Umlayeto wamengameli Cyril Ramaphosa mayelana nelubhubhane lwe-COVID-19

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,
Ngiyanibingelela kusihlwa,

Nyalo setinsuku letine kusukela lelive litsatse sincumo seluvalelo lwasendlini lwavelonkhe kwekucala emlandvweni wetfu wentsandvo yelinyenti.

Lesi sinyatselo lesimatima kakhulu lokudzingeke kutsi sisitsatse kute sibukane nalolubhubhane lwe-COVID-19.

Njengahulumende, sicaphele lokutsi loluvalelo lwasendlini lubange kutsikameteka lokukhulu etimphilweni tetfu sonkhe futsi lwabanga nalomkhulu umonakalo emnotfweni wetfu.

Kodvwa sonkhe siyati futsi siyavumelana kutsi loluvalelo lwasendlini lwavelonkhe ludzingeke kakhulu kute sisindzise timphilo talabatinkhulungwane, ngisho naletinkhulungwane letingemashumi, tebantfu bakitsi.

Emave lamanengi kulelivekati letfu kanye nalapha esifundzeni setfu se-SADC atsatse tinyatselo letifanana nalesetfu.
    
Lesifo sibhebhetseka ngekushesha emaveni lamanengi emhlabeni wonkhe lesekunebantfu labasuleleke ngaso laba-740 000 mhlaba wonkhe. 

Bantfu labangetulu kwalaba-35 000 sebalahlekelwe timphilo tabo.

Luhlelo lwetemphilo lwemave lamanengi, lokufaka ekhatsi tibhedlela nemitfolamphilo, kungaphasi kwencindzetelo lenkhulu njengaloku kubukanwe nalolubhubhane.

Bacwaningi betfu kanye nabososayensi betfu basitjele kutsi sincumo setfu sekuvalela endlini lelive kube sincumo lesingiso nalesilungile.

Besebakhatsatekile kutsi ngaphandle kwekutsi sitsatse sinyatselo ngekushesha, besesiselelwe nje ngemaviki lambalwa kutsi singene esimeni lesifananako nalamanye emave latsintseke kabi kakhulu.

Kungaleso sizatfu-ke kutsi sitsatse sinyatselo lesimatima sekufaka lelive kuluvalelo lwasendlini tinsuku letinge-21.

Bantfu baseNingizimu Afrika, etincenyeni letinengi, basemukele ngemoya lomuhle lesincumo, ngekutsi bahlale emakhaya, bahlonipha imitsetfosimiso futsi batinakekela ngekucophelela lokukhulu.

Ngitawutsandza kutsi ngibonge bantfu baseNingizimu Afrika ngemphatfo yabo yekutitsiba labayikhombisile ngaso sonkhe lesikhatsi lesimatima kangaka.

Tsine sonkhe, nanome kunjalo, sikhatsatekile ngalabo labangakuboni bungoti lobukhulu balesifo.

Njengesive, sidzabuke kakhulu nasiva kutsi, kulamalanga lambalwa lengcile, bantfu labatsatfu baseNingizimu Afrika sebasishiyile emhlabeni ngenca yalesifo.
    
Sivakalisa kudzabuka kwetfu kanye nekuvelana nemindeni, nebangani kanye nemimango yabo.

Linani lebantfu lelitseleleka ngalesifo liyachubeka nekukhula kantsi nyalo sekunetehlakalo leticinisekisiwe tebantfu laba-1 326 lasebatseleleke ngaleligciwane le-corona lapha eNingizimu Afrika.

Ngako-ke ngiyaphindza futsi ngicela lowo nalowo muntfu waseNingizimu Afrika kutsi ahlale ekhaya kuletinsuku leti-17 letitako.

Phuma ekhaya kuphela nangabe uyowufuna kudla kanye naloko lokumcoka lokudzingekako, kuyowulandza imali yesibonelelo sahulumende, kuyowutsenga umutsi nome kuyokwelashwa ngalokuphutfumako.

Kuphela kwebantfu labangaya emsebentini tisebenti tetemphilo, tisebenti tekuphepha kanye netetimo letiphutfumako, labo labasebenta ngekutsi bantfu betfu baphakelwe ngekudla, ngemitsi kanye nangetintfo letisisekelo kanye nalabanye betfulitinsita bemisebenti lemcoka njengaloku ichaziwe kumitsetfosimiso.

Nangabe uyaphuma endlini, yenta siciniseko sekutsi wenta konkhe lokusemandleni kutsi awutseleleki futsi awutseleli lomunye ngalesifo.

Labanye bantfu bangacabanga kutsi lesifo yintfo lengakacondzani nabo futsi ngeke bona baze batseleleke ngaso.

Loko nguloko labafundza ngako kuphela kumaphephandzaba nome labakubona emibikweni yabomabonakudze.

Kodvwa sikhona mbamba, futsi siyingoti lenkhulu kulowo nakulowo muntfu kanye nasesiveni sonkhana.

Lesifo seluleleka kubantfu labanjingile nalabaphuyile, labasha nalabadzala, labamhlophe nalabamnyama, labo labahlala emadolobheni lamakhulu kanye nalabo labahlala emalokishini nasetindzaweni tasemakhaya.

Asingalenti leliphutsa lekucabanga kutsi lena yinkinga yalomunye umuntfu.

Ngaso sonkhe sikhatsi nawephula lemitsetfosimiso hulumende layishayile nome nawulinga kungayigcini lemitsetfo, utifaka wena ebungotini kanye nalabanye, futsi usita leligciwane kutsi libhebhetseke.

Letinsuku leti-17 letilandzelako titawubalukhuni kuwo wonkhe umuntfu.

Batali bakhatsatekile mayelana nekuvikeleka kwebantfwababo. 

Bosomabhizinisi labancane kanye nebahwebi labangakahleleki balahlekelwa kakhulu nome balahlekelwa ngiyo yonkhe imalingena yabo.

Basebenti bakhatsatekile mayelana nemisebenti yabo.

Bantfu lasebakhulile nalabantekenteke badzinga bantfu bekubanakekela.

Labanye balabo labahlala etitaladini bete tindzawo tekuhlala nome kudla.

Bafundzi balahlekelwa tifundvo tabo futsi bakhatsatekile mayelana nelikusasa.

Sonkhe sihlangabetana nebumatima lobukhulu kakhulu kanye nekukhatsateka kulesikhatsi. 

Sihlangabetana netinsayeya letinengi letitfwesa bantfu bakitsi imitfwalo lematima kakhulu.

Kungaleso sizatfu-ke sitsatsa tinyatselo letahlukahlukene tekusekela emabhizinisi ladvonsa kamatima, kusita tisebenti imisebenti yato lengcupheni kanye nekusita ngetimali emabhizinisi lamancane.

Sinika bantfu labete emakhaya tindzawo tekuhlala.

Siyachubeka nekuletsa emanti kuleto tindzawo lapho emanti angekho khona kute kutsi bantfu bakitsi bagcine lizinga letekuhlanteka lelisetulu.

Sikhatsateke kakhulu mayelana nelifutse laloluvalelo lwasendlini kulabo labatisebentako kanye nemabhizinisi langakahleleki.

Sisungula ngekushesha tinyatselo letengetiwe kute sibanike lusito kulesikhatsi lesimatima. 

Siyati kutsi banengi bantfu baseNingizimu Afrika labangesheya kwetilwandle labafuna kubuya ekhaya.

Siyakunaka konkhe loko futsi sitawunika lusito lapho sikhona khona ngalemitfombolusito yetfu lecindzetelekile.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Nyalo sesingena esigabeni lesisha sekulwa nalolubhubhane lwe-COVID-19.

Kuletinsuku letilandzelako, hulumende utawucalisa ngekuhlola bantfu, kwenta luhlolo, kulandzelela kanye neluhlelo lwelulawulo lwetekwelapha ngendlela lebanti kakhulu.

Tisebenti letihamba ngetinyawo letilinganiselwa kule-10 000 titawuvakashela emakhaya emalokishini, emadolobheni kanye nasemadolobheni lamakhulu kuhlola timphawu te-COVID-19 kubahlali.

Bantfu labatfolakala banetimphawu batawundluliselwa emitfolamphilo yendzawo nome kumitfolamphilo lengubomahambanendlwana kutsi bayowuhlolwa.

Bantfu labasuleleke ngaleligciwane le-corona, kodvwa labete nome labanetimphawu letingasitimbi kangako batawuhlala bodvwa ekhaya nome esikhungweni sahulumende bese kutsi labo labanetimphawu letimbi kakhulu batawundluliselwa etibhedlela.

Kusebentisa tebuchwepheshe lobuhambako, luhlelo lolubanti lwekulandzelela lutawucala kusebenta kute kutfungatfwe labo labahlangene batsintsana nalabo labacinisekisiwe kutsi baneligciwane le-corona kanye nekucaphela indzawo lapho kutfolakala khona labasha lesebasulelekile ngesikhatsi lesingiso mbamba.

Lomkhankhaso utawufinyelela kashane, mkhulu kakhulu futsi awuzange sewubekhona ngekwesilinganiso sebukhulu.

Lesimo lesibucayi lesiphutfumako setemphilo senteka ngesikhatsi lapho umnotfo wetfu ungaphasi kwekucindzeteleka lokukhulu kakhulu.

Njengaloku lelive liseluvalelweni lwasendlini, sitfole tindzaba letitsi i-ejensi yekulinganisa i-Moody yehlise sigaba setemnotfo waseNingizimu Afrika saba sekutseni lelive liyehluleka kukhokhela imalintalo yetikweleti talo.

Loku kutakwenyusa kakhulu tindleko tekuboleka kute kusitwe ngetimali lusebentisomali lwahulumende futsi kutawuba nemtselela lomubi emnotfweni.

Loku lesikuvako lokusha ngeke kusicedze emandla nome ngayiphi indlela ekulweni kwetfu nalolubhubhane lwe-COVID-19.

Sichubekelembili ngekufezekisa tingenelelo tetemphilo letidzingekako kanye netinyatselo tetemnotfo netenhlalo kutsi silawule lokubhebhetseka kwalesifo kanye nekwehlisa imitselela yaso ebantfwini bakitsi.

Kulokucindzeteleka kwalesimo lesibucayi lesikhona, sitimisele kufezekisa tingucuko temumo wetemnotfo kute silungise kukhula lokuntekenteke kwemnotfo, tetimali tahulumende leticindzetelekile kanye netinkampani tahulumende letidvonsa kamatima.

Sisebenta ngekuhlanganyela nebalingani betfu betenhlalo kutsi sibone tinyatselo letichubekako lesingatitsatsa kute sivimbe umonakalo emnotfweni wetfu, kanye nekucinisekisa kutsi nasivuka kulolubhubhane sibeka umnotfo wetfu endleleni lecacako yekukhula.

Nanome live letfu libukene netinsayeya letijulile naletilicindzetela kuto tonkhe tinhlangotsi, kute kungabata engcondvweni yami kutsi sitawuncoba.

Sizatfu kutsi bantfu baseNingizimu Afrika bahlangene baba munye ngendlela lengazange seyenteke phambilini kute kuchutjwe umzabalazo wekulwa naleligciwane.

Emabhizinisi lamanengi kanye nalowo nalowo banikela iminikelo yemali kanye nalokunye kutsi kubukanwe nalesimo.

Kwengeta kuletetsembiso tetimali letimemetelwe kuleliviki leliphelile, semukela umnikelo lovela ku-Motsepe Foundation wesigidzigidzi sinye semarandi (R1 billion) kanye nesigidzigidzi sinye nesigamu (R1.5 billion) lesivela kubaka-Naspers kute kuliwe naleligciwane le-corona.

Sibonga kakhulu futsi nakuMnu. Jack Ma, umsunguli wenkampani yaseShayina i-Alibaba, lonikele ngetintfo tekwelapha lapha eNingizimu Afrika kanye nakulamanye emave lase-Afrika.

Sitawutsandza futsi nekubonga bahlengikati betfu, bodokotela kanye naletinye tisebenti tetemphilo, bosonhlalakahle kanye netisebenti tahulumende letilapho ishisa khona imphi, emavolontiya kanye nema-NGO lahola embili ekulweni nalesifo.

Sibonga tisebenti tekuphepha leti-18 000, letitsatfwe eluphikweni lwetemaphoyisa, embutfweni wetekuvikela, emaphoyiseni asemadolobheni kanye nakuletinye tikhungo umsebenti wato, kukucinisekisa kuvikeleka kwetfu.

Sikubeke kwacaca kutsi umsebenti wetisebenti tetfu tekuphepha kwesekela, kucinisa kanye nekudvudvuta bantfu bakitsi, kanye nekucinisekisa kutsi kugcinwa kuthula nekuhleleka.

Tiyati kutsi konkhe letikwentako kufanele kutsi tikwente ngaphasi kwemtsetfo ngaso sonkhe sikhatsi futsi kufanele kutsi tingalimati nome ngabe ngubani webantfu bakitsi.

Futsi-ke bese kubakhona nine ngamunye ngamunye, takhamuti taseNingizimu Afrika letitigidzi letinge-58 kanye nebahlali labahlangene babamunye ekubukaneni nalesimo setemphilo savelonkhe lesiphutfumako.

Emkhatsini wetfu kunemadvodza nabomake labavuka ngentsatsakusa onkhe malanga, baphindze basebente busuku bonkhe kute lelive lichubeke.

Ngikhuluma ngesisebenti sasepulasini lesisita kutsi sitfole kudla njalo.

Ngikhuluma ngesisebenti lesinelwatitsite esiteshini sagezi lesisebenta ngekudedelana kute kuhlale kukhanya.

Ngikhuluma ngemnakekeli ekhaya lalabadzala, ekhaya lelinakekela bantfwana kanye nasetindzaweni lapho kugcinwa khona labagulako, lota onkhe malanga kutewunakekela takhamuti tetfu letihlaseleka lula kakhulu.

Kumshayeli wetekisi, logcogca umgcoma wetibi, loshaya umshini esitolo, losebenta kuhlanta sibhedlela, lotsela phethiloli kanye nato tonkhe leto tisebenti letenta imisebenti lemcoka, ningemachawe etfu langabongwa, futsi sinetfulela sigcoko.

Kulesimo sekungacondzi kahle, kunendzaba lesinika litsemba nalesikhutsatako.

Itolo, ngihambe ngayowuhlangana nebantfu baseNingizimu Afrika laba-114 labahlengwe e-Wuhan eShayina futsi babuyela emuva emakhaya abo emva kwemaviki lamabili bavalelwe ngenca yalesifo e-Polokwane.

Balicembu lebantfu baseNingizimu Afrika lelimangalisako labahlukahlukene ngeminyaka yebudzala, ngebuhlanga, ngebulili kanye nangendzawo lapho badzabuka khona.

Tinyanga letinengi, bebaseluvalelweni lwasendlini, kwekucala e-Wuhan tinsuku letinge-51 baphindza futsi babase-Polokwane tinsuku leti-14.

Nyalo sekufanele kutsi bahlale futsi tinsuku le-17 baseluvalelweni lwasendlini ekhaya.

Sifanele kutsi sonkhe sijabule kutsi bahlolwe bakhandzakala kutsi bete leligciwane futsi basesimeni semphilo lesihle. 

Bajabulile kakhulu futsi babonga kakhulu loko lelive lelibentele kona ngekutsi libaletse ekhaya baphephile. 

Labanye babafundzi, labanye babothishela kantsi labanye bebasebenta eShayina.

Sibonga licembu lelisebenta enhlanganweni yetindizamshini i-SAA, licembu letekwelapha, emaphoyisa kanye nemasotja kanye netisebenti letimangalisako kanye nelulawulo lwe-Ranch Hotel ngekwenta kutsi lomsebenti ube yimphumelelo lenkhulu kakhulu.

Loko labantfu baseNingizimu Afrika labahlangabetane nako lababuya e-Wuhan kuyasikhutsata njengaloku sibukana naletinsayeya letisembikwetfu.

Loku kusha kitsi sonkhe.

Asizange sesihlangabetane nesimo lesifanana nalesi ngaphambilini futsi manengi kakhulu emaphutsa latakwenteka, kodvwa sicela bantfu bakitsi kutsi bavisise kutsi konkhe loku kwentelwa wonkhe umuntfu ngenhloso lenhle. 

Sitawuchubeka silungise emaphutsa lapho enteka khona.

Kodvwa nginesiciniseko sekutsi sitawuphumelela, ngobe lobungoti baleligciwane le-corona sibukana nabo ngekutimisela lokukhulu, sitawutetayeta njengesive, futsi sonkhe sitakwenta tintfo ngekutibophelela.

Nangabe sisebenta ngekuhlanganyela, nangabe sitigcina sihambe ngalendlela lesatiko kutsi kumele sihambe ngayo, sitawukusehlula lesifo.

Angingatsiti kutsi sitawuncoba.

Nginifisela busuku lobuhle.

Sengatsi Nkulunkulu angabusisa iNingizimu Afrika futsi avikele bantfu bayo.
 

Share this page

Similar categories to explore