo

15.1. IKhabhinethi iwavumile emadizayini eluchungechunge eluhlavumali lwekugubha inkhumbulo kutsi akhicitwe nga-2019-2021:

a)  Luchungechunge lwenhlavumali lwanga-2019 ‘Kugubha iNingizimu Afrika’: Iminyaka lenge-25 Yentsandvo Yelinyenti Yetemtsetfosisekelo;
b)  Luchungechunge lwenhlavumali yegolide sibili lwanga-2019-2021: Tilwane Letinkhulu Letisihlanu tase-Afika;
c)  Luchungechunge lwenhlavumali yeplathinamu lwanga-2019-2021: Tilwane Letinkhulu Letisihlanu tase-Afrika;
d)  Luchungechunge lwenhlavumali lwe-Natura lwanga-2020: i- Supercontinent Gondwana;
e)  Luchungechunge lwenhlavumali lwe-Natura lwanga-2020: Luhlavumali lwesiliva lecolisekile lwa-R25: i-Cradle of Humankind – Hominids;
f)  Luchungechunge lwenhlavumali lwatiki wa-2½c lwanga-2020 neluchungechunge lwe-R2 crown: Lokusungulwe eNingizimu Afrika – i-Retinal Cryoprobe;
g)  Lucungechunge lwenhlavumali yembala lwa-R10 nelwe-R5 lwanga-2020: Tinyoni Netimbali tase-Cape Winelands Biosphere Reserve; kanye
h)  Neluchungechunge lwenhlavu lwe-Natura lwanga-2021: luhlavumali lwesiliva lecolisekile lwe-R25: i-Supercontinent Gondwana.

C.  Imitsetfosivivinyo
16. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekuvakasha

16.1. Tekuvakasha ngumkhakha lonematfuba lamanyenti lekufanelwe kutsi anakekelwe akhule futsi achubeke atfutfuke. I-NDP iyanaka kutsi tekuvakasha tinemandla ekutsi tibe nguletinye tikhutsati letimcoka tekutfutfukisa umnotfo.

16.2. Ekuchubeleni embili emandla etekuvakasha talelive njengemkhakha lodala imisebenti leminyenti nalongenisa imali, Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekuvakasha kutsi ummango uphawule ngawo, lochibela Umtsetfo Wetekuvakasha, wanga-2014 (Umtsetfo we-3 wanga-2014).

16.3. Letichibelo tenta ncono kuphatfwa kwe-South African Tourism njengesikhungo lesingaphasi kweligunya lebhodi. Tiphindze futsi tinike Indvuna Yetekuvakasha emandla ekuncuma tikhatsi letiphatselene nekucashwa kwemakhaya sikhatsi lesifishane.

16.4. LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi unikete luhlu lwemakhono ladzingekako kulabahola tivakashi batikhombise indzawo kanye nemitsetfo lelawula indlela letishayelwa ngayo timoto letihambisa tivakashi utikhombe indzawo.

17. Umtsetfosivivinyo Wesikhungo Savelonkhe Sekufaka Ticelo Tekufundza wanga-2019

17.1. Njengesive sitinikele ekuvuleni kanye nekucinisekisa kutsi kunesibalo lesikhulu sebantfwana labangena etikhungweni temfundvo lephakeme nekuceceshwa. Incenye lemcoka yalenchubo isekutseni sicinisekise kutsi bafundzi labafuna kufundza bayakhona kufaka ticelo tekufundza besebentisa luhlelo lwekufaka ticelo tekufundza lolusendzaweni yinye, lolungabiti naloluvisiseka malula nalolushwambakanya tikhungo temfundvo lephakeme letinengi. Ngaleyo ndlela-ke, Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo Wesikhungo Savelonkhe Sekufaka Ticelo Tekufundza wanga-2019 kutsi ube kuGazethi yaHulumende, kute ummango uphawule ngawo.

17.2. LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kusungulwe sikhungo sahulumende lesitakwenta kutsi kube lula kufaka sicelo sekuyofundza imfundvo lephakeme netinhlelo tekuceceshwa, kunciphisa tindleko tekufaka sicelo, kunika labafaka ticelo tekufundza lwatiso lolumayelana netinhlelo tekufundza nekwenta kutsi Litiko Letemfundvo Lephakeme Nekuceceshwa netikhungo temfundvo lephakeme teluse imininingwane lemayelana nekulingana naleminye lefana nebulili nelibala lalabo bafake ticelo.

18. Umtsetfosivivinyo Wemtapomabhuku Wemmango waseNingizimu Afrika Netinsita Telwatiso wanga-2019

18.1. Ngenjemtamo wekugcugcutela kutsandza kufundza kulesive, Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wemtapomabhuku Wemmango waseNingizimu Afrika Netinsita Telwatiso wanga-2019 kutsi ummango uphawule. LoMtsetfosivivinyo uhlose kulungisa tindzaba teluntjintjo macondzana nekwakhiwa kwemitapomabhuku yemmango ikakhulu leyo mimango lebeyinganakwa esikhatsini lesengcile.

18.2. Libukiwe liphuzu lelitsi kwakhiwa kwemitapomabhuku yemmango ngekweMtsetfosivivinyo ngumsebenti wabomasipala. LoMtsetfosivivinyo, emkhatsini waletinye tintfo, wenta kutsi kube netilinganisosimo netindlelakwenta temtapomabhuku wemmango lofanele. Uphindze futsi ugcugcutele kubusa ngekubambisana nekuchumana kuyo yomitsatfu imikhakha yahulumende macondzana nemtapomabhuku wemmango netinsita telwatiso.

18.3. Nangabe loMtsetfosivivinyo sewuvunyiwe, utawulungisa lokungalingani ngekwetemlandvo macondzana nemitapomabhuku yemmango nekunika imitfombolusito levuna bantfu labakhubatekile, lusha, labadzala nalabo labangakhulumi Singisi labahlala emadolobheni nasetindzaweni tasemaphandleni. Indvuna Yetemasiko Nebuciko Nathi Mthethwa utawubamba umhlangano nebetindzaba awuchaze ngalokubanti loMtsetfosivivinyo.

D. Imikhosi Letako
19. Simemetelo sekulwa nebudlova bebulili (i-GBV)

19.1. Kulwa nenkinga lenkhulu ye-GBV kutawuciniswa ngaLesihlanu, mhla ti-08 Indlovulenkhulu 2019 ngesikhatsi Mengameli Ramaphosa, ngekuhlanganyela netinhlangano letahlukahlukene naletingekho ngaphasi kwahulumende (ema-NGO), asayina simemetelo lesibhaliwe sesivumelwane sekulwa ne-GBV. Lomcimbi wekusayina utakwentela lapha e-East Landon eMphumalanga Kapa bese kulandzela Ingcungcutsela yaMengameli Yebudlova Bebulili Nekubulawa Kwalabasikati lebeyibanjwe ngaLweti kulomnyaka lophelile.

20. Iseshini ye-63  yeKhomishini ye-UN lemayelana neSimo saBomake

20.1. Indvuna Yetabomake, Mk. Bathabile Dlamini, utawube ahola litsimba lelitakwetfula umbiko walelive kuSeshini ye-63 yeKhomishini Ye-UN lemayelana neSimo saBomake eNew York, e-USA mhla ti-13 Indlovulenkhulu 2019.  

20.2. Lekhomishini itawubuka “tinhlelo tetibonelelo tahulumende, kukhona kufinyelela kutfola tinsita tahulumende kanye nesakhiwonchanti lesisimeme sekulingana ngebulili kanye nekutfutfukiswa kwabomake nemantfombatana” njengengcikitsi lebekwe embili etintfweni lekumele kutsi kucalwe ngato tentiwe. Lombiko utawuchaza emabalengwe ekutinikela kweNingizimu Afrika ekulungiseni kungalingani ngebulili kanye nekungalingani kulelive, kanye nekuchubeka yetfule tinhlelo netintfo letingentiwa kulungisa konkhe loku.

21. Lutjalotimali Lwetimayini

21.1. IKhabhinethi iyakwemukela kuvulwa ngekwemtsetfo nguMengameli Ramaphosa kwe- Gamsberg Mine ye-Vedanta Zinc International lapha eNyakatfo Kapa ngaLesine, mhla tinge-28 Indlovana 2019.

21.2. Lolutjalotimali lolungetulu kwetigidzigidzi letinge-R21.8 lusukela kutetsembiso letentiwa ngesikhatsi lelive letfula kwekucala Ingcugcutsela Yelutjalotimali lebeyibanjwe kulomnyaka lophelile, levuse ligagasi lentfutfuko lelisha letetimboni neletemnotfo kulelive.

21.3. Sigaba sekucala salemayini sitawutfola lutjalotimali setigidzigidzi le-R5.5 kantsi lutawudvonsa iminyaka lelinganiselwa kulengetulu kwalenge-30. Lemayini itawucasha bantfu laba-3 000 ngesikhatsi yakhiwa kanye nalabange-700 ngekwesiphelane.

22. Ingcungcutsela Yekucala Yemkhakha Wetekutfutsa eLwandle

22.1. Ngekuchubeka nekuhlwaya emandla eNingizimu Afrika njengelive lelinelwandle njengaloku lichazwa simo sekuhweba kwalo nekuba sendzaweni lemcoka yendlela yekuhwebelana kwaselwandle, Indvuna Yetekutfutsa, Dkt. Blade Nzimande, utawusingatsa Ingcungcutsela Yekucala Yemkhakha Wetekutfutsa eLwandle yetinsuku letimbili kusukela mhla tinge-28 Indlovana kuya mhla lu-01 Indlovulenkhulu 2019 lapha eDurban, KwaZulu-Natal.

22.2. Lengcungcutsela ikhombisa kutinikela lokwentiwe Litiko Letekutfutsa nga-2019 kutsi kucale kusebenta masinyane kweNchubomgomo Lephelele Yetekutfutsa eLwandle (i-CMTP) leyavunywa yiKhabhinethi nga-2017.

22.3. Lomcimbi utawubuka loko lokumele kutsi kwentiwe kute kujuliswe luntjintjo, kuheha lutjalotimali emiklameni yesakhiwonchanti setaselwandle letsatseka njengalemcoka ekubekeni iNingizimu Afrika kutsi ibe Sikhungo Semave Emhlaba Setelwandle. Loku kuphindze futsi kube yintfo lokutawukwakhelwa kuyo nakusungulwa Umkhandlu Wekutfutfukisa Umkhakha Wetekutfutsa eLwandle esikhatsini lesitako njengelaku i-CMTP inembononchanti ngako.

23. Umkhankaso Wekuhlanta Imvelo

23.1. Mengameli Ramaphosa utawuhola Umkhankhaso wavelonkhe Wekuhlanta Imvelo mhla ti-08 Indlovulenkhulu 2019 eBuffalo City, eMphumalanga Kapa. Kucinisekisa kugcina imvelo ihlobile futsi ivikelekile kusibopho sawonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika.

23.2. Kugcina imimango yetfu ihlobile kucala kitsi, futsi kubalulekile kutsi emakhaya nemabhizinisi acale kusebentisa tindlela tekulawula tibi.

23.3. Mengameli utawuphindza futsi etfule i-Operation Phakisa: UMnotfo Wemakhemikhali Netibi, lohlose kwesekela umnotfo waseNingizimu Afrika kodvwa inciphise lifutse kwimvelo.

24. Inhlangano Yavelonkhe Yekufundza

24.1. Mengameli Cyril Ramaphosa utawufaka tandla kwiNhlangano  Yavelonkhe Yekufundza emcimbini lotawubanjwa mhla ti-08 Indlovulenkhulu 2019 eMdantsane eMphumalanga Kapa. Loluhlelo kuhloswe ngalo kugcugcutela kufundza tincwadzi kubantfu baseNingizimu Afrika ngekutsi lukhutsate lutsandvo lwekufundza.

25. Emabhizinisi Lamancane Ekudoba

25.1. Litiko Letekulima, Temahlatsi Netinhlanti (i-DAFF), ngekuhambisana neMtsetfo Wetilwane Taselwandle, wanga-1998 (Umtsetfo we-18 wanga-1998) njengaloku uchitjelwe, litawunika emalungelo ekudoba kumabhizinisi ekudoba lamancane emmangweni waseMatigulu, KwaZulu-Natal mhla ti-14 Indlovulenkhulu 2019. Loku kulandzela kwetfulwa lokube seNyakatfo Kapa.  

25.2. I-DAFF iphindze futsi yachuba lucecesho lolubanti kute kuzuze ikakhulu bomake kulemimango. Kwetfulwa lokufanana naloku kutakwentiwa eMphumalanga Kapa naseNshonalanga Kapa. IKhabhinethi iyalemukela loluhlelo lwe-inthanethi lekufaka sicelo ngamakhalekhikhini lesungulwe yi-DAFF lebitwa ngekutsi yi-Abalobi app, lokuhloswe ngalo kusita badobi betinhlanti ngelinani lelincane kutsi bachumanise ngco sivuno sabo saselwandle netindzawo letitsenga imikhicito yabo njengetitolo letikhulu letihweba ngekutsengisa tinhlanti.

E. Imilayeto
26. Kuhalalisa

26.1. IKhabhinethi ihalalisela:

  • Umtfwebulititfombe wangephasi kwemanti Allen Walker losebentela iWarner Beach ngekuphumelela kumkhakha wekutfwebula boshaka lapha emcimbini wemiklomelo e-World ShootOut 2018 lebewubanjelwe eGermany.
  • Ngcweti wetekupheka Kobus van der Merwe weresitjurenti iWolfgat ePaternoster eNshonalanga Kapa, lophumelele kuzuza Umklomelo Wemnyaka Wemaresitjurenti lebewutfulwa kwekucala emcimbini Wemiklomelo Yemhlaba Wemaresitjurenti lebewuseParis.
  • bantfu baseNigeria nebaseSenegal – futsi iphindza emavi etifiso letinhle teKhomishini Yelubumbano Lwe-Afrika (i-AU) – ngekubamba lukhetfo lwabo ngemphumelelo. Sinekufisa kujulisa budlelwane beteplotiki betekuhwebelana emkhatsini weNingizimu Afrika kanye nawo omabili lamave.

27. Kudvudvuta

27.1. IKhabhinethi nayo njengeMengameli Ramaphosa  ivakalisa kudzabuka ngekusishiya emhlabeni kwemculi we-jazz, nemculi lowaklonyeliswa ngemklomela Wesive, i-Order of Ikhamanga,  Make Dorothy Masuka, labeneminyaka lenge-83. Make Masuka utawukhunjulwa ngeligalelo lakhe lelikhulu kutemagugu emasiko lapha eNingizimu Afrika kanye nakulo lonkhe lelivekati.

Imibuto icondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Libambela Lalokhulumela Ikhabhinethi (e-GCIS)
Makhalekhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore