Inkhulumo YaMengameli Cyril Ramaphosa Lemayelana Nenchubekelembili Yemitamo Yavelonkhe Yekulawula Lubhubhane Lwe-COVID-19

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Lishonile,

Sincume kubambelela lenkhulumo yesive ngehhafu yeli-awa ngenca yekutsi lichawekati letekusakata laseNingizimu Afrika, Mk. Noxolo Grootboom, bekafundza Tindzaba takhe tekugcina te-SABC tesiXhosa tangensimbi yesikhombisa kusihlwa.

Ngitsandza kuhlonipha Mk. Grootboom njengetsatseli levelele letsite, kulo lonkhe luhambo lwemsebenti wakhe, uletse tehlakalo temlandvo eveni letfu nasemhlabeni wonkhe jikelele emagumbini ekuphumula esive sakitsi.

Sifisela Mk. Grootboom lokuhle nelunwele loludze, futsi siyambonga kakhulu ngeminyaka yakhe leminyenti asebentela sive.

Sifuna kutsi, emakhaya ngemakhaya, Siyakutsandza.

Manje sekuphele umnyaka kusukela ngesikhatsi simemetela Simo Senhlekelele Savelonkhe ngemitamo yekubukana nelubhubhane lwe-COVID-19 saphindze futsi setfula netinyatselo tekulawula kubhebhetseka kwalo.

Kusukela ngaleso sikhatsi, kwadzingeka kutsi sonkhe silandzele imikhawulo cishe kuto tonkhe tinhlangotsi tetimphilo tetfu.

Lokungenteka kutsi kube yintfo lematima kunako konkhe kitsi sonkhe kutsi yindlela lolubhubhane lolutsintse ngayo kuchumana kwetfu kwetenhlalo lokusenta sitive kutsi siyincenye yemmango.

Sikhumbula tintfo lebesikadze singatinaki kakhulu, njengekuvakashela tihlobo tetfu, kuya emadzilini, noma kuyewuhlanganyela etinkonzweni.

Umnyaka ngemuva kwaloko, sesente inchubekelembili lenkhulu mayelana nekulawula lolubhubhane.

Kusebenta ngekutikhandla kwebasebenti betfu betemphilo sekusindzise timphilo letitinkhulungwane letinyenti, futsi nemsebenti lolivulandlela wemmango wetfu wetesayensi sewente tinchubekelembili letinkhulu ekuvisiseni kwetfu leligciwane.

Ngetingucuko lesitentile mayelana nendlela lesitiphatsa ngayo, sitivikele, savikela imindeni yetfu kanye nemimango yetfu.

ENingizimu Afrika, njengasemaveni lamanyenti emhlabeni jikelele, sisengakakulungeli kubuyela emphilweni yetfu leyetayelekile.

Manje emnyakeni wesibili ngekulandzelana kwayo, sitawuphindze futsi sinciphise kuntsintsana kwetfu, ikakhulu ngesikhatsi seLiphasika.

Loku kungenca yekutsi sisemkhatsini walolubhubhane lweligciwane lekhorona.

Kulomnyaka lophelile, lelive libhalise tehlakalo tekhorona letingetulu kwetigidzi leti-1.5.

Futsi kunelinani lelibhalisiwe lalabafile babulawa yi-COVID-19 lelingetulu kwe-52 000.

Siyatikhumbula futsi siyatililela letimphilo letilahlekile.

Njengobe ngabika ngesikhatsi ngigcina kukhuluma nani, iNingizimu Afrika iphuma ehlandleni lesibili lekucubuka kwalesifo.

Kulamaviki lamabili lendlulile, emanani etehlakalo letinsha tekungenwa ngulesifo titintile, tilapha kutehlakalo le-1 200 letinsha ngelilanga.

Linani lalabalaliswa esibhedlela liyehla, njengelinani lalabafako.

Silinganisonani salabo labalulama baphile litsite-nje kuba ngetudlwana kwe-95%.

Loku kungenca yekubambisana kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labalandzele imikhawulo lebeyiloku ibekiwe yekuvikela timphilo kusukela ngeNdlovulenkhulu kulomnyaka lophelile.

Kuphindze futsi kube bufakazi belizinga leliphakeme kakhulu lekucaphela lesiloku sikwenta silive mayelana nekulandzelela, kuhlolwa, kulandzelelwa kwalabo lekungenteka kutsi besulelekile kanye netindlela tekuvikela.

Ngesikhatsi lesifananako, luhlelo lwetfu lwekugoma selucalile futsi lutawuphakamisa tinyawo luchubeke ngesivinini lesikhulu.

Emkhatsini weNdlovana, sicale Sigaba Sekucala seluhlelo lwetfu lwekugoma, lokufaka ekhatsi kugonywa kwebasebenti betemphilo.

Lesigaba sihamba kahle kakhulu futsi sitawuphotfulwa kungakapheli tinyanga letintsatfu.

Kute kube ngulamuhla seba-250 000 basebenti betemphilo lasebajovwe ngemjovo wekugoma wakaJohnson & Johnson njengencenye yekulinga yeSisonke.

Sitsenge imijovo yekugoma letigidzi leti-11 yakaJohnson & Johnson, lesiyati kutsi ikahle kakhulu ekuvikeleni tinhlotjana letinkhulu taleligciwane kulelive lakitsi.

Siphindze futsi satsenga leminye imijovo letigidzi letinge-20 futsi sisaphetsa sivumelwane setfu neJohnson & Johnson.

Futsi sisaphetsa sivumelwane setigidzi letinge-20 temjovo wekugoma wakaPfizer, lodzinga kujovwa kabili.

Sekuhlangene, lomjovo wekugoma utawusinika linani lelenele lekugoma bantfu labatigidzi letinge-41.

Sitawenta letinye timemetelo nangabe letinkhulumiswano setiphetsiwe.

Siphindze futsi sisetigabeni letehlukahlukene tetinkhulumiswano nebakhiciti baleminye imijovo yekugoma njengeSinovac, Sinopharm neSputnik V. Labanye balabakhiciti sebasetigabeni tekugcina tenchubo yekuvunywa kutsi kusetjentiswe lemijovo yekugoma lapha eNingizimu Afrika.

Kwengeta kulemijovo yekugoma, sitawuyitfola-ngco ngekwetivumelwane tetfu nebakhiciti, sitawuphindze futsi sitfole sabelo semijovo yekugoma ngekwemitamo yeNhlangano Yebunye Be-Afrika lesayisungula ngesikhatsi Singusihlalo weNhlangano Yebunye Be-Afrika.

Nanoma-nje kube nekwephuta ekutfoleni lemijovo yekugoma, sisatetsemba kutsi sitawufinyelela kumgomo wetfu.

Kufunwa kakhulu kwalemijovo yekugoma emhlabeni wonkhe jikelele kungumcudzelwano lonemandla kakhulu kepha senta konkhe lokusemandleni etfu kutsenga leyenele bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika kanye nebelivekati

lase-Afrika. Kuye kwadzingeka kutsi semukele sigucule simo lesigucukako saleligciwane kanye nekuvela kwekusebenta ngemphumelelo kwemijovo yekugoma leyehlukene.

Sitawenta siciniseko sekutsi sinemijovo yekugoma leyenele kute kutsi sifike ngekushesha kulinanikhulu lebantfu labagonyiwe lelibekiwe.

Sigaba sesibili sihlelelwe kutsi sicale emkhatsini weNkhwekhweti.

Sikholelwa ekutsini kutawufika imitfwalo yemanani lenele lechamuka kubakhiciti njengobe kuvunyelwene ngekuya kwetivumelwane tetfu nabo.

Ngaphasi kweSigaba seSibili setsemba kutsi sitawugoma bantfu labanyenti etinyangeni letisitfupha.

Ngekuhambisana netindlelakusebenta temave emhlaba letihamba embili sitawucala ngalabo labasengotini lenkhulu yekulaliswa esibhedlela nekufa, njengebantfu labangetulu kweminyaka yebudzala lenge-60 kanye nebantfu labanaletinye tifo.

Sigaba sesibili salomjovo wekugoma i-COVID-19 sihlose kucinisekisa kutsi sitawuvikela imimango yetfu, sivikele tinsita tetemphilo ekutseni tingangameki kanye nekunciphisa sidzingo sekuvalwa kwemisebenti nekuhamba kwebantfu lokuphatamisa kakhulu temfundvo, umnotfo kanye netimphilo tetfu.

Kubhalisela kugonywa kuhlelelwe kutsi kucale ngaMabasa.

Bantfu batawukhutsatwa kutsi babhalise ku-inthanethi, kepha-ke labo labangakhoni kufinyelela i-inthanethi batawukhona kuhamba bayobhalisa bona matfupha etindzaweni tekubhalisa.

Kucinisekisa kutsi sinesakhiwonchanti lesesekelako sekusungulwe tindzawo tekugoma letingetulu kwe-2 000 kulo lonkhe lelive.

Loku kufaka ekhatsi emagumbi abodokotela labetayelekile, imitfolamphilo yemmango kanye nemakhemisi, titolo letinkhulu futsi ngaletinye tikhatsi, tikhungo letinkhulu njengetinkhundla tetemidlalo netikhungo tekubambela tinkhomfa. 

Inchubo Yemininingwane Yekugoma Yekwe-elekthroniki yentelwe kulawula kucala kusetjentiswa kwemijovo yekugoma kanye nekucondzisa bantfu etindzaweni tekugoma letidvutane nalapho bahlala khona.

Lenchubo itakuvumela kutsi ubhalise, utfole sikhatsi nendzawo yekugoma, uphindze futsi utfole sitifiketi sekwedijithali noma seliphepha lesicinisekisa simo sakho sekugonywa nasewugonyiwe.

Wonkhe muntfu lotakugonywa utawubhaliswa kulenchubo kucela, futsi utawumenywa kutsi ubhalise nasewufanele kutsi ungenta njalo.

Sitawusebenta ngetikhungo tesifundza nesigodzi  kanye netinhlangano temmango kutsi tibhalise bahlali labangakhoni kufinyelela kubhalisa ngetebucwepheshe.

Sisetama kutfola tindlela tekukhona kukhomba nekubhalisa bantfu labangakabhaliswa njengebahlali balelive kute kutsi nabo bagonywe.

Siyachubeka nekwatisa lelive ngato tonkhe tinyatselo mayelana nalenchubo yekugoma.

Itolo, Sekelamengameli akanye nami sivakashele sikhungo sekukhicita eMphumalanga Kapa, lesitawube sihlanganyela ekukhiciteni imijovo yekugoma yakaJohnson & Johnson.

Lesi sikhungo sekukhicita lesiyincophamlandvo lesisemkhatsini waletiphuma embili emhlabeni.

Loku kuzuza lokukhulu kweNingizimu Afrika, lokukhombisa likhono letfu ekukhiciteni lokuhamba embili.

Ngitsandza kubonga i-Aspen ngekutsi ibe nalomcondvo wekutjala imali kulesikhungo kanye nesivinini labagijima ngaso kucala lomkhicito.

Lokungetulu kwehhafu yemtsamo walesikhiciti – lesingakhicita imijovo letigidzi letinge-300 ngemnyaka – itawunikwa i-Afrika.

Ekucaleni kwaleliviki, Sikhwama Sase-Afrika Sekutsenga Imijovo Yekugoma sisayine sivumelwane sekutsenga egameni lemave langemalunga eNhlangano Yebunye be-Afrika imijovo yakaJohnson & Johnson letigidzi letinge-220.

Sinemkhakha wekukhetsa imijovo leyengetiwe letigidzi leti-180.

Lesivumelwane sibalulekile e-Afrika, hhayi-nje ngobe sinika kutinikela kwetfu emandla kute kutsi kubete live lelisalela emuva, kepha ngoba futsi lemijovo itawukhicitwa lapha kulelivekati.

Kubambisana lokukhulu emkhatsini wahulumende, emabhizinisi, basebenti nenhlangano yemmango kubaluleke kakhulu ekuphumeleleni kwekusetjentiswa kwalomjovo wekugoma.

Umkhakha lotimele uyachubeka nekudlala indzima lenkhulu yekwesekela umtamo wavelonkhe.

Siyakhutsateka kakhulu ngekutinikela kwemkhakha lotimele wetekunakekelwa ngetemphilo kusebenta nahulumende kwenta kusetjentiswa kwemjovo wekugoma kube yimphumelelo, ngekutfola emandla emakhonweni lajulile lesiwakhile kulomkhakha.

Siphindze futsi sibonga tinkampani letinyenti letisebente ngaleSikhwama Sekuvelana kufaka umtfombomali ekutsengweni kwemijovo yekugoma nekusetjentiswa kwayo.

Sincoma i-Vodacom Group ne-Vodafone Foundation, labanikele ngetigidzi lenge-R87 emaveni ase-Afrika lapho basebenta khona mayelana nendzawo lebandzako yekuyilondvolota kanye netindlelanchubo kute kutsi imijovo yekugonyelwa i-COVID-19 yetfulwa ngalokuphephile.

Kwengeta, i-Vodacom itawukhipha indlela leyincophamlandvo yekulawula lokugonywa kuwo onkhe emave langemalunga e-AU, lokulandzela kusetjentiswa lokuyimphumelelo kwayo lendlela eNingizimu Afrika.

Ngitsandza kumema bonkhe balingani betfu bemkhakha lotimele kutsi besekele lesigaba lesisha ekulweni kwetfu nalolubhubhane.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Emalangeni lambalwa, lelive litawutsatsa likhefu leLiphasika.

Kulabanyenti, loku kutawuba sikhatsi lesemukelekile  sekukhokha umoya nekuphumula, emisebentini yetfu noma etifundvweni tetfu, kanye nasekucindzetelekeni kwalenyanga lephelile.

Linyenti letfu kukhona lelikuhlelele lemphelansontfo lendze letako.

Labanye betfu sitawube siphumela ngaphandle kwemadolobha; labanye batawuvakashela bangani nemindeni yabo.

Linyenti letfu litawube liya emibutsanweni nasemigubheni.

Kutigidzi tebantfu, loku kuphindze futsi kube sikhatsi sekugubha imikhosi yetenkholo.

Nanoma-nje silinganiselo selizinga lekwesuleleka sitintile, angeke siyekele kucaphela.

Lesi sikhatsi lapho khona sifanele kutsi sicilike kakhulu kunakucala.

Liciniso kutsi kuhamba kakhulu kwebantfu, kuhamba emkhatsini wetifundza, kusetjentiswa kakhulu kwetigitjelwa kanye nemibutsano kuveta litfuba lelikhulu lekukhula kwelizinga lekwesuleleka.

Kulamalanga lambalwa lendlulile, sifune seluleko setingcweti saphindze futsi sabonisana nebameleli bahulumende wesifundza newendzawo kanye nebaholi bendzawo mayelana netinyatselo letifanele kutsi tisetjentiswe kulemphelansotfo lendze letako kuvikela kubhedvuka lokusha kwalesifo.

Sibuke tintfo letinyenti, kufaka ekhatsi tetfulo temmango wetenkholo mayelana netinyatselo tekucilika labatimise ngemumo mayelana nemibutsano lelindzeleke kutsi ingaba khona.

Ngenca yemazinga ekwesuleleka laphasi, sincume kubeka lelive eSigabeni Sekucaphelisa Sekucala seligciwane lekhorona.

Nanoma kunjalo, ngenca yetimo letitsite talesikhatsi, sidzinga kwenta tilungiso letitsite.

Letinye taletinyatselo titawusala tingakatjintjwa ngunati letilandzelako:

Sikhatsi sekuba ngaphandle kwelikhaya sitawugcinwa sinjalo, kusuka emkhatsini walamabili kuye ensimbini yesine ekuseni.

Tindzawo temmango tekukhibika njengemabhishi, emapaki nemadamu kutawuvulwa.

Nanoma kunjalo, loku kutawuchubeka kulandzele tindlelanchubo tetemphilo leticinile, njengekukhweshelana, kugcokwa kwetifonyo.

Imingcwabo ichubeka nekubekelwa umkhawulo welinanikhulu lebantfu laba-100 kanye nemkhawulo wekukhonta longema-awa lamabili.

Kuhamba emkhatsini wetifundza kutawuvunyelwa.

Nanoma kunjalo, ngicela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi banciphise kuhamba kwabo ngendlela lenkhulu labangakhona ngayo baphindze futsi bagcine tonkhe tindlelanchubo tetemphilo nangabe abakhoni kugwema kuhamba.

Nanoma kunjalo, nakubukwa indzima ledlalwa tjwala ibhebhetsela kutiphatsa budlabha, sitawumisa ngemumo imikhawulo kulemphelansotfo yeLiphasika.

Ngenca yaloku ke, kutsengiswa kwetjwala lobunganatselwa lapho butsengiswa khona angeke kuvunyelwe kuloLesihlanu, Umgcibelo, Lisontfo kanye neMsombuluko lotako.

Tjwala lobutsengiswa etindzaweni tekudlela, emashibhini nemabhala kutawuvunyelwa, ngekuya kwetimo tekutfola emalayisense, kute kufike ensimbini ye-23:00.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Lemphelansontfo yeLiphasika sikhatsi lesibalulekile setenkholo, nekuhlanganyela tinkonzo tetenkholo sibalulekile kutinkhulungwane tebantfu.

KumaKhristu, kukhonta bandzawonye esakhiweni kuyincenye lebalulekile yekugubha Liphasika.

Ummango weMajuta kwamanje ugubha Liphasika, bese kutsi ummango weMasulumane wona masinyane-nje utawube ucala inyanga lebalulekile yeRamadan.

Kulamaviki lasandza kwendlula, sibonisene nemimango yetenkholo kute sitfole tisombululo lekuboniswene ngato taletinsayeya tekulawula ticuku letinyenti etinkonzweni tetenkholo.

Ngekuya kwalokubonisana, kuncunywe kutsi imibutsano yetenkholo kulesikhatsi itawubekelwa umkhawulo wesamba sebantfu labange-250 ngekhatsi etakhiweni nalabange-500  ngaphandle kwetakhiwo.

Lapho khona sakhiwo sisincane kakhulu kutsi singahlalisa lelinani lebantfu kube nendzawo leyenele yekukhweshelana, ngako-ke akufaneli kutsi kusetjentiswe ngetulu kwemaphesenti lange-50 alesakhiwo.

Emakholwa akafaneli kutsi ahlangane ndzawonye ngaphandle kwetindzawo lavamise kuhlangana kuto, futsi bantfu bafanele kutsi bahambe baye emakhaya futsi bangalali kuleto tindzawo ngemuva kwekuphuma kwenkonzo.

Ngitsandza kuvakalisa kubonga baholi bemmango webaholi labachumene natsi singuhulumende ngalokwakhako.

Kunekubonga lokwetayelekile kwekutsi sifanele kutsi sente konkhe lesingakwenta kwesekela bantfu bakitsi basebentise inkhululeko yabo yetenkholo kanye nekugcina live lakitsi likhululekile.

Mayelana naleminye imibutsano, nayo itawubekelwa umkhawulo welinanikhulu lebantfu labange-250 ngekhatsi esakhiweni kanye nabange-500 ngaphandle kwesakhiwo.

Njengasekucaleni, lapho khona sakhiwo sisincane kakhulu kutsi singahlalisa lelinani lebantfu kube nendzawo leyenele yekukhweshelana, ngako-ke akufaneli kutsi kusetjentiswe ngetulu kwemaphesenti lange-50 alesakhiwo.

Siyachubeka nekucela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bagweme imibutsano nangabe bangemacembu lahlaseleka kalula, njengebantfu labadzala kanye nalabo labanalokunye kugula.

Siphindze futsi sicela bantfu kutsi imibutsano ifanele kutsi yentelwe ngaphandle kwetakhiwo ngoba khona kuphephile kunangekhatsi kwetakhiwo. 

Sitawutibuyeketa letinyatselo ngekwebukhulu bemibutsano kungakapheli lamalanga la-15 letako ngekuya kwekuhlolwa kwesimo selubhubhane kanye nebubanti bekuhambisana netindlelanchubo tetemphilo.

Sichubeka nekulandzela umtsetfomgomo wekutsi lemikhawulo ifanele kutsi ibe ngulematima kakhulu kunalokudzingekile kulawula kubhebhetseka kwaleligciwane.

Sichubeka nekukhonjwindlela simo semininingwane yekulawulwa kwalesifo nangeteluleko tetingcweti nekubonisana kabanti nebalingani betenhlalo.

Sitawulandzela lesimo ngeliso lelibukhali siphindze futsi siphendvule ngekushesha kunanoma nguluphi luphawu lwekubuka lwalesifo.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Lolubhubhane lusesenatsi kakhulu.

Sifanele kutsi sente ngekucilika, hhayi-nje kuphela kulemphelansontfo kuphela kepha emalangeni, emavikini nasetinyangeni letitako.

Asati kutsi lolubhubhane lweligciwane lekhorona sitawuluncoba nini, kodvwa sonkhe siyati kutsi kufanele kutsi senteni.

Siyati kutsi kugcokwa kwetifonyo etindzaweni temmango ngaso sonkhe sikhatsi, kugeza tandla njalo-nje noma kutigeza ngesibulalamagciwane, kukhweshelana kanye nekugwema ticuku kusesetindlela letisebentako tekugcina leligciwane ekudzeni.

Nanoma ngusiphi sento lesifaka tsine noma labanye engotini sifanele kutsi sigwenywe.

Lemikhawulo lebekiwe yetemphilo nekuphepha kwetfu sonkhe ifanele kutsi igcinwe.

Asibeni sive lesinesibopho lesihlala sikucaphele kubakhona kwaleligciwane.

Asihlale emakhaya noma singemacembu lamancane.

Asigweme kuba seticukwini letinkhulu netindzawo letingangenisi kahle umoya.

Asingayi emingcwabeni ngaphandle nangabe singumndeni hhayi tivakashi takulelo khaya lelishonelwe.

Sonkhe sinendzima lesiyidlalako kulomtamo wavelonkhe lomkhulu wokucedza i-COVID-19.

Asidlale indzima yetfu.

Ngalesikhatsi lesi, lapho umlayeto weLiphasika welitsemba, kutalwa kabusha nekuvuseteleka utfola indzawo etimphilweni talabanyenti betfu, sicelwa kutsi sinakekele.

Nkulunkulu sengatsi angachubeka nekubusisa iNingizimu Afrika aphindze futsi avikele nebantfu bayo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore