IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wamhlana ali-11 kuMrhayili 2016

1. Ukuphunyeleliswa kwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko

1.1. IKhabinethi itheje umbiko kaNgqongqotjhe wezeeMali awethulele uMengameli ngeragelophambili mayelana nemikhulumiswano kaRhulumende namakhampani azijameleko neenhlangano zabasebenzi mayelana nezomnotho. UMengameli wathuma uNgqongqotjhe bona adose phambili imkhulumiswano le nababelani bezehlalakuhle ngomnqopho wokweluka iqhinga namagadango wokukhulisa umnotho nokuhlenga ubujamo bezinga lelizwe kezomnotho welizwe.

IKhabinethi iyathaba kobana umsebenzi lo ufikelele emizamenisisungulo ezakukhuphula ikghonkalo yokukhula komnotho welizwe. UMengameli umemezele imizamosisungulo ethile yamaqaloqangi ngoMvulo efaka hlangana: (1) isikhwamahlanganyela samakhampani azijameleko nombuso ukusekela iSekelo lamaBhizinisi, (2) ukuqalana neenqabo ezikhandela ukukhula kwesisomali ngomnqopho wokurhabisa ukukhula komnotho ohlanganyelweko, (3) isisohlanganyela likarhulumende namakhampani azijameleko kumthangalasisekelo ngokusebenzisa ilemuko leHlelo lesiPhehligezi esiziJameleko (4) nokuqinisa amaBubulo womBuso akghone ukuzijamela ngehlangothini leemali nokuqinisa indima yawo ekurageni ituthuko.

Iimemezelwezi zibufakazi balokho ilizweli eliphumelela ukukwenza lokha ababelani bezehlalakuhle babambisene banomnqopho ofanako.

1.2 IKhabinethi iyazithemba bonyana ukuqiniswa kwelawulo leemali likarhulumende okufikelele enanini lomthelo oyithriliyoni obuthelelwe liPhiko lemiSebenzi yomThelo leSewula Afrika (i-SARS) nesimemezelo samhlapha samano wokungenelela kwesikhatjhana amahlanu, awoke akhambisana neQhinga lamaPhuzu aliThoba okuyindlela yokutjhugulula ubujamo bezomnotho. Ukuphumelela kwe-SARS ukubuthelela imali yomthelo engezelelweko ezakusiza urhulumende arage nokulethela izakhamuzi izenzelo, okuyinto ekhuphula ikhwalithi yamaphilo wezakhamuzi.

1.3 IKhabinethi yemukela isimemezelo se-ejensi yamazinga wezomnotho, i-Moody’s Investor Services, eqinisekise izinga lelizwe kezomnotho eliseengabeni ezimbili ngaphezulu kwezinga lokusekelwa ngesisomali. Ekuqinisekiseni izinga leli, i-Moody’s itjhejile bonyana umnotho weSewula Afrika uyatlhurha ngemva kweminyaka yokufadalala kwawo namagadango aqinileko kusabelo seemali sonyaka wee-2016 sizakunzinzisa isikolodo sikarhulumende sePahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP) enyakeni lo. Boke abathintekako bayavumelana bonyana ukubambisana kufuze kuqiniswe ukuletha umfutho wokutjhugulula nokuvuselelwa komnotho. Sitjheje begodu nomsebenzi kaNgqongqotjhe wezeeMali nabasebenzisani kufaka hlangana ukubekwa kwezinga lezomnotho eliveza amatjhuguluko namano wokungenelela ukonga amamakethe anamandla weSewula Afrika nezinga lokusiswa kweemali ngelizweni.

1.4. UMengameli uthabela amaVowudi ngeSabelo seeMali athulwe boNgongqotjhe atjheja iindingo zamaSewula Afrika woke. Imibiko yeragelophambili esuselwe kumaVowudi ngeSabelo seeMali wemiNyango itjengisa bonyana iSewula Afrika isitjhaba esisebenzako ngokudoswa phambili ngurhulumende ekwakheni ipilo engcono yabantu boke.
Sele kuthethwe amagadango abonakalako wokwehlisa umthelela omumbi wokufadalala komnotho wephasi othinta nomnotho wethu nokulungiselela ukukhula ngamandla nasele ubujamo bomnotho butjhuguluka. Sisebenza ngamandla ukuphelisa iinqabo ezikhandela ukukhula komnotho.

Amavowudi ngesabelo seemali atjengisa bonyana urhulumende, iinhlangano zabasebenzi namabhizinisi bayasebenzisana kunangaphambilini ukufumana iindlela zokuvuselela umnotho nokwakaha ipilo engcono yabantu boke. Lokhu kufaka hlangana ukuphunyeleliswa ngomfutho weQhinga lamaPhuzu aliThoba amenyezelwa nguMengameli u-Jacob Zuma eKulumeni yakhe yobuJamo beNarha yomnyaka wee-2015 kunye ne-Operation Phakisa etlanyelwe ukurhabisa ukuphunyeleliswa kwepengu emikhakheni eqakathekileko netlhoga ituthuko. Amahlelo la atjheja iindaba eziqakathekileko ezisuselwa kumTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) njengokwehlisa umtlhago nokutlhayela kwemisebenzi.

1.5 IKhabinethi iqinisekisa amaSewula Afrika bonyana ubujamo belizwe bokutlhayela kwemisebenzi buyatjhejwa ngehlelo lokuphunyeleliswa komTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) ngokusetjenziswa kweQhinga lamaPhuzu aliThoba elinqophe ukuvuselela ukukhula komnotho nokwandisa imisebenzi emikhakheni eqakathekileko yomnotho wethu. Itjhebiswano lamakhampani azijameleko liqakathekile bonyana kube nomphumela omuhle.

Urhulumende usebenzisa zoke iindlela kufaka hlangana umThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo (i-IPAP) ukuvula imikhakha yemisebenzi yokukhiqiza ngomnqopho wokulwisana nokutlhayela kwemisebenzi okuthuweleliswa kufadalala komnotho ephasini nangelizweni. UNgqongqotjhe wezeRhwebo namaBubulo, u-Rob Davies wahloma ihlandla lobunane lokubuyelelwa kwe-IPAP 2016/17 ukufikela enyakeni wee- 2018-19 mhlana alithoba kuMrhayili emnyakeni wee-2016 etjhabhu yama-100% yobunini babantu abanzima eGauteng. Urhulumende ugandelela ukuqakatheka kokwakha itjhebiswano namabubulo asebenza ngomthangalasisekelo, iinthuthi nemikhakha enabileko yetheknoloji engakajayeleki nemikhakha etlhoga abasebenzi emnothweni weSewula Afrika ngokupheleleko.

Nofana i-Quarterly Labour Force Survey yekota yokuthoma yomnyaka wee-2016 yatjengisa ukukhula kokutlhayela kwemisebenzi ngama-26.7% ikota nekota, amazinga wokuqatjhwa kwabantu akhule ngee-204 000 nakumadaniswa nekota yokuthoma yomnyaka wee-2015.

1.6 IKhabinethi yemukela  ukunikelwa kwe-Beaufort  West Youth Hub, eTjhingalanga Kapa nguMengameli u-Jacob Zuma, okuliziko elithuthukisa ilutjha, lapho lingazikhuphula khona. IZiko leli lineensetjenziswa ezihlukileko ezisiza ngetuthuko yelutjha nomphakathi ngokunabileko. Amaziko la azakusiza ilutjha elivela eminndenini edobha phasi ngamathuba wokuzibandakanya nokubamba indima ebonakalako emiphakathini nelizweni.

IZiko lamaKghonofundwa leli elineensetjenziswa zoke elilawulwa yi-South Cape College, lizakunikela ngebandulo ekuphathweni kwamabhizinisi, isifundo ngomtjhiningqondo nefundo esisekelo yabentwana abancani eLutjheni elima-200 elingaphasi kweHlelo lesiTjhaba lokuThuthukisa iluTjha leeNdawo zemaKhaya (i-NARYSEC) ngomnyaka. I-NARYSEC ilihlelio lesikhathi lapho kunqotjhwe ilutjha lemakhaya kwaphela, baqatjhwa babandulwe iminyaka emibili.

Ilutjha leminyaka yobudala ehlangana neli-18 ukuya kema-25 litloliselwa ibandulo lamakhgonofundwa ahlukileko azokubalisizo kibo ngelwazi leencwadi nelezandla, ngomnqopho wokuvula amathuba wokuzisebenza nokuqatjha abanye abantu emiphakathini yabo. IZiko leLutjha leli lingelokuthoma kelifana nawo begodu lizakusatjalaliswa nakezinye iimfunda.

1.7 IKhabinethi yemukela umHlangano wamhlapha wesiFunda se-Afrika weTjhebiswano laboRhulumende eliVulekileko 2016 (i-OGP) ogade ubanjwe ngeSewula Afrika ngaphasi kommongondaba othi “URhulumende oVulekileko ngokuziThuthukisa kweSewula Afrika”, obanjwe mhlana amahlanu ukufikela nakasithandathu kuMrhayili emnyakeni wee-2016.

Umhlangano lo ubanjwe ngemva kweenyanga ezilikhomba ngemva kokubekwa kweSewula Afrika njengosiHlalo oDosa Phambili weTjhebiswano laboRhulumende abaVulekileko. Imigomo evulekileko karhulumende iqakathekile ekufikeleleni emigomeni esabaleleko yetuthuko, ukulungelelanisa ukuvuleka nokubusa kukarhulumende bonyana kukhutjhulwe abangenabuyo nabadobha phasi ephasini loke.

ITjhebiswano eliVulekileko laboRhulumende lisikghonakalisi esiqakathekileko esizakusiza iphasi loke ukufikelela ku-Ajenda yokuziThuthukisa yonyaka wee-2030.
UmHlangano lo wesiFunda se-Afrika gade ungomkhulu weTjhebiswano eliVulekileko laboRhulumende (i-OPG) kwabanemiphumela ebonakalako ngemva kwemihlangano yamaseshini woke wekhomferensi.

Ekuzibopheleleni kwaborhulumende ngetjhebiswano lokubusa ngefanelo, lomhlangano wadosa ikareko lababandakanyi beenHlangano zomPhakathi eziHlukileko (ama-CSO) zephasi mazombe ezinzinze emiphakathini ngokwemikhakha ehlukileko ezingasi yingcenye yama-CSO ajayelekileko asolokhu akhambisana nalelitjhebiswano.

1.8 IKhabinethi itjheja ukuvunyelwa kokuhlangana kwamabubulo amathathu weenselo ngomnqopho wokwakha ibubulo leenselo elikhulukazi nge-Afrika, i-Coca-Cola Beverages Africa. IKhabinethi yemukela imibandela etjheja amakareko womphakathi ekuvunyelwenwe ngayo hlangana norhulumende kunye nemikhakha ye-Coca-Cola Beverages Africa ezokusekela imizamo yokukhulisa amabubulo emnothweni weSewula Afrika.

Isivumelwano lesi sivikela abasebenzi abasezingeni eliphakathi kukhampani isikhathi seminyaka emithathu, sivikela abasebenzi abajanyelwe mkhandlu wemikhulumiswano yabasebenzi ekudilizweni kwabasebenzi ngonobangela wokuhlangana kwamakhampani la, ukusekela ukuthengwa kwemikhiqizo yelizwe nokuzibophelela ukusekela abalimi nabanikeliinsiza abadinywa amathuba bonyana batjhejwe ngilekhampani. Begodu kuthenjiswe bonyana iingidi ezima-R400 zesisomali ukusiza ukukhutjhulwa kwamabubulo kuthungelelwano lokuthengwa kwemikhiqizo emkhakheni wezokulima nezinye iingidi ezima-R400 zesisomali elikhulako ukuthuthukisa ukusatjalaliswa kwepahla kufaka hlangana nokukhutjhulwa kwezinga lamakghonofundwa nokubandula. I-Appletiser yekadeni isezakukhiqizwa eSewula Afrika.

Isivumelwano lesi sivulela abosomabhizinisi abancani ithuba lokusebenzisa iinqandisi ezithunyelwa yi-Coca-Cola: isikhala seenqandisi esimaphesenti alitjhumi sizakuvulelwa imikhiqizo etjhili yabosomabubulo abancani lapho kuneenqandisi ze-Coca-Cola kwaphela. Loku kuvulela amamakethe kubakhiqizi abasakhasako, kubalekelwe izenzo zokukghama amabhizinisi amancani nasezingeni eliphakathi.

Isisomali lalekhampani kezehlalakuhle nezomnotho lizakuqiniswa ngokuhlonywa komzimkhulu wamakhampani la ahlangeneko ube seSewula Afrika. Isivumelwano lesi silandela esinye esifanako hlangana ne-Annhauser Beush InBev mayelana nokuthengwa kwe-SAB Miller. Ngokukhethekileko ukugandelelwa kokuvulwa kwemisebenzi, imikhiqizo yangaphakathi elizweni nokukhutjhulwa kwamabhizinisi amancani, iimvumelwano lezi zitjengisa ukuqakatheka kokulinganiswa kokuhlangana kwamakhampani nokutjhejwa kwamakareko wesitjhaba begodu lokhu kubayikomba nesibonelo kumakhampani acabanga ukungena emvumelwaneni ezifana nazo lezi nanyana ukuthenga amanye amakhampani.

1.9 IKhabinethi itjheje ukuhlonywa kwebubulo leenselo elibize iingidi ezima-R350 i-Mpact Polymers ngetjhebiswano ne-Coca-Cola. Iskimu lesi sikhambisana nephahla likarhulumende langokomthetho eliqalene neQhinga leliZweloke lomNyango wezeBhoduluko lokuPhathwa kweSila ukukhuphula amabubulo asebenza ngokuvuselela amabubulo wemikhiqizo ekhe yasetjenziswa. Ibubulo leli lingelokuthoma kukhonthinenti ye-Afrika elitjhugulula amathani wamabhodlela wesila (i-polyethylene terephthalate), i-PET azii-29 000 okungaba kukongiwa kwesikhala esimakhyubikhimitha esizii-186 000  okuzakusiza ekwehliseni ukurhagala kweKhaboni-dayoksayidi (i-CO2) ngamathani alinganiselwa ee-53 000 ngomnyaka. IHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC) ibolekise ngeengidi ezima-R210 nezima-R30 ukuthenga amashere ama-21% kanti umNyango wezeRhwebo namaBubulo wanikela ngesigaba 12(I) sesibonelelo somthelo. Ibubulo leli lokuvuselela kabutjha lisiza ngemisebenzi ema-80 kubasebenzi neyi-1 000 kilabo ababuthelelea izinto ezilahliweko.

Itjhebiswano elifana naleli lisisekelo esiqakathekileko sokukhula komnotho, ukuvula iinkulungwana zemisebenzi emnothweni wokuvuselela kabutjha onemali elinganiselwa kumabhiliyoni ama-R50. Njenganje, ukuvuselelwa kweplastiki iyodwa kunikela amathuba wengeniso kubantu ababuthelela amaplastiki asetjenzisiweko abazii-60 000. I-Mpact Polymers, okulibubulo lezinga eliphezulu elivuselela kabutjha lithobela imileyo yokuphepha kokudla yeHlangano yoBunye beYurobhu (i-EU) begodu iyifekthri yokuthoma ethobela ikambiso ezeleko ye-Coca-Cola yamabhodlela we-PET.

1.10 IKhabinethi yemukela umbiko weQhinga eliHlangeneko lokuPhathwa kwaboBhejani elitjengisa bonyana iSewula Afrika iyaphumelela ekulwisaneni nokucwiywa kwabobhejani. Ukusukela ekuthomeni konyaka lo sekubotjhwe abantu abasolelwa ngokucwiya abobhejani abama-206.

IQhinga eliHlangeneko lokuLawula lemukelwa yiKhabinethi ngoRhoboyi womnyaka wee-2014 lapho isiQhema sezokuPhepha saphumelelisa ihlelo elincanengi nelifaka iminyango ehlukileko ukuvikela abobhejani eSewula Afrika.

1.11 IKhabinethi ithokozisa ilizwe ngokubamba ngepumelelo i-Tourism Indaba yomnyaka wee-2016 e-Durban, KwaZulu-Natal, ophele ngoMvulo, mhlana ali-9 kuMrhayili 2016 lapho kubekhona nokukhulumisana nabakhangisi abayi-1 047 abavela emazweni we-Afrika ali-18  nabathengi abayi-1 856 abavela ephasini loke.  Enyakeni lo, INDABA ibambe imihlangano ezii-3000 ngaphezu keyanyakenye. Nasele iyoke kwabanjwa imihlangano ye-INDABA yamabhizinisi ezii-14 000 eyathatha amalanga amathathu, lokhu kuletha ikghonakalo yokuzuza kezomnotho. Umnyanya lo wakhanjelwa bosoondaba abama-575 bekhaya nebangaphetjheya.

INDABA yatjheja amabubulo amancani, aphakathi namakhulu (ama-SMME) womkhakha wezevakatjhobukelo akhangisa ngemikhiqizo yawo neensetjenziswa kumakhampani asakhasako wezokuvakatjha. Amambubulo ama-70 azuza ngeemfundobandulo mayelana nokufikelela amamakethe - nokukhula kwebhizinisi. Ama-SMME anekghonakalo lokuba mabhizinisi amakhulu. INDABA ifukule indima yama-SMME ekuthuthukisweni komnotho wamazwe athuthukileko nasathuthukako emkhakheni wezokuvakatjha okhulako. Ukuvula ikghono lama-SMME kungenye yamano wokuvula imisebenzi eHlelweni lamaPhuzu aliThoba elizakukhulisa litjhugulule umnotho godu kuvuleke nemisebenzi.

2. Iinqunto zeKhabinethi eziQakathekileko

2.1. IKhabinethi ikhulumisene ngokuphunyeleliswa kweentjhukumiso zeKomitjhini yamaQiniso nokuBuyisana (i-TRC) ngokuphunyeleliswa kwamaPhrojekthi womPhakathi wokuLulekwa ngokomKhumbulo.

Ukuphumelela kwamaPhrojekthi womPhakathi wokuLulekwa ngokomKhumbulo kulungisa izenzo zelunya zangaphambilini ngokululekwa kwemiphakathi eli-128 eyaqalana nenturhu nokulinyazwa kwepahla ngesikhathi senturhu (mhla lili-1 kuNtaka 1960 ukufikela nakali-10 kuMrhayili 1994).

UmNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo uzakubawa isekelo leemali neensetjenziswa kubabandakanyi (bombuso nabazijameleko) ngomnqopho wokuletha isizo elizeleko emiphakathini le eli-128, ekhonjwe yi-TRC ukuya ngesidingo saloyo naloyomphakathi okungafikelela eengidini ezima-R30. Lokhu kuzakuqinisekisa bonyana amaphrojekthi ayaphumelela bonyana kufikelelwe iinrhuluphelo zomphakathi kusize nekuphunyelelisweni komTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke ngokunabisa ukubuyisana komphakathi nobunye, kulungiswe ukungalingani kwangaphambilini nokufikelela umnqopho welizwe elithuthukako elikghona ukuphatha izakhamuzi ngesithunzi.

2.2 IKhabinethi ibikelwe ngomphumela weKhomferensi yokuthintana kwemirhatjho (i-WRC-15) egade ibanjwe ukusukela nakamabili ukufikela nakama-27 kuSinyikhaba 2015 e-Geneva, e-Switzerland. ISewula Afrika yadosa phambili imikhulumiswano yesiQhema se-Afrika okwenza isifunda se-Afrika sifumana i-inthanethi engezelelweko begodu i-Afrika yaphumelela ukuvikela izinga eliphasi le-UHF lethelevitjhini yedijithali. Esinye isabelo sesilinganiso senzelwe imikhakha yemanzini neyemoyeni.

IHlelo le-National Radio Frequency Plan (i-NRFP) lizakwenziwa ngcono ngomnqopho wokubonisa iinqunto ze-WRC-15, ezokuthoma ukusebenza mhla lilinye kuTjhirhweni ngomnyaka wee-2017. Isabelo sesilinganiso hlangana ne-NRFP sizakusiza ngamahlelo weensetjanziswa ezihlukileko eziqakatheke khulu ekuletheni inzuzo yezomnotho, yezamasiko nezehlalakuhle ngokusetjenziswa kwesilinganiso njengesisetjenziswa esijayelekileko. Njenegendlela yokusekela imigomo yomtlamo wokuthuthukiswa kweliZwe, isilinganiso lesi sizakusetjenziselwa ukusatjalaliswa kwe-inthanethi elizweni loke, umabonwakude wedijithali netherestiyali, ukuthintana ngesathilayithi nokuvikelwa komphakathi nokulethwa kweensiza lokha nakuvele ihlekelele, neminye imisebenzi.

2.3. IKhabinethi yabikelwa mayelana neenqunto ezithethwe mKhandlu weenHloko zomBuso weHlangano yeBumbano le-Afrika (i-AU) noRhulumende eJwanasbhege ngoMgwengweni ngomnyaka wee-2015 ukubuyekeza iminikelo yaqobe mnyaka yamaZwe amaLunga ukusukela ngomnyaka wee-2016, ngomnqopho wokuqinisa ikghono lomkhandlu lo ukuphumelelisa amahlelo wawo.

IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa komnikelo weSewula Afrika we-AU obuyekeziwe ngokukhambisana nesiQunto soMkhandlu esibuyekeziweko ngokwesiLinganiso esiTjha. Isiqunto lesi sisekelwe emgomeni wobunye, ukubhadela ngokulingana kunye nekghono lokubhadela, ngendlela eqinisekisa bonyana akunalizwe nelilodwa elithwala khulu kusabelo seemali.

3. Iminyanya ezako

3.1. UMengameli uzakuthatha iKhambo lomBuso le-Doha, e-Qatar mhla ali-9 kuMrhayili 2016 ukuqinisa itjhebiswano lezepolotiki nezomnotho hlangana namazwe amabili la.

3.2. ISekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa, njengesiThunywa esiKhethekileko sikaMengameli u-Jacob Zuma e-South Sudan, uzakuvakatjhela e- Juba mhlana ali-16 njengalokha bagidinga iLanga leKulululeko yoButho wePi ye-Sudan.

Lokha nalivakatjhele e-South Sudan, iSekela likaMengameli lizakutjheja ukuphunyeleliswa kwesivumelwano sokuthula. I-South Sudan iphumelele ekupheleni kukaSihlabantakana lapho gade kufungiswa urhulumende wehlanganyela.

3.3. UMengameli u-Jacob Zuma uzakudosa phambili umnyanya welizwe neweHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula (i-SADC) weminyaka eliKhulu yeYunivesithi ye-Fort Hare mhlana ama-20 kuMrhayili 2016. Umnikelo weYunivesithi ekukhiqizeni iimfundiswa ezibosaziwako ngelizweni ne-Afrika engeSewula lokhu kunikela ukugidingwa kweNyanga ye-Afrika umfutho.

3.4. IKhabinethi ikhuthaza abantu ukuzibandakanya ekugidingeni ihlelo elincanengi leNyanga ye-Afrika elifaka hlangana iinzukulwani ezihlukileko nombhino ngaphasi kommongondaba othi “Ukwakha i-Afrika engcono nePhasi eliNgcono”. Woke amahlelo la agandelela ukuqakatheka kwemiphakathi yemakhaya begodu ifaka imikhakha ehlukileko efaka hlangana: umbhino, iinkondlo, ukugida, amafilimu, ukudla, ifetjheni, ubukghwari nokugwala, imikhulumiswano yabosolwazi nokusebenzisana kwababhini beSewuka Afrika nabalingani babo kukhonthinenti neentjhabeni zephalalo.

3.5. ILanga lemiNdeni leenTjhabatjhaba lizakugidingwa mhlana ali-15 kuMrhayili 2016 ngaphasi kommongndaba weentjhabatjhaba othi “Imindeni, ipilo ehle nekuSasa eliziTjhejako” okukhambisana ne-Ajenda yonyaka wee-2030  yeTuthuko eziTjhejako (eyavunyelwa ngomnyaka wee-2015). ILanga lemiNdeni leenTjhabatjhaba lamenyezelwa Mkhandlu weHlangano yeeNtjhaba eziBumbeneko begodu unqophe emindenini: amaphilo wabentwana newelutjha; imiphumela yokulinganiswa komndeni osebenzako nezamaphilo wawo; nekhwalithi yepilo yabantu abadala.

3.6. Ukusukela mhlana ama-16 ukufikela nakama-20 kuMrhayili 2016 umNyango wezaManzi nokuKhanjiswa kweSila uzakudosa phambili iVeke yezamaPhilo noKhanjiswa kweSila ngaphasi kommongondaba othi: “Akusiyindaba yokukhambisa amanzi”. Ijimeli lizakuyelelisa ngokuqakatheka kokukhanjiswa kwesila nokukhuphula iindlela ezingcono zokukhanjiswa kwesila.

Ihlelo eliqakathekileko ngelokuPheliswa kweendlwana zamaBhakede eendaweni zemikhukhu KwaZulu-Natal, eTlhagwini Tjhingalanga, eMpumalanga neGauteng. ITjhingalanga Kapa yafikelela kuma-99.8%. Iragelophambili kezinye iimfunda lifaka ukupheliswa kweendlwana zamabhakede ezizii- 20 560: eFreyistata (zii-4 056), ePumalanga Kapa (zii-2 672); eTlhagwini Kapa (zii-2 421) neTlhagwini Tjhingalanga (ma-398).

UNgqongqotjhe wezaManzi nokuKhanjiswa kweSila, uNomvula Mokonyane uzokuzibandakanya kuKomiti yenTjhabatjhaba yamaDamu amaKhulu yehlandla lama-84 (i-ICOLD) e-Sandton Convention Centre ukusukela mhlana ali-15 ukufikela nakama 20 kuMrhayili 2016. Ikundla le izakwabelana ngelwazi lobujamo, ukwakhiwa nokutlhogonyelwa kwamadamu amakhulu. Izakufaka godu ukuvakatjela amadamu amakhulu nge-Afrika eseSewula nokwabelana ngemibono emizameni yethu yokonga amanzi.

3.7. Njengengcenye yeQhinga lokuFunda nokuBala eliHlangeneko leliZwe Loke, umNyango wezeFundo esiSekelo ubambe umnyanya wephaliswano lokupeleda lomNyaka wee-2016, i-Spelling Bee, ngomnqopho wokukhuphula izinga labafundi eemfundweni zamalimi.

IKhabinethi yenza ibizelo kizo zoke iinkolo, amatitjhere nababelethi ukukhuthaza abafundi bephrayimari ukungenela iphaliswano le-2016 Spelling Bee ngaphambi kwelanga lokuvala mhlana ama-31 kuMrhayili 2016. Ukufumana ilwazi elinabileko vakatjhela: www.education.gov.za.

4. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ebhodulukweni

4.1. IKhabinethi ikhalima ngamagama abukhali ubuhlanga obutjhatjhalazi obutjengiswe babantu ngelizweni lekhethu, khulukhulu kuthungelelwano lamacoco. Isenzo lesi siphikisana nefundiso yomThethosisekelo wethu, ifundiso nokuziphendulela okutlolwe phasi begodu kudlelezela amalungelo wabantu bekhethu. Lesisenzo asinandawo emphakathini wethu wentando yenengi. IKhabinethi ngokukhethekileko itshwenyeke khulu ngeenkulumo ezinokuninana ngokobutjhaba ezihlanganiswa nelunga eliphakemeko lePhiko lezoBulungiswa, iJaji leKhotho ePhakemeko u-Mabel Jansen.

Iinkulumo lezi, khulukhulu ezivela elungeni elisebujameni obuphakemeko lephiko lezobulungiswa azikhambisani nalokho okulindelwe mphakathi wethu kumalunga wephiko lezobulungiswa. Kufuze iPhiko lezoBulungiswa lingathathi ihlangothi ngeenkhathi zoke begodu lisebenze ngendlela engasolisiko.

Ukuthobelana nehlonipho kusisekelo somzabalazo wethu wekululeko begodu kuzakuhlala kuyingcenye ekulu yesisekelo sentando yenengi yeSewula Afrika. Asibe munye sihlule ummoya wokuhlukana webandlululo emphakathini wethu.

UmNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo uhlela ukuqalana neendabezi ngokwethulwa komthetho ozokuqalana nobuhlanga, khulukhulu ikulumo enehloyo.
IKhabinethi yenza ibizelo kiwo woke amaSewula Afrika ukuhloniphana njengokutjho kweVikelamalungelo.

4.2. IKhabinethi ibuyelela ukukhalima kukaMomgameli u-Jacob Zuma kokulinyazwa kweenkolo ezima-24 babantu abasolelwa ukuba zizakhamuzi zesiyingi seVhembe eLimpopo. Ukulinyazwa lokhu komthangalasisekelo wezefundo kubuyisela abantwana bethu emva begodu kuqalela phasi imizamo yelizwe yokunikela ngefundo enekhwalithi.

IKhabinethi yemukela umhlangano kaMengameli u-Jacob Zuma neNgwenyama yabaVenda, uNdabezitha u-Thovhele Toni Mphephu Ramabulana (umhlangano lo) owabanjwa ngokwesibawo sikandabezitha mhlana abu-4 kuMrhayili 2016 ukulungisa umraro weVuwani.

UMengameli u-Jacob Zuma uhlome isiqhema esidoswa phambili mNyango wezokuBusa ngokuBambisana neeNdaba zeNdabuko ukulawula amaphrojekthi womthangalasisekelo kaMasipala weNdawo yeMakhado. IKhabinethi ithokoza umdosiphambili wesiQhema sokuSeneza uNgqongqotjhe u-Desmond van Rooyen ngepumelelo afikelele kiyo ukurarulula umraro lo begodu ithabela nendima ebanjwe yi-Ofisi kaNdunakulu u-Stanley Mathabatha, noMeyara wesiGungu se-Vhembe, uTshitereke Matibe; iMeyara yesiGungu seThulamela, u-Grace Mahosi neMeyara yesiGungu seMakhado, u-David Mutavhatsindi.

Ngesikhathi semihlangano yesiQhema sokuSebenza abarholi bendabuko egade bakhona bazibophelele ukusebenzisana norhulumende ukulungisa umraro lo begodu bakhalima ngokulinyazwa kwepahla nokuthuwelela kwenturhu benza ibizelo lokurarululwa kobujamo lobu msinyana. Emihlanganweni le abarholi bendabuko isiqhema basekele umphumela womhlangano noMengameli bavumelana ngokubikela uMengameli ngeragelophambili. Isiqhema lesi sisebenza ngamandla sikhulumisana nabo boke abathintekako njengomzamo karhulumende ukubuyisela ubujamo beVuwani esigeni nemizi eyakhelene nayo.

IKhabinethi ithokoza amalunga layo womphakathi nabarholi bendabuko abaye bangenelela ukuvikela iinkolo eziseleko nokwakha ubujamo bokuragela phambili ngemikhulumiswano.
Akakho unobangela owamkelekako ngokulinyazwa komthangalasisekelo oqakathekileko womphakathi njengeenkolo. Izakhamuzi ezizokufunyanwa zimlandu ngokutjhisa ipahla yomphakathi zizokuqalana nobukhali bomthetho.

IKhabinethi ikhumbuza amaSewula Afrika bonyana intando yenengi yethu inikela zoke izakhamuzi amathuba abalwako ukuveza iinghonghoyilo zazo nokubamba imikhulumiswano eyakhako ukufumana ipengu eyanelisa boke. Izakhamuzi zesiyingi lesi ziyakhuthazwa ukunina abantu abamotjha ikusasa labantwana bethu nokubikela ama-ejensi wezomthetho.

Esehlakalweni esihlukileko kodwana esikhambisana naso lesi iKhabinethi itjheje ngokutshwenyeka okukhulu inturhu eragela phambili, ukuphazanyiswa kokufunda nokutjhiswa kwemakhiwo yokulawulwa yeemphathimandla zendlela endaweni ye-Grabouw eseTjingalanga Kapa. IKhabinethi iyabuyelela bonyana ubukhali bomthetho buzakusetjenziswa kilabo abafunyenwe bamlandu ngobulelesi.

4.3. IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo emndenini nebanganini balabo abalahlekelwe maphilo wabo ngonobangela weenkhukhula eendaweni zaKwaZulu-Natala. Urhulumende unikela ngesizo lokuqalana nehlekelele kibongazimbi.

4.4. IKhabinethi ikhumbuza amaSewula Afrika ukuragela phambili nokonga amanzi ukubekela ikusasa, njengalokha kuseseneendawo ngelizweni eziqalene nobujamo besomiso.
Isekelo likarhulumende liragela phambili nokwehlisa umthelela wesomiso ngamagadango wesabelomali sesikhatjhana, esiphakathi neside ukusekela amahlelo ahlanganisa iminyango eqalana neendingo ezikhethekileko eendaweni ezisahlelwe sisomiso nesidingo nokuphela kwamanzi emahlelweni atlhayelelwako.

Urhulumende uhlome isiQhemaHlanganyela saboNgqongqotjhe sokuLethwa kweZenzelo, esijanyelwe ngeminye imikhakha. Njengengcenye yamagadango wokukhandela umthelela wesomiso, kubethwe imileyo yokulawulwa kwamadamu emadanyini ama-35 namahlelokambiso amane lapho imileyo ekhandelako isetjenziswa khona mayelana namanzi (imileyo ekhandelako emakhaya nakezokulima).

Ukukhandela umthelela wesomiso kilabo abasebenzisa amanzi, umNyango wezaManzi nokuKhanjiswa kwesila usebenzise iingidi ezingaphezulu kwezima-R500 ebujameni oburhabako nokungenelela kwesikhatjhana  KwaZulu-Natala, eFreyistata, eTlhagwini Tjingalanga, ePumalanga Kapa, eMpumalanga, e-Limpopo, eTjingalanga Kapa neTlhagwini Kapa. Ukungenelela kwesikhatjhana nokwesikhathi eside kunqotjhwe ngakho ukuqinisekisa bonyana sikghona ukujamelana nobujamo bezulu, okuzakwehlisa ubungozi bokuqalana nesomiso ngokuzako.

Indlela esetjenziswa ngurhulumende ekuqalaneni nesomiso nekinga yokwehla kwekhwalithi yehlababthi , kukhuthaza ukuziphendulela kukarhulumende okufaneleko njengehlelo leNarha, iHlelo lokuSebenza ngaManzi, iHlelo lokuSebenza ngoMlilo nokuSebenza ngemiDzwela ezakusiza ekuvulweni kwamathuba wemisebenzi, ukufumaneka kokudla, ukuthuthukiswa kwamakghonofundwa, ukonga imvelo, ukuvuselelwa kwenarha nokubuyiselwa kwayo esigeni nokuthuthukiswa kweendawo zemakhaya. Isomiso esikhona njenganje sibiza ukusetjenziswa kwetheknoloji ekhuthaza ukujamelana nobujamo. Ngendlela leyo ngomnyaka wee-2015 iSewula Afrika yavumela ukusetjenziswa kwesiphila esenziwe sakwazi ukujamelana nesomiso ngomnqopho wokukhandela ukutlhayela kokudla. Begodu siqinisa itheknoloji nobukghwari obuthuthukileko efunekako ukulungisa inarha engakanoni kuragelwe phambili ngomkhiqizo wenarha.

Njengendlela ehlanganyelweko iSewula Afrika izibophelele ukusebenzisana begodu izuze kusiVumelwano seHlangano yeenTjhabatjhaba sokuLwisana nokweHla kweZinga leHlabathi (i-UNCCD) nehlelo leminqopho esekela iPhasi loke. Ngokungenelela lokhu sihlanganyela nokuphunyeleliswa kweminqopho yelizwe loke njengendlela yokufikelela kumiGomo yeTuthuko. Umgomo omkhulu wokweHla kweKhwalithi yeHlabathi kuqinisekisa indima yabantu bendawo ekutlanyweni nekuphunyelelisweni kwamagadango wokukhandela ukwehla kwekhwalithi yehlabathi. IQhinga elivunyelwe mhlapha lokuJamelana nobuJamo beZulu likhomba amaqaloqangi wokungenelela begodu ahlanganisa amaNzi, zokuLima, iiMila, zamaPhilo, ukuHlaliswa kwabaNtu nokweHliswa kobuNgozi namaqhinga wokujamelana nobujamo neQhinga lokuJamelana nobuJamo leliZwe loke. Ukususwa kweeMila eziTjhili ngehlelo lokuSebenza ngaManzi emilanjeni nemitletlana yokugeleza kwamanzi ukwandisa ikghonakalao yekhwalithi nomthamo wamanzi.

4.5. IKhabinethi itjheje ngokutshwenyeka umtjhagalo ePosweni yeSewula Afrika (i-SAPO), umthelela wawo uthinta khulu ukulethwa kweensetjenziswa kumaSewula Afrika. Urhulumende ngomNyango wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso usebenza ngomnqopho wokulungisa iintjhijilo ePosini ukuletha ukunzinza nokutjhugulula ubujamo. NgoRhoboyi wanyakenye umNyango lo waqatjha ibhodi etjha, i-CEO etjha waqinisa nokuphathwa ukuhlahla imisebenzi nokuletha ukunzinza e-SAPO. Ukunzinza kweemali ze-SAPO kuhlala kuliqaloqangi.

IPoso yeSewula Afrika ihlala iliziko eliqakathekileko lokunabisa urhulumende, ibhizinisi nge-inthanethi nemisebenzi yeemali kumaSewula Afrika ngeenkhungo zayo ezipheze zibe zii-2 448. Siyakhuthala bonyana abaphathi nabadosiphambili babasebenzi bazibophelele ngemikhulumiswano njengendlela yokufumana ipengu yemiraro.

4.6. IKhabinethi ithokozisa isiqhema sabafundi beSewula Afrika (u-Liam Baker, u-Dylan Nelson, u-SangEun Lee, u-Ralph McDougall, u-Timothy Schlesinger, u-Hannah Clayton, u-Rauseenah Upadhey noMpho Nkwana) ngokuthumba i-Pan African Mathematics Olympiad yehlandla lama-24 e-Senegal. U-Lee, oneminyaka eli-17, unikelwe godu unongorwana we-African Queen of Mathematics ephaliswaneni labantazana iminyaka emibili ilandelana.

Imibuzo:
Donald Liphoko
Umtato: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore