Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi lebewubanjwe mhla ti-11 Indlovulenkhulu 2020

Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla ti-11 Indlovulenkhulu 2020 ePhalamende, eTuynhuys eKapa 

A. Tindzaba letibalulekile taleLive

1. I-Coronavirus (i-COVID-19) 

1.1. Ikhabhinethi iyabacinisekisa bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi kwentiwa tonkhe taba tekucaphela phambilini kuvikela lelive kunoma ngukuphi kubhebhetseka ngemandla kwale-COVID-19. Indvuna yeTemphilo, Dkt. Zweli Mkhize, ubikele Ikhabhinethi kutsi sekunetehlakalo leti-13 te-COVID-19 lapha eNingizimu Afrika. Lamuhla ekuseni, Indvuna yeTemphilo icinisekise kutsi kutfolakale letinye tehlakalo letinsha letine, lokwenta lelinani letehlakalo te-COVID-19 likhuphuke liye ku-17. Utasiniketa leminye imininingwane ekuhambeni kwalolusuku. 

1.2. Ikhabhinethi nayo igcizelela simemo lesentiwe yiNhlangano yeTemphilo yeMhlaba neNdvuna yeTemphilo Mkhize, kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bachubeke nekusebentisa netento letiyindlela yekuvimba kwesulelana nekwandza kwaleligciwane. Letindlela tekuvikela tifaka ekhatsi kuvama kugeza tandla takho ngemanti lanensipho noma-ke usebentise sibulalimagciwane sekugeza tandla lesine-alkhoholi i-sanitizer, tiphindze futsi tifake ekhatsi kugwema kubamba emehlo, timphumulo nemlomo ngetandla letingakagezwa kanye nekuvala umlomo wakho ngethishu uma ukhwehlela noma uthimula bese uyayilahla leyo thishu. Timphawu letivamile taleligciwane, yifiva, kukhwehlela nekuphefumula kamatima.  Uma ngabe unaletimphawu njengobe tichaziwe lapha ngetulu, bantfu belulekwa kutsi bahlale ekhaya futsi bafune lusito lwetekwelashwa.

1.3. Sicela wonkhewonkhe kutsi bahloniphe lingasense letigulane letine- CODVID-19 kanye nemindeni yato. Sicaphelisa ngemandla kutsi kungandziswa nanoma nguluphi lwatiso lolungesiwo emaciniso loluphatselene naleligciwane kute kutsi kuvinjwe kwandza kweluvalo, kukhishwa inyumbazana kanye nekubandlulula labanye emimangweni yetfu.  Bantfu labakhatsatekile bangatsintsa Lucingo Loluphutfumako lweSikhungo saVelonkhe seteTifo Letitsatselwanako (i-NICD) ku-0800 029 999 kute batfole lwatiso lolungilo mayelana ne-COVID-19.

1.4. Ikhabhinethi ijoyina Mengameli Cyril Ramaphosa ekufiseleni licembu lekubuyisa ekhaya kuleli lakitsi nelitsimba le-South African Airways (le-SAA) labafulatsele leli lakitsi ngaLesibili babhekisa emabombo kuLidolobhakati laseWuhan, kuSifundza saseHubei eRiphabhliki yeBantfu yaseShayina, kulandza babuyise kuleli bantfu baseNingizimu Afrika laba-122. Licembu letemphilo leLitiko Letemphilo kanye neLuphiko lweteMphilo lweMbutfo Wetekuvikela waseNingizimu Afrika nabo bayincenye yalelitsimba lekubuyisa ekhaya. Ikhabhinethi seyivakalise kubonga kwayo ku-SAA ngelusito lwabo lolukhulu kangaka kulomsebenti wekubuyisa ekhaya.

1.5. Lelicembu lekubuyisa ekhaya nalabantfu baseNingizimu Afrika lababuyiswa ekhaya balindzeleke kutsi batseleke kulelive lakitsi ngaLesihlanu lona, mhla ti-13 Indlovulenkhulu 2020. Ekufikeni kwabo, batawuvalelwa bodvwana linanincane lemalanga la-14 kuya kulinanikhulu lemalanga lange-21. Ngalesikhatsi lesi, kuhamba kwebantfu nemphahla kuphunywa kungenwa kuletindzawo tekuvalelwa kutawuncishiswa.  

1.6. Sicaphelisa bantfu ngemandla kutsi bangetami kutsintsana ngekwemtimba noma-ke balinge kuvakashela letindzawo teluvalelo. Uma-ke lesikhatsi sekuvalelwa sesiphelile futsi netinhlolo tacinisekisa kutsi sekute kwesuleleka ngeligciwane i-COVID-19 lokubhacile kwebantfu bakitsi, batawubese-ke bayakhululwa babuyela emuva emimangweni yabo lefanele. 

1.7. Ikhabinethi iyawuncoma kakhulu umsebenti lowentiwe Likomidi leTindvuna (i-IMC) lebelinikwe umsebenti wekubukana ne-COVID-19, liholwa yiNdvuna yeTemphilo futsi lisebentisana ne-NICD, ekulandzeleleni nekuvimba leligciwane, lapho basasita labo labatsintsekile nekuhlala njalo batisa sive ngalokusha lokwentekako. 

1.8. Ikhabhinethi iyakutfokotela kakhulu kutsi tifundza letinyenti tiyelekele luchumanolwatiso mayelana neludzaba lwe-COVID-19 etandleni teNdvuna yeTemphilo ngenca yekubaluleka kwalo ngekwavelonkhe nekwemave emhlaba. Sicela tonkhe letinye tifundza kutsi nato atente njalo kute kucinisekiswe kuphuma endzaweni yinye kwelwatisokuchumana futsi ngaleyo ndlela-ke kutawugwemeka nanoma ngukuphi kudideka lokungakahloswa nekwendluliswa kwemilayo lokungakachumani. 

1.9. Mengameli Ramaphosa masinyane-nje utawatisa emacembu etembusave ePhalamende kanye nebaholi bemasontfo ngale-COVID-19. Kutawubanjwa umhlangano lokhetsekile mayelana ne-COVID-19 ngeLisontfo, mhla ti-15 Indlovulenkhulu 2020, eTshwane. 

2. Umnotfo

2.1. Ikhabhinethi ikubuyekitile kukhululwa kweMbiko weTelubalobalo lwaseNingizimu Afrika lomayelana neLinanimkhicito netinsita (i-GDP, lokhombise kutsi umnotfo wetfu wehlile. Emanani akhombise kwehla kwe-GDP nga-1.4% eKoteni ye-4 yanga-2019. Loku kulandzela kuncipha nga-0.8% eKoteni ye-3 yawo lowo mnyaka.

2.2. Nanoma-nje isibona lesimo lesibi lesibangelwa kusetjentiswa kwagezi ngekwabelana, Ikhabhinethi solo iyatibophelela ekulungiseni loko lokubalulekile, kulandzelela tindzawo tekukhula kwemnotfo letibalulekile iphindze futsi ichube umkhankhaso wetisombululo letihlangene nabo bonkhe balingani betenhlalo kute kutsi sisonkhe sibeke lelive endleleni lecondze ekukhuleni kwemnotfo. 

2.3. Sicinisa lutjalomali lwetfu futsi kute kube ngulamuhla imiklamo lenelinanimali letigidzigidzi leti-R9 seyiphotfuliwe bese kutsi imiklamo lenge-27 letigidzigidzi letingetulu kwaletinge-R250 isesigabeni sekufezekiswa, kunaleminye leminyenti letawentiwa kulomnyaka.

3. Intsengo yedatha yaka-Vodacom

3.1. Ikhabhinethi iyasemukela simemetelo lesikhishwe yiKhomishini yeteMncintiswane mayelana nesivumelwano sekuvuma sikhonkhwane lekufinyelelwe kuso ne-Vodacom mayelana nekwehliswa kwentsengo yedatha yalomsiti.  Loku kulandzela luphenyo lweKubuta ngeMakethe yeMncintiswano mayelana netinsita tedatha lolwacelwa yiNdvuna yetekutfutfukisa Umnotfo Ebrahim Patel nga-2017, lolwatfola kutsi tintsengo tedatha betisetulu kakhulu kunakulamanye emave futsi betibandlulula batsengi labaphuyile.  

3.2. Lesivumelwano lesentiwe ne-Vodacom sitawucala kusebenta mhla lu-1 Mabasa 2020 futsi sitawenta kutsi intsengo yedatha yehle kuwo onkhe ema-bundle angenyanga, lapho khona tintsengo te-bundle i-1GB titawehla tisuke ku-R149 tiye ku-R99 (kwehla nge-34%), futsi kutawuba naletinye tephulelo emnyakeni lotako.  I-Vodacom itawuphindze yente kutsi kube nemadatha amahhala ebatsengi emawebhusayithi ahulumende (njenge-GCIS, i-BizPortal lensha ne-Wikipedia) nekufinyela emawebhusayithi emanyuvesi aseNingizimu Afrika. Tephulelo letichubekako titawunikwa batsengi langetulu kwalaba-2 000 bemimango lephuye kakhulu futsi basebentisi batawutfola ‘iphakheji lesisekelo’ yemilayeto ye-SMS lemibili yamahhala onkhe malanga.

4.  I-PepsiCo itfole i-Pioneer Foods

4.1. Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela incalisakuvela yedili yekuhlomisa tisebenti leyentiwe ne-PepsiCo njengencenye yalenkampani yekutfola inkampani yekudla yaseNingizimu Afrika, i-Pioneer Foods I-PepsiCo itinikele kumisebenti, lutjalomali kanye nekuhlomisa bendzawo nekutsenga. Iphindze futsi yavuma kutsi emahhovisi ayo lamakhulu lase-Sub-Sahara atawuba eNingizimu Afrika.

4.2. Tisebenti te-Pioneer Foods leti-10 000 tivikelekile ekudzilitweni emsebentini ngenca yalokuhlanganiswa kwaletinkampani futsi i-PepsiCo ivumile kugcina i-agrigethi yemazinga ekucasha ikulamazinga lakhona kwamanje sikhatsi lesiminyaka lesihlanu. Tisebenti kulenkampani titawunikwa nemasheya labita tigidzi leti-R1.6 e-PepsiCo latawusetjentiselwa kutfola sabelo sa-13% e-Pioneer Foods kungakapheli iminyaka lesihlanu.

5. Kulwa nekuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana

5.1. Ikhabhinethi iyasemukela sincumo seNkantolo Lephakeme yaseGauteng sekwala sicelo semvume yekwendlulisa sikhalo ecaleni lemdlwenguli Nicholas Ninow lodliwe licala. Kulomnyaka lophelile, Ninow wagwetjwa dzilikajele ngemuva kwekudlwengula intfombatanyana leneminyaka lesikhombisa budzala endzaweni yekudla i-Dros eSilverton, ePitoli nga-2018.

5.2. Lesehlulelo, sigwebo, nekwaliwa kwemvume nekwendlulisa sikhalo, itfumela umlayeto lonemandla kubabhebhetseli nalabo labangaba babhebhetseli bekuhlukumeta bomake nebantfwana kutsi, tikhungo tebulungiswa taseNingizimu Afrika itawubenta batiphendvulele ngaletento tabo letimbi kangaka.  

5.3. Sisonkhe ngekubambisana sifanele kutsi sikucedze nya lokuhlukubeta lokwentela phansi emalungelo eluntfu labaluleke kakhulu abomake nebantfwana. Ngekusebenta ngekubambisana sifanele sicinisekise kutsi kute make noma umntfwana lohlukubetwa ngekwelicansi, loshaywako, lodlwengulwako noma-ke lohlaselwa nanoma ngukuphi kulelive lakitsi. 

6. Kuphepha emigwacweni

6.1.  Ikhabhinethi ivakalisa emavi ekulilela nekudvudvuta  imindeni lenge-25 yebagibeli labashone engotini yebhasi ngaseCentane eMphumalanga Kapa ekucaleni kwalenyanga.  Iphindze futsi ifisela nalabo labalimele labasindzile kwelulama lokusheshako.

6.2. Luphenyo loluchutjwa yiNhlangano yekulawula teMgwaco neMaphoyisa aseNingizimu Afrika lufanele kutsi lusite ekuniketeni temphendvulo mayelana netimo letiphatselene nalenhlekelele. Bashayeli betigitjelwa banemsebenti wekwenta konkhe lokusemandleni abo kutsi bacinisekise kuphepha kwebagibeli babo.  
6.3.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo weKuchibela Imigwaco yaVelonkhe wanga-2020. Utawutsi ungaphasiswa ube ngumtsetfo, loMtsetfosivivinyo utawufaka ligalelo ekunciphiseni lokubhubha kwebantfu labanyenti emigwacweni yetfu. 

B. Tincumo teKhabhinethi

1.  Lisubiciko laVelonkhe (i-NSP) yeteBudlova Lobucondziswe kuBulili Lobutsite neKubulawa kwaLabasikati (i-GBVF)


1.1. NgeNgongoni 2019, Ikhabhinethi yavuma i-GBVF-NSP. Yaphindza yatfuma litsimba leTindvuna lebeliholwa yiNdvuna eHhovisi laMengameli yetaBomake, Bantfwana Nebantfu Labanekukhubateka, Mk. Maite Nkoana-Mashabane, kutsi bente umsebenti lochubekako mayelana nemalungiselelo esikhungo lowentiwe kule-GBVF wekwengamela kufezekiswa kwe-GBVF-NSP.

1.2. Itfokotela kuchutjwa ngekuphutfuma kwenganyelwa kwalomsebenti wekuvimba i-GBVF, Ikhabhinethi ikuvumile kusungulwa kweMkhandlu waVelonkhe we-GBVF (NCGBVF).  Lomkhandlu utawuhlanganisa bantfu kulo lonkhe lelive, etifundzeni nasetindzaweni letisemakhaya kuhola nekwesekela tingenelelo te-GBVF letiletsa tingucuko. Utawuphindze futsi ube nesibopho sekufezekisa 
le-GBVF-NSP.  

1.3. Umkhandlu waVelonkhe we-GBVF utawubika kuMengameli ngekusebentisa Indvuna Nkoana-Mashabane.   Ikhabhinethi iphindze futsi yavuma  kusungula i-IMC lefaka ekhatsi Indvuna yeMaphoyisa Bheki Cele; Indvuna yeTebulungiswa Nekucondziswa Kwesimilo Ronald Lamola; Indvuna yeTemisebenti Yahulumende Nekuphatsa; Indvuna yeTekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle Lindiwe Zulu neNdvuna Nkoana-Mashabane futsi kutawuba nguye ummemi.

1.4.  Ikhabhinethi ikugcizelele kubaluleka nekuphutfumisa timiso tekuvimba budlova lobubhebhetselwa kumalunga emmango lahlaseleka kalula. Le-IMC itfunywe kutsi isebente ngekushesha nangalokongako ekuhleleni kahle ngalokusemtsetfweni loMkhandlu waVelonkhe we-GBVF. Baphindze futsi batfunywa kutsi bachubeke bacubungulisise kukhoneka kwekwakha umtsetfo mayelana nalokuhleleka kwamanje kwesikhungo.   

1.5. Ikhomishini yeTekulingana ngekweBulili – njengesikhungo sesahluko semfica lesinemsebenti wetemtsetfosisekelo wekukhutsata kuhlonishwa kwetekulingana ngekwebulili nekuvikelwa kwe, kutfutfukiswa nekutfolwa kwekulingana ngekwebulili – itawulindzeleka kutsi ichubeke nekutsi ihlale njalo ihlola futsi ilandzelela inchubekelembili leyentiwako ekufezekiseni i-BVF-NSP.

2. Luhlelo Lwetemabhizinisi aseMaphandleni naseMalokishini (i-TREP)

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kufezekiswa kwe-TREP ngekusebentisa Sikhwama seTemabhizinisi aseMalokishini. Loku kuhambisana netingenelelo tetemnotfo tekusebentisa nekulawula nekukhulisa iminotfo yasemalokishini nasetindzaweni tasemaphandleni. 

2.2. Lemali itawusita futsi icinisekise kutimela kwetikhungo tetemnotfo letihambisana neModeli yeKutfutfukisa yeSigodzi kuleto tindzawo.

3.  Luhlakamsebenti lwaVelonkhe lweNchubomgomo yeKuhlola Lolubuyeketiwe 2019-2024

3.1. Ikhabhinethi iyivumile le-NEPF leBuyeketiwe yanga-2019-2024 neLisu laVelonkhe Lekuhlola langa-2020-2025, lolwenta kancono inchubo yekuhlola ngekhatsi kuhulumende. Atokwenta kancono emakhono ahulumende ekufezekisa loLuhlakamsebenti lweThemu leseMkhatsini lolwemukelwa nga-2020-2024.   

3.2. Omabili lamadokhumenti ayatfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letekucaphela Nekulinganisa Kusebenta Kwahulumende (www.dpme.gov.za). 

4.  Lisubuciko leLwandle i-Antarctic nalolungaseNingizimu

4.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweLisubuciko leLwandle i-Antarctic nalolungaseNingizimu kute kutsi ummango uphawule ngalo.  INingizimu Afrika iyindlela leya e-Antarctica yaletinye tinhlelo temave emhlaba te-Antarctica leti-10. Tonkhe letinhlelo tifaka ligalelo kumnotfo waseNingizimu Afrika.

4.2. Lelisubuciko liphakamisa nati tinsika letisihlanu letilandzelako: (a) kukhulumisana nekutinikela kwemave emhlaba nemakoporasi; (b) lucwaningo; (c) kusetjentiswa lokongako nalokusimeme; (d) kutfutfukisa emakhono nekucecesha kanye (e) nekucaphelisa bantfu. Lelisubuciko liphindze futsi liphendvule kulenchubo yeSivumelwano se-Antarctic

C. Imitsetfosivivinyo

1.  Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Luhlakamsebenti lweTemigwaco wanga-2016


1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo weKuchibela teMigwaco taVelonkhe wanga-2020. LoMtsetfosivivinyo uphakamisa kutsi, emkhatsini waleminye imitsetfosimiso yemboni yesikolwa sekushayela timoto ubuye futsi uphakamise emazinga lafanele bafundzi lababashayeli labatawufundziswa ngaphasi kwawo. 

1.2. Uphindze futsi ubukane nekukhwaphanisa nekukhohlakala lokukhona ngekhatsi emkhakheni wetimoto, ukhuphula tinhlawulo talabo labehluleka kugcina imitsetfo yemgwaco; uvimbela bashayeli kutsi banganatsi tjwala uphindze futsi uphakamise umtsetfo wavelonkhe wemapuletinombolo. 
1.3.    LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi uphakamise kulinganisa emandla eNdvuna yeTetitfutsi kanye nalawo weMalunga eSifundza eLikomidi leSigungu Lesiphetse lesibukene netetitfutsi. 

2. Umtsetfosivivinyo weSincemphetelo Sekulimala neKungenwa Tifo eMsebentini wanga-2019

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo weKuchibela Kuncemphetelwa Mayelana neKulimala neKutfola Tifo eMsebentini wanga-2019 kute kutsi ummango uphawule ngawo.

2.2. LoMtsetfosivivinyo ubukana netichibelo letiphakanyisiwe teMtsetfo  weSincemphetelo seKulimala neKungenwa Tifo eMsebentini (i-COIDA), 1993 (Umtsetfo130 wanga-1993). LoMtsetfosivivinyo welula sikhala kute ufake ekhatsi kulimala nekutfola tifo emsebentini leto tisebenti letisengotini lebetingakafakwa phambilini kanye nekwenta kancono tinzuzo tekuncempheteliswa kutisebenti ngalokuvamile.  

2.3.  LoMtsetfosivivinyo manje sewufaka ekhatsi emkhatsini waletinye tintfo tisebenti tasetindlini ngaphansi kwalomkhakha wetisebenti ngekwetinhloso tekuzuza ngekwemibandzela ye-COIDA yanga-1993. Uphindze futsi uphakamise luhlakamsebenti lwekubuyisela esimeni lesifanele tisebenti letilimele futsi/noma tisebenti letingenwe kugula emsebentini. 

3. Hulumende weNdzawo Umtsetfosivivinyo weKuncuma Iminyele yaBomasipala 

3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwaHulumende weNdzawo: Umtsetfosivivinyo weKuncuma Iminyele yaBomasipala  wanga-2020 kute kutsi ummango uphawule ngawo. Utawutsi ungaphasiswa ube ngumtsetfo, utawucitsa lona lokhona kwamanje waHulumende weNdzawo: Umtsetfo weKuncuma Iminyele yaBomasipala, 1998 (Umtsetfo-27 wanga-19980).

3.2. LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi, emkhatsini waletinye tintfo, kusungulwe futsi nekusebenta kweBhodi yeKuncuma Iminyele yaBomasipala, indlela netinchubo tekuncuma kanye tekuphindza kuncuma futsi kweminyele yabomasipala neminyele yeliwadi kanye nekusungulwa yeSikhungo seKwendlulisela Tikhalo. 

D.    Imikhosi Letako
1    Inyanga yeMalungelo eLuntfu     


1.1.  Mengameli Ramaphosa utawetfula inkhulumo yelusuku emkhosini waVelonkhe wekukhumbula Lusuku lweMalungelo eLuntfu wanga-2020 lotawubanjwa ngeMgcibelo, mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2020 eNkhundleni yeteMidlalo eColesberg eNyakatfo Kapa ngaphansi kwalengcikitsi: “Umnyaka welubumbano, kuvusetelwa kwemnotfo netenhlalo kanye nekwakha sive.”

1.2.  LoLusuku lweMalungelo eLuntfu eNingizimu Afrika ludzabuka esehlakalweni lesingumlandvo saseSharpeville (eGauteng) nakaLanga (eNshonalanga Kapha) mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 1960, lapho khona kwadutjulwa kwashona bantfu labanyenti labebalwela emalungelo abo eluntfu. 

1.3. Ikhabhinethi imema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bagubhe Lusuku lweMalungelo eLuntfu baphindze futsi bahloniphe labo labanikela ngetimphilo tabo kute kutsi sizuze lenkhululeko lesichubeka nekuyitfokotela lamuhla. 

1.4. Lomunye webaholi labatinikele losibonelo nguDkt. Alfred Bathini Xuma, munye wabodokotela betekwelapha longumuntfu wekucala ngca wase-Afrika eNingizimu Afrika kanye Mengameli waphabilini we-African National Congress.
Mengameli Ramaphosa wakhumbula imphilo yaDkt. Xuma ngekutsi amemetele acinisekise Umngcwabo Lokhetsekile waHulumende: Umkhakha we-1 wekungcwatjwa kwakhe kabusha asuswa emathuneni eBrixton eJozi wayiswa lapho atalelwa khona esigodzini saKwaManzana, e-Engcobo eMphumalanga Kapa kuloMgcibelo lowendlulile. 

2. Luhambo lweKuvakasha lweTemsebenti lwaMengameli  aye eCongo

2.1. Mengameli Ramaphosa uyongenela Umhlangano weKubekwa eSikhundleni weLicembu leKutsintsana mayelana naloko lokwenteka eLibya e-Oyo, eRiphabhliki yaseCongo mhla ti-11 namhla ti-12 Indlovulenkhulu 2020. Uphekeletelwa yiNdvuna  Litiko Letebudlelwano Nekubambisana Kwemave Emhlaba, Dkt. Naledi Pandor, Indvuna yeTekuvikela Netigayigayi temphi, Mk. Nosiviwe Mapisa-Nqakula neNdvuna yeTekuvikeleka Kwembuso, Mk. Ayanda Dlodlo.  

2.2. Umhlonishwa Denis Sassou N’Guesso, Mengameli weRiphabhliki yaseCongo, umeme Mengameli Ramaphosa kutsi angenele lomhlangano njengaSihlalo weNhlangano yeBunye be-Afrika (i-AU).

2.3. Iseshini ye-33 Leyetayelekile yeLibandla le-AU incume kusungula Licembu Lekutsintsana, sihlalo walo lekuyiRiphabhliki yaseCongo futsi ifaka ekhatsi emalunga eLikomidi leLiziga Leliphakeme le-AU laseLibya kuniketa kuhola nekukhutsata kuchumana kwemitamo yemave emhlaba ekufuneni tisombululo neTinkinga Letimatima taseLibya.

3. Imilayeto yekulila nekwedlulisa emavi endvudvuto

1.    Ikhabhinethi itfumele emavi ekulilela nekudvudvuta kumndeni, bangani kanye nebalingani ngekwemsebenti kweLuphiko lweLitiko Lolutimele Lwekuphenya kweMaphoyisa bemphenyi lomkhulu, Mnu. Mandla Mahlangu (47), lobulewe kuleliviki leliphelile. Ikhabhinethi itfumela emavi ekulila nekudvudvuta imindeni, bangani nebalingani ngekwemsebenti betikhulu letimbili te-Hawks Sikhulu lenguMphenyi Lesikhipha Emawalanti Delene Grobelaar Koonin (44) naSayitjeni Wynand Herbst (42), lababulewe nakudutjulwana eNyakatfonshonalanga.
  
2.    Ikhabhinethi iyakugceka lokubulawa kwalamaphoyisa latinikele, lanemsebenti wekuvikela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Sisive, sivale kutsi siphakame sonkhe sigceke lokubulawa kwemaphoyisa lamadvuna nalamasikati. 

4. Umlayeto Wekuhalalisela
Ikhabhinethi yendlulisela kuhalalisa kwayo netilokotfo letinhle ku: 

1.1. Mengameli losengakahlali esihlalweni sakhe, Umhlonishwa Mnu. Fauré Essozimna Gnassingbé, ngekukhetfwa kwakhe abe nguMengameli weRiphabhliki yaseTogo ngeLukhetfo lwaMengameli lebelubanjwe mhla tinge-22 Indlovana 2020. Ikhabhinethi ijoyina Mengameli Ramaphosa ekuhalaliseleni bantfu baseTogo ngekubamba lukhetfo loluthulile.

5. Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.
1.    Emalunga eBhodi yeSikhungo saseNingizimu Afrika seTekuphepha eLwandle:
a.    Mk. Nthato Minyuku (Sihlalo).
b.    Mk. Lindelwa Nonjabulo Dlamini;
c.    Mnu. Lucas Haluodi;
d.    Mk. Eva Dorothy Khosa;
e.    neMnu Captain Bheka Clive Zulu.

Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams
Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore