Mengameli Cyril Ramaphosa: Inkhulumo Yebunjalo Belive

Inkhulumo Yebunjalo Belive leyetfulwa nguMengameli Cyril Ramaphosa

Somlomo weLibandla laVelonkhe (i-NA), Mk. Thandi Modise,
Sihlalo weMkhandlu weTifundza waVelonkhe (i-NCOP), Mnu. Amos Masondo,
Sekelamengameli David Mabuza,
Lijaji Lelikhulu Mogoeng Mogoeng nani nonkhe malunga lahloniphekile eTebulungiswa,
Mengameli waphambilini, Mnu Kgalema Motlanthe,
Mengameli waphambilini, Mnu.Thabo Mbeki,
Somlomo waphambilini we-NA, Dkt.Frene Ginwala,
Somlomo waphambilini we-NA, Mnu. Max Sisulu,
Somlomo waphambilini we-NA, Mk. Baleka Mbete,
Mengameli wePhalamende yeMave ase-Afrika, Mnu. Roger Nkodo Dang,
Tigayigayi temzabalazo wenkhululeko,
Dkt. Dennis Goldberg,
Dkt. Andrew Mlangeni,
Advocate Priscilla Jana,
Mk. Joyce Dipale,
Mk. Lillian Keagile,
Mk. Smally Maqungo,
Tindvuna kanye neMasekelatindvuna,
Bondvunankhulu naBosomlomo betishayamtsetfo tetifundza,
Sihlalo weNhlangano yabaHulumende Bekhaya eNingizimu Afrika (i-SALGA) nebosodolobha labakhona
Mphatsi weLibhangesilulu laseNingizimu Afrika, Mnu. Lesetja Kganyago,
Tinhloko Tetikhungo Tahulumende Letesekele Intsandvo Yelinyenti
Baholi betinhlangano tetenkholo,
Baholi betikhungo tetemfundvo netelucwaningo,
Malunga emancusa,
Tivakashi letimenyiwe,
Malunga Lahloniphekile e-NA
Malunga Lahloniphekile e-NCOP
Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,
 
Sihlangene lapha ekucaleni kwePhalamende yesitfupha yeNtsandvo yeLinyenti, ngelilanga lekwacala ngalo kusebenta kweMtsetfo weKutsatsela Bantfu Labamnyama Umhlaba eminyakeni le-106 leyendlulile – lomunye wemitsetfo lowephulana inhlitiyo kakhulu wekumukwa imphahla, buhlungu nekugcunuleka sitfunti.
 
Sikhumbula emavi aSol Plaatje ngaloMtsetfo, ngesikhatsi atsi:
 
“Ngesikhatsi avuka ekuseni ngaLesihlanu ekuseni, mhla tinge-20 Inhlaba, 1913, umuntfu wemdzabu waseNingizimu Afrika watikhandza, ecinisweni angasiso sigcila, kepha asinchunchutseki emhlabeni latalelwa kuwo.”
 
Bantfu bakitsi bahlupheka kakhulu futsi babeketela bumatima lobungachazeki ngenca yekufezekiswa kweMtsetfo Wekutsatsela Bantfu Labamnyama Umhlaba wabo. Imiphumela yaloyo mtsetfo isesekhona kitsi namanje.

Ngetulu kweminyaka lelikhulu ngemuva kwaleso sento lesiphambene nebulungiswa, simenywa kutsi sakhe iNingizimu Afrika lengeke ibe nemuntfu losigcili noma sinchunchutseki, kepha ibe nebantfu labakhululeke futsi labalinganako baphindze futsi bahlonishwe.  
 
Sihlangene lapha ngesikhatsi lesimatima kakhulu nalesinetinsayeya emphilweni yelive letfu lelisasakhula lelibuswa ngentsandvo yelinyenti.

Kepha, siphindze futsi sisesikhatsini semlandvo wetfu lonelitsemba lelikhulu nesitsembiso.
 
Iminyakeni lenge-25 live letfu libuswa ngeentsandvo yelinyenti sesente inchubekela embili lenhle kakhulu ekwakheni sive lesisha lapho khona bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika batawuba nemalungelo lalinganako nematfuba lamanyenti.
 
Eminyakeni lenge-25, sente lokunyenti ekuhlangabetaneni netidzingonchanti tebantfu, kwehlisa lizinga lebuphuya siphindze futsi sigucule umnotfo lesimeni lesibi lebewakhelwe kusebentela tidzingo tebantfu labambalwa.
 
Sisebenta ngekubambisana, sakhe sisekelo lesinemandla lesingakhela kuso live 
lapho khona wonkhewonkhe angatfola kuthula, kujabula nekwenetiseka.
 
Kepha, siphindze futsi sihlangana ngesikhatsi lapho khona lelive letfu libukene netinsayeya letimatima.
 
Umnotfo wetfu awukhuli. Imisebenti leyakhiwako ayeneli.
 
Loku kukhatsateka lokungetulu kwalokunye.
 
Kutsintsa wonkhe umuntfu.
 
Kutsinta wena, jaha lase-eMzimhlophe eSoweto, lelicedze sikolwa eminyakeni lesihlanu leyendlulile kepha solo awutfoli umsebenti.
 
Kunelifutse kuwe, make waseDelft, lokhulisa bantfwana uwedvwana ngaphandle kwemlingani imali yesibonelelo sakho ayisiyo yakho kuphela kepha nebatukulu bakho. 
 
Kuphindze futsi kuvise nawe buhlungu, sisebenti saseNelson Mandzela Bay, lotsi nanoma utfola umholo kepha usenebulukhuni bekwenta tintfo tenteke.
 
Kumatima kuwe, sitjudeni lesincane seNyuvesi iSol Plaatje eNyakatfo Kapa, lophila ngembasha lencane yekutiphilisa loyitfola kubatali bakho.

Indlela bantfu bakitsi labaphila ngayo ngiyo yona lena ngco lesengiyichazile.
 
Indlela nine leniphila ngayo ifana ncamashi nebumatima lobiphilwa ngebantfu balelive.
 
Sinivile, nine nalabanye labanyenti.

Linyenti letfu lelilapha lelibameleli labakhetsiwe licitse incenye lenkhulu yaletinyanga letimbalwa letendlulile lihamba lonkhe lelive ngebubanti balo, lilalela bantfu bakitsi.

[Sibezwile abantu bakithi, bekhuluma nathi, singena siphuma ezindllini zabo].

[Ro vha pfa hoṱhe hoṱhe he ra tshimbila hone. Ndi amba na he ha tshimbila Vho Maimane na Vho Julius Malema].

[Lapho kuhambe khona uMhlonishwa Buthelezi naye uzwile ukuthi abantu bathini].

Lapho Mnu. Groenewald naye aye khona, njengoba simbonile ahamba kulo lonkhe lelive, [hey kan ook se dat hy het die mense gehoor].

[Sinizwile. Hi swi twile. Ro ni pfa. Re le utlwile]. Sinivile.
 
Elukhetfweni belubanywe ngeNkhwekhweti, nisinike sonkhe umyalo locacile wekukhula nekuvusetela. 

Sonkhe sikuvile – mine, Mhlonishwa Maimane, Mhlonishwa Malema, Mhlonishwa Buthelezi, Mhlonishwa Groenewald, Mhlonishwa Meshoe, Mhlonishwa Holomisa, Mhlonishwa Zungula, Mhlonishwa De Lille, Mhlonishwa Magwaza-Msibi, Mhlonishwa Galo, Mhlonishwa Lekota, Mhlonishwa Nyhontso kanye nawe Mhlonishwa Hendricks.
     
Umonakalo longapheli welubandlululo ushiye live letfu linetinkinga letinkhulu tekuhleleka – ngekwemnotfo nangekwetenhlalo.
 
Kusesenjalo kumele sibukane netingucuko tetheknoloji letenteka masinyane futsi ngemandla lamakhulu letiletsa tindlela letinsha tekusebenta emisebentini, letakha kabusha umnotfo wemave emhlaba futsi letintjintja tindlela bantfu labachumana basebentisane ngato. 
 
Sikanye nato tonkhe tive temhlaba, sibukene netingucuko esimeni selitulu semhlaba letiletsa umonakalo longuwona lomkhulu emlandvweni.
 
Simo selitulu lesibi kakhulu lesihambisana nekufutfumala kwesibhakabhaka simisa kabi umnotfo wetfu, simisa kabi timphilo netindlela tekutiphilisa tebantfu bakitsi,  futsi singasibeka engotini yetsi kushabalale tsine sibantfu uma ngabe asitsatsi tinyatselo.
 
Siluvile luvo lwebantfu labasha labashuce bacondza e-Union Buildings kuleliviki leliphelile, basincenga kutsi siphakame sivikele umhlaba.
 
Bekungenca yekulungisa letinsayeya letinkhulu lokwenta kutsi semukele Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) nga-2012 kukhombidlela imitamo yetfu yekuncoba buphuya, kungabi khona kwemisebenti kanye nekungalingani.
 
Nanoma kunjalo, njengoba sekusele iminyaka le-10 ngembi kwekutsi sifike ku-2030, kute inchubekelembili lengako lesiyentile ekuhlangabetaneni nemigomo ye-NDP.
 
Ngaphandle nangabe singatsatsa tinyatselo leticatsa, angeke sihlangabetane neMbonochanti wanga-2030.
 
Loku-ke kusho kutsi kufanele kutsi kube khona lesikubeka embili.
 
Sidzinga kugcila kuleto tinyatselo letitawuba nelifutse lelikhulu kakhulu, tinyatselo letitawuletsa umnyakato lomkhulu wekuya embili, madvutane nje kanye nakuleminyaka le-10 letako.
 
Kubalulekile kucaphela kutsi Luhlaka Lwendlelalisu  lweThemu leseMkhatsini (i-MTSF) lwaleminyaka lesihlanu leyendlulile belunetinkhomba letingetulu kwaleti-1 100 lebekufanele kutsi sikale ngato inchubekelembili ekufezekisweni kwe-NDP.
 
Manje sesikhatsi sekufezekisa.
 
Sikhatsi sekutsatsa tincumo.
 
Letinye tincumo letitawutsatfwa kungenteka kutsi tibe matima futsi tingajabulisi wonkhe umuntfu. 
 
Emnotfweni losakhula, esikhatsini lapho khona timali tahulumende tinemkhawulo, angeke sikwati kukwenta konkhe ngesikhatsi sinye.
 
Njengobe lohulumende lokhetfwe kulomnyaka utsatsa tintsambo telulawulo, sitawugcila etintfweni letibekwe embili letisikhombisa:

  • Kugucula temnotfo nekwakha imisebenti
  • Temfundvo, emakhono netemphilo
  • Kucinisa luhlelo lwetibonelelo tahulumende ngekuniketa tinsitanchanti letetsembekile naletisezingeni lelifanele ngulokunye lokubekwa embili lokubalulekile 
  • Kugucula indzawo, kuhlaliswa kwebantfu nahulumende wasekhaya
  • Kubumbana kwetenhlalo nemimango lephephie ngulokunye lokubalulekile lokubekwe embili 
  • Kwakha Umbuso lokhonako, lonenkhambo lefanele kanye nalotfutfukisako
  • I-Afrika nemhlaba loncono.

 
Tonkhe tinhlelo netinchubomgomo tetfu kuwo onkhe ematiko nema-ejensi atawuyalelwa kutfola lemisebenti lebalulekile lesikholelwa ekutsini kutawuletsa imphilo lencono yawonkhewonkhe waseNingizimu Afrika.

Ngaso futsi leso sikhatsi, sifanele kutsi sibuyisele le-NDP endzaweni yayo enkhabeni yemitamo yetfu yavelonkhe, kute kutsi ibe ngiyo sibili isebente, kuyenta ibe yincenye yaloko bantfu baseNingizimu Afrika labahlangabetene nako bakuphila.
 
Ngesikhatsi ngibekwa esihlalweni, satsi loku kusendvulelo sako konkhe lokutako kwalesive setfu lesincane.
Sive lesibukene netinsayeya letinkhulu. Live lelinebantfu labatigidzi letinge-57 labasukuma eminyakeni leyendlulile babuye futsi balwa bancoba yinye yetinchubo letimbi kabi letake taba khona leyentiwa bantfu, lubandlululo. Live lelinebantfu labanesibindzi. Live lelinebantfu labatinikele. 
 
Saphindze satsi loku kungenca yetinyatselo tetfu kutsi manje sesitawuncuma siphetfo setfu.
 
Lapho iNingizimu Afrika ingena eminyakeni lenge-25 ibusa ngentsandvo yelinyenti, kanye nekulandzelela imigomo ye-NDP, asimemetele umgomo lonemandla nalolangatelelelako, inhloso lehlanganisako, lesifaka kuyo yonkhe imitfombolusito nemandla etfu.
 
Lapho singena eminyakeni leli-10 yekugcina yeMbononchanti wanga-2030, asiyichaze kabusha ngalokucacile leNigizimu Afrika lesiyifisako siphindze futsi sivumelane ngetinyatselo leticatsa lesitidzingako kute kutsi sikhone kuwuzuza.
 
Kute sente siciniseko sekutsi imitamo yetfu icondziswe lapho kufanele khona, ngibeka umbono wekutsi, kuletintfo letibekwe embili ngulombuso, sivumelane ngemigomo lesihlanu lebalulekile yaleminyaka lelishumi letako, leyincenye yaletintfo lesikhombisa letibekwe embili.
 
Asivumelane, sisive kanye nebantfu sihlangene etintfweni lesitifunako, futsi kungakapheli leminyala le-10 sitawube sesente inchubekelembili ekubukaneni nebuphuya, kungalingani kanye nekweswelakala kwemisenti, lapho khona:

  • Kute umuntfu waseNingizimu Afrika lolambako. Leli lisu lelibonisa sibindzi lengikholelwa ekutsi sitalifezekisa. 
  • Umnotfo wetfu utawukhula ngesivinini kwendlula kukhula kwelinani lebantfu.
  • Bantfu labasha labatigidzi letimbili batawucashwa.
  •  Tikolwa tetfu titawuba nemiphumela lencono yetemfundvo futsi wonkhe umntfwana loneminyaka le-10 budzala utawukwati kufundza ngekuvisisa.
  • Bugebengu lobunebudlova butawuncipha ngehhafu, uma bungakacedvwa baphela nya.

 
Asitinikeleni khona manje – kitsi nakulabanye – sati kutsi sitawusebentisa  imitfombolusito kanye nemakhono onkhe, kepha sibe sivisisa kutsi uma kwenteka siyizuza lemigomo lesihlanu, sitawube siphumelele ukuletsa ingucuko eveni letfu.
 
Sibeka lemigomo lenemandla ngekungakhohlwa bulukhuni lobukhulu lobukhona manje, kepha ngenca yekutsi tibalulekile.
 
Sibeka lemigomo kute kutsi tincumo lesititsatsako manje tinkhulu futsi sitsatsa tinyatselo letiphutfuma kakhulu.
 
Sincumo setfu sekutsi kungakapheli leminyaka leli-10 letako kute umuntfu waseNingizimu Afrika lotawulamba sibalulekile kumtamo wetfu wekucedza buphuya nekunciphisa kungalingani.
 
Kwengeta ekwakheni imisebenti nalamanye ematfuba etemnotfo, loku kusho kutsi sifanele kutsi sicinise tibonelelo tahulumende siphindze futsi sinciphise tindleko tekuphila tetinsuku tonkhe.
 
Kusho kutsi sifanele kutsi sente kancono kukhoneka, kuphepha kanye nekuhlanganisa titfutsi temindeni lehola kancane.
 
Nanoma nje sente inchubekelembili ekuniketeni tindlu, bantfu baseNingizimu Afrika labanyenti basadzinga umhlaba wekwakha emakhaya baphindze futsi bakwati kutiphilisa.
 
Kuleminyaka lesihlanu letako, sitawuphutfumisa kwetfulwa kwetindlu letibekwe etindzaweni letifanele kanye nemhlaba kubantfu baseNingzimu Afrika.
 
Kwenta kancono timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika, kunciphisa buphuya kanye nekucinisa umnotfo wetfu, sitawubuka temphilo yebantfu bakitsi.
 
Sifanele kutsi sibuke inkinga yekuswelakala kwabodokotela nabonesi etibhedlela nasemitfolamphilo yetfu.
 
Gogo loneminyaka lenge-80 angeke futsi akafaneli kutsi acitse lilanga lonkhe eme eludvwendvweni lwekutsatsa imitsi yakhe.
 
Sigulane asikafaneli kutsi sijikiswe ngoba bodokotela nabonesi bayashoda.
 
Make lokhulelwe akafaneli kutsi abeke imphilo yemntfwanakhe losengakatalwa engotini ngoba i-ambulensi itsetse sikhatsi lesidze kufika.
 
Njengencenye yemsebenti lesifanele kutsi siwente ngekushesha kwenta kancono lizinga lelifanele lenchubo yetemphilo, siphetsa Sivumelwane seNgcungcutsela yeTemphilo yaMengameli, lesisebentisa lwatiso loluvela kulengcungcutsela futsi sitawusebentisa tingcweti letivela kubo bonkhe labatsintsekako kulungisa tinkinga letisemitfolamphilo nasetibhedlela tetfu.
 
Sesisesigabeni lesisembili kakhulu ekubuyeketeni lisu lelibanti lekuphumelelisa Umshwalensi weTemphilo waVelonkhe (i-NHI), kufaka ekhatsi kuphutfumisa lizinga lelifanele lemitamo yekunakekela etikhungweni tahulumende, kucinisekisa kutsi letikhungo tinetisebenti letinele, kusungulwa kweluhlaka lweSikhwama se-NHI, nekubala tindleko tekuphatsa Sikhwama se-NHI.
 
Sikhatsatekile ngesibalo lesikhulako sebantfu labasuleleka ngesandvulelangculazi (i-HIV), ikakhulu kubomake labasesebancane, kanye nesibalo lesiphasi sabobabe labatihlola i-HIV bese bacala kwelashwa.
 
Sitawucinisa kufezekiswa kweLisubuciko le-90-90-90 (nga-2020 bantfu labane-HIV labange-90% kumele basazi isimo sabo se-HIV, labange-90% basebentise sidzambisingculazi (ma-ARV), labange-90% labasebentisa ARV ligciwane le-HIV lingabonakali) kucedza i-HIV njengesifo lesingumashayabhuce, lokufaka ekhatsi kukhulisa linani lebantfu labelashwako ngalokungenani labatigidzi letimbili ngeNgongoni 2020.
 
Uma ngabe sifuna kulungisa ngemphumelelo tinsayeya tebuphuya kuyo yonkhe imimango, sifanele kutsi sinikete emakhono siphindze futsi sivete ematfuba emnotfo ebantfu labaphila nekukhubateka. 
 
Kuyintfo lekhatsatana kakhulu-ke kutsi kunebantfwana labaseminyakeni yekuya esikolweni labacishe babe yihhafu yesigidzi labaphila nekukhubateka labangafundzi. 
 
Mayelana nekubukana nalensayeya, sitsetse lulawulo lwemisebenti lephatselene nekukhubateka salubeka enkhabeni yahulumende, eHHovisi laMenganeli.
 
Sivusetele Licembu laMengameli Lelibukene  neKukhubateka, sitawuphindze futsi sitfumele Sivumelwane seMalungelo eBantfu laBaphila neKukhubateka e-Afrika, ePhalamende kulomnyaka kute kutsi sicinisekiswe futsi samukelwe ngalokusemtsetfweni.   
 
Kulungisa tinkinga tebantfu labaphuyile labasebentako, umholo welizinga lelincane wavelonkhe sewunetinyanga letisitfupha usebenta futsi tinkhomba tekucala tekutsi tinkampani letinyenti tiyatfobela.
 
Ikhomishini yeMholo weLizinga Lelincane waVelonkhe ilindzeleke kutsi iphetse lucwaningo mayelana nelifutse lalomholo welizinga lelincane emisebentini, kubuphuya, kungalingani, kanye nemehluko emiholweni ekupheleni kweNyoni 2019 
 
Asikwati kugucula simo seliveletfu ngaphandle kwekugcila ngekungaphelimandla ekukhuleni kwemnotfo.
 
Kuleminyaka le-10 letako, kusifiso setfu kutsi umnotfo wetfu ufanele kutsi ukhule ngesivinini lesikhulu kwendlula kukhula kwelinani lebantfu balelive.
 
Monakalo lowentiwa phambilini emnotfweni walelive utawulingiseka kuphela nangabe ukhula ngesivinini lesikhulu. 
 
Loku sikusho ngesikhatsi lapho khona simo setemnotfo sibutsakatsaka kakhulu.
 
Nakubukwa kuncipha ngemandla kwemnotfo ekoteni yekucala, libhangengodla manje lilinganisa kutsi nga-2019 kungenteka kutsi umnotfo ukhule ngelizinga leliphasi kunalelo belilindzelwe kuLwabiwomali lweNdlovana.
 
Sinye setizatfu tekungasebenti kahle kwemnotfo bucimicimi bagezi lobenteke ngasekucaleni kwalomnyaka, kukanye nekungabikhona kwelutinto endleleni lekuphakelwa ngayo gezi kanye nesimo lesimatima se-Eskom. 
 
Sifundvo sicacile: mayelana nekukhula, sidzinga kuphakelwa kwagezi lokwetsembekile nalokusimeme.
 
I-Eskom ibukene netinkinga letimatima tetimali, tekusebenta nekuhleleka.
 
Kusukela kwenteka locimicimi wagezi ekucaleni kwalomnyaka, i-Eskom seyente inchubekelembili lebonakalako ekufezekiseni Lisu leMaphuzu Layimfica, kucinisekisa kulungiswa lokuncono kwesiphehligezi, kunciphisa tindleko nekucinisekisa kutsi kunemalahle labekwe eceleni.
 
Ngekuhambisana netincomo teLicembu Lelisebentako Lekusimama le-Eskom, i-Eskom ifaka tisebenti letinemakhono nesipiliyoni lesifanelekile lapho tidzingeka khona kakhulu.
 
Simo setemnotfo sa-Eskom siyachubeka nekubanga kukhatsateka lokukhulu.
 
Ngalemali lekhishiwe lebuya kuhulumende, levetwe kuLwabiwomali lwanga-2019, i-Eskom seyinemali leyenele yekubhadala tikweleti netindlekotayo kute kube sekupheleni kweMphala 2019.
 
Nangabe i-Eskom ipholota kukhokhela timalimboleko tayo itawubanga kupholota nasesikweletini sayo lesisele futsi loku kutawuba nelifutse lelikhulu esikhwameni sahulumende lesivele sinebulukhuni.
 
Ngako-ke, sitawenta kutsi, silulungise loludzaba ngekwetfula Umtsetfosivivinyo Weluphakelomali Lokhetsekile ngekuphutfuma sabele i-Eskom incenye lebonakalako yetigidzigidzi letinge-R230 temali levela kuhulumende eminyakeni yekucala yesikhatsi seminyaka le-10o.
 
Loku kufanele kutsi sikwente ngoba i-Eskom ibaluleke kakhulu emnotfweni wetfu kutsi ingayekela nje yehluleke. I-Eskom ingumtfwalo wetfu sonkhe sisive futsi sifanele kutsi sente siciniseko sekutsi siyayesekela. 
 
Imininingwane lebanti itawuniketwa yiNdvuna yeTetimali ngesikhatsi lesifanele.
 
Sitawumemetela kubekwa esikhundleni kweSisebenti leSikhulu (i-CEO) lesisha, njengoba Mnu. Phakamani Hadebe ubeke tintsambo phansi. Wefika e-Eskom ngesikhatsi lesimatina kakhulu futsi wente umsebenti loncomekako akanye nebhodi leholwa nguMnu. Jabu Mabuza kutintisa lenkampani. 

Masinyane nje sitawubeka esikhundleni Sisebenti leSikhulu seKuhlela Kabusha, lesitawulindzeleka kutsi siletse lutinto lwetimali e-Eskom ngekunakekela kakhulu kuhlanganiswa kwemalingena, luhlaka lwetikweleti netindleko talenkampani. 
 
I-Eskom futsi isebentisana nahulumende nalabanye labatsintsekako kulungisa luhlelo lwayo lweluhlaka lolubanti kanye netikweleti tayo tonkhe kanye nesikweleti sabomasipala nebantfu labasebentisa gezi.
 
Silive, sifanele kutsi sibeke umtsetfomgomo lotsi labo labasebentisa gezi bafanele kutsi bawukhokhele.
 
Kwehluleka kuwukhokhela kubeka engotini konkhe kuphakelwa gezi, umnotfo wetfu kanye nemitamo yekwakha imisebenti. 
 
Emalanga ekuba yingwenya ungakhokhi aphelile. Manje sikhatsi sekwakha, sikhatsi sekutsi sonkhe sifake letfu ligalelo lelisha.
Ngako-ke, simema bonkhe bantfu bakitsi labasebentisa gezi kutsi bakhokhe kute kutsi Eskom akhone kuphakela.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,
 
Kute kutsi sihlangabetane nemigomo yetfu yekukhulisa umnotfo, kufuneka sakhe kabusha sisekelo semnotfo wetfu ngekuvusetela siphindze futsi sikhulise imikhakha lekhicitako.
 
Loku kusidzinga kutsi sicabange kabusha ngelisubuciko letetimboni letfu, kukhulula emandla elutjalomali lwangasese nekwekusetela umbuso kute kutsi sifake umnotfo emandla.
 
Kudzinga Umbuso kutsi udlale indzima yawo ngemphumelelo njengemnikimandla loniketa tinsitanchanti kanye nesakhiwonchanti lesibalulekile, umlawuli lobeka imitsetfo leyakha ematfuba lalinganako abo bonkhe badlalindzima, nelitiko lelicinisekisa kutsi imimango lephuyile iyavikelwa futsi inikwa litfuba lekukhombisa emandla nemakhono awo.

Kukhona lenye indzima lesifuna idlalwe nguMbuso, indzima yebusomabhizinisi. Indzima lapho khona Umbuso uyakwati kutidzela ubuye futsi wente umnotfo ukhule.
 
Sitawubeka embili sinake imikhakha yetemnotfo lenemandla lamakhulu kakhulu ekukhula.
 
Sicaphuna kulesiphumelele kuko emkhakheni wekwakhiwa kwetimoto, sitawufezekisa tinhlelo letinkhulu sikanye nabosomabhizinisi netinhlangano tetisebenti kutimboni letinjengemkhakha wetimphahla tekugcoka netindvwangu, wegesi, wemakhemikhali kanye nemaplastiki, wetintfo letingabute tentiwe umkhicito lomusha, wetinsimbi kanye nemethali.  
 
Sitawukhulisa tekulima netekuhlelenjiswa kwemikhicito yalokulinyiwe ngalokubonakalako ngekwesekela tinchubo tekwengeta emandla nemikhicito, sifune tindzawo nemave lamasha lesitawutsengisa kuwo imikhicito yetfu nekunciphisa kuphila ngemikhicito yetekulima letsengwa kulamanye emave.
 
Sitawucinisa imboni yetimbiwa ngekutsi sifune emave lesitawuhwebelana nawo ngetimbiwa taseNingizimu Afrika ngekusebenta bazuzi labacondziwe, sinciphise tindleko temitfombolusito, nekukhulisa lucwaningo nekutfutfuka.
 
Ngekusebentisa tingenelelo tendzawo njengetindzawo temnotfo letikhetsekile, kuvusetela mapaki etimboni endzawo, tikhungo tebhizinisi, tikhungo tebuchwepheshe besimanje kanye nemabhizinisi asemalokishini nasemakhaya, sitawuletsa intfutfuko yetemnotfo etindzaweni tasemakhaya. Sitawuphindze futsi sigcile kumabhizinisi lamancane nalasemkhatsini emadolobheni etfu, emalokishini nasemaphandleni siphindze futsi sakhe tindzawo tetimakethe lapho bahwebelana khona ngemikhicito yabo.
 
Sitawusifezekisa sitsembiso setfu sekukhulisa ngalokuphindvwe kabili sibalo setivakashi letivela emaveni angaphandle sifinyelele kutigidzi letinge-21 nga-2030.
 
Loku sitokwenta ngalokuvusetela ligama lalelive, kungenisa inchubo yema-visa lehamba embili emhlabeni wonkhe kanye nekugcila kakhulu kutivakashi letivela eChina nase-India kanye nakuleto letifika ngetindizamshini tivela kulo lonkhe lelivekati.
 
Sitimisele kucinisekisa kutsi tivakashi letivakashela lelive letfu tiyaphepha.
 
Sitawukhulisa imboni yetfu tetetheknoloji ngekucinisekisa imitsetfolelawulako ikhutsata kucanjwa kwetintfo letinsha, ngekutfutfukiswa kwemakhono ebantfu labasha kumatheknoloji lamasha, nekunciphisa tindleko te-data. Konkhe lapho sihambe khona, bantfu labasha bebaphakamisa ludzaba lwekubita kwakhulu kwe-data lapha eNingizimu Afrika.
 
Kuniketa lenchubo emandla, kungakapheli lenyanga letako, Indvuna yeTekuchumana utawukhipha inchubomgomo lecondziswe kuMtimba Lotimele Wetekuchumana waseNingizimu Afrika (i-Icasa) kutsi kutsi ucale inchubo yikukhipha emalayinsesi e-spectrum. 
 
Lenchubo itawufaka ekhatsi tinyatselo tekukhutsata kucudzelana, tingucuko, kukhula lokufaka konkhe ekhatsi kwalomkhakha kanye nekufinyelela ngalokufananako.
 
Lesi sinyatselo lesibaluleke kakhulu kumitamo yekwehlisa tindleko te-data, lokuyintfo lebaluleke kakhulu ekutfutfukeni kwemnotfo kanye nekukhulula ematfuba ebantfu labasha.
 
Simema imboni yetakhiwonchanti tekuchumana kutsi ichubeke yehlise tindleko te-data kute kutsi ifane netslamanye emave emhlaba.
 
Sicinisa mikhankhaso yetfu yelutjalomali.
 
Kulolutjalomali lwetigidzigidzi letinge-R300 lolwamenyetelwa kuNkhomfa yeLutjalomali yekucala kulomnyaka lophelile, ingetulu kwetigidzigidzi letinge-R250 imiklamo lesevele ifike esigabeni sekufezekiswa.
 
Siyachubeka nekuveta ematfuba elutjalomali, latawuvetwa kuNkhomfa yeLutjalomali yaseNingizimu Afrika yesibili letawubanjwa kusukela mhla ti-5 kuya kumhla ti-7 Lweti.
 
Esikhatsini sekungaciniseki, umsebenti wetitfunywa telutjalomali sewakhe lubambiswano loluhle emkhatsini wahulumende netemabhizimisi. 
 
Embikweni wabo labawetfulile, kuyacaca kutsi kusesekunyenti lokusadzinga kutsi kwentiwe kute kwentiwe kancono simo selutjalomali.
 
Loku kufaka ekhatsi kubuyeketwa kwendlela hulumende lachumanisa ngayo umsebenti wekusombulula tinsayeya batjalimali lababukene nato nekwakha kabusha tinchubomgomo netinhlelo tetfu tekukhutsata lutjalomali. 
 
Kwentiwe inchubekelembili lenhle ngeMtamo weKukhulisa Umnotfo waHulumende neMkhakha Lotimele, loholwa yiNdvuna Nkosazana Dlamini Zuma, Mnu. Roelf Meyer kanye naDkt. Johan van Zyl Slabbert.

Umkhakha lotimele wetsembise kutjala imali letigidzigidzi letinge-R840 kumiklamo lenge-43 kumikhakha le-19 kanye nekwakha imisebenti le-155 000 kuleminyaka lesihlanu letako.
 
Ekucocisaneni nebemabhizinisi, hulumende utinikele kususa tihibe aphindze futsi asheshise kufezekiswa kwalemiklamo.
 
Sisebenta ngekuphutfuma kusungula tingucuko etintfweni letibekwe embili kute sente kancono kwentiwa kwebhizinisi kalula ngekuhlanganisa nekwenta tihambisane netinchubo tekwenta imitsetfo yekulawula, kwenta kutsi timvume nalokunye kufakwa kweticelo kwentiwe ku-inthanethi, kanye nekunciphisa tindleko tekuhambisana naloku.
 
Sakhiwonchanti singumkhakha lobaluleke kakhulu welutjalomali lowesekela kuguculwa kweluhlaka, kukhula nekwakhiwa kwemisebenti.
 
Kubaluleke kakhulu ekwentiweni kancono kwemnotfo wetfu, kwenta lendlela lensha yekuphatsa ibe yintfo lengiyo futsi lebonakalako. 
 
Indlela yetfu lensha yekubukana nekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti imiselwe ekusebentisaneni lokunemandla lokusemkhatsini wahulumnde nemkhakha lotimele, nakanye nemimango yendzawo.
 
Loku kufaka ekhatsi mali letawubekwa eceleni kanye neluntjintjo lolutakwentiwa kutikhungo kuniketa tekwakha emandla kanye nekubeka embili sakhiwonchanti semanti, imigwaco kanye netindzawo tekuhlala tetitjudeni ngekusebentisa imali leyabiwe ngekuhlakanipha.
 
Njengoba bekumenyetelwe ku-SoNA yaphambilini, hulumende sewubeke eceleni tigidzigidzi leti-R100 tekusungula Sikhwama seSakhiwonchanti.
 
Sisebentela kwenta lesikhwama sibe sesikhungo, lesitawulawulwa yi-Development Bank of South Africa (i-DBSA), lona Litiko Letemisebenti Yesive Nesakhiwonchanti lelentiwe kabusha litawudlala indzima yekwengamela nekucaphela umsebenti walesikhwama.
 
Besisolo senta loku ngekubonisana nebatjalimali labatimele, njengetikhungo letiphetse tikhwama tempensheni, letinemadlandla mayelana nekuhlanganyela kuleSikhwama seSakhiwanchanti.
 
Letingucuko titawucinisekisa kuhlela kancono imiklamo yesakhiwonchanti, kwenta lucwaningo lolubanti lwekuhlola kutsi sikhawonchanti singenteka ngemphumelelo yini kanye nekwenta emalungiselelo lafanele, kwenta ncono kulawulwa kwelisubuciko, kwenta umsebenti kahle nekwengamela lokwentiwe kancono.
 
Loku kutawuniketa emandla ladzingeka kakhulu emkhakheni wetekwakha losewunesikhatsi uloku ume ndzawonye ungakhuli 
 
Sitawuvusa futsi sikhutsate bantfu kutsi batsenge imikhicito yakuleli siphindze futsi sikhulise umkhakha wetekukhicita waseNingizimu Afrika ngekucinisekisa kutsi umkhankhaso ‘i-Buy Local’ (Tsenga umkhicito walapha ekhaya) ukhona yonkhe indzawo futsi uhlala ukhona.
 
Simema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batsenge ngenhloso nangalokuchubekako imikhicito leyentiwe kuleli lakitsi.
 
Lesudu, thayi kanye nelishethi lengigcokile lamuhla kwakhiwa lapha kitsi batfungi baseNingizimu Afrika e-House of Monatic, lapha eSalt River eKapa.
 
Sonkhe asitsenge imikhicito lekhicitwe kuleli lakitsi kute kutsi sikhulise isibalo sebantfu labatsenga imikhicito lekhicitwe kuleli.
 
Ungakapheli lomnyaka, sifuna kuphetsa tivunelwane netitolo letinkhulu kutsi bafanele kutsi batsenge kakhulu imikhicito leyentiwe lapha eNingizimu Afrika kanye nekukhutsata kutsengwa kwemikhicito yelizinga leliphakeme leyentiwe tisebenti talapha eNingizimu Afrika. 
 
Ngaso sona leso sikhatsi, sitawukhutsata kutsengwa kwemikhicito yetfu kulo lonkhe livekati lase-Afrika nankumhlaba wonkhe jikelele. 
 
Letinyatselo leti tisekelwe kutinikela kwetfu lokunemandla kunchubomgomo yemnotfo jikelele  neyetimali tahulumende lokutawuchubeka kukhutse kwetsenjwa nelutjalomali.
 
Sitinikele ekubolekeni ngekuhlakanipha kanye nekulawula lusebentisomali ngesandla lesicinile kute sisimamise timali tetfu tesive siphindze futsi sinciphise tikweleti.
 
Libhangesilulu leNingizimu Afrika sikhungo lesibaluleke kakhulu kulelive letfu libuswa ngentsandvo yelinyenti, lesifaneleke  nalelihlonishwa kakhulu kulelive nangemave emhlaba.
 
Kutinta kwetintsengo kuyadzingeka kepha akusiso simo lesenele lesingakhulisa umnotfo.
 
Kukhuphuka kwetintsengo temkhicito netinsita kulimata emandla ekutsenga abo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, kepha ikakhulu kwalabo labaphuyile.
 
Kwehla nekwenyuka kwetintsengo kwentela phasi kuncintisana kwemkhicito yetfu letsengiselwa lamanye emave kanye nemafemu etfu lancintisana nemikhicito letsengwa kulamanye emave, lokubeka timboni nemisebenti engotini.
 
Ngenca yeletizatfu leti, Umtsetfosisekelo wetfu ucondzisa Libhangesilulu leNingizimu Afrika kutsi livikele intsengo yemali yetfu kulungiselela kukhula lokulingene nalokusimeme.
 
Lamuhla, siyasicinisekisa lesicondziso, libhangengodla lelifanele kutsi lisilandzelele ngekutimela, ngaphandle kwekwesaba, kuvuna luhlangotsi noma kukhetsa.
 
Umtsetfosisekelo wetfu uphindze futsi ufune kutsi kuhlale njalo kunekubonisana emkhatsini welibhangengondla kanye neNdvuna yeTetimali kukhutsata lulawulo loluhle lwemnotfo jikelele, konkhe loku kwentelwa kwakha imisebenti kanye nekukhula kwemnotfo.
 
Uma ngabe sifanele kutsi sincintisane ezingeni lemave emhlabe, nangabe sifuna kuheha lutjalomali, sifanele kutsi silungise letindleko letinkhulu tekuchuba ibhizinisi eNingizimu Afrika, nemitsetfo leneminingwane leminyenti lengadzingeki. 
 
Sifanele kutsi sifike ezingeni lapho khona kute inkampani lefanele kutsi ilindze imvume noma ilayisensi ngetulu kwetinyanga letisitfupha futsi tinkampani letinsha tifanele kutsi tikwati kutsi tibhaliswe ngelilanga linye.  
 
Sitawuchubeka nekunciphisa tindleko tekuchuba ibhizinisi ngekunciphisa intsela yetimpahla letitfunyelwa kulamanye emave esikhumulweni semikhumbi, kulandzelela tindleko letiphansi tekuphehla gezi, kanye nekwenta titfutsi tetitimela tincintisane kakhulu futsi tonge.  
 
Ngekuholwa yi-NDP, kungumsebenti wetfu kulandzelela intfutfuko lefake konkhe ekhatsi, lesimeme lemelana nekugucuka kwesimo selitulu.
 
Sisebenta ngekubambisana nemkhakha lotimele, tetisebenti kanye nemave emhlaba sitawenta kancono imitamo yetfu yekumelana nekugucuka kwesimo selitulu futsi sinciphise nemtselela waloku.
 
Sinelitfuba lekuhamba embili emitameni yetekutfutfukisa umnotfo longanukubeti simondzawo nemvelo, timboni letitfucutisa umoya lomncane longcolile, lekuba ngemavulandlela kutematheknoloji lamasha esimanje kanye nekukhula kwamasinyane lokucondze emnotfweni wesikhatsi lesitako.
 
Sifanele kutsi sikhuphule sikalo semandla lavusetelelekako nalahlobile etinhlobeni letahlukene tagesi letisetjentiswe kulelive siphindze futsi sibukisise nendzima lengadlalwa ngumnotfo wehayidrojini.
 
Kukhula masinyane kwemnotfo kuphindze futsi kudzinge kuhlelwa kabusha kwemhlaba lokusheshako emaphandleni nasemadolobheni kanye nemalungelo emhlaba lanemandla.
 
Siwutfolile umbiko wePhaneli Leyelulekako yaMengameli Lelibhekene neKuhlelwa Kabusha kweMhlaba neTekulima, lebeyiholwa Lisekelamengameli, lemanje utawetfulwa kuKhabhinethi kute iwubukisise.
 
Tincomo talephaneli titawesekela kuphetfwa kweluhlelo lwekuhlelwa kabusha kwemhlaba lolukhulu, naloluletsa tingucuko.
 
Esikhatsini lesilandzela masinyane, hulumende utawuphutfumisa imitamo yekutfola nekukhulula umhlaba wahulumende lofanele tindzawo tekuhlala letiphucukile, tindzawo tekuhlala tasemadolobheni newekulima.
 
Kumgodla wetivusamfutfo nekuvusetela lomenyetelwe kulomnyaka lophelile, setsembisa kusita ngetimali balimi labasakhansa.
 
Kulesikhatsi sesabelotimali sethemu lesemkhatsini, tigidzigidzi leti-R3.9 setabelwe i-Land Bank kutsi isite balimi labamnyama labalimela kutsengisa.
 
Incenye lebaluleke kakhulu yelisubuciko bekukhula kweNingzimu Afrika kusekuhlanganiseni umnotfo wetfu naloyo wabomakhelwane betfu kanye nalo lonkhe livekati letfu.
 
Indzawo yeKuhwebelana ngaloKukhululekile yeLivekati lase-Afrika (i-AfCTA) itawenta kancono kuhanjiswa kwemikhicito netinsita, imali kanye netinsita tekukhicita kulo lonkhe lelivekati.
 
Lisubuciko letfu lekwenta kancono timboni ligcile ekukhuliseni lubambiswano ngelutjalomali nekuhwebelana naso sonkhe sigodzi lesingaseNingizimu ne-Afrika kanye nalelivekati ngebubanti balo.
 
Ngekhatsi kummango longaphansi kweNhlangano yeKutfutfukisa Emave laseNingizimu ne-Afrika, sitawubeka embili kutfutfukiswa kwetinchubo tekwengeta bunjalo bemkhicito emikhakheni lebalulekile njengakutemandla, timbiwa, tekukhicita, tesakhiwonchanti nekwendluliswa kwemkhicito wetekulima. 
 
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,
 
Kukhula kwemnotfo wetfu angeke kubaluleke kangako ngaphandle nangabe kwakha imisebenti leminyenti. 
 
Liciniso lekutsi lizinga lekweswela imisebenti kwalabasha baseNingizimu Afrika lingetulu kwe-50% yinhlekelele yavelonkhe ledzinga tisombululo letiphutfumako, letinsha naletichumanisekako lapho khona sifanele sonkhe sikubone njengalokudzingekako ekusebenteni ngekutikhandla.
 
Futsi njengoba banyenti bantfu labasha labafinyelela esigabeni sekufuna umsebenti njalo ngemnyaka, umnotfo ufanele kutsi wakhe imisebenti leminyenti kakhulu yelusha kunaloku lokwentekako manje; ngenhloso yekucinisekisa kutsi sibalo sebantfu labasha labangasebenti asenyuki. 
 
Liciniso lelibuhlungu lekutsi nakukhulunywa ngekungasebenti kwelusha, sisebenta ngekutikhandla kepha akubonakali.
 
Kubalulekile-ke kutsi sichubeke ngaphandle kwekubambelela sifezekise lisu lelikhulu – lelichutjwa libuye futsi liholwe liHhovisi laMengameli – kute sakhe ngaphansi nje kwetigidzi letimbili temisebenti lemisha yebantfu labasha kuleminyaka lel-10 letako.
 
Lelisu leli litawusebenta kuwo onkhe ematiko ahulumende nakuto totintsatfu tinhlaka tahulumende, kubanjiswene nemkhakha lotimele.
 
Sesivele sisebentisana nemkhakha lotimele kwakha ematfuba ebantfu labasha ngekukhulisa sibalo salamatfuba emisebenti yesikhashana lekhona. 
 
Lankha ngematfuba emisebenti yesikhashana lavumela bantfu labasha labawasebentisako kubonakala, batfole kwesekela kwaletinkapani basebenta kuto kanye nematfuba ekukhombisa kuba bakhona futsi bafuna imisebenti noma kutisebentela.
 
Lamatfuba enta siciniseko sekutsi lusha lolubuya emakhaya laphuye kakhulu – nelusha lolubomake labasesebancane ikakhulu – bayahlonyiswa kute bakwati kungena emisebentini lemisha.
 
Hulumende utawuchubeka nekuniketa imisebenti ngekusebentisa Luhlelo Lwemisebenti Yemmango Leyengetiwe (i-EPWP), ikakhulu etindzaweni letidzinga tisebenti letinyenti njengekulungisa kugcina tintfo tisesimeni lesifanele, kususa titjalo letingafuneki, kuvala emaphayiphi lavutako, kanye nekwakha imigwaco. 
 
Sitawuchubeka nekwenta tinhlelo letitawucinisekisa kutsi bantfu labasha labangakafakwa kutemnotfo bakulungele kufakwa emikhakheni lenematfuba lamanyenti emisebenti.
 
Lemikhakha ifaka ekhatsi tikhungo temave emhlaba telusito ngelucingo, imisebenti yekwengeta bungibo betekulima, kufaka tintfo tebucwepheshe, kulungisa nekugcina tintfo tisesimeni sato lesifanele kanye nematfuba lamasha laniketwa ngumnotfo we-inthanethi kanye neTheknoloji Yesimanje.
 
Hulumende utawuphindze futsi ente siciniseko sekutsi bantfu labasha bacashwa tinhlangano netikhungo temmango njengasetinkhulisa nakutikhungo tekunakekelwa kutemphilo.
 
Sitawukhulisa Luphiko Lwetemisebenti yeLusha Lwavelonkhe kutsi lutsatse bantfu labasha laba-50 000 njalo ngemnyaka.
 
Hulumende utawesekela tinkapani letisebentisa itheknoloji tebantfu labasha labatisebentako etindzaweni tasemaphandleni nasemalokishini.
 
Sitawukhulisa tinhlelo tetfu kute sente bantfu labasha bakwati kutfola sipiliyoni semsebenti lobakhokhelako ngekusebentisa imitamo lefana neLuphiko Lwetemisebenti Yelusha (i-YES), knaye nekuchuba kufundzela uimsebenti emsebentini. 

Sitawuvula tikhungo tekutfutfukisa emabhizinisi lamancane kuniketa emabhizinisi lacalako elusha lusito lwetimali nangekwelulekwa ngebhizisi lapho bacala emabhizinisi wabo.
 
Itolo, ngibe nelitfuba lekuhlangana nekucocisana nebantfu labasha baseNingizimu Afrika labanyenti labenta imisebenti lemangalisako yekwakha live letfu nekutfutfukisa labanye bantfu.
 
Babosomabhizinisi nebatfutfukisi bebantfu, tishikashiki kanye nabosomaciko.
 
Nangabe kunentfo yinye lesiyifundzile ekukhulumisaneni kwetfu nelusha lwalelive kutsi angeke sibahlisibete ngetisombululo tetfu: konkhe lesikwentako kufanele kutsi kuholwe bantfu labasha lucobo lwabo. 
 
Basitjelile ngaloko labakufunako, nalabakudzingako.
 
Bafuna kucashwa, yebo, kepha futsi bafuna kuba bacashi,
 
Bagcwele imibono, bahamba embili ekucanjweni kwalokusha, futsi bafuna kutentela tintfo bona ngekwabo.
 
Sifanele kutsi siyesekele lenshisekelo yabosomabhizinisi ngoba umcebo walelive usime kumandla nesiphiwo sekucamba sebantfu balelive labasha.
 
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,
 
Nangabe sifuna kuciniseka kutsi kungakapheli leminyaka le-10 letako, wonkhe umntfwana loneminyaka le-10 budzala utawukwati kufundza ngekuvisisa, sifanele kutsi sigcogce sonkhe sive sisigcogcele umkhankhaso lomkhulu wekufundza. 
 
Kusheshe ucale kufundza kusisekelo lesincuma inchubekelembili yetemfundvo yemntfwana, ngekuya esikolweni, ngemfundvo lephakeme kanye nasemsebentini. 
 
Yonkhe leminye imitamo – kusukela kulomsebenti lowentelwa kwenta kancono lizinga lemfundvo lesisekelo kuye ekuniketweni kwalabaphuyile imfundvo yamahhala, kusuka emakolishi eTifundvo teBuciko beteMisebenti yeTandla kanye Nekucecesha (ema-TVET) kuye ekukhulisweni kwekufundza emsebentini – angeke ikhicite lemiphumela lesiyifunako ngaphandle nangabe sicala ngekwenta siciniseko sekutsi bantfwana bayakwati kufundza ngekuvisisa.
 
Kutawusetjentiswa imitamo lefana ne-National Reading Coalition letawukwati kuchumanisa lomtamo wavelonkhe.
 
Bonkhe bothishela besigaba sabokhewana nebesigaba lesisemkhatsini batawuceceshwa kute bafundzise Singisi neTilwimi Temdzabu, futsi sicecesha siphindze futsi siyisa kuleminye imisebenti licembu lebaceceshi labanesipiliyoni labatawusekela bothishela ngalokusezingeni leliphakeme.
 
Sifezekisa Luhlelo Lwekufundza Lwelibanga Lekucala, lolufaka ekhatsi tinhlelo tekufundza letihlanganisiwe, tincwadzi tekufundza letengetiwe kanye nekwesekelwa kwebungcweti kwabothishela beSigaba Sabokhewana.
 
Loku kwenta incenye yemtano lobanti wekucinisa inchubo yemfundvo lesisekelo ngekuhlomisa emacembu ebaholi besikolwa, kwenta kancono emakhono abothishela nekucinisekisa kukalwa kwencubekelembili lokungagucuki kwelibanga lesitsatfu, lesitfupha nelemfica.
 
Sifanele kutsi siphindze silungiselele bantfu betfu labasha imisebenti yesikhatsi lesitako.
 
Kungako nje singenisa tifundvo letifanana nekusebentisa emakhodi (i-coding) ne-data analytics etikolweni temabanga laphansi.
 
Malunga lahloniphekile,
 
INingizimu Afrika lesiyifisnako yiNingizimu Afrika lapho khona bonkhe bantfu bangativa nje baphephile kepha baphephile impela. 
 
Ngako-ke, asisebente ngekubambisana kute sicinisekise kutsi bugebengu bebudlova buncishiswa ngalokungenani ngehhafu kuleminyaka le-10 letako.
 
Sinyatselo sekucala kukhulisa kubonakala kwemaphoyisa ngekutsi kucashwe emaphoyisa lamanyenti, siphindze futsi sakhe indzima leshukuma kakhulu yetakhamuti ngekusebentisa tinkhundla temaphoyisa emmango lasebenta ngemphumelelo.
 
Kwamanje, tingetulu kwe-5 000 titjudeni letibhalisele kuceceshwa lokusisekelo emakolishi etfu emaphoyisa futsi silindzele kutsi lelinani litawukhuliswa liye ku-7000 ngemjikeleto kulamahlandla lamabili letako ekutsatfwa kwetitjudeni temaphoyisa. 
 
Sisebentela kwenta kancono emazinga ekuphenya nekushushisa bugebengu, nekucinisekisa kuceceshwa lokuncono nebungcweti kuyo yonkhe inchubo yetebulungiswa.
 
Bugebengu bebudlova yinkinga yemmango ledzinga kutsi wonkhe ummango ubukane nayo.
 
Sisebenta netinhlangano temmango mayelana nemasu ekucedza budlova lobucondziswe kubulili kanye nekubulawa kwabomake.
 
Silandzela kubonisana nekukhulumisana lokunemandla, sisebentela kusungula Umkhandlu weBudlova Lobucondziswe Kubulili neKubulawa Kwabomake kanye neLisubuciko laVelonkhe lelitasikhombindlela sonkhe, nanoma ngukuphi lapho sikhona, emitameni yetfu yekucedza lenkinga lecakile yavelonkhe.
 
Sikhulisa emakhono futsi sihlomisa emaphoyisa netinkantolo kutsi tesekele labo lababahlukunyetwa bebudlova lobucondziswe kubulili.
 
Sicinisa kulwa netigungu tetidzakamiva ngekufezekisa Lisubuciko laVelonkhe leKulwa neMagenge kanye neLisu Lelikhulu leTidzakamiva leLibuyeketiwe.
 
Nine bekunene,
tivakashi leticavile.
 
Kuzuzwa kwayo yonkhe lemigomo kudzinga Umbuso lokhonako nalotfutfukisako.
 
Lona nguMbuso longaniketi nje kuphela tinkhungo netetakhiwonchanti letinika umnotfo emandla nemmango letiwusebentako, kepha lonetinsita tekuchuba tingucuko.
 
Ekucaleni kwalenyanga, simemetele kuhlelwa kabusha kwematiko ahulumende lamanyenti kuwenta kutsi akhone kwenta imisebenti yawo.
 
Sincumo setfu besimiselwe ekongeni imali, kugcina tindleko, kubusa ngekubambisana kanye nekuhambisana nelisubiciko.
 
Loku sicalo senchubo lenkhulu yekubuka nekwehla kwelikhono leMbuso nekuhlela kabusha luhlelo lwetfu lwekwetfulwa kwetinsita kute kutsi lusebentele kahle kakhulu takhamuti talelive lakitsi.
 
Sitawusebentisa indlela lemiselwe kutigodzi – sigcile etigodzini letinge-44 emadolobhakati lasiphohlongo – kusheshisa kutfulwa kwetinsita, kucinisekisa kutsi bomasipala basekelwa kahle nekutsi futsi banetinsita letenele.
 
Kucinisekisa kutsi Umbuso uyakhona kwenta kutsi umnotfo ube khona kanye nekutfutfukiswa kwetenhlalo, kubalulekile kutsi sicinise Emabhizinisi eMbuso (ema-SOE).
 
Ngekusebentisa Umkhandlu waMengameli wema-SOE, hulumende uhlose kwakha kuhambisana emkhatsini wetinkampani tembuso kanye nekuchaza kancono imisebenti yato.
 
Ngalomkhandlu, sitawusbentisana nebaholi bema-SOE sitowutfutfukisa imitsetfo netinchubomgomo letitawukhutsata kucamba lokusha nekwenta tintfo ngekushesha kanye nekwenta kancono kuncitisana kwawo. 
 
Sitakwakhela kulomsebenti lesesivele siwucalile kulungisa tinkinga tekwengamela lokukabi, kungasebenti kahle nekusimama kwetimali.
 
Sitimisele ekwakheni Umbuso lonenkhambo lefanele lote inkhohlakalo, lokhetsa labatsandvwa baholi, kuntjontja kanye nekudlabhatisa imali yahulumende.
 
Sifuna tisebenti tahulumende letingcweti naletinemakhono letinesimilo lesisezingeni leliphakeme kakhulu – naletitimisele ngemsebenti wato.
 
Tinyatselo lesititsetse tekucedza kubanjwa kwembuso ngabhongwane nekulwa nenkhohlakalo, kufaka ekhatsi tindlela tekucinisa Umkhandlu weTebushushisi waVelonkhe (i-NPA), Luphiko lwekuPhenya Lolukhetsekile (i-SIU), Temisbeneti yeMalingena yaseNingizimu Afrika (i-SARS) neLuphiko Lwekuvikeleka kweMbuso, titfola imiphumela lebalulekile.
 
Kepha kusenemsebenti lomkhulu kakhulu losafanele kutsi wentiwe.
 
Sicele Umcondzisi Wemkhandlu Wetubushushisi waVelonkhe (i-NDDP)  kutsi ente lisu lekukhulisa kakhulu linani letisebenti nekusebenta ngemphumelelo kwe-NPA, kufaka ekhatsi kucinisekisa kudliwa kwemphahla nakunesidzingo.
 
Sidzinga kucinisekisa kutsi imali yehulumende leyebiwe ibuyiselwa emuva futsi isetjentiselwe kwetfulwa kwetinsita kanye nesakhiwonchanti lesidzingeka kakhulu emimangweni lephuye kakhulu.
 
Silindzele kutsi Inkantolo Lekhetsekile ye-SIU lensha itawucala umsebenti wayo kuletinyanga letimbalwa letitako kuphutfumisa ticelonkhokhelo letivela ekuphenyeni kwe-SIU, kwamanje lelinganiselwa kutigidzigidzi leti-R14.7.
 
INingizimu Afrika itawuchubeka nekudlala indzima lenemdlandla kutebudlelwane nemave emhlaba mayelana nekutfola kuthula nekuvikeleka emaveni emhlaba, intfutfuko lemiselwe kubantfu nekuphumelela kwawonkhewonkhe.
 
Sivusetela sincumo setfu sekusebenta ngekubambisana nemave emhlaba kulondvolota nekuvikela nenchubo yebudlelwane nemave emhlaba lemiselwe kumitsetfomgomo naMhlabuhlangene (i-UN) njengenhloko yayo.
 
Sitawusebentisa bulunga betfu beMkhandlu weTekuvikela we-UN (i-UNSC) kukhutsata kusombulula tincabano ngekuthula, ikakhulu kulelivekati letfu.
 
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,
 
Uma ngabe sifuna kutfola leNingizimu Afrika lesiyifisako, sidzinga sivumelwano  lesisha sekubambisana nekusebentisana.
 
Sifanele kutsi sakhe budlelwane lobucinile emkhatsini wahulumende, emabhizinisi, tisebenti kanye netinhlangano temmango.
 
Loku kubeka umtfwalo emahlombe kungamunye wetfu nakitsi sonkhe.
 
Hulumende ufanele kutsi ente simondzawo lesiniketa emandla, kusetjentiswe kahle tinsita tahulumene kuphindze futsi kutjalwe imali kumakhono ebantfu balelive. 
 
Singatsandza kutsi emabhizinisi acabange ngemigomo yelisubuciko yavelonkhe kanye netintfo tetenhlalo etincumeni kanye nasekwenteni kwawo.
 
Siyavuma kutsi tinyonyane tifanele kutsi tilwele emalungelo etisebenti kube futsi, ngesikhatsi lesifananako, tikhutsata kusimama kwemabhizinisi nekwakhiwa kwemisebenti.
 
Tinhlangano temmango tidzinga kuchubeka tidlale indzima yato ekwenteni hulumende kutsi aphendvule ngemisebenti yakhe kepha tifanele kutsi tiphindze tihlanganyele natsi ekusebenteleni kuzuza imigomo yetfu lefananako.
 
Sibuke emacembu etepolitiki ePhalamende kutsi abe yincenye lebalulekile yalesivumelwano sekusebentisana, elekelele, anikete lwati abuye futsi ete netisombululo leticinile nemitamo yekukhutsata loko lokufunwa velonkhe.
 
Lesivumelwane sekubambisana sidzinga ligalelo  lawonkhewonkhe.
 
Kutawuphindze futsi kudzinge kutinikela kanye nekuvana emkhatsini wetintfo letingahambisani.
 
Siphetfo sako konkhe simiselwe ekutiphatseni kwangakunye.
 
Uma ngabe singavusetela iminkhankhaso yekufezekisa NDP, sifanele kutsi amehlo wetfu abuke khashane lapho silibangise khona.
 
Sifuna iNingizimu Afrika lapho khona wonkhewonkhe utfokotela kunetseteka nemphumelelo.
 
Kepha futsi sifuna iNingizimu Afrika lapho sitawelula khona emakhono ngekwelizinga leliphelele sibe sichubekela embili.
 
Sifuna iNingizimu Afrika lebeke embili bojantji betitimela, futsi lekhicita titimela letihamba ngesivinini lesikhulu letichumatisa emadolobhakati etfu kanye netindzawo telive letfu letisemaphandleni kakhulu.
 
Sifanele kutsi sicabange live lapho khona titimela letigijima ngesivinini lesikhulu tendlula eJozi uma tiya eMusina, bese tima eBuffalo City endleleni yato lebuya eThekwini tibuyela emuva lapha eKapa.
 
Sifuna iNingizimu Afrika letemnotfo wetebucwepheshe lapho khona kusetjentiswa tetemphilo letisebenta ngabongcondvomshini, ema-roboticsi kuncunyelwa imitsi ungekho embi kwadokotela kanye nekucala kusetjentiswa kwe-NHI.

Nguluphi luhlobo lweNingizimu Afrika lesilufisako?

Sifuna iNingizimu Afrika lengamane nje itsengise imikhicito yayo lengakahlutwa kulamanye emave kepha lesikhungo sekukhicita tincenye letibalulekile letisetjentiswa kuma-elekthroniki, etimotweni nakubongcondvomshini,
 
Sifanele kutsi sibe live lelikhona kutondla nalelisebentisa tekulima letiphucukile tamanje.
 
Ngiphupha ngeNingizimu Afrika lapho khona lelidolobhakati lekucala lelakhiwe ngesikhatsi sentsandvo yelinyenti liyaphakama, linemabhilidi lamadze, tikolwa, emanyuvesi, tibhedlela nemafekthri.
 
Leliphupho lenginalo lishisekeliswe tingcoco tami lengibe nato nebantfu labahle labane: Dkt. Nkosazana Dlamini Zuma, Dkt. Naledi Pandor, Mk. Jessie Duarte kanye naMengameli waseChina Xi Jinping, kulandzisa kwabo ngekutsi iChina yalakha kanjani lidolobhakati lelisha lelingemakhilomitha la-100 kusuka eBeijing lekungukona lokungisitile kuhlanganisa leliphupho.
 
Leli liphupho letfu sonkhe lesingabela lona siphindze futsi sihlanganyele ekulakheni.
 
Sifanele kutsi sakhe lidolobhakati lelisha eminyakeni lenge-25 lelive libuswa ngentsandvo yelinyenti.
 
75% webantfu baseNingizimu Afrika batawube bahlala etindzaweni tasemadolobheni nga-2030.
 
Emadolobhakati aseJozi, Tshwane, eKapa naseThekwini aphelelwa yindzawo yekuhlalisa bonkhe bantfu labakumadolobhakati.
 
Ingabe sikhatsi sisekafiki sekutsi sibe nesibindzi futsi sifinyelele khashane futsi sente loko lokubukeka sengatsi yintfo lengeke ite yenteke?
 
Ingabe sikhatsi asikefiki sekutsi kwakhiwe lidolobhakati leliphucukile lelakhiwe ngebuCwepheshe Betheknoloji Yesimanje? 
 
Ngitsandza kumema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bacale bacabange ngaloku.
 
Sisive saseNingizimu Afrika, ngeMtsetfosisekelo waso, siniketa litsemba kulabo labo labete litsemba, emalungelo kulabo labatsatselwe futsi lababekwe labanganakwa, kudvudvuteka nekuvikeleka kubobabe, bomake neebantfwana bayo. 
 
Nanoma nje kungenteka kutsi sente emaphutsa, asikatikhohlwa kutsi sibobani, nekutsi simele ini.
 
Sisesenguleso sive.
 
Ningabuta kutsi ngingaba nelitsemba kanjani ngesikhatsi lesimatima kangaka.
 
Nginelitsemba ngoba ngihambe nebantfu balelive – bonesi, netisebenti letinakekela ngetemphilo, emaphoyisa, emasotja, bothishela etikolweni tetfu, titjudeni lekutsi noma emakhaya kuto kumatima titimisele kuphumelela, kanye nelusha lolwetama kusungula alo emabhizinisi, kusungula nekucamba, kanye nekuncoba simo sabo. 
 
Ngini leninginika sibindzi, nami futsi ngininike sibindzi.

Baphupha ngemphilo lencono yabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika,

Sisebenta ngekubambisana kute lokungasehlula, kute lesingeke sikhone kukwenta, futsi kute lesingeke sikuzuze.

Kute lokungeke kwenteke.

Konkhe loku kukubenti, benti labakhona kwenta umsebenti. Benti labakhonako kuba nenhloso lecacile mayelana naloko lokudzinga kutsi kwentiwe. 

Yebo, ngulabo bantfu labasikhutsatako tsine bantfu baseNingizimu Afrika. Bantfu labanakekela labo labakhonako kubuka embili futsi babone iNingizimu Afrika lephumelelako. 

[Ina, hi vona vanhu lava, lava hlohlotelaka vanhu va Afrika-Dzonga. I vanhu lava va hlayisaka volavo va kotaka ku languta emahlweni na ku vona Afrika-Dzonga leri humeleleke].

[Ndi vhenevho vhane vha ri Afrika Tshipembe heḽi ḽashu vha ṱoḓa ḽi tshi ya phanḓa, ḽi vhe na mvelaphanḓa ine ya ḓo vhonwa nga vhathu vhoṱhe].

Lena-ke ngiyo iNingizimu lefanele kutsi isifake inshisekelo.

Sisebenta ngekubambisana kute lokungasehlula, futsi kute lesingeke sikuzuze.
 
Lapho singena kulesikhatsi lesisha, asitsatse nankha emavi aBen Okri njengalabalulekile, nakatsi:
 
Will you be at the harvest,
Among the gatherers of new fruits?
Then you must begin today to remake
Your mental and spiritual world,
And join the warriors and celebrants
Of freedom, realizers of great dreams.
You can’t remake the world
Without remaking yourself.
Each new era begins within.
It is an inward event,
With unsuspected possibilities
For inner liberation.

We could use it to turn on
Our inward lights.
We could use it to use even the dark
And negative things positively.
We could use the new era
To clean our eyes,
To see the world differently,
To see ourselves more clearly.
Only free people can make a free world.
Infect the world with your light.
Help fulfil the golden prophecies.
Press forward the human genius.

Our future is greater than our past.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika, 

Kungalesikhatsi lesi-ke setinsayeya lapho sifanele kutsi sicabange ngeNingizimu Afrika lesiyifisako.
 
Ngulapho-ke ngesikhatsi live letfu libukene netinsayeya letinkhulu sibuka embili futsi sibone iNingizimu Afrika lenemnotfo lokhulako nebantfu betfu labasha bacashiwe basebenta, kanye neNingizimu Afrika lephumelelako naletimisele kuchubekela embili.
 
Lena-ke yiNingizimu Afrika lelangatelelwa bantfu bakitsi. Lena yiNingizimi Afrika bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labatsi bafuna kuyibona. 
 
Asichubeke siyakhe leNingizimu Afrika. 

Ngiyanibonga.

Share this page

Similar categories to explore