Ikulumo Kamengameli U-Cyril Ramaphosa Ngamagadango Isewula Afrika Ewathathela Umbulalazwe Oyingogwana I-Corona

Zakhamuzi zekhethu,

Lotjhani, Riperile, Dumelang, Sanibonani, Molweni, Ndi madekwana, Gooienaand, Good evening.

Yiveke yetjhumi poro solo samemezela ihlekelele yelizweloke ngokuthatha amagadango wokuqalana nombulalazwe oyingogwana i-corona.

Ukusukela lokho, sithethe amagadango abudisi khulu angakhange khesiwathathe phambilini -  ekubalwa hlangana nokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko – ukukhandela ukurhatjheka kwengogwana le.  

Ngiyancancabeza ngokuthi amagadango lawa anithwese ubudisi – aniqintelisa ikululeko yokukhamba ngokutjhaphuluka, ukuya emsebenzini nokuyokusebenzela ukuziphilisa. 

Ngenca yamagadango esiwabekileko – nangokuzinikela nokuzidela kwenu – siphumelele ukuphungula ibelo lokurhatjheka kwengogwana le nokukhandela ukuthi amaziko wezamaphilo welizwe lekhethu angabhedlhwa. 

Sisebenzise isikhathi sokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko ukwakha nokulungiselela indlela ihlelo lethu lezamaphilo yomphakathi elizakusetjenziswa ngayo ukulindela ukurhatjheka kokutheleleka ngengogwana le.   

Manje-ke, njengobanyana singena esigabeni esilandelako sepi yokulwa nengogwana i-corona, kusese ngikho godu ukuziphatha kwenu okuzakulawula isiphetho sesitjhaba sekhethu. 

Njengabantu ngamunye, imindeni, imphakathi, ngini enizakulawula ukuthi thina siyangena na kubangamatlhuwo amazwe amanengi kangaka angene kiyo, namkha singabasindisa na abantu bekhethu, umphakathi wekhethu nomnotho wekhethu ebukhalini obumbi balesisifo esirhageleko. 

Siyazi ukuthi indlela enamandla kinazo zoke zokulwa nengogwana le ngiyo godu elula khulu ukuzidlula zoke. 

Ukuhlala sihlamba izandla zethu, ukufaka imaski, ukuba maqalanga ngebanga eliyimitha yinye nesiquntu ukusuka komunye umuntu, ukubalekela ukuthintathinta ubuso bethu ngezandla ezingakahlanjwa kunye nokuhlanzekisa iindawo esinande sizithinta. 

Kuhlala sitjheja siyelela soke isikhathi silandela lendlela yokuphila okuzasenza siphumelele ukwehlula umbulalazwe lo.                                                                                                                                      

Njenganje sebaziinkulungwana ezima-22 583 abantu esele kufakazeleke ukuthi bangenwe yingogwana i-corona eSewula Afrika.                                                                                                                                                

Abalinganiselwa esiquntwini salababantu sebapholile, ngombana mhlamunye amatshwayo wabo bekangasimambi kangako namkha baphole ngenca yokutjhejwa kuhle eembhedlela. 

Okubuhlungu-ke kukuthi kubhubhe abantu abalinganiselwa ema-429.

Kabemakhabo, ebanganini nakilabo ebebasebenza nabo, sizwakalisa ukuzwelana nabo nokudabuka kweenhliziyo zethu ngamahlungu abehleleko.  

Ukulahlekelwa kwenu ngekwethu. 

Bangaphezudlwana kancani kweenkulungwana ezi-11 000 abantu abanengogwana i-corona elizweni njenganje.

Kilababantu, iingulani ezima-842 zazo zisesibhedlela bese kuthi ezili-128 zibe sekorweni yabagula khulu abafuna itjhejo elitjhujileko. 

Abantu ebebangangenwa yingogwana le ngabe banengi khulu ukudlula nangathana akhange sithathe amagadango aqinileko wokulawula.

Ngenca yamagadango esiwathetheko sisebujameni obungcono khulu ukudlula amazwe amanengi ayekilesisigaba salesisifo. 

Ngenca yamagadango aqinileko wokulawula izinto esiwathetheko, sikghonile ukuqinisa amagadango wethu wezamaphilo kilokhu.

Bekube kunamhlanje, sesihlole abantu abangaphezulu kweenkulungwana ezima-580 000 sahlola nabantu abangaphezulu kwee-12 000 000. 

Zilinganiselwa eenkulungwaneni ezima-60 000 iinsebenzi zepilo ebesolo zingena umuzi nomuzi elizweni lokeli ziqala lapho kungahle kube nabantu abangenwe yingogwana le khona. 

Njengoba kulungiselelewa ukuqalana nokwanda kwabantu abangenwe yingogwana i-corona nje, ilinganiselwa eenkulungwaneni ezima-20 000 imibhede yeembhedlela elungiselelwa ukulalisa ingulani ze-COVID-19 kanti ngakelinye ihlangothi kwakhiwa iimbhedlela zangaphandle ezima-27 elizweni lokeli. Kileziimbhedlela, zinengi esele zikulungele ukuthatha iingulani zengogwana i-corona.                                                                                                                                                   

Ngakelinye ihlangothi, sihlangabezene neentjhijilo ezimbadlwana, ekubalwa hlangana nazo nokutlhayelelwa ziinsetjenziswa zokuhlola abantu njengoba zifuneka ngamandla nje kilo loke iphasi leziinsetjenziswa. 

Lokhu-ke kubangele ukuthi ithathe isikhathi ukubuya imiphumela yokuhlolelwa ingogwana i-corona, nakho-ke okugcine kucaphazelela nokusebenza kuhle kwamahlelo wethu. 

Ikoro yezepilo yekhethwapha ibe msinya ukuthatha amagadango abonakalako nakwehla lomkhuhlani, kodwana nanyana kunjalo kusese kunengi ekufuze kwenziwe.                                                                                                                                                

Soke isikhathesi beseze sisazi bona ukuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko kuzakugcina ngokuriyadisa ukurhatjheka kwengogwana le kwaphela, ingasikho ukuyiqeda.                                                                                                                                                  

Kungakabi nomjovo walesisifo kibo boke abantu, ingogwana i-corona izakusolo irhatjheka hlangana nesitjhaba sekhethu. Lokhu-ke kutjho ukuthi sijayele ukuphila nayo ingogwana le isikhatjhana. 

Kunomzamo omkhulu owenziwa ephasini wokudidiyela umjovo wesifesi; iSewula Afrika ihlangana namazwe wephasi lawo asemzameni omkhulu lo. 

URhulumende usekela nangeemali amaphrojekthi werhubhululo ambadlwana, ekubalwa hlangana nawo nehlelo lokuwudidiyela khona lapha ekhethu umjovo wengogwana i-corona, nasele kunabantu  ekuzakulingelelwa ngabo. Sizakusebenzisa amakghonofundwa, ilwazi, umthangalasisekelo kunye neenhlangano zemijovo ukudidiyela nokusabalalisa umjovo lo.                                                                                                                                            

Sikhulumele ukuthi nakungakhe kudidiyelwe umjovo nanyana kukuphi ephasini, kuzakufuneka ukuthi umjovo loyo utholakale simahla nangendlela efanako kizo zoke izakhamuzi zawo woke amazwe.

Njengoba abososayensi baphengulile, ukutheleleka kwabantu sekuthome ukwenyuka msinyana khulu.

Evekeni eqeda ukudlula nje iyodwa kurekhodwe isilinganiso somuntu munye kesinye nesinye isiqhenyana sabantu abathathu ebantwini ekufakazeleke ukuthi bangenwa yingogwana le.

Kufuze silindele ukuthi lelinani lizokukhuphuka ukudlula lapha begodu lizokukhuphuka msinyana khulu ukudlula lokhu kwanje. 

Imbadlwana imifanekiselo esele yakhiwe yokubikezela indlela ekhamba ngayo ingogwana le begodu imifanekiselo le ilisizo elizasikhanyisela ekuhleleni kwethu nekulungiseleleni iimali ekuzafuneka zisebenze lapha.

Imifanekiselo le isitjela izinto ezimbili eziqakathekileko.

Kokuthoma, isitjela ukuthi isifo esibangwa yingogwana i-corona sizokurhagala ngamandla ngaphambi kobana sithome ukuba ngcono. 

Kwesibili, nokuqakatheke khulu, isitjela ukuthi ukuthi isifesi sithatha isikhathi esingangani, nokuthi sanda kangangani nokuthi sizakuba negalelo elingangani kuya ngokuthi thina njengomphakathi siziphatha njani nokuthi siziphatha njani njengabantu ngamunye ngamunye.

Nasilandela imikghwa yokuzivikela esisendlalelo, singakghona ukuphungula inani labantu abatheleleka ngesifesi siphungule nabantu ababulawa ngiso lesisifo.   

Ukugcina kwami ukukhuluma nesitjhaba, ngangithe sizokuthoma ihlelo lokubonisana elizakusekela amagadango ekufuze siwathathe. 

Solo kwalokho sesikhe sahlangana nabarholi beenqhema zepolitiki ezinabajameli ePalamende, sahlangana nabarholi bezamabhizinisi, namayuniyoni kunye nabajameli bomphakathi.

Sibonene naboNdunakulu, abomeyara, abajameli beHlangano yaboRhulumende beeNdawo (i-SALGA), sabonana namakhosi kunye nabarholi bezekolo yabantu ngokwahlukahluka. 

Njengoba senza kwekuthomeni komraro lo, sifune neenluleko eKomidini yezokweLuleka yaboNgqongqotjhe nge-COVID-19, abasiqhema sabososayensi befundo ephakameko nabahlonitjhwako, abodorhodere abasenza ngeengulani bunqopha, nabodorhodere abalandelela abonobangela bezifo kunye nezazi zepilo yomphakathi. 

Siwuthokozela khulu umsebenzi abawenzileko nabasawenzako nanje ukuqinisekisa ukuthi amagadango esiwathathako ngasekelwe bufakazi besayensi obuphambili kobukhona. 

Siyayithokozela imibono ehlukahlukileko kesinye isikhathi etjhitjhilanako yabososayensi nabosokghonofundwa bezepilo elizweni lekhethu, ekhuthaza ikulumopikiswano inothise namagadango esiwathathako. 

Sikhanyiselwe nanga ziinluleko zeHlangano yezamaPhilo ePhasiniloke (i-WHO) kunye neZiko lezamaPhilo lokuLawula nokuKhandela iziFo e-Afrika. 

Njengoba siqalene nesifo esithuweleleko esithinta ipilo nomthombo wokuphila wawo woke amaSewula Afrika nje, sikubone kuqakathekile ukuthi sibonisane nabantu abanengi ngokungakghonakalako.

Ukubonisana kwethokhu kube yinto efunekako neqakathekileko ngoba zinengi iimphakamiso ezihle esizitholileko. 

Iimphakamiswezo zinothise indlela urhulumende acabanga ngayo, zaveza imibono ngeentjhijilo abantu bekhethu eendaweni ngeendawo abahlangabezana nazo.

Iinqhema esibonisene nazwezi zihluke njengoba abantu beSewula Afrika ngokwabo bahlukile, begodu zoke ziyavuma sithethe amagadango alungileko nafaneleko ukukhandela ukurhatjheka kwengogwana le ngebelo.

Zoke leziimphakamiso zivumelana ngokuphikelela ngokuthi umnqopho wethu omkhulu kufuze kube kuhlenga ipilo nokuvikela imithombo abantu abaphila ngayo.  

Nanyana kunokwahluka ngemibono lapha nalaphaya nje, zoke iinqhemezi ziyavumelana endimeni ekulu ngendlela ekufuze siyithathe ukwakhela phezu kwalokho esele sikuzuzile bekube khathesi.

Nanyana ihlelo lokuqinteliswa kwamakhambo liphumelele nje, kodwana angeze labambelela unomphela.

Sethule ihlelo lokuyelela nge-COVID-19 eliingabazihlanu kobanyana silawule ngalo ukugedliswa kwemilayelo yokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko. 

Ikambiso eqalelela ubungozi ikhanyiselwa ziindlela zekambiso eziimbadlwana, ekubalwa hlangana nazo nezinga lokutheleleka nebelo lokuthelelana, nekghono namandla wamaziko wezepilo, nokuthi ukuragela phambili nemilayelo yokuqintelisa kuzakuba namiphumela bani phezu kwamagadango wezepilo yomphakathi nemnothweni nakezokuhlaliseka komphakathi.   

Kungenca yaleziindlela zekambiso – nangemva kokubonisana - ukuthi iKhabinethi ivumelene ngokuthi isigaba sokuyelela elizweni loke sehliswe ukusuka esigabeni se-4 siye esigabeni se-3 ukusukela ngelanga loku-1 kuMgwengweni wee-2020. 

Ukwehlela esigabeni se-3 kutjho igadango eliqakathekileko endleleni esilwa ngayo nesifo esirhagelekwesi. 

Lokhu kuzakwenza ukuthi kuvulwe umnotho kususwe nemibandela eminengi elawula ukukhamba kwabantu, ukube ngakelinye ihlangothi kukhulisa bekuqinise amagadango wethu wokulamula kilomraro wezepilo yomphakathi.

Ngitjho nanyana sesidlulela esigabeni sesi-3 nje, kuqakathekile ukuthi silimuke ukuthi kuneendawo ezimbadlwana zelizweli lapho isifesi sibuthene khona ngonina nalapho ukuthelelana solo kuphakama ngamalanga.  

Sizokuthatha indlela ehlukileko yokusebenza ngeendawezo lapho izinga lokuthelelena liphezulu khulu nabantu batheleleka ngobunengi.  

Leziindawo-ke zizakumenyezelwa njengamadzaba wengogwana i-corona. 

Idzaba lengogwana i-corona lihlathululwa njengendawo lapho kunabantu abathelelekileko abangaphezu kabahlanu eenkulungwaneni ezili-100 000 namkha lapho abantu abatheleleka ngesifesi banda khona msinyana khulu. 

Lamadrobha amakhulu alandelako akhonjwe njengamadzaba wenggwana i-corona: iTshwane, iJwanisbhege, Ekurhuleni, Ethekwini, i-Nelson Mandela Bay, i-Buffalo City kunye neKapa.   

Ezinye iindawo ezimadzaba wengogwana i-corona ngumasipaladi wesiyingi se-West Coast, nowesiyingi se-Overberg kunye nowesiyingi se-Cape Winelands eTjingalanga Kapa, nesiyingini se-Chris Hani ePumalanga Kapa, nesiyingini seLembe KwaZulu-Natal.   

Siyalila ngobujamo bezinto edrobheni leKapa kunye neTjingalanga Kapa ngobunengi bayo, njenganje esele inabantu abangaphezulu kwesiquntu senani elipheleleko labantu abangenwe yingogwana i-corona elizweni loke liphelele.  

Siyithathela amagadango arhabako lendaba.

Irhelo leendawo ezimadzaba we-coronavirus lizakunande libuyekezwa qobe ngeemveke ezimbili, kuye ngokuthi irhatjheka kangangani ingogwana i-corona le.

Ekusebenzeni kwethu ngengogwana le kileziindawo sizakuthatha amagadango abukhali anqophe ukuphungula inani labantu abatheleleka ngengogwana le. 

Sithatha amagadango wokwelusa athuthukileko, nawokuphatha nokulawula ukutheleleka kwabantu. 

Kelinye nelinye idzaba lengogwana i-corona sizokuthumela isiqhema esipheleleko esinelimuko. 

Hlangana nesiqhemesi kuzakuba nabodorhodere nezazi ezilandelela abonobangela bezifo, abodorhodere bekhaya, amanesi, iinsebenzi zezepilo yomphakathi, izazi zezepilo yomphakathi kunye nabesizo elirhabako, abazakulekelelwa zizazi ze-Cuba.     

Elinye nelinye idzaba lizakulungelelwa neendawo zokuhlolwa, zokuhlukaniswa nabanengi, zokukhethelwa ngeqadi, zokwelatjhwa, imibhede yesibhedlela kunye neyokulandelela abantu abakhe bathintana nothelelekileko. 

La kuzakufuneka khona, nanyana ngiyiphi ingcenye yelizwe ingabuyiselwa esigabeni sokuyelela sesi-4 namkha esigabeni sesi-5 nayibe ukurhatjheka kwengogwana akulawuleki ngitjho nanyana sekuthethwe lamagadango athathwako, begodu nakube kunengozi yokuthi amaziko wethu wezepilo azakugcina abhedlhekile.                                                                                                                                                    

Nokho-ke ngokukhamba kwesikhathi, ngemizamo yethu, kuzakukghonakala ukuthi iindawo lapho ukutheleleka kusezingeni eliphasi zehliselwe esigabeni se- 2 namkha esigabeni sokuThoma. 

Ukuphunyeleliswa kokuyelela kwesigaba sesi-3 ukusukela ekuthomeni kwenyanga kaMgwengweni kuzakufaka nokubuyela ekusebenzeni kobunengi beenkoro zezomnotho, kunye nezinga lokuthotjelwa kwemilayelo yezepilo eqinileko nemithetho yebanga elihlukanisa ukuqalangana kwabantu. 

Ukuvulwa komnotho neminye imisebenzi kutjho ukuthi zizokwanda iinsebenzi zembusweni ezizokubizwa kobana zibuyele emsebenzini. 

Lokhu-ke kuzakwenziwa ngokulandela imibandela yomThetho wezePilo nokuPhepha komSebenzi oweNziwa mumuntu nangokulayelwa mNyango wezeenSebenzi zikaRhulumende nokuPhatha nayo yoke eminye iminyango karhulumende. 

Siyawuthokozela umsebenzi osolo usenziwa ziinsebenzi zikarhulumende, khulu khulu lezo ezikhamba phambili epini yokulwisana ne-COVID-19.                                                                                                                                             

Ukuphepha kwazo zoke iinsebenzi, sekubalwa nazo iinsebenzi zikarhulumende, yinto esiyababalela khulu. Sizakusolo siragela phambili ukwenza yoke imizamo yokuyiphakisa ngokwaneleko ipahla yokuvikela umzimba ukwenzelela ukuthi woke umuntu osemsebenzini aphephe.                                                                                                                                               

Iqalontanzi lethu kuphungula amathuba wokurhatjheka kwengogwana le bekwakheke ibhoduluko eliphephileko kibo boke abantu. 

Ngalokho-ke sibawa ukuthi labo okunganasidingo ukuthi bayokusebenzela eendaweni abasebenza kizo namkha okunganasidingo sokuthi baye eendaweni zefundo abaragele phambili bahlale emakhaya namkha basebenzele khona emakhaya.  

Abantu bazakukghona godu ukuthi baphume emakhaya bayokuthenga eentolo namkha bayokufuna izenzelwa, hlangana nazo ekubalwa netjhejo lokwelatjhwa.

Abantu bazakuvunyelwa godu nokuthi bazelule umzimba nanyana sikhathibani, ikani nje nabangazeluli baziinqhema.

Umthetho wewatjhi ngamakhambo wabantu uzokusulwa. 

Utjwala buzokuvulwa buthengiswe kodwana buyokuselelwa ekhaya ngemibandela eqinileko, ngamalanga athileko nangama-awa alinganiselweko. 

Iimemezelo malungana nalokhu zizakwenziwa singaqeda ukukhulumisana nekoro yezokuthengiswa kotjwala ngemibandela ehlukahlukileko.                                                                                                                                     

Ukuthengiswa kwegwayi kusavaliwe esigabeni sokuyelela se-3 ngonobangela wengozi ekulu kezamaphilo ekhambisana nokubhema.                                                                                                                                                     

Yoke imibuthano ayikabukuvunyelwa, ngaphandle kwemingcwabo lapho abantu abakhona kungakafaneli ukuthi badlule ematjhumini amahlanu namkha imihlangano yemsebenzini ephathelene nezomsebenzi. 

Zisavaliwe neendawo la kungabanjelwa khona imimbuthano yezamasiko, wemidlalo, yokuzithabisa, yokuzigedla, yokubukisa, yokuhlangana namkha yeminye imisebenzi enjalo.                                                                                                                                                       

Sibe nemikhulumiswano emihle nabarholi bamabandla wamasonto ngokwahlukahluka kweenkolo zomphakathi ngeemphakamiso zabo ngokuvulwa kancani kokubuyela ekonzweni kunye nekwenzeni imisebenzi yokuthoba umkhumbulo ezakulawulwa mazinga athileko neendlela ezithileko zekambiso yokwenza izinto.                                                                                                                                                          

Sivumelene soke ukuthi sizokukhulumisana ukuya phambili ngendaba le begodu sineqiniso lokuthi sizasithola isisombululo esizakusebenza.                                                                                                                                                   

Sifisela izakhamuzi zelizwe lekhethu zekolo ye-Islam i-Eid ehle nenepumelelo.                                                                                                                                                       

Bebasesikhathini sokuzinikela, ngokuvamileko ekufanele silandelwe kugidinga.                                                                                                                                                             

Sifisa ukubathokoza ngokwenza amatjhuguluko afaneleko kilomgidingo njengoba solo sitjhitjhinga soke ekulweni nengogwana erhageleko le.

Ekuvuleni kwethu umnotho, sizokuthembela eemvumelwaneni zomphakathi nabo boke abalimindima ukulungisa iindaba eziqakathekileko emsebenzini kunye nekuhlanganeni kweensebenzi nomphakathi.  

Ngalokho-ke sizokuqedelela iimvumelwano zokusebenzisana neenkoro ezimbadlwana begodu sizokufuna ukuthi enye nenye ikhamphani itlame umtlamo wemisebenzini ozakulandelwa ngaphambi kokuvula. 

Ngokwemitlamo le, iinkhampani kuzakufuneka ukuthi zibeke imibandela yezepilo neyokuqalangana kwabantu ngebanga neyeendawo zokusebenzela; kuzakufuneka iinsebenzi zikhanyiswe nanyana zipopolwe nazifika emsebenzini qobe lilanga, kukhethelwe ngeqadi labo ekungenzeka ukuthi bangenwe yingogwana bekwenziwe nokuthi bayahlolwa.

Kufuneka godu balekelele nekulandeleleni abantu abakhe baba seduze kwaloyo othelelekileko nakube imiphumela yeensebenzi itholakala iveza ukuthi zingenwe yingogwana. 

Ngenca yokutheleleka lula kwazo, boke abasebenzi abaneminyaka engaphezulu kwama-60 nalabo abanamagulo anjengesifo sehliziyo, isifo seswigiri, isifo esingelaphekiko nesingapholiko sokuphefumula kabudisi kunye nekankere kungaba ngcono khulu ukuthi bahlale ekhaya.   

Abasebenzi abangakghona ukusebenzela ekhaya kumele bavunyelwe ukwenza njalo. 

Ngokulandela nokulawulwa ngilamagadango, woke amafemu wemikhiqizo, iimayini, amakontraga, iinjamiso zeemali, imisebenzi yabosokghonofundwa neyabosomabhizinisi, nabetheknoloji yelwazithintwano, zokuthintana, izenzelwa zikarhulumende nezembikiindaba zizakuthoma ukuvula ngokukpheleleko ukusukela ngelanga lokuthoma lenyanga kaMgwengweni.                                                                                                                                                                   

Kizo zoke iindawo zemsebenzini kuzakufuneka ukuthi kwenziwe amalungiselelo afaneleko wokuthoma ngobutjha nawokubuyisela izinto endimeni efaneleko kancani kancani. 

Amawoliseyila nerhwebo lokuthengisa azokuvulwa ngokupheleleko, sekubalwa neentolo, iimphaza nabarhwebi abangakahleleki.  Irhwebo ngethungelelwanohlanganiso lizakusolo livuliwe.

Ezinye iinkoro ezivulwe phambilini, njengezokulima nezamahlathi,  izenzelwa, izenzelwa zeenhlahla, ukukhiqizwa kokudla nokwenziwa kweensetjenziswa zokuhlanzekisa, nakho kuzahlala kuvuliwe. 

 Ukwenza iqiniso lokuthi asihlalelani namkha sikhambelane emaduze, eminye imisebenzi yezomnotho enobungozi obuphezulu izakusolo isalelwa.   Hlangana nayo-ke kubalwa nanasi elandelako:                                                                                                                                                 

  • Amarestjurente, amabhara namathaveni, ngaphandle kokudiliva namkha ukuyozithathela ukudla;                                                                                                            
  • Iindawo zokulalisa abantu nezokukhamba ngommoya ngaphakathi kwenarha, ngaphandle kokukhamba ngebhizinisi zizakubuyiswa ngamancozuncozu ngamalanga asezakumenyezelwa;                                                                          
  • Amakhonfrensi, iminyanya, imibuthano yokuzithabisa nezemidlalo;                                                 
  • Izenzelwa zokuzitjheja komuntu siqu sakhe, njengokulungiswa kweenhluthu nokuziphotjhonga.                                                                                                                                  

 

Ukubuyela emsebenzini kuzokubuyiswa ngeengaba ngeengaba kobanyana indawo yomsebenzi izokwenziwa ikghone ukulungela ukulwa nengogwana i-corona. Kumele lokho kwenziwe ngendlela ebalekela nephungula ubungozi bokutheleleka.  

Sikhe sabamba imikhulumiswano nabezevakatjhobukelo, ibubulo lezamahotela namarestjurente malungana neentjhijilo nobudisi iinkoro lezi ezihlangabezana nazo. 

Benze iimphakamiso ezimbadlwana, malungana namagadango abafuna ukuwathatha nakuvulwa iinkoro zabo. Sisazihlola lezomphakamiso.  

Zinengi iinkhampani ezikhambe zeqa lapho bezilindelwe ukufika khona ngokomthetho ukusekela amagadango wokulwa nengogwana i-corona, sekubalwa nalabo esele vele bakhanyisa nanyana bapopole abasebenzi, babahlole babe babahlukanise nabanengi bababekele ngahlanye. 

Sizokucocisana nabaqatjhi abakhulu ngokuthi bangazenzela njani abasebenzi babo, iindawo zokubeka abasebenzi abakhethelwe ngahlanye.                                                                          

Siyazithokoza iinkhamphani eziphosele esiKhwameni sokuZwelana neziphosele isizo ngezinye iindlela emagadangweni esiwalethele ukuhlenga isitjhaba. Lapha-ke sibala iinkhamphani ezinjenge-Volksgwagen, eyakha isibhedlela sangaphandle efemini engasetjenziswako ese-Nelson Mandela Bay esinganela imibhede eziinkulungwana ezine.                                                                                                                                             

Esinye seentjhijilo ezikulu khulu esizokuqalana nazo ngokwehlela esigabeni sesi-3 esikuvumela ukubuyela emsebenzini kwabantu abangafika eengidini ezibunane – kukhuphuka kobungozi bokutheleleka kwabantu ngengogwana ezintweni zokuthutha umphakathi.                                                                                                                                                                                 

Kufuze sibe nobudlelwano bokusebenzisana hlangana kwabakhweli, abanikazi beembhesi nabamateksi, amabhizinisi norhulumende ukwenza ukuthi abantu bekhethu bazokuhlala baphephile. 

Abakhweli beenkhwelo ezithutha umphakathi kufuze bahlale bembethe amamaski, bahlambe izandla zabo ngaphambi nangemva kwekhambo babe babalekele nokuthintathinta ubuso babo ngezandla ezingakahlanjwa.  

Abakhweli kuzakufuneka nokuthi bakhambelane bahlalelane kude nabanye abakhweli kobanyana bazokuphepha ekuthelelaneni. 

Abanikazi bamateksi nabeembhesi kufuze bahloniphe imilayelo ezokumenyezelwa nguNgqongqotjhe wezokuThutha, sekubalwa nokuqinisekisa ukuthi iinkoloyi zabo zinande zihlanzekiswa. 

Amabhizinisi ambadlwana asiyelelise ukuthi asaqala ukuthi bangakuphungula njani ukuminyezelana eenkhwelweni ezithutha umphakathi; hlangana nalokho asakuqalako aqala nanokuthi kungaba njani nange angahlukanisa ama-awa wokusebenza abe mikghedlha abe anikele neensebenzi zawo iinkhwelo zokuya nokubuya emsebenzini.                                                                                                                                                             

Imikhawulo esihlukanisa namazwe akhelene nathi izakusolo ivaliwe ngaphandle kokukhambisa ipahla namaphandle abuyiselwa emakhabo nabuyiswa lapha ekhethu.                                                                                                                                                   

Esinye isitjhijilo esibudisi esihlangabezene naso ngesokuqalana nokuvulwa kweenkolo.                                                                                                                                                        

Iqalontanzi lethu yipilo ehle nehlalakuhle yabafundi beengaba namazinga woke, abafundisi (babantwana besikolo) kunye neensebenzi emazikweni wezefundo.                                                                                                                                                       

Sililela nokuthuthuka nokukhula kwabantwabethu nokuthi lesisizukulwani sabafundi akukafaneli ukuthi sidimeke amathuba ngenca yalesisifo esithuweleleko.                                                                                                                                             

Ngalokho-ke sitjheja siyayelela ngokuthatha indlela yokuvula iinkolo ngamancozuncozu, silekelelwa ziinyeleliso zokwelapha nangokubonisana nabo boke ababelani.                                                                                                                                                  

Abafundi bamaGreyidi le-7 nele-12 babuyela esikolweni mhlana li-1 kuMgwengweni 2020.                                                                                                                                                       

Kulandelwa amagadango wokulawula atjhujileko, begodu lapho kufuneka khona, kungezelelwa namanzi nomthangalasisekelo wokuhlwengisa kuzokukghonakaliswa ukukhambelana nokuhlalelana kude, kuhlanjwe nezandla soke isikhathi khona kuzakuphepha abafundi.                                                                                                                                                    

Kuthathwa namagadango wokuqinisekisa ukuphepha lokhuya abantwana nabayokuphaka ukudla kwesikolweni nalokhuya nabasebenzisa iinkhwelo zabafundi zokuya nokubuya esikolweni. 

Ikhalenda yesikolo izokubuyekezwa, ikharikhyulamu iphungulwe, kobanyana sizokukghona ukukhibelela isikhathi esisilahlekileko somnyaka wesikolo wee-2020.                                                                                                                                                         

Kuyezwakala ukuthi bakhona abasolako ngokuvulwa kweenkolo, kodwana kuyafuneka ngitjho ngigandelele ukuthi akunambelethi ozakukatelelwa ukuthumela umntwanakhe esikolweni nayibe uyazaza ngokuphepha komntwanakhe.

Kodwana nakube soke siyasebenzisana, nakube soke silandela besiyelele iinyeleliso nekambiso ebekiweko, sizakuphumelela ukwenza iinkolo zethu zihlale ziphephile.

Nefundweni yamaziko wefundo ephakemeko nakhona sizakubuyela ngamancozuncozu.                                                                                                                                                          

Ukusukela mhlana li-1 kuMgwengweni woke amayunivesithi wombuso kulindeleke ukuthi athome ukusebenzisa amahlelo wokufundisa abafundi basemakhaya ukuqinisekisa ukuthi boke abafundi banikelwa ithuba elilungileko lokuqeda umnyaka wefundo lo wee-2020.                                                                                                                                                                    

Njengoba kuthoma isigaba sesi-3 nje, abazukudlula esiquntwini somuntu munye kabathathu abafundi abazakuvunyelwa ukubuyela ekhamphasini ngombandela wokuthi bahlaliswa ngokuphepha. 

Amaziko wezefundo azakuvulwa ukuya phambili nakusolo kutjhuguluka iingaba zokuyelela zengogwana i-corona.                                                                                                                                                  

Njengoba sikhuthazela imithombo yethu yezepilo ukuthi ikghone ukuqalana nokuphakama kwenani labantu ekulindeleke ukuthi bangenwe yingogwana i-corona nje, kumele senze isiqiniseko sokuthi asivuli indawo ukuthi kwehle ezinye izifo namkha eminye imiraro yamagulo.                                                                                                                                                     

Ngalokho-ke izenzelwa zezamaphilo ezinande zisetjenziswa kumele zivulwe ngokupheleleko beziragele phambili ngezenzelwa kuqalelelwe khulu imijovo yabentwana, imisebenzi yeenkhandelambeleko, itjhejo langaphambi kokubeletha, ukutholakala nokwelatjhwa kobuLwele besiFuba (i-TB) neNgongwana yeNtumbantonga (i-HIV), ukulawulwa kwezifo ezingelaphekiko nezingapholiko kunye nesekelo kilabo abaphunyurhe enturhwini eqothele ubulili.  

Kufuze sinande sifakazela ukuthi ilungelo lokuphila labo boke abantu sisimelele ngalo emagadangweni wethu lawa wokulwa nengogwana i-corona, begodu kumele sijame siqine ezenzweni ezephula amalungelo wethu wobuntu anjengaleli namanye. 

MaSewula Afrika wekhethu,         

Sisibonile isibindi salabo abebasolo basebenza ngesikhathi bekuvalwe imisebenzi ngokuqinteliswa kwamakhambo elizweni loke, sibabonile nalabo abebatjheja abagulako, baphakisa ukudla nezenzelwa ekuphilwa ngazo, basebenzela ukuhlenga ilizwe lekhethu lisiphalazela ukudlula eenkhathini zobunzima. 

Ubunzima bokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko bube bumbi khulu kilabo abebanganamandla wokuwutjatha lomthwalo.                                                                                                                                                

Kwanjesi-ke sekusikhathi sokobana ubunengi bethu sibuyele emsebenzini siyokuragela ingcenye yepilwethu ebeyisolo ijamile solo kwaqinteliswa amakhambo nemisebenzi ethileko. 

Nokho-ke ngifuna ukutjho ngigandelele ukuthi ukugedliswa kweminye imilayelo yokuqinteliswa kwamakhambo akutjho ukuthi seyidlulile ingozi ebeyiza nengogwana i-corona namkha ukuthi seyiphelile ipi esiyilwa nesifesi. 

Eqinisweni, ingozi yokuthi bangakhona banda ngamandla abantu abatheleleka ngengogwana le khona iyikulu khulu kunalokhuya nakwehla isifesi elizweni lekhethu.                                                                                                                                                      

Kwanjesi-ke khona kusikhathi sokuthi siqinise imizamo yethu sitjhingise nebambiswano lethu.                                                                                                                                                 

Nanje sisaqala wena godu, siqala ukuziphatha kwakho, nokuzitjheja kwakho.                                                                                                                                                   

Siqale wena ukuthi uphakamise ubuhle bepilo nesithunzi sabantu boke.                                                                                                                                                  

Siqale wena ukuthi uvikele abanganamandla nabatheleka lula khulu hlangana nathi.                                                                                                                                                      

Siqale wena ukusitjengisa ukuzwelana nesisa ebesibona ngaso endleleni abantu beSewula Afrika ebebaziphatha ngayo kilobubudisi.                                                                                                                                                    

Ekuphumeleleni kwethu ukuqalana nalobubudisi obungaka, sizakuphumelela ukuya phambili njengesitjhaba sinye, esihlangene ngesikwenzako nesincamileko ukuthi mbala sizakwehlula besiphumelele.  

Ngalesisikhathi, ukudlula kezinye iinkhathi, sikhunjuzwa amagama ka-Madiba, mhlazana asithi: “Sekusezandleni Zenu.”                                                                                                                                                        

Kwanga uZimu angabusisa iSewula Afrika avikele nabantu bayo.

Ngiyathokoza. 

Share this page

Similar categories to explore