Sitatimende SaMengameli Cyril Ramaphosa mayelana nalokuchubekako kumitamo yahulumende yekulawula lobhubhane we-COVID-19

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Sekusikhatsi lecishe silingane ncamashi iminyaka lemibili lapho khona ngema embikwenu ngamemetela kutsi iNingizimu Afrika itawuvalwa kute kulawulwe kusabalala kweligciwane le-COVID-19.  

Loku kwaba sinyatselo lesikhulu nalesicalako kwenteka.

Kodvwa kwanciphisa kusabalala kwaleligciwane kute tikhungo tetfu tetemphilo - yebo nemmango wakitsi- tibe nesikhatsi sekulungiselela lokukhula kwekutseleleka lokulindzelekile.

Kusukela leso sikhatsi, bekufuneka sicondzise kahle indlela lesenta ngayo tintfo njengoba lobhubhane besekagucukile, njengoba kutselelana besekwenyukile kwaphindza kwancipha, futsi tikhungo tetfu tetemphilo besetitfwele kamatima.

Iminyaka lemibili, timphilo tetfu besetilawulwa ngulobhubhane.

INingizimu Afrika ibe netigameko te-COVID-19 letingetulu kwetigidzi leti-3.7 futsi kwashona bantfu labacishe babe-100 000.

Lobhubhane ugucule indlela lesisebenta ngayo, lesivakasha ngayo, yekukhonta neyekuhlalisana.

Ushabalalise tindlela tekuphila letinyenti wabuye wacekela phansi umnotfo wakitsi, lekuholele ekuvalweni kwemabhizinisi lamanyenti nesekulahlekeni kwematfuba emisebenti letigidzi letimbili.

Nyalo loko futsi kukhombise kutsi bantfu baseNingizimu Afrika bayanakekelana futsi babantfu labaneluvelo, labancedzanako ngetikhatsi letimatima.

Uma kwentiwa lubito lwekutsi silandzele imibandzela lemayelana nekuhamba, nemicimbi neyaletinye tintfo, njengebantfu baseNingizimu Afrika, salalela, sati kahle kutsi loko sikwentela kuphila kwetfu netemphilo lekahle yetfu nekutsi live letfu libe ngulelikahle.

Kuleminyaka lemibili leyengcile, sitsatse tinyatselo lesingakaze sititsatse tekukhulisa luhlelo lwetfu lwetemphilo.

Sicashe bantfu labanengi kute babukane nalobhubhane, sakha letinye tibhedlela sakhulisa kusebenta kwemalabhorathri futsi sacinisekisa kutsi tigulane te-COVID-19 titfola kunakekelwa lokukahle etibhedlela takitsi.

Nyalo sisesikhatsini sekugucuka kwetintfo.

Nyalo sesitilungiselele kungena esigabeni lesisha sekulawula lobhubhane.

Emva kwetigaba letine tekutseleleka ngalobhubhane, bambalwa kakhulu bantfu labagula kakhulu futsi labadzinga kulaliswa esibhedlela. Semancane kakhulu emazinga ekufa kwebantfu uma kucatsaniswa naphambilini.

Bososayensi bakitsi basitjela kutsi loku kubangwa kakhulu ngukutsi bantfu laba-60 kuya ku-80% sebanekungatseleleki ngaleligciwane, lokungabangwa kutsi sebake batseleleka ngalo noma ngukutsi bagomile.

Kulesipiliyoni lesiminyaka lemibili leyengcile, tinsita tetfu tetemphilo tifundze kulawula lesifo ngemphumelelo lenkhulu.

Sesikwetayele kufaka sifonyo nekuhlala sigeza tandla njalo.

Lokumcoka kakhulu, bantfu labadzala laba-48% batfole lokungenani umtsamo munye wemutsi wekugoma.

Ngako-ke sesingena kumnyaka wesitsatfu walobhubhane sinelitsemba lelikhulu kunakucala.

Nanoma lobhubhane asengakapheli, futsi sitawuhlala sicaphele, sibona tincenye letinyenti temphilo yetfu yawo onkhe emalanga ibuyele esimeni sayo.

Sibona umnotfo wakitsi ubuyela usebenta ngalokuphelele.

Siyakuva kusaba nekuphelelwa litsemba kwaleminyaka lemibili leyengcile kusuka emahlombe etfu.

Ngenca yekugucugucuka kwesimo salobhubhane, nangenca yalemphumelelo lesesiyitfolile ngekusebentisa imitamo yekusebentisana, sihlose kucedza Lesimo Savelonkhe Senhlekelele masinyane emva kwekutsi luvo lwebantfu lolumayelana nemitsetfomgomo yetemphilo seyishicilelwa yiNdvuna Yetemphilo.

Lemitsetfomgomo, uma seyiphotfuliwe, itawuvala lmitsetfomgomo yeSimo Senhlekelele ibe lithulusi letemtsetfo lesitalisebentisela kulawula lobhubhane.

Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bayamenywa kutsi baphawule mayelana ngalemitsetfomgomo ngembi kwamhla ti-16 kuMabasa.

Lokufuneka kucace kahle kutsi lokucedza Simo Savelonkhe Senhlekelele akuchazi kutsi lobhubhane sewuphelile.

Kusho kuphela nje kutsi sigucula indlela lesilawula ngayo lobhubhane, futsi sitawube sigcile kakhulu kumitsetfomgomo yetemphilo kunekutsi silandzele imitsetfomgomo yekulawula inhlekelele.

Kusho kutsi sifundza kuphila naleligciwane.

Kusho kutsi sibuyela, ngalokusemandleni, kumphilo yetfu besiyiphila ngembi kwalobhubhane.

Kusho kutsi siyachubeka kuvula umnotfo wakitsi, nekutsi siyacala futsi kwenta imisebenti yetfu leminyenti yetenhlalo neyetebuciko lebesesiyikhumbule kakhulu kuleminyaka lemibile leyengcile.

Kusuka ngeMphala kulomnyaka lowengcile, lelive belingaphasi kweSicwayiso Lesiguculiwe Sesigaba Sekucala, lebesichaza kutsi imisebenti leminyenti letayelekile beseyicalile kwenteka ngekulandzela tinkhombandlela tetemphilo ngaso sonkhe sikhatsi.

Imibandzela leminyenti kutemisebenti yetemnotfo beseyisusiwe.

Nyalo sesiyakhona kuchubeka sisuse lemibandzela.

Uma sitsatsa sincumo sekutsi nguyiphi imibandzela lesiyisusako nekutsi nguyiphi lesiyigcinako, silandzela – njengakucala - teluleko teLikomiti Letindvuna Lekululeka nge-COVID-19.

Siphindze futsi sabuka lokwentiwa ngulamanye emave emhlaba, lafaka ekhatsi emave layisuse ngalokuphelele lemibandzela abese ahlangabetana nekwenyuka kwemazinga ekutseleleka newekufa.

Kwati kutsi kufuneka singene kusigaba lesisha sekulawula kwetfu lobhubhane sitsetse sikhatsi sicocisana nebabambi lichaza labahlukahlukene, labafaka ekhatsi imitimba yetenkholo nebaholi bendzabuko.

Namuhla, sibe nemhlangano neMkhandlu WaMengameli Wekuchumanisa, lohlanganisa boNdvunankhulu, boSodolobha bemaDolobha Lamakhulu, Tindvuna nemaSekela Etindvuna, labamelele Inhlangano yaseNingizimu Afrika Yabohulumende Basekhaya kanye nebaholi bendzabuko.  

Ngekulandzela lokubonisana netincomo teMkhandlu Wemyalo Wavelonkhe ngeLigciwane Lekhorona, Ikhabhinethi itsetse sincumo sekususa imibandzela lembalwa njengencenye yeSicwayiso Lesiguculiwe Sesigaba Sekucala.

Lemibandzela yekubamba umcimbi iguculwe kakhulu.

Imibandzela yakucala, beyigcile kakhulu ekubekeni umkhawulo lomkhulu kulinani lebantfu labangahambela umcimbi lotsite.

Indlela letawulandzelwa kusuka nyalo kuya embili itsi totimbili tindzawo letivalekile naletivulekile nyalo tingatsatsa bantfu labamaphesenti la-50 emtsamo sewuwonkhe wendzawo kuphela uma bantfu baveta bufakazi bekutsi bagomile noma baphetse bufakazi beluhlolo lolungengci emahora la-72 lolukhomba kutsi awunayo i-COVID-19.  

Kodvwa uma kute bufakazi lobukhomba kutsi ugomile noma luhlolo loluveta kutsi awunayo i-COVID-19, loko kutawenta kutsi lomkhawulo lomkhulu lokhona nyalo uhlale unjalo – lotsi bantfu laba-1 000 endzaweni levalekile nalaba-2 000 endzaweni levulekile.

Letingucuko kumibandzela yemicimbi titawenta kutsi kuzuze kakhulu temidlalo, tebuciko, netekungcebeleka kanye nemboni yetemicimbi kakhulu.

Loku kusho kutsi uma sigomile noma sisandza kutfola kutsi site leligciwane, sitawukhona kubuyela etinkhundleni sibukele imidlalo nekuhambela emakhonsathi emculo, siye emathiyetha, kutinkhofa nakuleminye imicimbi.

Linani lelisetulu lebantfu labavumeleke kuhambela umngcwabo litawukhushulwa lisuke ku-100 liye ku-200.

Njengakucala, imilindzelo, imicimbi leyenteka emva kwekungcwaba nalebitwa ngekutsi ‘ma-after tears’ ayikavumeleki.

Kunetingucuko letimcoka futsi kumtsetfomgomo wekufakwa kwetifonyo.

Njengakucala, uphocelekile kutsi ufake sifonyo noma intfo lefana nesifonyo levala imphumulo nemlomo wakho uma usendzaweni yemmango levalekile.

Kodvwa-ke, sifonyo asidzingeki uma usendzaweni levulekile.

Loku kusho kutsi kusadzingeka kutsi sifake tifonyo uma sisetitolo, ema-moli, emahhovisini, etimbonini, ematekisini, emabhasini, etitimeleni nakunoma ngabe nguyiphi indzawo yemmango levalekile.

Kodvwa akunasidzingo sekutsi sifake tifonyo uma sihamba emgwaceni noma uma sisendzaweni levulekile, uma singaphandle sitivocavoca noma uma sihambele imicimbi yangaphandle.

Letinchubomgomo tekuchelelana nato tiyaguculwa, kudzingeka kutsi kube nekuchelelana lokulimitha lelilodvwa emkhatsini kwebantfu kuto tonkhe tindzawo ngaphandle kwasesikolweni.

Tikhona futsi tingucuko letimayelana nekuhambela emave angaphandle. Tivakashi letita eNingizimu Afrika kutawudzingeka kutsi tikhombise bufakazi bekutsi tigomile noma tivete luhlolo lwe-PCR lolutsetfwe kungakengci emahora lali-72 lolukhomba kutsi atinayo i-COVID-19.

Tonkhe tivakashi letingakagomi letingena kuleli letifuna kugoma titawuniketwa umutsi wekugoma.

Letingucuko titawucala kusebenta kusukela kusasa, ngaLesitsatfu, ti-23 Indlovulenkhulu 2022, emva kwekutsi lemitsetfomgomo lemisha seyigazethiwe.

Ngaletingucuko leti, cishe yonkhe imibandzela lemayelana netenhlalo netemnotfo itawube seyisusiwe.

Kusukela nyalo kuya embili, lokumcoka kakhulu lesitivikela ngako kulesifo, kwekucala, kugoma, kwesibili, kulandzela tindlela letisisekelo, letifana nekufaka sifonyo uma sisendzaweni levalekile.

Kute sikhone kuchubeka sisuse imibandzela kutawudzingeka kutsi sikhulise lizinga lekugoma ebantfwini baseNingizimu Afrika.

Lomutsi wekugoma ukhombise kutsi uyakunciphisa kakhulu kugula lokunemandla.

Lubalobalo loluvela kutikhungo tetfu tetemphilo, lukhomba ngalokucacile kutsi bantfu labangakagomi banelitfuba lelisetulu lekulaliswa esibhedlela noma lekubulawa yi-COVID-19.

Kugoma kuvamise kunciphisa kutseleleka ekhaya nasetindzaweni letifana netikolo nemanyunivesi lapho kuhlalwa ngekusondzelana kakhulu.

Ngako-ke, nanoma samukela kutsi bangetulu kwe-68% bantfu labaneminyaka lengetulu kwe-60 labagomile, siyatsintseka kutsi ba-35% kuphela labagomile labaneminyaka lesemkhatsini kwe-18 nale-35, kungako sicale umkhankhaso lotsi #KeReady kulenyanga lephelile.

Lomkhankhaso ufaka imilayeto lesungulwe bantfu labasha futsi ugcile ekwenteni kutsi bantfu labasemkhatsini kweminyaka le-18 nale-35 bagome.

Kungeta, sitsandza kugcugcutela labo labagomile kutsi baye kuyotfola imitsamo yabo yetikhutsati.

Uma sonkhe sigomile, singagucula emandla, tinsita nemitamo yetfu siyicondzise ekwakheni umnotfo wakitsi nesakwakheni imisebenti lesiyidzinga kakhulu.

Eminyakeni lemibili leyengcile, ngalesikhatsi simemetela kucala kuvalwa kwalo lonkhe lelive, ngatsi etinsukwini, emavikini nasetinyangeni letilandzelako sincumo setfu, kusebenta kwetfu ngekukhalipha nekubumbana kwetfu njengesive kutawuhlolwa ngendlela lengakate ibonwe.

Ngacela kutsi sonkhe sidIale indzima yetfu:

“Sibe nesibindzi, sibeketele, futsi ngetulu kwako konkhe, sikhombise kuvelana.”

Bantfu baseNingizimu Afrika basabelile kulesicelo, njalonjalo.

Ngiyaphindza futsi, siyacelwa sonkhe kutsi sidlale indzima yetfu – asigomeni njengoba sicala kuhamba ngelitsemba nangekuphokophelela esikhatsini lesisha sekulwa nalobhubhane.

Ngiyabonga

Share this page

Similar categories to explore