Sitatimende ngenkhundla yemhlanganovidiyo weKhabhinethi ngaLesitsatfu, mhla ti-18 Lweti 2020

A. Tindzaba letibalulekile taleLive
1. Ingcungcutsela ye-12 yeBrazil, iRussia, India, Shayina neNingizimu Afrika (i-BRICS)

1.1. Ikhabhinethi iyemukele imiphumela yeNgcungcutsela ye-12 ye-BRICS lebeyiholwa nguMengameli Cyril Ramaphosa. Lebeyisingatfwe nguMengameli Vladimir Putin weNhlangano yaseRashiya, lengcungcutsela icocisane ngebudlelwane be-BRICS kute kube nekusimama kumhlaba wonkhe, kwabelana ngetekuvikeleka kanye nekukhula ekucambeni tintfo letinsha.
1.2. Lemiphumela ifake ekhatsi kuvunywa kweLisubuciko lelibuyeketiwe leBudlelwane kuTemnotfo le-BRICS (langa-2020-2025) kanye nekwemukelwa kweLisubuciko le-BRICS Lekulwa neBuphekula. Sivumelwane lesibitwa ngeMoscow Declaration lesemukelwa ngemuva kwalengcungcutsela sachaza emkhatsini waletinye tindzaba, kwesekela i-Agenda 2063 yeLubumbano lwase-Afrika (i-AU) kanye nemitamo yekucinisa kuhlanganiswa kanye nentfutfuko kulelivekati lokufaka ekhatsi kufezekiswa kweSivumelwane seNdzawo Yekuhweba Lokukhululekile kuLelivekati lase-Afrika.
1.3. Labebahambele lengcungcutsela baphindze futsi bayibona inchubekelembili lesentiwe yi-AU ngekulungisa tikhebe tetetakhiwonchanti, ikakhulu kuluhlakamsebenti kuBudlelwane Lobusha beNtfutfuko yase-Afrika, kanye nekubaluleka kwekugcugcutela lutjalotimali kute kwesekelwe intfutfuko kutetimboni, kudala imisebenti, kucinisekisa kutsi kunekudla lokwanele, kulwa nebuphuya kanye nekwenta kutsi kube nentfutfuko lesimeme e-Afrika.

2. Luvakasho Lwetemisebenti lwaMengameli waseMalawi
2.1. Ikhabhinethi ikwemukele Kuvakasha Ngwekwemsebenti ngemphumelelo eNingizimu Afrika lokusandza kwentiwa ngemalunga aHulumende waseMalawi labeholwa nguMengameli Lazarus Chakwera. Lomhlangano emkhatsini waBomengameli Chakwera naRamaphosa bewuwekucocisana emkhatsini wemave lamabili, ngetindzaba tesifundza kanye netalelivekati labanenshisekelo ngato bobabili.
2.2. Live laseNingizimu Afrika lisatinikele ekujuliseni kanye nasekuciniseni budlelwane nelive laseMalawi ngekwandzisa kuhwebelana kanye nelutjalomali ngenhloso yekufezekisa tindlela tekutiphilisa letinesitfunti kuwo omabili lamave. Lamave lamabili anebudlelwane lobuhle kusukela emuva kumashuminyaka lamanengi.
2.3. Ikhabhinethi iphindze futsi yatjelwa ngalamafisha mayelana nendzaba yeMnu. Shepherd naMk. Mary Bushiri, lababalekele eMalawi ngesikhatsi bangephandle ejele ngebheyile lenge-R200 000 ngamunye ngemuva kwekubekwa emacala enkhohlakalo nekuntjintjiselana ngemali ngalokungekho emtsetfweni.
2.4. Ikhabhineti yenetisekile ngendlela Tebulungiswa, Tekuvikela Bugebengu neKlasta Yetekuphepha lelisingatse ngayo loludzaba kantsi iklasta itakwatisa sive ngalokusha lokuvelako lokuphatselene naloludzaba. Tinchubo tekubabuyisa kutsi batewubukana nemacala abo labawente kulelive setivele ticalile.

3. Lukhetfo lwaboMasipala lwekuvala tikhewu
3.1. Ikhabhinethi iyayidvumisa Ikhomishini Letimele Yelukhetfo ngalolukhetfo lwekuvala tikhewu lolube nemphumelelo, lolubanjwe kumawadi lange-95 kubomasipala labange-55 ngaLesitsatfu, mhla ti-11 Lweti 2020. Lukhetfo lwabomasipala luhlala njalo luyinsika yekulola intsandvo yetfu yelinyenti emazingeni etigodzi nakubomasipala.
3.2. Ikhabhinethi ibonge bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labatimbandzakanyile kulolukhetfo lwekuvala tikhewu, lolube lwekucala ngemuva kwekumiswa kwemisebenti yelukhetfo ngeNdlovulenkhulu ngenca yelubhubhane lweligciwane leSifo se-Corona (i-COVID-19).

4. Tinsuku letisihlanu tekuzila kwavelonkhe
4.1. Ikhabhinethi icele bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batimbandzakanye kuletinsuku letisihlanu tekuzila kukhumbula labo labasishiye emahlabeni ngenca ye-COVID-19 kanye nangebudlova lobucondziswe ebulilini lobutsite nangekubulawa kwalabasikati (i-GBVF). Yonkhe imijeka yavelonkhe itawukwehliswa kancane ngesikhatsi saletinsuku letisihlanu tekuzila kusukela ngaLesitsatfu, mhla tinge-25 Lweti kuya ngeLisontfo, mhla tinge-29 Lweti 2020.
4.2. Ngesinyatselo sebunye sekuhlonipha nekukhumbula bonkhe labo labashone ngenca ye-COVID-19 nange-GBVF, tonkhe takhamuti tiyakhutsatwa kutsi tigcoke tembatfo kanye nemihlobiso lekhombisa kuzila kuye ngemasiko abo, imihambo kanye nenkholo.

5. Kusayinwa kweLisu Lelikhulu lekukhicita Shukela
5.1. Ikhabhinethi ikwemukele kusayinwa kweLisu Lelikhulu Lemboni yaShukela yiNdvuna Yetekulima, Tetingucuko Temhlaba neKutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Thoko Didiza kanye nemkhakha wetetimboni tashukela. LeLisu Lelikhulu lekukhicita Shukela lihlose kutsatsa sinyatselo lesiphutfumako sekuvikela tinkhulungwane temisebenti, tindlela tekutiphilisa tasetindzaweni tasemaphandleni nemabhizinisi, ngesikhatsi lesifanako kudaleka sifiso lesisha ngelikusasa, ngenhloso yekudala tindlela letahlukahlukene tebakhiciti bashukela, kanye nekuletsa ematfuba lamasha emisebenti.
5.2. Imboni yashukela ngumcashi lomcoka wetisebenti kanye nemtfombo wendlela yekutiphilisa yemimango leminengi yasetindzaweni tasemaphandleni.

B. Tincumo teKhabhinethi
1. Lisubuciko Lavelonkhe Lekulwa Nenkhohlakalo (i-NACS)

1.1. Ikhabhinethi iyivumile i-NACS lenta kutsi kube neluhluluhlaka lwekungenelela lwavelonkhe. Lelisubuciko lingumphumela wekubonisana kwavelonkhe nemikhakha lehlukahlukene, lefaka ekhatsi emabhizinisi, hulumende netinhlangano temmango. Licembu le-NACS, lelakhiwa tinhlangano temmango, tati temfundvo, betemabhizinisi kanye nalabamelele hulumende, bakwesekela kwakhiwa kwalelisubuciko.
1.2. I-NACS ishwabakanya tinsika letisitfupha, lokufaka ekhatsi kukhutsata nekugcugcutela letikhutsele, letimpimpako, leticotfo naletingafihli utfo, kuchubela embili bungcweti betisebenti, kwenta ncono tekubusa etikhungweni, kanye nekucinisa kubakhona kwemitfombolusito kanye nekuchumanisa kusebenta nekutilandza.
1.3. Lelisubuciko liphindze futsi liphakamise kutsi kube neMkhandlu wesikhashana Wavelonkhe Lowelulekako Lolwa Nenkhohlakalo njengelulawulo lwemtimba loluhleliwe lwekucinisekisa kutsi kube nekucaphela lokukhulu, kutilandza kanye nekubete imfihlo. Lomtimba wesikhashana lutawucala inchubo yekusungula umtimba lotimele lomcoka losemtsetfweni lotawubika ngco ePhalamende.

2. Lisubuciko Lwekunweba Tindzawo Tavelonkhe Letivikelekile (i-NPAES)
2.1. Ikhabhinethi iyivumile i-NPAES lebuyeketiwe kutsi icale kusebenta. Lelisubuciko lavunywa kutsi kubonisanwe ngalo nemmango ngeLweti 2018. Kubonisana emahlandla lamatsatfu kwaveta imibono leminyenti lebuyeketiwe leyangetwa etehlukweni letiyimfica talelisubuciko.
2.2. Live laseNingizimu Afrika lingulelinye lemave lanotse kakhulu ngetitfombo nangetilwane letahlukahlukene. Iseluhlwini lwesitsatfu lolusetulu emhlabeni njengetive letinekwehlukahlukana lokukhulu. Kulawula nekonga letincenye letimcoka tekwehlukahlukana kwalokuphilako kuphindze futsi kube neligalelo ekudaleni imisebenti ngekusebentisa tekuvakasha kanye netinhlelo tekongiwa kwemvelo, kanye futsi nekusebenta njengetindzawo telucwaningo lwetesayensi.

3. Luhlakamsebenti Lwavelonkhe Lolubuyeketiwe Lwalokwehlukahlukene Lokuphilako (i-NBF)
3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwe-NBF kute kutsi ummango uphawule. Leli lisu lemkhakha lekwenta nekulungisa bungoti balokuphilako lokwehlukahlukene lobubonakale ngesikhatsi kwentiwa luhlolo lwetesayensi simo salokuphilako lokwehlukahlukene kanye netinhlalomphilo talokuphilako lapha eNingizimu Afrika lolwentiwe Sikhungo Salokuphilako Lokwehlukahlukene Savelonkhe saseNingizimu Afrika nga-2019.
3.2. Tingoni letimcoka kulombiko waloluhlolo uphatselene netinhlalomphilo talokuphilako tasemantini lete sawoti, imifula kanye netikhafulomfula letinetinhlanti tasemantini lete sawoti letisengcupheni yekuhlaseleka lula kunako konkhe lokuphilako.

4. Lisu Lelikhulu laseningizimu Afrika Lemkhakha Wetemabhizinisi etemahlatsi (i-CFS) langa-(2020-2025)
4.1. Ikhabhinethi ikuvumile kufezekiswa kweLisu Lelikhulu le-CFS, lokuvunyelanwe ngalo nalemboni, nahulumende kanye netemisebenti. Lelisu lilinganisa tinzuzo tetemvelo, tetemnotfo kanye netenhlalo letivela kumitfombolusito yetemahlatsi.
4.2. Lishwambakanya tingoni letimcoka lokutawugcilwa kuto letisikhombisa: (a) kwandziswa kwemtfombo wetemahlatsi nekugcinwa isesimeni/nekutivikela, (b) kuntjintjwa kwalomkhakha, (c) kwengeta lizingagugu nekusetjentwa kwemitfombo, (d) kwebiwa kwetigodvo kanye nalokwentiwako lokungekho emtsetfweni, (e) lucwaningo, intfutfuko, kucanjwa kwalokusha nekutfutfukiswa kwemakhono, (f) tivimbeli letimcoka tekukhula kwalomkhakha kanye (g) nekutfutfukiswa kwetikhungo.

5. Luhlakamsebenti lwavelonkhe lwekufezekisa bungcweti Kutemisebenti Yahulumende
5.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweluhlaka lwavelonkhe lwesikhashana lwekufezekisa bungcweti Kutemisebenti Yahulumende. Loku kuhambelana nekutinikela lokwentiwe lulawulo lwekuphatsa lwesitfupha kute kube neTemisebenti Yahulumende letikhonako, letenta tintfo ngenchubo lemukelekile naletitfutfukako.
5.2. Loluhlakamsebenti luphakamisa tinsika letisihlanu letimcoka tekwenta bungcweti letitawuholwa embili Sikolo Savelonkhe Setekubusa (i-NSG), ngekuhlanganyela netikhungo tekufundza letahlukahlukene. Letinsika letisihlanu tifaka ekhatsi kutweba ngembikwekungena kanye nekukhetsa khona lapha ekhatsi eMsebenti Wahulumende, kunika lwatiso lwekungeniswa kanye nekungenisa sisebenti lesisha enhlanganweni; kuhlela nekulawula kusebenta; kuchubeka nekufundza kanye nekutfutfukiswa kutebungcweti, kanye nekuchubekela embili emsebentini kanye netehlakalo letimayelana nomsebenti lowentiwa ngumsebenti.

6. Tiphakamiso tenchubomgomo kute kuchitjelwe Umtsetfo Welulawulo Lwekuphatsa Temisebeneti Yahulumende (i-PAMA) wanga-2014 kanye neMtsetfo Wetemisebenti Yahulumende (i-PSA) wanga-1994.
6.1. Ikhabhinethi itivumile tiphakamiso tenchubomgomo lokuhloswe ngato kuchibela i-PAMA, yanga-2014 (Umtsetfo we-11 wanga-2014) kanye ne-PSA, yanga-1994 (Umtsetfo we-103 wanga-1994). Emkhatsini waletinye tintfo, tiphakamisa kutsi kube neTemisebenti Yahulumende tibe yintfo yinye, kugcinwe simo se-NSG njengelitiko lavelonkhe kanye nekuchaza indzima yeLihhovisi Lekuhambisana Netilinganisozinga Tetemphilo letimacondzana netindlela tekuchumanisa tilinganisozinga netindlelakwenta kutekuphatsa tahulumende.
6.2. Letiphakamiso talenchubomgomo te-PSA tifaka ekhatsi kuchaza kutsi bobani tinhloko etikweni leLihhovisi leNdvuna Yesifundza kanye neLihhovisi laMengameli, kanye nekulungisa letinye tetindzaba letibangwe tehlulelo tenkantolo.
6.3. Letichibelo kuhloswe ngato kuchubela embili indzaba yeYekuphatfwa Kwetemisebenti Yahulumende Kunye kanye futsi nekwenta kutsi kube netingucuko tenchubomgomo lehlosiwe kuLisu Lavelonkhe Letekutfutfukisa kute kwakhiwe temisebenti yahulumende letinebungcweti.
6.4. Umtamo weKuphatfwa Kwetemisebenti Yahulumende Kunye kweyame kumtsetfomgomo wekucinisekisa kuletfwa kwetinsita ngemphumelelo, ngekwelizingasimo, ngekuhlanganyela kanye nangekutilandza.

7. Inchubomgomo Yelulawulo Lwekwateka Lokusemtsetfweni
7.1. Ikhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Yelulawulo Lwekwateka Lokusemtsetfweni kutsi ikhishwe kute ummango uphawule ngayo. Lenchubomgomo iphakamisa tingucuko letinengi, letifaka ekhatsi kuchibela Umtsetfo Wekwateka, wanga-1997 (Umtsetfo we-68 wanga-1997) kanye neMtsetfo Wenchazelo Yekuntjintja Bulili Nesimo Sebulili, (Umtsetfo we-40 wanga-2003) kute kutsi ihambisane neMtsetfo weMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996 kanye neMtsetfo Wekuvikela Lwatiso Lwebunguwe, wanga-2013 (Umtsetfo we-4 wanga-2013).
7.2. Iphindze futsi iphakamise kuhlanganiswa kweRejista Yavelonkhe Yelinanibantfu kute kutsi kube nembono munye ngemuntfu kanye netimphawu letihambisana naletinye tinhlelo telulawulo lwekwateka kuhulumende kanye nakumkhakha lotimele. Itawuhlanganisa tinhlelo letikhona njenganyalo kute kutsi tikhone kusebenta ngeticubu temtimba ibhayomethriki yeLuhlelo Lwavelonkhe Lwekwateka. Lerejista lensha lephakamisiwe yekubhalisa linanibantfu itawuba sisekelo sekubonisa kwateka kwemuntfu ngekusebentisa inthanethi lesisemtsetfweni lesitawuba ngumgogodla wetinkhundla tebuchwepheshe tembuso nemkhakha lotimele.  

8. Indlelanchubo yeMtsetfo weMtsetfosisekelo we-AU Lophatselene nePhalamende yase-Afrika (i-PAP)
8.1. Ikhabhinethi ikuvumele kungeniswa ePhalamende yase-Afrika kweNdlelanchubo yeMtsetfo weMtsetfosisekelo we-AU kutsi kuvumelwane ngawo. Kunika emandla lendlelanchubo, imibuso lengemalunga kudzinga kutsi iwuvume ngekusebentisa emaphalamende awo, live laseNingizimu Afrika lisingatsa i-PAP, lokuluphiko lwesishayamtsetfo se-AU.

C. Imitsetfosivivinyo
1. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Temabhizinisi Lamancane aVelonkhe (i-NSEA) wanga-2020

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwe-NSEA kute kutsi ummango uphawule, lohlose kuchibela Umtsetfo Wavelonkhe Wetemabhizinisi Lamancane, wanga-1996 (Umtsetfo we-102 wanga-1996). Letichibelo tenta kutsi Lihhovisi Lemphenyitikhalo Wetemabhizinisi Lamancane kanye nekucitsa umtsetfosimiso wekusungula kweMtimba Wekweluleka.
1.2. LoMtsetfosivivinyo uvula kutsi kube nekufinyelela kabantu kutebulungiswa kutemabhizinisi lamancane ngekusebentisa Luphiko Lwemphenyitikhalo, lolutawunikwa umsebenti wekucubungula nekubuka tikhalo temabhizinisi lamancane.
1.3. Kufezekiswa kwaletichibelo kutakwenta kutsi kube nekusimama lokukhulu kulomkhakha kanye nekwenta ncono ematfuba eteminotfo ngekudala kwematfuba emisebenti ngemabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nalamancane kakhulu.

2. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela I-ejensi Yavelonkhe Yekutfutfukisa Lusha (i-NYDA)
2.1. Ikhabhinethi ikuvumele kungeniswa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela i-NYDA kutsi ummango uphawule ngawo. Letichibelo tenta ncono kusebenta ngemphumelelo kwe-NYDA ekwandziseni kufinyelela kwayo kwanye nekwandzisa kuphendvula kwayo tindzingo tebantfu labasha.
2.2. Lusha lwakha cishe incenye yinye yesitsatfu yelinanibantfu laseNingizimu Afrika kantsi kucala kusebenta kwaloMtsetfosivivinyo kutawuchubela embili ekwakheni tetemisebenti letinelikhono kanye nekwandzisa kwekusekelwa kwetemabhizinisi. Loku kutawuba neligalelo ekulungiseni letinsayeya letintsatfu tetentfutfuko tebuphuya, kungalingani kanye nekubete kwemisebenti.

D. Imicimbi Letako
1. Tinsuku le-16 Tenshukumo

1.1. Ikhabhinethi iyivumile ingcikitsi letsi: “Bulungiswa Betemnotfo Kwabomake kweNingizimu Afrika lete budlova nalete buhlanga” bemkhankhaso weTinsuku le-16 Tenshukumo, lokusigaba lesisetulu semkhankhaso weTinsuku letinge-365 wekulwa ne-GBVF. Ngenca yemitsetfosimiso yeSimo Savelonkhe Senhlekelele lencabela imihlangano lemkhulu, Mengameli Ramaphosa utakwetfula lomkhankhaso ngekusebentisa ividiyomhlangano ngaLesitsatfu, mhla tinge-25 Lweti 2020.  Lisu Lesento Sekuphendvula Kulokuphutfumako lekulwa ne-GBVF lelalavunywa nga-2019 lacala kusita labo labasindzile, kugcamisa kucaphelisa kanye nemikhankhaso yekuvikela; kwenta ncono imitsetfo netinchubomgomo; kugcugcutela kutfutfukiswa ngekwetemnotfo kwabomake, kanye nekucinisa luhlelo lwebulungiswa kutebugebengu.
1.2. LeLisu Lelisubuciko Lavelonkhe (i-NSP), lelamukelwa nguMengameli Ramaphosa ekucaleni kwalomnyaka, lichubela embili lesingenelelo sekuphendvula kulokuphutfumako lelacalwa nga-2019. Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna le-GBVF leliholwa yiNdvuna eHhovisi laMengameli laBomake, Bantfwana Nebantfu Labanekukhubateka, Mk. Maite Nkoana-Mashabane, uyachubeka nekwengamela kusebenta lokumcoka kwetinhlelo te-NSP.

2. Lusuku Lwemhlaba Lwe-AIDS – mhla ti-01 Ingongoni 2020
2.1. Ingcikitsi yeLusuku Lwemhlaba Lwe-AIDS mhla ti-01 Ingongoni 2020 itsi: “Sisonkhe kuloku, Cheka Impilo!” igcizelela kutibophelela kwalowo nalowo kucinisekisa kutsi tinzuzo letitfolwe kwate kwaba ngunyalo ngekuphendvula kulubhubhane lwe-AIDS nelwesifo sesifuba (i-TB) atilahleki.
2.2. Live laseNingizimu Afrika linelubhubhane lolukhulu lwe-AIDS emhlabeni, bantfu labalinganiselwa etigidzini le-7.7 baphila ne-HIV, futsi basibalo sakunye kulokutsatfu sekusuleleka lokusha e-Afrika lengaseNingizimu. Bantfu labanengi nyalo sebahlolela i-HIV. Live laseNingizimu Afrika lineluhlelo lwetekwelapha lolukhulukati emhlabeni lwesidzambisigciwane. Live lekucala lelingentasi kweSahara e-Afrika lekuvuma ngalokuphelele i-Pre-exposure Prophylaxis, kwanyalo letfolwa ngulabo bantfu labasebungoti lobukhulu bekwesuleleka.
2.3. Ikhabhinethi ikhutsata bantfu baseNingizimu Afrika kutsi balandzele tinyatselo letintsatfu te-Cheka Impilo letitsi: Kwekucala, yenta luhlolo lwemphilo yakho, hlolela i-HIV ne-TB mahhala nome ngabe ngukumuphi umtfolamphilo losedvute nawe. Kwesibili, tsatsa sinyatselo nasewuyati imiphumela yakho, cala ngekushesha kwelashwa nome hlala njalo welashwa. Kwekugcina, phila ngekuhlakanipha, phila ngalokunemphilo ngekutsi ugweme temacansi letinebungoti, gwema imikhuba lete imphilo, futsi ugcine udla kudla lokunemphilo nalokunemsoco.

3. Ingcungcutsela Yebaholi Labalicembu Lalabangemashumi Lamabili (i-G20)
3.1. Mengameli Ramaphosa utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika eNgcungcutseleni Yebaholi be-G20 letawube ibanjwe ngemhlanganovidiyo ngeMgcibelo, mhla tinge-21 Lweti kanye nangeLisontfo, mhla tinge-22 Lweti.
3.2. Ingcungcutsela Yebaholi be-G20 ibitwe nguMbuso waseSaudi Arabia ngenhloso yekujulisa kubambisana kwemhlaba wonkhe mayelana nengcikitsi letsi: “Kubona Ematfuba Elikhulumnyaka le-21 Awonkhewonkhe”. Lengcungcutsela ihlose kuhola embili imitamo yemave emhlaba ekusungula kuphendvula kwemhlaba wonkhe lokuchumanisiwe lokunemfutfo kwekulwa nelubhubhane lwe-COVID-19, kuvikela umnotfo wemhlaba wonkhe, kanye nekwenta ncono kubambisana kwemhlaba wonkhe.
3.3. Tinkhulumiswano titawugcila ekutfutfukiseni bantfu, ekuvikeleni umhlaba kanye nesincumo setinsayeya temhlaba wonkhe ngekusebentisa tisombululo letitakwenta kutsi lonkhe luntfu luzuze.

A. Imilayeto
1. Kuhalalisela

Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisa kwayo kanye netifiso letinhle ku:

  • Mengameli Ramaphosa ngekugubha lusuku lwakhe lwekutalwa lweminyaka lenge-68 ngaLesibili, mhla ti-17 Lweti 2020.
  • Mengameli Alassane Ouattara kanye nakubantfu baseCote d’Ivoire ngekubamba lukhetfo lolube ngemphumelelo.
  • Mengameli waseMelika (e-USA) lokhetsiwe Joseph R. Biden, kanye nebantfu baseMelika, ngemuva kwelukhetfo lolube yimphumelelo.
  • Master KG ngekuphumelela kuzuza Umklomelo we-Best African Act Award ku-MTV EMA ngemuva kwengoma ledle lubhedvu letsi Jerusalema layihlabela naNomcebo Zikode, lebe ngulenye yetingoma letidvumile emhlabeni.
  • Banyana Banyana ngekuphumelela ngekulandzelana emahlandla lamane kutfola sicoco se-COSAFA Women's Championship ngekushaya incobe laseBotswana ngemagoli lamabili kulinye.
  • Bafana Bafana lephotfule ngalokuphindvwe kabili ngekwehlula laseSao Tome nePrincipe kute ihlale ikhona kumcudzelwano weNdzebe Yelibhola Letinyanga yeTive tase-Afrika wanga-2022.

2. Kudvudvuta
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo:

  • Kubantfu baseGhana nemndeni kanye nebangani baMengameli waphambilini waseGhana Mengameli Jerry Rawlings.
  • kumndeni, kubangani nakulabasebenta neMhlolimabhuku Jikelele Umnu. Kimi Makwetu losebentele lelive letfu ngemalengiso wafaka ligalelo ekugcugcuteleni lisiko lekutilandza ekusebentiseni imitfombolusito yembuso. Kushona kweMnu. Makwetu kube kulahlekelwa lokukhulu kutebungcweti tekuhlola emabhuku kanye nasemsebentini lochubekako wekwakha tekuphatsa letinekutilandza. Ikhabhinethi ivakalise kutigcabha kwayo ngekutsi Umnu. Makwetu bekasakhetfwe ngekushayelwa tandla kungena eKomidini Lelitimele Lekweluleka Ngekuhlolwa Kwemabhuku laMhlabuhlangene, umsebenti labekatawenta, ngaphandle kwekungabata, ngalamakhulu emalengiso.
  • Kuhulumende kanye nakubantfu beMbuso wasePalestine ngekundlula emhlabeni kwaDkt. Saeb Erekat. Dkt. Erekat bekanguMabhalane Jikelele weLikomidi Lesigungu se-Palestine Liberation Organisation, alilunga leFatah Central Committee futsi asati setemfundvo lesigcamile, umholi wekucocisana mayelana nekuthula kwasePalestine aphindze futsi abe ngumngani lomkhulu weNingizimu Afrika.

E. Tekubekwa etikhundleni
Kutawucinisekiswa ticu temfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1. Umtimba Lophetse weKhomishini Yekulamula, Kusombulula Nekubuyisana:
a. Umnu. Enos Ngutshane (Sihlalo);
b. Umnu. Siobhan Leyden;
c. Umnu. Kaizer Moyane;
d. Umnu. Sifiso Lukhele;
e. Mk. Riefdah Ajam;
f. Umnu. Narius Moloto;
g. Umnu. Bheki Ntshalintshali;
h. Umnu. Thembinkosi Mkalipi;
i. Mk. Thabitha Constance Mametja;  na
j. Mk. Tshepo Mahlaela.

2. Emalunga langekho esigungwini lesiphetse kuBhodi Yebacondzisi Yekoporasi Yetikhali yaseNingizimu Afrika:
a. Lincusa Jeanette Thokozile Ndhlovu (locokwe kabusha);
b. Dkt. Reginald Cassius Lubisi;
c. Dkt. Phillip David Dexter;
d. Mk. Refilwe Matenche;
e. Jenene Lomkhulu (losewatsatsa mhlalaphansi) Lungile Christian Pepani;
f. Mk. Fundiswa Skweyiya-Gushu;
g. Umnu. Timothy Mandla Sukazi; na
h. Mk. Peta Nonceba Mashinini.

3. Ithemu ye-6 kuMkhandlu weMkhandlu Wetebunjiniyela waseNingizimu Afrika:
1. Mk. Refilwe Buthelezi;
2. Mk. Prudence Madiba;
3. Mk Tshwaraganang Ramagofu;
4. Umnu. John Daniels;
5. Umnu. Mashao Lawrence Lebea;
6. Umnu. Kasango Nyembwe;
7. Umnu. Simphiwe Nathaniel Zimu;
8. Umnu. Thembinkosi Cedric Madikane;
9. Umnu. Sipo Mkhize;
10. Mk. Nirvanna Rampersad;
11. Mk. Liezl Smith Smith;
12. Mk. Refilwe Lesufi;
13. Mk. Sarah Skorpen;
14. Mk. Abimbola Olukunle;
15. Umnu. Sandiswa Jekwa;
16. Mk. Linda Njomane;
17. Umnu. Mpho Ramuhulu;
18. Mk. Philile Precious Mdletshe;
19. Umnu. Lesetja Boshomane;
20. Mk. Amelia Mtshali;
21. Umnu. Thulebona Memela;
22. Mk. Simangele Mngomezulu;
23. Mk. Otilia Mthethwa;
24. Umnu. Thembinkosi Gamedze;
25. Mk. Phumza Zweni;
26. Umnu. Bhekinkosi Williamson Mvovo;
27. Mk. Patronella Fikile Sibiya;
28. Mk. Cingisa Mbola;
29. Mk. Thulisile Mwelase;
30. Umnu. Kemraj Ramgobind Ojageer;
31. Umnu. Enson Muranganwa Mangwengwende;
32. Mk. Thandeka Chili;
33. Umnu. Sifiso Keswa;
34. Mk. Sejako Morejwane;
35. Mk. Nirasha Sampson;
36. Mk. Sewela Mutileni;
37. Mk. Nokhana Moerane;
38. Umnu. Mamadi Isau Mailula;
39. Mk. Natalie Skeepers;
40. Umnu. Matome Edmund Modipa;
41. Dkt. Reginald Sethole Legoabe.
42. Umnu. Carlo Van Zyl;
43. Umnu. Ranthekeng Moloisane;
44. Umnu. Njabulo Nhleko;
45. Mk. Elizabeth Theron;
46. Umnu. Arnold Heinz Sommer;
47. Mk. Rachel Ledwaba;
48. Umnu. Nic Smit; na
49. Umnu. Sekete Zachia David Botsane;

4. Ikhomishini Yekucasha Ngekulingana
a. Mk. Tabea Kabinde  (Sihlalo);
b. Umnu. Bhabhali kaMaPhikela Nhlapho;
c. Mk. Lebogang Mulaisi;
d. Umnu. Puleng Tsebe;
e. Umnu. Mpho Vuma;
f. Thembi Chagonda;
g. Mk. Zinzisa Pearl Mgobondela;
h. Mk. Stieneke Jensma; na
i. Mk. Dineo Mmako.

5. Umnu Mashwahle Joseph Diphofa – Kwengetwa kwenkontileka yeminyaka lesihlanu njengeMcondzisi Jikelele (DG) weLitiko Letendzabuko.
6. Dkt. Phil Mjwara – Kwengetwa kwenkontileka yeminyaka lemibili njengeMcondzisi Jikelele weLitiko Letesayensi Nekucanjwa Kwalokusha.
7. Dkt. Duncan Ettienne Pieterse – Lisekela lika-DG (DDG): Inchubomgomo Yetemnotfo, Litiko Letemafa aVelonkhe.
8. Dkt. Thuli Nomsa Khumalo – DDG: Tengucuko Tesimo Selitulu neLulawulo Lwemoya Lozinganhle, Litiko Letemvelo, Temahlatsi Netinhlanti.


Imibuto icondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Sikhulumi seKhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139
Lusuku: NgaLesine, mhla ti-19 Lweti 2020
Lesitatimende sikhishwe: Tekuchumana taHulumende neKwatisa (i-GCIS)
www.gcis.gov.za; www.gov.za

Share this page

Similar categories to explore