Sitatimende saMengameli Cyril Ramaphosa lesimayelana neNchubekelembili Kumitamo Yavelonkhe Yekuvimba Kubhebhetseka Kwelubhubhane lwe-COVID-19

Bantfu baseNingizimu Afrika,

Mengameli wetfu waphambilini Nelson Mandela wabhala watsi:

“Ngiyihambile indlela lendze leya enkhululekweni. Ngizamile kutsi ngingangatsiti; ngibe nako kunganyatseli kahle endleleni.

“Kodvwa ngembuleleke imfihlo letsi ngemuva kwekucancha ligcuma lelikhulu, umuntfu utfola kutsi kunalamanengi emagcuma lekumele kutsi awacanche.”

Njengelive, sesibukene nemahlandla lamabili labhubhisako ekwesuleleka ngelufu lweligciwane lekhorona.

Sikuncobile konkhe loku ngekutsi siphendvule ngekushesha futsi ngekutsatsa sincumo ngekutimisela, futsi ngekutsatsa sinyatselo ngekuhlanganyela kute sivimbe kubhebhetseka kwaleligciwane kanye nekuvikela imindeni yetfu, imimango yetfu kanye natsi lucobo lwetfu.

Nyalo sesibukene nalenye insayeya lenkhulu, lelinye ligcuma lekufanele silicanche.

Emalangeni lalishumi nakubili lendlulile, ngakhuluma nani nganicwayisa kutsi sekubhedvuke lihlandla lesitsatfu lelisha lelibulalako lekusuleleka ngalolufu etifundzeni tetfu letinengi, futsi liyabhebhetseka.

Silinganiso-mkhatsini sekwesuleleka lokusha ngelilanga ngalolufu besingetulu ngalokuphindvwe kabili, kungeniswa kwetiguli esibhedlela bekwenyuka, nelizinga lekushona kwebantfu ngenca ye-COVID-19 belenyuka cishe nge-50%.

Njengaloku ngikhuluma nani lamuhla kusihlwa, lesimo sesibi kakhulu.

Kanye nakulamanye emave lamanengi ase-Afrika, live laseNingizimu Afrika selibukene nekubhedvuka futsi lokukhulu kwalokutseleleka ngalolufu.

Sikhungo sase-Afrika seKulawula Tifo Nekuvikela sibika kutsi lihlandla lesitsatfu lalesifo liyeta kulelivekati.

Kute kube ngumanje, Imibuso Lelilunga Yelubumbano lwe-Afrika ibike kutsi kunetehlakalo letingetulu kwetigidzi leti-5.2 kanye nekushona kwebantfu labangetulu kwe-138 000 ngenca ye-COVID-19.

Leligciwane le-COVID-19 lelihlasele lelive letfu ngeNdlovulenkhulu kulomnyaka lophelile lichubeka ngekugucuka, lidale luhlobo lolusha lwemagciwane.

Bososayensi betfu basitjela kutsi ligciwane le-COVID-19 linetinhlobo letinyenti letahlukahlukene.

Kulomnyaka lophelile, sihlangabetane neluhlobo lwe-Beta.

Kwengeta, nyalo sesineluhlobo lwe-Delta.

Loluhlobo lweligciwane lwatfolakala kwekucala eNdiya ekupheleni kwenyanga yeNdlovulenkhulu kulomnyaka, nyalo selitfolakala emaveni lange-85.

Loluhlobo lweligciwane i-Delta libhebhetseke njengemlilo wesikhotsa eNdiya futsi ngendlela letfusako.

Leligciwane leluhlobo lwe-Delta nyalo selutfolakale etifundzeni tetfu letisihlanu, letibitwa ngekutsi kuseMphumalanga Kapa, eFreyistata, eGauteng, KwaZulu Natali kanye naseNshonalanga Kapa.

Bufakazi lesinabo butsi loluhlobo lweligciwane i-Delta lutsatsa ngekushesha sikhundla seluhlobo lweligciwane i-Beta, lekusolo kungilo beligcamile lapha eveni letfu kwate kwabangunyalo.

Sikhatsatekile mayelana nekubhebhetseka ngekushesha kwaloluhlobo lweligciwane.

Kwekucala, ngobe kwesuleleka kakhulu kunalamagciwane labekhona ekucaleni, lokusho kutsi kulula kakhulu kutsi ulitfole ngekutsintsana nalomunye umuntfu.

Kucatjangwa kutsi loluhlobo lutsatselana ngalokuphindvwe kabili kunaloluhlobo lwe-Beta.

Kwesibili, ngenca yekutsi litsatselana kakhulu, lingakhona kufakela bantfu labanengi lufu.

Njengawo emagciwane aphambilini, ungalendlulisela kulomunye ungati nekwati kutsi unalo.

Kwesitsatfu, nyalo sekunebufakazi betesayensi lobuvelako kutsi bantfu labatseleleke ngaloluhlobo lweligciwane le-Beta phambilini bete kuvikeleka lokuphelele kuloluhlobo lweligciwane le-Delta, futsi basenekutseleleka futsi.

Kwesine, njengaloku litselelana kakhulu, tinyatselo lesinato kwanyalo tekuvimba kubhebhetseka kwaleligciwane kungenteka tinganeli kutsi tinciphise kwendluliseka kwaleligciwane.

Kunyenti kakhulu futsi lesingakwati ngaloluhlobo lweligciwane.

Sibonelo, akucondzakali kutsi ngabe libanga timphawu tekugula letimatima yini.

Imininingwane yekucala yalamanye emave iveta kutsi atisimatima kakhulu.

Imibiko levela kulamanye emave, lokufaka ekhatsi nalawo lalapha kulelivekati letfu, iphindza iveta kutsi kusuleleka ngalolufu kanye nekugulela kwelashwa kubantfwana kungavama kakhulu lokubangwa nguloluhlobo lweligciwane le-delta, ngisho nelizinga lekwesuleleka ngalolufu liphasi kunebantfu labadzala.

Kubhebhetseka ngekushesha kwaloluhlobo lweligciwane kumatima kakhulu.

Ngisho nome ngabe atisimatima kakhulu, lelizinga bantfu labasuleleka ngalo kungaholela ekutseni bantfu labanyenti bagule futsi badzinge nekwelashwa ngasikhatsi lesifananako.

Kudzingeka kutsi sicaphele kakhulu.

Njengalamuhla, silinganiso-mkhatsini semalanga la-7 setehlakalo letinsha tekwesuleleka eveni lonkhe sesengce sicongo selihlandla lekucala ngaKholwane kulomnyaka lophelile, futsi litakwendlula ngekushesha sicongo selihlandla lesibili lesibenaso ngaBhimbidvwane kulomnyaka.

Sifundza saseGauteng nyalo sinetehlakalo letinsha tekwesuleleka letingetulu kwe-60% eveni lonkhe.

Ngaphandle kweNyakatfo Kapa ne-Freystata, kwesuleleka ngalolufu kwenyuka ngekushesha kuto tonkhe tifundza.

Kufanele futsi sihlale njalo sicaphele eNyakatfo Kapa kanye naseFreystata, lokungenteka kutsi letifundza tibukane nekubhedvuka kwelihlandla lesibili letehlakalo nangabe loluhlobo lolusha lweligciwane liyabhebhetseka nakhona.

Kufanele kutsi sonkhe sikhatsateke ngaloko lesikubona kwenteka emehlweni etfu.

Wonkhe umuntfu unemngani, lilunga lemndeni nome lowo lasebenta naye losuleleke ngalesifo.

Bambalwa kakhulu kulelive letfu labangakangcwabi lilunga lemndeni, umngani nome lotsandzekako wakhe labalahlekelwe timphilo tabo ngenca yalesifo.

Sisemkhatsini welihlandla lelibhubhisako lokukhombisa ngato tonkhe tindlela kutsi kutawuba kubi kakhulu kwengca lamahlandla landvulele.

Sicongo salelihlandla lesitsatfu kubonakala sengatsi sitawubasetulu kakhulu kunalamahlandla lamabili aphambilini.

Lihlandla Lekucala latsatsa emaviki la-15. Lihlandla Lesibili lona latsatsa emaviki layimfica.

Asati kutsi lelihlandla leli lona litawutsatsa sikhatsi lesingakanani, kodvwa tinkhomba titsi litawutsatsa sikhatsi lesidze.

Ngiyati kutsi kwekugcina loko linyenti lenu lelifisa kukuva.

Sonkhe sibeketelele bumatima lobukhulu kulomnyaka lophelile nesigamu.

Kungenteka sicabange kutsi njengaloku imphilo beseyibuyela kancane esimeni lesetayelekile, sesingayitsatsa kancane imitsetfosimiso yetemphilo yemmango.

Mhlawumbe sesidziniwe kufaka tifonyo nasihamba ngetigitjelwa temmango sancuma kutikhipha ngalelinye lilanga. Nasibona kute umuntfu lokuphikisako loko nome lokhononako, siyayekela kutifaka.

Siya emicimbini yekutijabulisa sifake sifonyo, kodvwa siyasikhipha nasesingenile.

Nasihlangana nebangani betfu nome labo lesibatsandzako siyabagaca, sibacabuze, sichawulane, sikholelwa ekutseni siphephile nabo baphephile.

Siyachubeka ngekwemukela timemo tasemicimbini yekutijabulisa kanye nasemadzilini futsi natsi siyisingatse.

Liciniso lelibuhlungu kutsi kukhobosa kuhamba nenkhokhelo lenkhulu.

Kufanele kutsi sihlale njalo sitigadzile futsi sichubeke ngekutsi sicaphele ngaso sonkhe sikhatsi.

Kufanele kutsi sigcine imitsetfosimiso yetemphilo yemmango lekhona kute kutsi siphephe futsi kuphephe nalabanye.

Sigadze nemandla ekusebenta etisetjentiswa tetfu tetemphilo kute kutsi tikhone kumelana nekwenyuka kwalokusuleleka kuyintfo lesiyibeke embili kucala ngayo kutsi siyente.

Etifundzeni letinengi, tikhungo tetfu tetemphilo setitfwele kamatima, netikhungo letitimele tetemphilo nato setitfwele kamatima.

Nanome tibhedlela tetfu tente imitamo lengetulu kwalokulindzelekile kutsi temukele tigulane, imibhedze yasemagunjini alabagula kakhulu mincane.

Lesikubonako kutsi letinyatselo letikhona tekuvimba lokubhebhetseka atikaneli kutsi timelane nalelitubane kanye nebungako bekwesuleleka lokusha.

Kubuka kutsi ngutiphi tinyatselo letinsha lekumele kutsi sititsatse sibuke loko lokuncono lokwentiwa emaveni emhlaba satsatsa kanye nemininingwane yetesayensi kutifundvolucwaningo emhlabeni wonkhana.

Lesikubeke embili kutsi sicale ngako sikwente kutsi sincamule loluketane lwekundluliseka kwaleligciwane ngekutsi sinciphise kutsintsana kwebantfu ngaleyo ndlela sisite ekwehliseni lizinga lekwesuleleka.

Ngekutsatsela eselulekweni setesayensi seLikomidi Letindvuna Lekweluleka kanye nalokunye kubonisana kanye netifundza tetfu nebaholi bemadolobhakati nebendzabuko, kanye nesincomo seMkhandlu Wavelonkhe Loweluleka Ngeteligciwane Lekhorona, Ikhabhinethi income kutsi lelive kumele kutsi lingene eSigabeni Lesilungisiwe Sekucaphela se-4.

Ikhabhinethi income kutsi kute kucinisekiswe kutsi kuphendvula kwetfu kufanele futsi kulingana nalesimo lesikhona, imitsetfo yekuvimbela leyengetiwe lesiyimemetelako lamuhla kusihlwa itawudvonsa emalanga la-14.

Sitawuhlola umtselela waletingenelelo ngemuva kwemalanga la-14 kutfola kutsi ngabe idzinga kutsi ichubeke igcinwe injalo nome ilungiswe.

Ngako-ke, letinyatselo letilandzelako titawucala kutsi tilandzelwe eveni lonkhe kusukela kusasa, ngeMsombuluko, tinge-28 Inhlaba 2021 kute kube Lisontfo mhla ti-11 Kholwane 2021:

  • Yonkhe imihlangano – lebanjelwa ngephandle nome ngekhatsi – ayikavunyelwa. Loku kufaka ekhatsi imihlangano yetenkholo, yetepolitiki, yetemasiko kanye neyekutijabulisa.
  • Imingcwabo kanye nekushiswa kwetidvumbu kuvunyelwe, kodvwa labatawuhambela leyo mingcwabo kufanele kutsi bangengci kubantfu labange-50 futsi kuchelelanwe futsi kugcinwe tonkhe tinchubo tetemphilo.
  • Imilindzelo, imihlangano leba ngemuva kwemingcwabo kanye nemihlangano ‘yema-after-tears’ ayikavunyelwa.
  • Tindzawo temmango, njengemabhishi nemapaki, atawuhlala avuliwe. Nanome kunjalo imihlangano ngeke ivunyelwe.
  • Umtsetfo weliwashi utawusebenta kusukela ngensimbi ye-21:00 ebusuku kute kube insimbi ye-04:00 ekuseni, kantsi tonkhe tikhungo letingenti umsebenti lobucayi titawuvalwa ngensimbi ye-20:00 ebusuku.
  • Kutsengiswa kwetjwala kutsi kunatselwe khona lapho kutsengiswa khona kanye nekubutsenga ungabunatseli khona akukavunyelwa. Likomidi Letindvuna Lekweluleka leluleke ngekutsi lemitsetfo yekuvimbela lebeyinemkhawulo leshaywe ngaphambilini beyite imphumelelo ngako-ke lokuvala kusebenta kwelive kutakwehlisa umtfwalo etibhedlela lobangwa tehlakalo letiphatselene netjwala.
  • Ngenca yemtfwalo wekusuleleka ngalolufu eGauteng, kuhamba uye nome uphume kulesifundza ngetinjongo tekukhibika ngeke kuvumeleke. Loku akufaki ekhatsi kuhamba ngekwemsebenti, ngekwebhizinisi, kwendlula uye etikhumulweni tetindiza nome kutfutsa imphahla.

Nangabe kwanyalo awukho endzaweni yakho lapho uhlala khona, utawuvunyelwa kutsi ubuyele ekhaya eGauteng nome uphume.

  • Kuvakashela emakhaya ebantfu labadzala, tikhungo tekunakekela kanye naletinye nje ‘tindzawo tekuhlangana’ kutawuba nemkhawulo.
  • Emaresitjurenti kanye naletinye tindzawo tekutsenga kudla uhlale phasi udlele khona titawuvunyelwa kuphela kutsi titsengise kudla ukutsatse uhambe nome uletselwe kona. Loku kungenca yekutsi labo labatsenga loko kudla ngeke bakhone kufaka tifonyo tabo ngesikhatsi badla nome banatsa kuleto tindzawo.

Kuvalwa kwetikolo kanye naletinye tikhungo tetemfundvo tivalelwe emaholide asebusika sekutawusheshe kwentiwe.

Tikolo titawucala tivalwe kusukela ngaLesitsatfu lo, mhla tinge-30 Inhlaba 2021, kantsi tonkhe tikolo tilindzeleke kutsi tivalwe ekupheleni kweliviki, mhla ti-02 Kholwane 2021.

Kufundza ngekuya emaklasini etikhungweni temfundvo lephakeme kutawugcina ngaLesitsatfu, mhla tinge-30 Inhlaba 2021, kube nekufinyelela lokunemkhawulo kuleto tikhungo.

Tindzawo tekuhlala titjudeni titawuhlala njalo tivuliwe.

Tindvuna teMfundvo Lesisekelo kanye neyeMfundvo Lephakeme, Tesayensi Netemcondvo Lomusha titawuchaza imininingwane lebanti mayelana naletinhlelembiso.

Letinyatselo lesitibekako nyalo tihleleke ngendlela yekutsi kuvumeleke kutsi kusebenta kutemnotfo kuchubeke ngalokusemandleni, kodvwa sibe silwa nekuvimba kubhebhetseka kwaleligciwane.

Emabhizinisi lamanengi atawuchubeka asebente ngalokuphelele futsi ngeke atsikameteke.

Sigcile ekutseni sinciphise kutsintsana kwebantfu kodvwa sibe sivikela umnotfo.

Ngifuna kugcizelela kutsi kuphocelekile kutsi lowo nalowo muntfu afake sifonyo lesivala njalo imphumulo nemlomo nangabe asendzaweni yemmango.

Kulicala kungakwenti loko.

Banikati kanye nebalawuli betakhiwo tahulumende, tikhungo, titolo, emaresitjurenti, ematekisi nemabhasi banesibopho sekucinisekisa kutsi bantfu labalapho etindzaweni tabo nome labakutigitjelwa tabo bafaka tifonyo.

Bonkhe bacashi kufanele kutsi bavumele basebenti babo kutsi basebentele emakhaya nangabe kwenteka, futsi bahlehlise konkhe kuhamba lokungasibucayi kanye nemihlangano yasemisebentini.

Hulumende naye utawuphinda futsi abeke tinyatselo tekunciphisa kuya matfupha kwebasebenti etindzaweni tekusebenta ngesikhatsi avimbela kutsikameteka ekusebenteni kwahulumende kanye nekuletfwa kwetinsita.

Njengaloku sifezekisa lemitsetfo levimbelako, siyachubeka ngekusebenta kute sicinise emandla ekusebenta kweluhlelo lwetfu lwetemphilo.

EGauteng, kulahlekelwa ngemandla ekusebenta lamcoka ngenca yekuvalwa lokuchubekako kweSibhedlela i-Charlotte Maxeke Hospital kwengeta umtfwalo kuletinye tibhedlela.

Senta konkhe lokusemandleni kutsi sengete imibhedze kanye nekwenta kutsi kuvulwa futsi kwesibhedlela i-Charlotte Maxeke Hospital kwentiwe ngekushesha.

Kwanyalo, sifundza saseGauteng sente kutsi kube nemibhedze le-830 leyengetiwe ngekutsi kuhlehliswe kuhlindvwa lokungasibucayi kanye naleminye imibhedze lenge-400 leyakhiwe ngebuchwepheshe beluhlobo lolunye nyalo seyiyasetjentiswa.

Sicocile nebakhiciti bemoyamphilo wetekwelapha kutsi bandzise umkhicito wabo kute sikhone kumelana nemtsamo lowengetiwe lesiwucabangako wetehlakalo.

Siyachubeka nekwelusa kubakhona wesitoko sema-PPE nesemitsi kute singenelele lapho sibona khona kutsi sekunekwehla kumazinga esitoko.

Litiko Letemphilo laseGauteng licasha basebenti labengetiwe kute batokwesekela basite kulomtfwalo losewandzile.

Sikhwama Semfelandzawonye sikhiphe tigidzi le-R16 kwesekela kucashwa nekutsi kube nebahlengikati labangetiwe etibhedlela taseGauteng batokwengeta kulelicembu letemphi letemphilo lelitfunyelwe.

Kucinisekisa kutsi kunendzawo yemibhedze leyanele, kudzingeke kutsi sihlele temphilo kabusha kute sicinisekise kutsi kunemandla ekwelapha lapho labanetehlakalo te-COVID-19 letimatima kakhulu.

Sichubekela embili neluhlelo lwetfu lwavelonkhe lolwandza ngekushesha lwekukhipha umutsi wekujovela kugoma.

Loluhlelo selucale kuhamba ngesivinini lesimcoka futsi sekukhona loko losekwentiwe losekufezekile njengaloku sichubekela embili nje.

Emkhatsini walamabili itolo ebusuku, cishe sebatigidzi le-2.7 bantfu baseNingizimu Afrika lasebatfole silinganisomutsi semjovo wekugoma.

Kuleliviki leliphelile, lizinga lekujova ngelilanga lengce ku-100 000.

Emalangeni lamatsatfu lengcile, sitfole tilinganisomutsi letengetiwe tetigidzi le-1.2 temjovo waka-Johnson & Johnson kanye netilinganisomutsi letitigidzi le-1.4 temjovo waka-Pfizer ngekusebentisa sisetjentiswa se-COVAX.

Njengaloku sesitfole loluphakelo lolwengetiwe, sesitawukhona-ke kwenyusa lizinga lekujova kuleliviki nasemavikini lalandzelako.

Ngekuhambisana nelisu letfu lavelonkhe lekukhipha imitsi yekugoma, basebenti labanakekela ngetemphilo labangetulu kwe-950 000 nyalo sebajovile eveni lonkhe kantsi kubhalisa nekujovwa kwabo kuyachubeka.

Sigaba setfu sesibili sekukhipha umutsi wekugoma naso sihambe kahle kakhulu kanye nemkhankhaso wekubhalisa kanye nekujovwa kwelicembu lalabo labaneminyaka lengetulu kwalenge-60 budzala uyachubeka nekutsela titselo letinhle.

Nanome sisengakafinyeleli kuleto takhamuti lesitilinganisile letitigidzi letisihlanu kulelicembu, leso naleso sifundza nyalo sesingenele umkhankhaso wekuhlanganisa bantfu kusita bantfu betfu lasebakhulile kutsi babhalise kute batfole umutsi wabo wekujovela kugoma.

Kute kube ngulamuhla, sekubhalise bantfu labatigidzi le-3.8 kuNchubo Yemininingwane Yekugoma Yekwe-elekthroniki (i-EVDS).

Loluhlelo lwavelonkhe lwekujova lutawuchubeka ngetingoni letintsatfu letichaziwe.

Ingoni yekucala linanibantfu jikelele ngekweminyaka yebudzala.

Licembu lelilandzelako lebantfu labaneminyaka lenge-50 kuya kulenge-59 letawucala kubhalisa ngaLesine, mhla ti-01 Kholwane 2021 kantsi kujovwa kwalelicembu kutawucala ngaLesine, mhla ti-15 Kholwane 2021.

Ingoni yesibili seyivele icalile ngebantfu labasebenta emkhakheni wetemfundvo lesisekelo, sikhuluma nje sekurekhodwe kutsi sekujovwe bantfu laba-184 000 kute kube ngulamuhla.

Ingoni yesitsatfu igcila kumaphoyisa kanye nakuletinye tisebenti tekuvikela.

Sitawucala kujova lelicembu ngeMsombuluko, mhla ti-05 Kholwane 2021.

Ingoni yesine ngulehanjiswa ngetinhlelo tasemisebentini kumkhakha lemcoka yetemnotfo njengetimayini, tetimboni tekukhicita nemboni yetematekisi.

Ngitsandza kucela bonkhe labafanelekile kubhalisela kujova kutsi babhalise nge-inthanethi, nge-SMS, ngelucingo nome matfupha.

Sitawuchubeka sisebentisana nebalingani betfu betenhlalo kanye nemimango kutsi sifinyelele kubantfu labanengi ngalokusemandleni futsi ngekushesha.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kusenelwatiso lolunyenti lolungasilo liciniso loluvakalako lolumayelana nemjovo wekugomela i-COVID-19.

Tindzaba letingasilo liciniso tibhebhetseka emacenjini e-WhatsApp, etinkhundleni tekuchumana, ngelivi lemlomo mayelana nemjovo we-COVID-19, basho kutsi lomjovo awukaphephi, uyagulisana, nome awusebenti.

Ngakusho ngaphambilini, ngiyakusho futsi nanyalo: cabanga ujule ngembikwekutsi uchafate inkinobho yekwabelana nome yekutfumela.

Ngicela kutsi ucabange ngemonakalo lowubangako.

Ubhebhetsekisa kwetfuka, kwesaba nekudideka ngesikhatsi lesibi.

Bufakazi betesayensi lesinabo bukhombisa kutsi lemijovo iyasebenta. Iphephile. Isebenta ngemphumelelo, futsi isindzisa timphilo.

Nangabe unembuto nome ngabe ngumuphi lomayelana nalomjovo, nangabe ute siciniseko ngandlela tsite, ucelwa kutsi ubuke lwatiso lolunikwa Litiko Letemphilo kanye nalolukhishwa bodokotela.

Kungenteka kutsi unemibuto ngalemijovo lesetjentiswa nyalo kutsi ngabe inemandla yini kuvikela kugula lokumatima nome kwelapha loluhlobo lolusha lweligciwane.

Kunebufakazi lobutsi lemijovo lesiyisebentisa lapha eNingizimu Afrika inemandla ekulwa naloluhlobo lweligciwane le-delta.

Likomidi Letindvuna Leleluleka Ngemjovo litawuchubeka nekubuka yonkhe lwatiso lolukhona bese lilungisa seluleko salo nangabe bufakazi lobusha buvela.

Kufanele kutsi sikhumbule kutsi labanye bantfu labajoviwe basangatseleleka ngalolufu, akunandzaba kutsi nguluphi luhlobo, ngobe kute umjovo lonemandla 100%.

Labo bantfu lasebajoviwe nabatseleleka ngalolufu, timphawu atibi timbi kakhulu.

Intfo lebaluleke kakhulu kutsi nome ngabe nguyiphi yalemijovo lesiyikhiphako itakuvikela ekuguleni lokumatima, ekungenisweni esibhedlela kanye futsi, nakulokubaluleke kakhulu, ikuvikele ekufeni.

Ngitsandza futsi nekukhumbuta bantfu baseNingizimu Afrika kutsi kufanele sichubeke sitilandzele tinkhombandlela tetemphilo ngisho nome ngabe sesijovile.

Kuso sonkhe lesikhatsi salolubhubhane, kuphendvula kwetfu kwavelonkhe bekuholwa tingcweti tetemphilo letitinikele, basebenti labanakekela ngetemphilo kanye nabososayensi.

Sibakweleta kubabonga bonkhe ngemsebenti wabo webungcweti kanye nekutinikela.

Kuyakhatsata kakhulu kubona baholi betepolitiki bahlasela ngemavi labantfu labenta umsebenti labanikwe wona kutsi bawente.

Kufanele kutsi sikhumbule kutsi Umkhandlu waseNingizimu Afrika Lolawula Imikhicito Yetemphilo (i-SAHPRA) ungumlawuli lotimele logcile kuphela ebufakazini betesayensi kucinisekisa kuphepha, lizingasimo kanye nekuba nemandla ngalokufunwa temphilo yemmango.

I-SAHPRA kufanele kutsi ivunyelwe kutsi yente umsebenti wayo ngaphandle kwekusatjiswa nome umtselela wetepolitiki kute kutsi nangabe imijovo ivunywa, ummango kufanele kutsi ube nelitsemba lekutsi lemijovo iphephile, futsi yelizingasimo lelihle futsi itawusebenta.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kusukela live lakitsi labika sehlakalo sekucala sekufa ngaleligciwane lelibulalako, sivisisile kutsi sikanyekanye sonkhe kuloku.

Njengaloku sonkhe besetsembe kutsi lolubhubhane lutakwendlula ngekushesha, sesiyalibona liciniso kutsi lehluke kakhulu kunaloko.

Kungabakhona kungabi nesiciniseko mayelana nendlela yalolubhubhane, kodvwa yinye kuphela intfo lesinesiciniseko nayo.

Singakhona futsi kufanele kutsi sichubeke ngendlela lencono lesiyatiko yekukwenta loko.

Tinyatselo tetemphilo letivivinyiwe nalebetilingwa lebetisolo tikhona tiyindlela yetfu lencono kakhulu yekulwa nalolubhubhane.

Atisinkimbonkimbo, atisilukhuni nome atibiti kakhulu.

Nome ngabe tingasiphatsa kabi kanjani, kodvwa tincono kakhulu kunekutsi sigule kamatima futsi sidzinge kwelashwa.

Kufanele kutsi sihlale njalo sifake sifonyo nasisemkhatsini webantfu.

Kufanele kutsi sigeze tandla njalo nome sitigeze ngesibulalimagciwane.

Kufanele kutsi sihlale njalo sichelelene nalabanye bantfu.

Ngaphandle nangabe kudzingekile, ucelwa kutsi uhlale ekhaya.

Nangabe ugula futsi unetimphawo letingasimatima te-COVID-19, kufanele kutsi uhlale wedvwa, ungahlali ngisho nemalunga emndeni wakho losedvute.

Nangabe utsintsane nemuntfu lowesuleleke ngalolufu lwe-COVID-19, kufanele kutsi uhlale wedvwa emalanga lalishumi.

Nangabe uhlolwe wakhandzakala kutsi wesulelekile ngalolufu, yatisa labo bantfu lotsintsane nabo kute kutsi bativikele futsi bavikele nalabanye.

Sonkhe sinesibopho, hhayi kuphela setemphilo yetfu, kodvwa setemphilo yalabo lesisondzelene nabo.

Nanome lolubhubhane lubonakala sengatsi luyasengama, kukhona lesingakwenta macondzana nalo.

Ngenca yaloko lesikhetsa kukwenta, singasita kutsi siluvimbe lolubhubhane.

Sibuya khashane. Sesilwe nalesiphepho cishe umnyaka wonkhe nesigamu.

Sesincobe tihibe letinyenti nekubuyiselwa emuva lokunyenti.

Solomane sisamile, ngobe sibantfu labacinile labancobe lokubi kakhulu etikhatsini letinyenti emlandvweni wetfu.

Nyalo lihlandla lesitsatfu litinika emandla nemfutfo.

Kuyasiphindza futsi, sitikhandza sisesimeni lesibucayi sekulwa nalesifo.

Asikhipheni onkhe emandla lesinawo, asikhipheni sonkhe sibindzi lesisifihlile, sime sicine lelihlandla lidzimate lendlule, nalo futsi kitsi.

Sitawululama futsi.

Sicanche emagcuma lamanengi ngaphambilini, naleli futsi sitalicancha.

Loko sitakwenta ngekusebenta ngekubambisana, njengaloku sihlala senta njalo.

Ngisho kanjalo ngobe ngiyanetsemba, bantfu baseNingizimu Afrika.

Ngiyati kutsi nitawuchubeka nente loko lokulungile kanye naloko lokudzingeka kutsi kwentiwe.

Ngiyati futsi kutsi nanome tintfo tingaba lukhuni kangakanani, asiyekeli, asiyekeli.

Sengatsi Simakadze angabusisa live laseNingizimu Afrika aphindze avikele nebantfu balo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore