Ikulumo yobujamo benarha Ngomengameli u-Cyril Ramaphosa

Somlomo wesiBethamthetho seliZweloke, Mma Baleka Mbete,
Sihlalo womKhandlu weemFunda (i-NCOP), Mma Thandi Modise,
Sekela likaSomlomo wesiBethamthetho seliZweloke neSekela likaSihlalo we-NCOP,
Sekela leJaji eliKhulu, Raymond Zondo namalunga ahloniphekileko wezobulungiswa,
Mengameli wangaphambilini, Nom. Thabo Mbeki noKosikazi Mbeki,
Mengameli wangaphambilini, Nom. Kgalema Motlanthe noKosikazi Motlanthe,
Somlomo wangaphambilini wesiBethamthetho seliZweloke, Dorh. Frene Ginwala,
Somlomo wangaphambilini wesiBethamthetho seliZweloke, Nom. Max Sisulu,
BoNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe,
BoNdunakulu naboSomlomo beembethamthetho zeemfunda,
Sihlalo weHlangano yaboRhulumende bemaKhaya yeSewula Afrika (i-Salga) naboMeyara bamaDorobha amaKhulu,
Mphathi weBhanga eKulu yeSewula Afrika, Nom. Lesetja Kganyago,
BaPhathi beenHlangano zesiGaba se-9 ezisekela iNtando yeNengi,
Isithwalandwe, Mma Sophie De Bruyn,
Isithwalandwe, Nom. Andrew Mlangeni,
Sihlalo weNdlu yabaRholi beNdabuko yeliZweloke, Ikosi Sipho Mahlangu,
UmRholi wama Khoi San weTjingalanga Kapa, UmNtwanekosi Jacobus Titus,
IKosi John Molefe Pilane,
IKosi Aaron Martin Messelaar,
UMbanduli womNyaka wee-2018 wesiQhema seBholo eRarhwako yaboMma seliZweloke kuPhaliswano likaNongorwana we-Afrika, Mma Desiree Ellis,
Barholi beenhlangano zezekolo,
Barholi bamaziko wezefundo newezokurhubhulula,
Abomakadabona bomzabalazo wekululeko,
Malunga wamazwe esinesikhozi sezobuhlakani nawo,
Nthekeli ezimenyiweko,
Malunga ahloniphekileko wesiBethamthetho seliZweloke,
Malunga ahloniphekileko we-NCOP,
Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Kulithabo netshwayo lokuhlonitjhwa okukhulu kimi ukujama hlangana nani namhlanjesi ngethule leKulumo yobuJamo beNarha (i-SoNA) yaqobe mnyaka yehlandla lama-25 kuSewula Afrika ekhululekileko nenentando yenengi.

Nonyaka, njengabantu abahlukahlukeneko nesitjhaba esibumbeneko, sizokugidinga ipumelelo engekulu yabantu.

Sizokugidinga ukuthumba kwekululeko phezu kwegandelelo, ipumelelo yentando yenengi phezu kwelunya lobupurelani, ukuthumba kwethemba phezu kokuphelelwa mamandla.

Sizokugidinga ukuzimisela okungabalekelwako kwabantu abagandelelweko abazimisele ngekululeko, balingane baneliseke.

Sizokusebenzisa isikhathesi ukukhumbula ubudisi nomtlhago egade kuqalene neenzukulwani zabantu bekhethu –imitlhago yabo, ukuzinikela kwabo nokuzibophelela kwabo okungaphelisi ihliziyo ukwakha iSewula Afrika yabo boke abahlala kiyo.

Sizokukhumbula ukurhobha kobuhlungu nethabo lelanga lekululeko yethu, umzuzu esaba ngawo sitjhaba esibumbeneko, ilizwe elinokuthula ngokwalo nephasini.

Ngokukhamba komnyaka lo, kufuze sibuyekeze ikhambo leminyaka ema-25 edlulileko.

NjengamaSewula Afrika kufuze sizibuze ukobana ingabe sesifikelele esithembisweni sokubelethwa kwentando yenengi eyenzelwe isitjhaba sekhethu.

Kumele sisebenzise umnyaka lo, ongewama-25 wokugidinga ikululeko yethu, sizibuza bonyana siwakhile umphakathi lapho woke amaSewula Afrika athabela amalungelwawo wemvelo ngokulinganako, isithunzi netjhaphuluko.

Ingabe sesiwakhile umphakathi lapho ukudinywa kobulungiswa kwangaphambilini kungaseselitshwayo lepilo yagadesi?

Kumele sisebenzise isikhathesi ukubuyekeza iragelophambili esele silenzile, iintjhijilo esihlangabezene nazo, ukubhalelwa esidlule kikho neemphoso esizenzileko.

Esikhathini esimnyaka esadlulako, satlama ikhambo lokukhulisa nokuvuselela umnotho.

Nasisuka esikhathini sokutlhoga isiqiniseko nokulahlekelwa kukuzethemba, saqunta ukuphelisa koke okusihlukanisako, samukele lokho okusihlanganisako.

Sathatha isiqunto sokwelapha ilizwe lekhethu ngokususa imiphumela erhayilako yekohlakalo nokubuyisa isithunzi samaziko wethu.

Saqunta ukuthuthukisa ifundiso yomThethosisekelo wethu nokubeka ekabeni i-ajenda yelizweloke yeendingo zabatlhagako, abangasebenziko, abaninwako nabathathelwa ipahla.

Savumelana bonyana, ngokuhlonipha umnyaka wekhulu ka-Nelson Rolihlahla Mandela no-Albertina Nontsikelelo Sisulu nayibe bebasaphila, sizokunikela koke ukwenza kwethu, namandla wethu neenkulumo zethu ukufikelela inembombono yabo yomphakathi wentando yenengi, wobulungiswa nolinganako.

Ekungafanini kwethu ngokobutjhaba okusimanga, nofana sineenkomba eziNengi zokuhIukahluka, abantu belizwe lekhethu baye basabela isimemezelo sika-Thuma Mina.

Ngobunengi bawo amaSewula Afrika akhenge abuze bonyana yini leyo umbuso ongabenzela yona kodwana abuza bona khuyini abangayenzela ilizwe lekhabo.

Ngendlela ezimabhombo nezincani, bembusweni nabazijameleko, amaSewula Afrika azibophelela ukwakha isitjhaba esingcono.

Abanengi bavulela amaSewula Afrika izandla zabo ngokusiza labo abaqalene nobudisi. 

Abanye batjengisa ukuzimisela ukusekela urhulumende emizameni yakhe yokutjhugulula ilizwe.

Namhlanjesi nasibuyekeza umnyaka odlulileko lapho singafakazela khona iragelophambili elibonakalako.

Abantu bekhethu bamukele ukutjhugululwa kwelizwe lekhethu begodu banethemba ngekusasa elingcono.

Ithemba labantu bekhethu linesisekelo; lakhelwe phezu kweragelophambili eyenziwako. 

Emnyakeni odlulileko, sithome ukwakha nokuvuselela amatjhuguluko wezomnotho newezehlalakuhle adzimeleleko nababambisani njengokuthembisa kwethu.

Njengababambisani, sibuyisa ukuthembana, imikhulumiswano netjhebiswano.

Siya kileyo miphakathi yethu engathintekiko, enganakareko nanyana eninwako ngemikhulumiswano nokuthintana.

Imizamo yethu nanyana ingalingani nje, kodwana sisesenomsebenzi omkhulu, kodwana sitjengisile emnyakeni odlulileko ukuzimisela kwethu okuhlanganyelweko ngokusebenzisana ukuqalana neentjhijilo zethu ezifanako.

Siqalise iqothelo lethu ekuvuselelelni umnotho nokuvula imisebenzi.

Sisebenzisene – singurhulumende, iinhlangano zabasebenzi, amabhizinisi, iinhlangano zomphakathi nezakhamuzi – ukuphelisa iinqabo ezikhandela ukukhula komnotho nokurhuluphela amazinga wesisomali aphakamileko.

Sibambe umButhano wezemiSebenzi obizwe nguMengameli obe yipumelelo ovumelene ngamagadango nasele ethulwe ngokupheleleko, pheze azakubuyelela isibalo semisebenzi evulwako emnothweni wethu qobe mnyaka.

Ngomnyaka ophelileko, isibalo sababambisani siveze iminako yaso ngokunganqophi kwemithethokambiso nokungenzi izinto ngokufanako.

Siyilungisile iminako le ngokuqalelela ebekunghonghoyilwa ngakho.

Ekulungiseni ubujamo obumasikizi emabubulweni wombuso (ama-SOE) – lapho ukungaphathi kuhle nekohlakalo kukhinyabeze ukusebenza kuhle kwawo – sithethe amagadango aqinileko ngomnqopho wokukhuphula izinga lokuphatha, ukuqinisa uburholi nokubuyisa ukunzinza emazikweni aqakathekileko.

Kubuye kwatlhogeka bona siqalane nemiphumela yokuthunjwa kwelawulo lamaziko wombuso aqakathekileko, kufaka hlangana ama-ejensi wezomthetho, isithunzi sawo nekghono lokwenza imisebenzi yawo besele kuthunaziwe eminyakeni embalwa egadungileko.

Sithethe amagadango wokudzimelelisa amaziko afana neBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA), iZiko eliButhelela umThelo leSewula Afrika (i-SARS), i-Ejensi yeVikeleko lomBuso neButho lamaPholisa leSewula Afrika (i-SAPS).

Siqatjhe umNqophisi omutjha weBandla lezokuTjhutjhisa leSewula Afrika (i-NDPP), u-Advocate Shamila Batohi, ozokurhola nokuvuselela i-NPA nokuqinisa ipi yethu eqalene nobulelesi nekohlakalo.

Sisebenzisa iintjhukumiso zombiko weKomitjhini ka-Nugent ephenya i-SARS begodu sekutjhidele bona siqatjhe uKomitjhinara omutjha ozokudosa phambili leliziko eliqakathekileko.

Ukuya ngokombiko neentjhukumiso zePhaneli ePhakemeko yokuBuyekeza mayelana ne-eJensi yezeVikeleko lomBuso, egade irholwa nguNgqongqotjhe wangaphambilini u-Sydney Mufamadi, ingasikade ngizokumemezela amagadango arhabako wokwakha kabutjha iziko lezobuhlakani leSewula Afrika elinekghono.

Hlangana namagadango esizowathatha sizokwakha kabutjha iziko lezobuhlakani lelizweloke lapho kuzokuhlonywa uMkhandlu wezokuPhepha komBuso ozokudoswa phambili nguMengameli ngonobangela wokuqinisekisa ukusebenzisana hlangana kweziko lezobuhlakani nemisebenzi yokuphepha komBuso nokwakhiwa kabutjha kwamaphiko amabili weziko lezobuhlakani, linye litjheje iindaba zangekhaya elinye litjheje zobuhlakani bezangaphetjheya.

Umsebenzi wokwakhiwa kabutjha komBuso sele ukhambe amaqha abonakalako. 

Siyathaba ukutjheja bonyana ngommoya wobakhazwe amaSewula Afrika amanengi ayaraga nokutjengisa itjisakakalo ekulu ngesakhiwo somBuso esitjha. 

Ngomnyaka ophelileko, i-Ofisi likaMengameli laqothela khulu ukulwisana nenturhu nokuhlukunyezwa kwabomma nabentwana emphakathini wekhethu.

Siziphendulele kilomnako welizweloke nebizelo lamaSewula Afrika amanengi ngokubiza umHlangano onqophe ukuLwisana neNturhu eQothele ubuLili nokuBulawa kwaboMma, umhlangano loyo waba sisekelo samagadango ahlanganyelweko anqophe ukuqalana nehlekelele le.

Sibuye sabiza umButhano kaMengameli otjheja zamaPhilo ngoSewula wanyakenye, owahlanganisa ababambisani abaqakathekileko abavela emikhakheni ehlukahlukeneko emkhakheni wezamaphilo. 

Kilombuthano ababambisani baqalisisa imiraro edlangileko ekorweni yezamaphilo bebatjhukumisa ipengu yamsinyana, yesikhatjhana neyesikhathi esiphakathi ngomnqopho wokuthuthukisa ukusebenza kuhle kwehlelo lezamaphilo.  

Sithoma umnyaka omutjha lo sikhuthazwa liragelophambili esilenzileko, ngokubambisana, ekuvuseleleni umnotho wethu nokubuyisela amaziko welizwe esigeni.

Sizimisele ukukhamba emtlhaleni omuhle wabarholi bangaphambilini.

Asipheli amandla ekulwisaneni nemiraro esijameleko.

Soke simaSewula Afrika kufuze siqalane neentjhijilo nobudisi obusijameleko.

Umsebenzi wokwakha iSewula Afrika engcono ungewethu soke ngokuhlanganyela njengesitjhaba, njengamaSewula Afrika.

Umsebenzi lo unzinze ekabeni yayo yoke iminyango, kiwo woke ama-ejensi wamaziko wombuso.

Ukhambisana nayo yoke imithethomgomo, woke amahlelo nawo woke amano.

Nanyana kunemisebenzi eminengana eyenziwa ngurhulumende, namhlanjesi ntambama ngifuna ukukhuluma ngemisebenzi emihlanu erhabekileko emlandweni wethu.

Imisebenzi le izokuba sisekelo sakho koke esizokwenza kilomnyaka.

Ngokubambisana kufuze senze imisebenzi elandelako:

-    Kokuthoma, kufuze sirhabise ukukhula komnotho ohlanganyelweko besivule amathuba wemisebenzi.

-    Kwesibili, umlando wethu usikatelela bona sithuthukise ihlelo lezefundo besithuthukise amakghonofundwa esiwatlhoga njenganje nakusasa.

-    Kwesithathu, sikatelelekile bona senze ngcono ubujamo bamaphilo wawo woke amaSewula Afrika, khulukhulu abatlhagako.

-    Kwesine, asinayo enye indlela ngaphambi kokuqinisa isandla ekulwisaneni nekohlakalo nokuthunjwa kwelawulo lombuso.

-    Kwesihlanu, sidinga ukuqinisa ikghono lokusebenza komBuso nelokutjheja iindingo zabantu.

Emnyakeni odlulileko, sitjheje ukurhabisa ukukhula komnotho ohlanganyelweko ngokwandisa amazinga wamasiso nokuletha amagadango wokuvula imisebenzi eminengi.

Nyakenye, umnotho bewuqalene nobujamo bokufadalala.

Urhulumende wahloma iqhinga lokuhlumisa nokuvuselela umnotho ngokufaka iimali zombuso emikhakheni enekghono elikhulu lokukhulisa umnotho nokuvula imisebenzi.

Umnqopho wethu bekungasi kuzikhupha emirarweni yethu yezomnotho ngemali kodwana kukubeka umnotho emtlhaleni wokukhula.

Sihlome amagadango ahlukileko wokuvuselela umnotho, ukuqinisa ithemba labasisi, ukusekela ukuqatjha nokutjheja iintjhijilo ezirhabako ezithinta amaphilo wamalunga womphakathi atlhagako.

Kuyasithabisa ukubika bonyana kuneragelophambili eliqakathekileko elenziweko ekwethulweni kwemininingwana ezwisisekako emayelanaI nemithethokambiso  ephathelene nokulawulwa kwebubulo leemayini nokunikelweni kwama-visa, nokuvula indlela ekuzokwabiwa ngayo ummoya wethungelelwanothintano labofunjathwako kunye nokubuyekezwa kwehlawulo yokusetjenziswa kwamadoyelo, ukuthutha ipahla ngeentimela nentengo yegezi.

Sithome umsebenzi wokunzinzisa nokusekela abomasipala abama-57, lapho kuragwa khona amaphrojekthi kamasipala wemithangalasisekelo angaphezulu kweenkulungwana ezilitjhumi (10 000).
Umnqopho wethu wokudzimelela ekuvuseleleni izakhiwo zamabubulo emalokitjhini neendaweni zemakhaya sekulethe amatjhuguluko abonakalako, ngalokho-ke izakhiwo zamabubulo egade zingasebenzi sele zithome ukukhiqiza godu.
Bekube gadesi sesiqede ukuvuselelwa kwezakhiwo zamabubulo ezili-10 kezili-16 eendaweni ezifana ne-Botshabelo, e-Phuthaditjhaba, e-Garankuwa, Isithebe, eKomani ne-Seshego.

Angeze safikelela amazinga aqakathekileko wenzuzo yokukhula komnotho nokuvula imisebenzi ngaphandle kwesisomali etja.

IKhonferensi yokuThoma yeSisomali yeSewula Afrika eyabanjwa ngoSewula nyakenye yanikela umdlandla ejimeni lethu lokubuthelela ithriliyoni li-R1.2 lamasiso eminyakeni emihlanu.

Ikhonferensi le yesisomali ikghone ukubuthelela amabhiliyoni apheze abema-R300 wesisomali neembopho zokusiza ezivela emakhamphanini weSewula Afrika newangaphetjheya.

Nyakenye kube nokukhula okuqakathekileko kusisomali elinqophileko wangaphetjheya nyakenye.

Ngomnyaka wee-2017, sibe nesibalo semali yamasiso wangaphetjheya engenako efikelela kumabhiliyoni ali-R17.

Iimbalobalo zangokomthetho zitjengisa bonyana emakoteni amathathu wokuthoma emnyakeni wee-2018 kube nemali engenako emabhiliyoni ama-R70.

Le yipumelelo eyikarisomraro nakumadaniswa nezinga lamasiso egade liphasi eminyakeni eyadlulako.

Abajameli bethu besisomali – u-Trevor Manuel, uMcebisi Jonas, uPhumzile Langeni no-Jacko Maree – kunye ne-InvestSA baqalisisa ubujamo bamasiso amenyezelwe kukhonferensi yezamasiso.

Ukutjengisa bonyana iikhonferensi yethu yamasiso bekungasimdlalo lapho kuthenjiswa khona ilize, njenganje, kuhlonywa amaphrojekthi azokuzuzisa pheze amabhiliyoni ali-R187 namaphrojekthi alinganiselwa kumabhiliyoni  ama-R26 azokuthoma ukusetjenzwa.

Nasithathela kesikufundileko, ngendlela enomnqopho, netuthuko esiyenzako kezamabhizinisi, sinqophe ukungezelela inzuzo yethu yezamasiso nonyaka.

Sizokukhomba imikhakha namakhamphani esiwafunako nesiwatlhogako eSewula Afrika ngalokho sizakudosa abasisi ngepumelelo.

Ngokusebenzisa ilemuko lethu lomnyaka ophelileko, nokwakhela phezu komdlandla esiphumelele ngawo, sizokusingatha enye iKhonferensi yezamaSiso yeSewula Afrika nonyaka.

Kumnqopho wethu bonyana amasiso esiwangenisako asatjalaliswe ngamaphrojekthi ngelizweni loke.

Mayelana nekambiso le, ngikhombele aborhulumende beemfunda ukobana bakhommbe amaphrojekthi ekungasiswa kiwo nokuthi baqinisekise bonyana sitlola iincwadi zamasiso zazo zolithoba iimfunda zethu ezizokunikelwa abasisi abazimisele ukutjala ngeSewula Afrika.

Ngemva kwekhonferensi yethu yesisomali ebe yipumelelo, isiqhema sabarholi bamabhizinisi seSewula Afrika, siyalulwa mmoya ka-Thuma Mina besatlama iQhinga lomBuso namaKhamphani wangeQadi lokuKhulisa umNotho ngomnqophowokudosa phambili amakhamphani emikhakheni eli-19 yezomnotho, ukuthoma kezeemayini negezi evuselelwako, zemikhiqizo nezokulima.
 
Amamabubulo la alindele ukukhulisa amasiso eminyakeni emihlanu ezako nokuvula isibalo esikhulu semisebenzi emitjha, khulukhulu nasingaqinisa ukuthengwa kwemikhiqizo yangekhaya, kunzinziswe ubujamo bezemisebenzi begodu kukhuliswe ubujamo bokusebenza kwamabhizinisi.

Njengencenye yomsebenzethu oragako wokuphelisa iinqabo ezikhandela amasiso amakhulu, sihlome isiqhema nge-Ofisini kaMengameli, i-InvestSA, iZiko leeMali zeNarha nomNyango wokuTjheja ukuSebenza nokuHlunga (i-DPME) ozokuqalana nomthethokambiso, Umthetho, iinqabo zemileyo nokuphatha ezitshwenya neziliyekisa abasisi.

Le yingcenye eqakathekileko yomsebenzi wethu wokuthuthukisa ukwenza lula ukusebenza kwamabhizinisi eSewula Afrika, ekuyinto eqakathekileko ekukhangeni amasiso.

Isiqhemesi sizokubikela iKhabinethi ngeragelophambili yaso qobe yinyanga.

UmBiko wokwEnza iBhizinisi weBhanga yePhasi owethulwa qobe mnyaka ubeka iSewula Afrika ebujameni bama-82 hlangana namazwe ali-190 atjhejiweko. 

Sizibekele iqothelo lokuba hlangana namazwe wephasi asebenza kuhle ama-50 eminyakeni emithathu ezako.

Kuyinto esele ibonakeleisikhathi eside bonyana esinye seenqabo ezikulu esikhandela ukukhula komnotho welizwe, kukuba komnotho omnengi ezandleni zedlanzana, abanothileko banjinga khulu kuthi abatlhagako bafadalale unomphela.
Umnotho wethu wakhiwa ngendlela yokobana ipahla nenzuzo zibe sezandleni ledlanzana labantu.

Lokhu kukghame ukukhula komnotho nokusungulwa kwamabhizinisi, begodu, kukhuphele ngaphandle inengi lelutjha leSewula Afrika elibosomabhizinisi bekwavalela ngaphandle namabhizinisi amancani.
Njengengcenye yemizamo yethu yokukhulisa amasiso, nokukhuphula ihlanganyela kezomnotho nokwandisa amathuba, ngizokutlikitla isiKhibelelo somThethomlingwa wezePhaliswano.

Lokhu kuzokunikela iimpathimandla zezephaliswano igunya lokutjheja umraro lo nokuvulela amaSewula Afrika amathuba amatjha wokungena emikhakheni ehlukahlukeneko yezomnotho baphalisane ngokulinganako.

Njengendlela yokufakela umnotho umdlandla wokukhula, ukwakha amabhizinisi nokungezelela isibalo sabaqatjhwako, kufuze sifumane amamakethe amatjha namakhulu esizokuthengisa kiyo imikhiqizo yethu neensetjenziswa.

Sizokutjhejisisa indaba yokukhulisa imikhiqizo ethunyelwa ngaphandle kwemikhawulo.

Ngokukhambisana neembopho zombuthano wezemisebenzi, sizokutjhejisisa ukuthumela ngaphetjheya imikhiqizo besirhwebelane ngeensetjenziswa ezifana nokuthenga amathuba wamabhizinisi nokusatjalaliswa kweensetjenziswa nesizo lezamaphilo.

Sizokutjheja ukuhloma iinzinda zezomnotho ezikhethekileko ezizakuqalana nokukhiqiza imihlobo ekhethekileko yemikhiqizo, enjengezembatho namatjhila.
Njengendlela yokukhulisa iphaliswano lemikhiqizo yethu, sizokwenza irhubhululo mayelana nokwehlisa iindleko zegezi, ukurhwebelana, zokuthintana, iinthuthi nezinye iindleko.

Sizokusebenza ngamandla ekwenzeni isiqiniseko sokobana ipahla ekhiqizwa elizweni lekhethu, ethunyelwa ngaphetjheya iba ngekhethekileko neyesimanjemanje, yekhwalithi ethe tjha

IsiVumelwano ekutlanyweni komKhakha wokuRhwebelana Simahla kuKhonthinenti ye-Afrika (i-ACFTA) sinikela amathuba amahle wokubeka iSewula Afrika emtlhaleni werhwebo elidoswa phambili masiso nokusebenzisana namanye amazwe we-Afrika ngomnqopho wokuthuthukisa ikghono lamabubulo wawo. 

Isivumelwanesi sizokuvulela abantu abangaphezu kwebhiliyoni amathuba wokwenza ingeniso yangekhaya ibe pheze mathriliyoni ama-3.3 wamaDola we-Amerikha.

Ngokukhambisana nekambiso yemikhiqizo ethunyelwa ngaphetjheya, sizokulandelela amagadango wokukhulisa iindingo zemikhiqizo neensetjenziswa zangekhaya ngokwandisa imikhiqizo neensetjenziswa zangekhaya ezithengwa ngurhulumende namakhamphani wangeqadi azijameleko.

Ukukhulisa isidingo semikhiqizo yangekhaya, nokwehlisa ukuthengwa kwemikhiqizo yangaphetjheya kuqakathekile ngombana kuvulela abakhiqizi beSewula Afrika ithuba lokuthengisela imakethe yangekhaya ekhulako.

Ngamano la sizokuqinisa ihlelolokuThenga ipahla nemikhiqizo ekhiqizwe eSewula Afrika elaziwa ngokuthi “yi-buy South Africa”.

Ngokuyelela indima eqakathekileko ebanjwa mabhizinisi amancani ekukhuliseni umnotho nekuvuleni amathuba wemisebenzi – nokukhuphula ukunikelwa kwamandla womnotho onabileko– emnyakeni lo sinqophe ukwandisa iHlelo lokusiza amaBhizinisi amaNcani (i-Small Business Incubation Programme).

Ihlelo lokukhuthaza nokusiza amabhizinisi livulela abosomabhizinisi abasakhasako indawo yokusebenzela, umthangalasisekelo neensetjenziswa ezihlanganyelweko, ilwazi elikhethekileko, ukuthintana namamakethe, ibandulo lokusetjenziswa kwethekhnoloji nesizo lezeemali.

Ihlelo lokukhuthaza nokusiza amabhizinisi linethungelelwano lamaziko wethekhnoloji wokusiza amabhizinisi ama-51, zokuthuthukisa amaziko asabalalisa imikhiqizo ali-10 namaziko wokuthuthukisa ilutjha ali-14. 

Njengencenye yokunabisa ihlelweli, kuzokuhlonywa amaziko wedijithali wemalokitjhini, kuthonywe ngeemfunda ezine, ezinye zizokulandela.

Silindele amaziko la ukunikela iinsetjenziswa ezitlhogwa khulu bosomabhizinisi bamabhizinisi asakhasako, amancani naphakathi eendaweni zemakhaya nemalokitjhini kodwana khulukhulu kuzokusizeka ilutjha elifuna ukuzithomela amabhizinisalo.

Isitjhijilo sethu esikhulu kuvulela abangasebenziko imisebenzi namhlanjesi ngakelinye ihlangothi silungisela abasebenzi imisebenzi yangomuso.

UmButhano wezemiSebenzi obizwe nguMengameli owabanjwa nyakenye wathatha iiqunto eziqinileko hlangana neenhlangano zabasebenzi, amabhizinisi, umphakathi norhulumende. 

Iimvumelwanezi esele ziphunyeleliswa babambisani, zinqophe ukuvula imisebenzi engezelelweko ezii-275,000 qobe mnyaka.

Sinamaqhinga amahle, amathuba wemikhulumiswano namano esizokudosa ngawo ilutjha ngobunengi lingene kezomnotho ngamaqhinga afana nesiBonelelo somThelo wokuQatjha.

Isikhathi sokusebenza kwesibonelelwesi sizokwelulwa ngeminyaka elitjhumi.

Sihlome godu imiSebenzi yokuQatjhwa kweLutjha lapho ilutjha elingasebenziko lithathwa makhamphani bafumane ibandulo lomsebenzi obhadelwako emikhakheni yezomnotho ehlukahlukeneko. 

Senza isimemezelo kiwo woke amakhamphani, amakhulu namancani ukuzibandakanya afake isandla ekwakhiweni kwamabhizinisabo nokwakha umnotho nokukhuthaza itjhebiswano kungakhathaleki ubutjhaba.

Kuneragelophambili elenziwako emisebenzini yokufakela, ukulungisa neyokutjheja, imisebenzi yedijithali neyesiterhinigi enjenge-coding neyokuhlunga imininingwana (data analytics), neensetjenziswa zamabhizinisi wephasiloke.

Imisebenzi le isisiza ukuthi siqatjhe isibalo selutjha esingezelelweko – khulukhulu labo abaqedako eenkolweni nemakholiji, nalabo abangafundiko, abangabandulwako nanyana abangasebenziko – bangene kezomnotho bafumane namathuba wemisebenzi.

Singurhulumende, siqunte bonyana sizokupheliswa isidingo selemuko lomsebenzi kilabo abasafuna umsebenzi kokuthoma eminyangweni yombuso.

Ilutjha lethu litlhoga ukunikelwa ithuba lokufumana umsebenzi. 

Abakafaneli ukuhlangabezana neenqabo neentjhijilo nabafuna umsebenzi.

Sitjheje imithethokambiso namahlelo wethu emikhakheni yezomnotho eqakathekileko yezomnotho ezokuzuza abasebenzi.

Imikhakha le ifaka hlangana zokulima, zevakatjho nezomNotho weLwandle.

Umkhakha wezokulima eSewula Afrika ngomnqopho wokuvula imisebenzi nokukhula komnotho usesephasi.

ISewula Afrika isesenenarha ekulu engasetjenziswako nengakavundi.

Kunabalimi abasakhasako abapheze babe ziinkulungwana ezima-250 000 abalimako begodu batlhoga isekelo lokukhulisa amabhizinisabo ngokuzeleko.

Imikhiqizo yezokulima imithombo eqakathekileko yengeniso emnothweni wethu kanti nokuthuthukisa zokulima kuqakathekile ekuqinisekiseni ukufumaneka kokudla emnothweni wethu nokudosa amasiso. 

Sinetjhudu ukuba nomkhakha wezokulima othuthukileko, osebenza ngamandla nomvangovango. 

Sinqophe ukuwusebenzisa njengesisekelo esiqinileko sokuthuthukisa zokulima ngelizweni lekhethu bonyana kuzuze woke umuntu.

Ngehlelo elirhatjisiweko lokuvuselelwa kwenarha, sizokusebenzela ukwandisa umkhiqizo wethu wezokulima sikhuphule umnotho ohlanganyelweko.

Umthethokambiso wethu nokungenelela ngomthetho kuzokuqinisekisa ukufumaneka kwenarha yezokulima, ukuthuthukiswa kwamabubulo nokuhlaliswa kwabantu.

Ngithanda ukubuka amaSewula Afrika amanengi azibandakanye emsebenzini weKomiti yokuBuyekezwa komThethosisekelo nangemikhulumiswano eyabanjwa ngelizweni mazombe. 

Ngithokoza amalunga weKomiti yokuBuyekezwa komThethosisekelo ngokungavumi ukuphazanyiswa nokudurhiswa ngesikhathi ahlunga bekahlaziya iintjhukumiso ezathunyelwa maSewula Afrika neenhlangano zawo. 

Sizowusekela umsebenzi weKomiti yokuBuyekezwa komThethosisekelo enikelwe umsebenzi wokubuyekeza isiGaba sama-25 somThethosisekelo bonyana ihlele ngokunqophileko iinqalelelo zokuthatha inarha ngaphandle kokubhadela isibonelelo. 

Ngokukhambisana nomsebenzi lo wokubuyekeza umThethosisekelo, sinikele iSekela likaMengameli ukudosa phambili iKomitihlanganyela yaboNgqongqotjhe ngendaba yokurhabisa ukuVuselelwa kweNarha.

Iphaneli elulekako yabosolwazi edoswa phambili nguDorh. Vuyo Mahlathi, etlanyelwe ukululeka urhulumende ngehlelo lakhe lokuvuselelwa kwenarha ilindelwe ukwethula umbiko wayo ekupheleni kukaNtaka wee-2019.

Njengengcenye yehlelo lokurhabisa ukuvuselelwa kwenarha, sikhombe inarha elawulwa Mbuso bonyana yatjiwe.

Inarha eseendaweni ezifaneleko izokwabiwa kutjhejwe iindingo zokuhlaliswa kwabantu emadorobheni neendaweni ezakhelene namadorobha 
Njengengcenye yepakana yokuhlumisa zokulima, sisise ngokubonakalako ekusekeleni abalimi nekuqinisekiseni bonyana inarha ethethwe mbuso isetjenziswa ngeendlela ezizakuletha inzuzo.

Sizokuraga nokutjheja qangi amahlelo wokuthuthukiswa kwamakghonofundwa kubalimi beendawo ezincani nabasakhasako. 

Emnyakeni ozako, sizokuraga nokuqalana nemikhiqizo yezinga eliphakemeko engathunyelwa ngaphetjheya njengeenthelo, iwayini, amabubulo wemirorho kunye nenyama yekukhu nebomvu.

Ku-SoNA yanyakenye, sakhuluma ngokunabileko ngekghonakalo ekulu yokukhulisa umkhakha wezevakatjho.

Imizamo yethu yokukhangisa iSewula Afrika njengendawo ephambili yezevakatjho ibe nemiphumela emihle, lokhu kubonakele ngokukhula kwesibalo sabavakatjhi abavela ngaphandle kwemikhawulo.

Emnyakeni odlulileko sibe nabavakatjhi abeze ngelizweni lekhethu abaziingidi ezili-10. 

Sinqophe ukukhuphula isibalwesi sifikelele eengidini ezima-21 kungakafiki umnyaka wee-2030, sinqophe hlangana namanye, amamakethe akhula ngebelo we-India newe-China, kunye namamakethe anamandla kukhonthinenti ye-Afrika.

Phezu kwemisebenzi enqophileko, ibubulweli lokuthumela imikhiqizo ngaphandle kwemikhawulo lingangezelela imisebenzi eziingidi ezimbili kezokudla nezokulima, zokwakha, iinthuthi, iintolo namabubulo wobukghwari namasiko ngomnyaka wee- 2030. 

Sizokudephisa itjhebiswano hlangana korhulumende namabhizinisi ngomnqopho wokufikelela ibhudangweli.

Iqaloqangi lethu elikhulu kilomnyaka kuzokuba kukwethulwa komhlobo omutjha we-e-Visa (i-Visa efumaneka ngokwenza isibawo bulethronigi) esebujameni bephasi mazombe. 

Lokhu, sekuhlanganiswe nokukhangiswa kuhle kweSewula Afrika njengelizwe elingavakatjhelwa, namagadango wokuqinisa zokuphepha emkhakheni wezevakatjho, kuzokukhulisa umnotho ekuyinto esiyinqophileko namathuba wemiSebenzi azokuveka.

Ilizwe lekhethu elihle, iSewula Afrika, lineligu lelwandle elide ephasini loke elimakhilomitha aziinkulungwana ezintathu ezizombeleze imikhawulo ukusukela epumalanga ukuyokufika etjingalanga. 

Ubujamo belizwe lekhethu ngokwebalazwe butjho bonyana singahlanganisa ikghono lamalwandle wethu ngmnwopho wokukhulisa umnotho.

Kusukela ngesikhathi sokuhlonywa kwe-Operation Phakisa yomNotho weLwandle ngomnyaka wee-2014, sifumene amasiso apheze abe mabhiliyoni ama-R30 bekwavulwa imisebenzi engaphezulu kweenkulungwana ezilikhomba.

Amasiso enzeke khulu emkhakheni wezokuthuthukiswa komthangalasisekelo, umkhiqizo wemanzini, iimila zelwandle nemikhakha ye-oli nerhasi.

Amasiso alindelwe ngurhulumende emNothweni weLwandle eminyakeni emihlanu ezako alinganiselwa kumabhiliyoni ama-R3,8  kuthi emebubulweni wangeqadi kube mabhiliyoni ama-R65.

Amasiso la alindeleke ukuvula imisebenzi yasafuthi eziinkulungwana ezingaphezu kwe-100,000 nemisebenzi yesikhatjhana eziinkulungwana ezingaphezu kwama-250.

Izolo ntambama, ngithole umrhala ovela kuNgqongqotjhe uGwede Mantashe lapho bekangitjela bonyana iingorho ezibakhiqizi be-oli ezaziwako i-Total bazokwenza isimemezelo esikhulu namhlanjesi mayelana nokufunyanwa kwemithombo ye-oli nerhasi etjha “yezinga lephasi”  egwini lelwandle leSewula Afrika. 

Sikhuthazwe mbiko wanamhlanjesi ekuseni nge-Brulpadda block ku-Outeniqua Basin, ohlathululwe ngabanye abosiyazi njengomthombo we-oli nerhasi ongomkhulukazi ephasini zombelele.
Lokhu kungaba sitjhugululibujamo selizwe lekhethu begodu sizakuba nemiphumela eqakathekileko emkhakheni wezamandla netuthuko yebubulweli.

Sithokozisa i-Total neenkhamphani ezibambisene nayo, sibafisela okuhle emizameni yabo. 

Urhulumende uzokuraga nokuthuthukisa umthetho webubulweli likwazi ukulawulwa ngefanelo kilabo abanekareko kilo.

Eminyakeni emihlanu edlulileko sibe neragelophambili ekunikelweni komthangalasisekelo. 

Kusiswe ngaphezu kwethriliyoni e-R1,3 ngomnqopho wokwakha amakhulukhulu weenkolo namayunivesithi amabili, ukwakha amakhulu aziinkulungwana wezindlu, ukufakela igezi eendlini ezingaphezu kwesigidi, ukuphehla igezi etjha nokwandisa iinthuthi zomphakathi. 

Amasiso womthangalasisekelo asize ukukhulisa umnotho wethu nokuvula imisebenzi eminengi emkhakheni wezokwakha nakeminye imikhakha. 

Ukuthuthukiswa komthangalasisekelo kuliphehlo lekaba yomnotho wethu begodu ukhuphele ilizwe lekhethu inzuzo ekulu. 

Nanyana kunjalo, usese mnengi umsebenzi osilindileko. 

Izinga lokuthuthukiswa komthangalasisekelo wethu lehlile ngabonobangela abanengi. 

Sibonile bonyana akunandlela yokusebenzisana ehlelekileko phakathi kwemikhakha yombuso lokha nakwakhiwa imithangalasisekelo. 

Isibonelo, izindlu ezitja ezakhiwako zikude namathuba wezomnotho,  neendawo ekwakhiwa kizo amadamu, ekufakwa kizo amaphayiphu wamanzi, iinkolo nokwethulwa kwezinye iinsetjenziswa. 
IKhabinethi yemukele itlhatlha elitjha lomthangalasisekelo lokuqalana neentjhijilwezi.

Lakhelwe phezu kwesiKhwama somThangalasisekelo esamenyezelwa ngoKhukhulamungu nyakenye.

Urhulumende uzibophelele ukunikela ngamabhiliyoni ali-R100 esiKhwameni somThangalasisekelo esikhathini esiminyaka eli-10 nokusebenzisa isikhwamesi ukudosa isekelo leemali kumakhamphani azijameleko namaziko athuthukisa ngeemali.

Njengegadango lokuthoma, sizokunabisa amaphrojekthi aragako, njengewendawo yokuhlalisa abafundi. 

Sihlela ukwenza izinto ngendlela ehlukileko, sithome ngokuqinisa itjhebiswano nemiphakathi yethu ekuhleleni, ukwakhiwa nokutjhejwa komthangalasisekelo.

Njengalokha senza nge-Vaal River, Lapho isiJoni seSewula Afrika safaka isandla ukulungisa ikinga yekhucukhucu, sizokwenza ibizelo lekghono lomBuso namakhampani wangeqadi ukusiza ngeentjhijilo zomthangalasisekelo.

Sizokuqinisa ikghono lesiterhinigi likarhulumende ukuqinisekisa bonyana amaphrojekthi ayarhatjiswa, ngokufuna isiqhema sabonjiniyere, abaphathi bamaphrojekthi, abahleli benarha esabaleleko – isiqhema esenza izinto zenzeke msinya lapho kusetjenzwa khona.

Umkhakha wezemithangalasisekelothintano ujamele ikghono elikhulu ekufukuleni ukukhula komnotho umnotho.

UNgqongotjhe wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi  yePoso uzokukhupha umhlahlandlela womthethokambiso weBandla eliziJameleko eliLawula zokuRhatjha leSewula Afrika (i-ICASA) ngokunikelwa kwamalayisensi wemirhatjho atlhogeka khulu. 
Njengelizwe elitlhayelelwa mamanzi, sitjhejana nehlekelele yokutlhayela kwamanzi eendaweni ezinengi ngelizweni.

Sitlama iqhinga elihlanganyelweko lelizweloke elizokutjheja ukutlhayela kwamanzi, umthangalasisekelo osele ungewakade, ongasasebenzi kuhle nokungaphunyeleliswa kuhle kwamaphrojekthi.

Sijamisa ngokurhabako isiqhema esihlanganyelweko sikarhulumende esizokweqa msinya, isiqhemesi sinabosolwazi abanqophe ukusiza eendaweni ezitlhoga amanzi khulu.

Kenye yeendawo lezi, eGiyani, umsebenzi omkhulu uyaraga ngomnqopho wokulethela izakhamuzi amanzi ngeqhinga lesikhatjhana njengombana kulungiswa iimpetsi nokwethulwa msinyana komthangalasisekelo.

Ukuphepha kwabafundi bethu eenkolweni kuqakathekile njengomzamo wokwakha ibhoduluko elilungele ukufunda.

Sikhumbula ngokukhulu ukutlhuwa ukuhlongakala ngesihluku kuka-Michael Komape, owaminza emgodini wendlwana e-Mahlodumela Primary School ese-Limpopo ngomnyaka wee-2014, no-Lumka Mkethwa obekamfundi e-Luna Junior Primary School esePumalanga Kapa, owahlongakala ngoNtaka nyakenye.

Ngomnyaka ophelileko senza ihlolo sathola bonyana pheze iinkolo eziziinkulungwana ezine (4 000) zisatlhoga iindlwana zokuzithumela ezisezingeni elifaneleko.

Ngonobangela wokurhabeka komraro lo, sihlome iQhinga lezokuPHEPHA- (i-SAFE Initiative) ngoRhoboyi wanyakenye lapho sisebenzise zoke iinsetjenziswa, ezifaka hlangana neembopho zabosomabhizinisi, ababambisani abaqakathekileko nomkhakha wezokwakha ngomnqopho wokujamiselela zoke iindlwana zokuphumela ezingakaphephi eenkolweni zombuso.

Selokhu sahloma ijimeli, iinkolo ezima-669 zakhelwe iindlwana eziphephileko nezifaneleko begodu abalelwa e-1 150 amaphrojekthi aragwako asezingeni lokuhlelwa, ukutlanywa nokwakhiwa eenkolweni ezahlukahlukeneko.

Sizimisele ukuphelisa iindlwana zokuphumela ezingakaphephi nezingakafaneli eminyakeni emithathu ezako. 

Lesi kusibonelo esihle khulu sokubambisana hlangana kukarhulumende namabhizinisi wangeqadi gomnqopho wokutjheja iindingo ezirhabako ezinomthelela emalungelweni wabentwana beSewula Afrika kobana baphephe, kuvikelwe nesithunzi sabo emazikweni wezefundo.

Siraga kuhle ekubuyiseni isithunzi nekghono lokusebenza kwama-SOE wethu aqakathekileko.

Ngehloso yokubuyisa ukulawula okufaneleko, ekhamphanini yakwa-Eskom, Denel, Transnet, SAFCOL, PRASA ne-SA Express sekuqatjhwe amabhodi amatjha anabanqophisi abathembekako, abanelwazi lomsebenzi nabaziphethe kuhle tle.

Sihlome umKhandlu kaMengameli we-SOC, ozokusiza ngokutjhejisisa ngokwezepolotiki nokuphathwa kuhle ngomnqopho wokutjhugulula, ukujamisa kuhle nokuvuselela ama-SOE, akwazi ukulima indima yawo yokukhulisa umnotho nokuletha ituthuko.

Sifuna ama-SOE wethu asebenze ngokuzeleko akghone ukulima indima yawo kezetuthuko nakezomnotho.

Lapha ama-SOE abhalelwa kufumana isekelo leemali elaneleko emabhanga, emamakethe weemali, emazikweni weemali wetuthuko nanyana esikhwameni sombuso, kuzakufuneka siqale ezinye iindlela, njengeqhinga lokuthengisela ababelani abathe tjha amatjhere netjhebiswano lamakhamphani aneemali nanyana ukuthengisa ipahla engakaqakatheki. 

Ngesikhathi senza koke lokhu, angeze nakancani sasekela nanyana ngiwaphi amagadango, begodu wananyana ngiwuphi umhlobo wokuthengisa ipahla nanyana amaziko wombuso aqakathekileko emnothweni nebantwini bekhethu.
Sinomsebenzi wokuvikela, ukwakha nokutjheja amaziko la aqakathekileko senzele iinzukulwani ezizako.

Sifune amaqhinga amukelekako kumabhodi ukufaka amakghonofundwa nelemuko elifaneleko lokuphatha amakhamphani la siqinisekise bonyana akanzinzi kwaphela kodwana akghona nokuzijamela safuthi.

Sinqophe nokwakha itjhebiswano eliphathekako hlangana norhulumende, iinhlangano zabasebenzi nababambisani bamakhamphani azijameleko, lapho singabonisana sisoke umtlhala wama-SOE ngomnqopho wokuvula imisebenzi, ukukghonakalisa ukukhula komnotho okuhlanganyelweko ukghone ukusebenza ngokuzijamela ngehlangothini leemali.

Ukufumaneka nokwabiwa kwegezi kuliqaloqangi eliqakatheke khulu.

I-Eskom isekingeni begodu lokhu kunengozi ekulu kuSewula Afrika.

Ubujamobu bungalimaza khulu amaqothelo wethu wokuthuthukisa umnotho nezehlalakuhle.

Kufuze sithathe iinqunto ezizakunzinzisa namagadango aqinileko. 

Imiphumela ingaba buhlungu, kodwana ubujamobu buzokuthuwelela nasiriyadako.

Lokhu sikwenziswa yihlekelele le nesidingo sokwehlisa umthelela omumbi kezomnotho kubathengi nababhadelintela.

Nasiqalana neentjhijilo ze-Eskom sizakuqinisekisa bonyana kuba khona imikhulumiswano nabo boke ababambisani abathintekako.

Ngokusebenzisa neenhlangano zabasebenzi, i-Eskom nabanye ababambisani sizakudosa phambili ihlelo lokuqalisisa imininingwana engaletha amatjhuguluko angathathi ihlangothi, alungileko, begodu anzinzileko azokuhlangabezana neendingo zalabo abathintekako.
.Nasiqalana neentjhijilo ze-Eskom, sitlhoga ukuvikela itlhatlha leemali lelizweloke, sibe nerekhodi leemali elihle emazweni wangaphandle sitjheje amalungelo neembopho zabasekeli ngeemali abasiza i-Eskom.

I-Eskom yethule iqhinga lamaphuzu alithoba esiwasekelako nesifuna asetjenziswe, anganqophe ukutjhugulula ubujamo. 

Ngokukhambisana neqhingeli, i-Eskom itlhoga ukuthatha amagadango arhabako wokwehlisa iindleko. 

Izokutlhoga imali enengi ngokukhulisa intengo eyamukelekako. 

Kufuze sithathe amagadango wokwehlisa izinga lokungabhadelwa kwezenzelwa kibomasipala okwenzekako keminye imiphakathi.

Kuqakathekile kobana boke labo abasebenzisa igezi– ngaphezu kwale efunyanwa simahla esidingoqangi – bayibhadele.

Urhulumende uzokusekela bakwa-Eskom ngeemali ezizobasiza emirarweni yokufadalala kwekhamphani le, begodu uNgqongqotjhe wezeeMali uzokwethula iminingwana ezeleko kilokhu nakethula iKulumo yeSabelomali.

Lokhu sizokwenza ngaphandle kokuthwesa umbuso ubudisi besikolodo esingaphezu kwamandlakhe.

Ukuze siqinisekise bonyana amatjhuguluko la nokubalekela ihlekelele yeemali efana nale eminyakeni ezako kuba yipumelelo, kufanele i-Eskom itlame elinye itlhatlha lokuraga ibhizinisi.

Itlhatlheli kufuze litjheje abonobangela bobujamo bagadesi namatjhuguluko weentjhabatjhaba newangekhaya mayelana neendleko, ukungenelela amamakethe wegezi, khulukhulu ithekhnoloji ekhiqiza ngaphandle kokukhinyabeza imvelo.

Itlhatlha lebhizinisi kufuze litjheje indima ekufuze ibanjwe yi-Eskom ngokwayo ekuphehleni igezi engakhinyabezi imvelo.

Njengendlela yokuletha ukuthembeka kumatjhuguluko nokubeka umkhakha wegezi yeSewula Afrika ube nekusasa, sizokujamisa amaziko amathathu ahlukileko– Ukuphehla, Ukufakelwa nokwAba – ngaphasi kwe-Eskom Holdings.

Lokhu kuzokuqinisekisa bonyana sihlukanise iindleko sinikele umsebenzi kumkhakha ngamunye.

Lokhu kuzokusiza i-Eskom ikghone ukufumanela imikhakha imali yayo ngendlela elula kubasekeli ngeemali nakumamakethe.

Okuqakatheke khulu sisakhiwo esizokuphatha isiphehligezi sombuso esizijameleko esinomkhambisi nokuhlela ngegezi, negunya lokuthenga iinsetjenziswa.

Kuqakathekile ukobana sithathe amagadango la ngaphandle kokuriyada ukunzinzisa iimali ze-Eskom, ukuqinisekisa ukufumaneka kwegezi nokwakha isisekelo sokuzijamela sasafuthi.

Ummongo wemizamo yethu soke ukufikelela ukukhula komnotho okuphakemeko nokulinganako ngomnqopho wokudosela ilutjha ukukhula komnotho okulinganako nokulungiselela ilizwe lekhethu isikhathi sedijithali, kufuze kutjhejwe qangi zefundo nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa.

Abantwana abangaphezu kweenkulungwana ezima-700,000 bathola ifundo esisekelo emnyakeni weemali odlulileko, sithome isisekelo esiqinileko seHlelo lokuThuthukisa abeNtwana abasemaBangeni aPhasi (i-ECD) eliyingcenye ekulu yehlelo lezefundo.

Nonyaka, sizokudlulisela umsebenzi wamasentha we-ECD siwasusa emNyangweni wezokuThuthukiswa komPhakathi anikelwe umNyango wezeFundo esiSekelo, kuragwe nehlelo leminyaka emibili ekatelelweko ye-ECD kibo boke abentwana ngaphambi kobana bathome iGreyidi yoku-1.

Elinye iqaloqangi eliqakathekileko kuthuthukisa ikghono lokufunda ngokuzwisisa eminyakeni yokuthoma yesikolo.

Lokhu kuqakathekile ekusizeni abentwana ukuphumelela kezefundo, emsebenzini nepilweni – kuliphuzu eliqakathekileko ekulwisaneni nomtlhago, ukungasebenzi nokungalingani.

Irhubhululo lomnyango mayelana nokufunda kumagreyidi aphasi litjengisa umthelela weensetjenziswa zokufunda, ababanduli bokufunda ababomakekere namahlelo weemfundo angaba nemiphumela yokufunda.

Sizokwandisa iinsetjenziswa zokufundezi esigabeni esisisekelo eenkolweni.

Eminyakeni esithandathu ezako, sizokunikela woke umntwana wesikolo eSewula Afrika iincwadi zokusebenzela zedijithali nezokufunda eziku-tablet.

Sizokuthoma ngeenkolo ezadinywa amathuba ngaphambilini nezisemiphakathini etlhagako, kufaka hlangana amagreyidi ahlangeneko, nemikhakha, iinkolo zemaplasini nezemakhaya.

Iincwadi zokufunda ezibalelwa ema-90% zeemfundo eziphakemeko sezenziwe zaba sehlelweni ledijithali. 

Ngokukhambisana neTlhatlha lethu lamaKghonofundwa lePhasi eliTjhugulukako, sikhulisa ibandulo labotitjhere nabafundi ngomnqopho wokuhlangabezana nethekhnoloji etja, kufaka hlangana izinto ze-inthanethi, zamarobodo wethekhnoloji (i-robotics) nelwazi lobuhlakani bemitjhini obenza ikwazi ukwenza imisebenzi edinga ubuhlakani babantu abaphilako.
Kuzokwethulwa iimfundo ezithile zethekhnoloji nezikhethekileko, kufaka hlangana i-Technical Mathematics ne-Technical Sciences, i-Maritime Sciences, i-Aviation Studies, i-Mining Sciences, ne-Aquaponics.

Njengendlela yokwandisa ukuzibandakanya emkhakheni wesiterhinigi, iinkolo ezithile zombuso zizokutjhugulwa zibe ma-Technical High Schools.

Ngokukhambisana nokuzibophelela kukarhulumende ngelungelo lokufumana ifundo ephakemeko kabatlhagako, nyakenye sethula ifundo ephakemeko yasimahla kubafundi abalungelweko. 

Ngonobangela wejimeli, sekuthome ngobutjha ukuthintana nawo woke amaziko wefundo, iinhloko zamaziko nabadosiphambili babafundi abalime indima eqakathekileko ekukhulumisaneni nabafundi.

Ihlelweli lefundo ephakemeko yasimahla lizakungeniswa ngeengaba esikhathini esiminyaka emihlanu ukufikela lapho boke abafundi beziqu zokuthoma abalungelweko bangazuza.

Ukunzinzisa ikambiso yebhizinisi yesiKhwama seliZweloke seSizo leeMali zokuFunda (i-NSFAS) kuzokuba liqaloqangi emnyakeni ozako silungiswe kuhle ukwenza umsebenzi waso oqakathekileko khona kuzakusekeleka abafundi abalungelwe kufumana isizo leemali.

Sitshwenyekile ngezehlakalo zeveke le kamanye amaziko wefundo, khulukhulu ngemibiko yenturhu nokuthusela.

Okumnako omkhulu, kuhlongakala ngengozi kukaMlungisi Madonsela, umfundi we- Durban University of Technology.

Sidlulisa amezwi wokutjhiriya kwethu okusuka emrajini wehliziyo emndeninakhe begodu senza isimemezelo kebomthetho ukobana baphenyisise isehlakalwesi.

Senza isimemezelo kubajameli babafundi neemphathimandla zamayunivesithi ukubambisana emzameni wokufumana ipengu yeentjhijilo ezitshwenya abafundi.

Sizokuphumelelisa iimbopho zethu zokwakha izindlu eendaweni ezihleleke kuhle ukuhlanganisa amathuba wezomnotho, izenzelwa nazo zoke iinsetjenziswa ezitlhogwa babantu.

I-Ejensi yokuThuthukiswa kweziNdlu izokungezelela izindlu eziziinkulungwana ezima-500, 000 eminyakeni emihlanu ezako, kubekelwe ngeqadi amabhiliyoni ama-R30 wamaranda azokunikelwa abomasipala neemfunda ukubasiza ekuphumeleliseni amaqothelwabo.

Nokho nasinqophe ukulungisa ukusalela emva kokunikwelwa kwezindlu ngelizweni lekhethu, kufuze sitlame amatlhatlha ahlukileko wokusekela ngeemali ukuhlaliswa kwabantu.

Kungonobangela lo sihlome iBhanga yokuThuthukisa ukuHlaliswa kwabaNtu (i-Human Settlements Development Bank) ezokukhuthaza isekelo leemali eembusweni nakumakhamphani azijameleko ngomnqopho wokusiza ekwakhiweni kwezindlu.

Sizokukhulisa iHlelo lokuHlaliswa kwabaNtu, lapho imindeni inikelwa khona iintandi ezinomthangalasisekelo bazakhele izindlu zabo ngokwabo nanyana ngamakoporasi womphakathi aqalene nokwakhiwa kwezindlu. 
oluhlinzeka ngomngcele wokuvikeleka phakathi kwamakhaya ahlwempu nobubha obesabekayo.
ISewula Afrika ineembonelelo zezehlalakuhle ezihlanganyelweko nezingeneleleko ephasini, ezivikela amakhaya atlhagako ekubeni afadalale unomphela. 

Qobe yinyanga kunikelwa iingidi ezili-R17,5 zeembonelelo zezehlalakuhle kumaSewula Afrika. 

UmNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi uyabukwa ngokuhlonipha umleyo weKhotho yomThethosisekelo wokobana kupheliswe ikontraga yokusebenza kwe-Cash Paymaster Services. 

Ukufikela gadesi inengi labemukela isibonelelo sesondlo bafuduswe ngepumelelo ukufakwa ngaphasi kwePoso yeSewula Afrika, kanti amakarada we-SASSA ajanyiselelwe ngamatjha.

Senze iragelophambili ebonakalako ngokutlama iQhinga leemBonelelo zezeHlalakuhle ngokusebenzisana nomKhandlu weNarha wokuThuthukisa zomNotho nezabaSebenzi (i-NEDLAC). 

Amatjhuguluko anqophe ekufikeleleni iimbonelelo ezihlanganyelweko zezehlalakuhle nomhlalaphasi ezingabizi khulu, ezikghona ukuzijamela nezifanele woke amaSewula Afrika. 

Ngesizo leKomitjhini yokuHlela yeliZweloke (i-NPC), sivumelene ngamatjhuguluko afaka hlangana isiKhwama sezeHlalakuhle seliZweloke, amahlelo wamaziko, ukulawulwa kwamatjhuguluko, isibonelelo esithuthusiweko sabangasebenziko, isizo elithuthusiweko lezehlalakuhle, nemithethomgomo esebenzako yemakethe yabasebenzi yezakhamuzi zeminyaka ehlangana neli-18 ukufikela kema-59. 

Sizokufaka isivumelwanesi kutlhatlha lomthethokambiso elizokuhlahla indlela yokusebenza kwalo.

Nonyaka, sizokuthatha igadango eliqakathekileko lokufikelelwa babantu boke 
kezamaphilo ezisezingeni elihlelelwe boke abantu besewula Afrika.

Ngemva kokukhulumisana okunabileko, umthethomlingwa weTjhorensi yezamaPhilo yeliZweloke (i-NHI) uzokulungela ukwethulwa ePalamende.

I-NHI izokusiza amaSewula Afrika ukufumana izenzelwa zasimahla emazikweni wezamaPhilo wombuso newangeqadi asemthethweni.

Ngokusebenzisa umgomo wobunye bezehlalakuhle nangesekelo leemali lokubhadelisa abanothileko khulu nokuqalelela abadobha phasi, sinqophe ukwehlisa ukungalingani ekufikeleleni zamaphilo. 

Ngokuqala izinga leentjhijilo kezamaphilo, sitlame i-NHI nesiQhema saboSolwazi nge-Oofisini kaMengameli, esisuselwe eminyangweni ehlukahlukeneko eqakathekile ngokuqalana nomraro wezamaphilo emazikweni wombuso nakulungiselelwa ukuhlonywa kwe-NHI. 

Sineqhinga elisekelwe ngeemali lezinga lamaphilo lelizweloke lokuthuthukisa yoke imitholapilo neembhedlela ezizabe zisebenza nge-NHI. 

Ngokwethula i-NHI kunye nehlelo letuthuko elihlanganyelweko lamaziko wezamaPhilo, sisebenzela amatjhuguluko amakhulu kezamaphilo wamaSewula Afrika.

Nofana senze iragelophambili ukusekela ngomnyaka wee-1994 ukwehlisa imihlobo ethile yobulelesi oburhageleko, imiphakathi ngelizweni isararwe magenge nenturhu.

Njengencenye yemizamo yethu yokwenza ilizwe lekhethu liphephe begodu livikeleke, kuye kwahlonywa iQhinga lomPhakathi lesiPholisa ngoSewula wanyakenye.

Iqhinga leli linqophe ukwakha itjhebiswano hlangana nemiphakathi nesipholisa; nokungezelela ngeensetjenziswa zesipholisa nokuthintana okungcono hlangana nomphakathi nesipholisa ngamaqhinga wokukhandela ubulelesi. 

Lokhu kuzokusiza amapholisa ukufaka isandla ngokubonakalako ekuqalaneni nobulelesi neminako yomphakathi ngokunabileko. 

Ukungezelela kilokhu, siqinisa ukusebenza kwamayunithi akhethekileko njengeyeNturhu yemiNdeni, iYunithi yokuVikelwa kwabeNtwana neyemiLandu yezomSeme nokuthuthukisa zokuphatha nokubekwa kwamarekhodi kiwo woke amazinga.  

I-SAPS isejimeni lokwakha kabutjha nokuthumela iinsetjenziswa ezinengi hlanu kwabantu.

Inturhu eqaliswe kibomma nabentwana ifikelele ezingeni elimasikizi.

Qobe langa, abomma beSewula Afrika baqalana nokuninwa, ukuhlukunyezwa, inturhu nokufa, kanengi babulawa babantu abasondelene nabo.

Emnyakeni odlulileko, sithome ukuqalana nehlekelele le ngendlela yokuzimisela nehlanganyelweko.

EmHlanganweni kaMengameli weNturhu yobuLili nokuBulawa kwaboMma, abomma bemikhakha yoke bahlangana norhulumende neenhlangano zomphakathi ukutlama umhlahlandlela wokuphelisa inturhu yobulili, ukuthuthukisa ngokuhlanganyela nokuzibophelela ngeensetjenziswa nokuziphendulela.  

Umsebenzi uyaraga wokuphumelelisa iinqunto zomhlangano lo, kufaka hlangana ukulungisa iQhinga leliZweloke lokuLwisana neNturhu yobuLili.

Enyakeni lo sizokusebenzisana nababambisani bethu emphakathini ukuphumelelisa iinqunto zomHlangano weliZweloke oLwisana neNturhu yobuLili nokuBulawa kwaboMma.

Sikhulisa godu sifaka iimali emazikweni wesekelo, njengama-Thuthuzela Care Centre newama-Khuseleka Care Centre. 

Sisebenzele ukuqinisekisa ukusebenza ngcono kwamakhotho wemilandu yezomseme.

Sizokuthuthukisa izinga lezenzelwa neendawo zokuhlala nokuqinisekisa bonyana kuhlaliswa namalunga we-LGBTQI+.

Sizokuqinisa umtato otjelelako welizweloke osekela abomma abahlangabezana nenturhu yobulili kuqinisekiswe bonyana imitato leyo iyasebenza.

Silizwile ibizelo lokusekela ngeemali zokulwisana nenturhu yobulili begodu sibeke imali kusabelomali sagadesi ukusekela iinqunto ezithethwe emhlanganweni.

Urhulumende uzokudosa phambili ijima lokuyelelisa amadoda nabesana ngengeenkutani emzabalazweni wokulwisana nenturhu yobulili.

Ukuphelisa inturhu yobulili kuliqaloqangi elirhabako lelizweloke elitlhoga ukutjhotjhozelwa kwawo woke amaSewula Afrika nokuzibandakanya kwamaziko woke.

ISewula Afrika inezinga eliphezulu lokusetjenziswa kweendakamizwa, okungunobangela wobulelesi nenturhu eqaliswe kibomma nabentwana, zithuwelelisa umtlhago zilethe nobudisi nobuhlungu emindenini.

Njengorhulumende siyaraga ukusabalalisa iindlela zokungenelela ukulwisana neentjhijilo zezehlalakuhle ezilimaza imiphakathi yethu njengamarhugu neendakamizwa.

Njengoba sele sazi bonyana kunokukhambisana okukhulu hlangana neendakamizwa, ukukhukhuthiswa kweendakamizwa, ubulelesi nokungavikeleki emiphakathini – sitjheja ukulwisana nemirabhu yekinga le ngamahlelo wokuvikela anqotjhiswe abantu abanganabuyo khulukhulu ilutjha. 

Sizimisele bonyana amathaveni, amashibhini neendawo ezithengisa utjwala ezihlanu kweenkolo kufuze zivalwe.

Siyavuma, njengawo woke amaSewula Afrika bonyana imizamo yethu emikhulu yokuphelisa umtlhago, ukutlhayela kwemisebenzi nokungalingani angeze kwalunga singakalwisani nokuthunjwa kombuso nekohlakalo ngemihlobohlobo yakho kiyo yoke imikhakha yepilo yombuso.

Igadango esilithatha nje lokuphelisa ikohlakalo nokuthathela abathintekako amagadango lizokutjengisa ibelo nokudepha kwamatjhuguluko esiwanqophileko anamandla wezehlalakuhle nezomnotho.

Iindaba ezivelako kuKomitjhini kaZondo ePhenya ngokuThunjwa komBuso namanye amakomitjhini zihlahlathisa umzimba ngombana kuvela ukudepha kobulelesi obumbi obunikela umBuso wethu entando yenengi iselele.

Siyawabuka amakomitjhini la ngomsebenzi awenzako, kanengi basebenza ngaphasi kobujamo obubudisi ukuveza amaqiniso.

Amakomitjhini la atlhoga akwenza umbsebenzawo ngaphandle kweenqabo. Senza ibizelo kibo boke abantu abasebujameni bokusiza ngamaphenyo kobana baziveze.

Lokha amakomitjhini la asazokukhupha imibiko yawo ngokwemileyo yabo, ubufakazi bobulelesi obuvelako kufanele buhlolwe lihlelo lezobulungiswa.

Lapho kunobufakazi obuphathekako besidingo sokutjhutjhisa, kufuze kutjhutjhiswe msinyana neemali zombuso ezetjiweko zibuyiswe ngokurhabako.

Ukufikela gadesi sivumelene no-NDPP omutjha bonyana kunesidingo esirhabako sokujamisa nge-ofisini ka-NDPP iphiko lokuphenya eliqalene nekohlakalo ekulu nemilandu ekhambisana nayo ukuya ngokweSigaba se-7 somThetho we-NPA.

Ngizokukhupha msinyana isimemezelo esizokuhlathulula ngokunqophileko iminqopho yephiko lelo.

Ngokunabileko iphiko leli lizokuqalana nobufakazi obuthulwe kuKomitjhini kaZondo ePhenya ngokuThunjwa komBuso, amanye amakomitjhini neminye imihlangano yokukhalima. 

Lizokutshwaya liphenye imilandu erhabako begodu litjhutjhise libuyise ipahla etshwayiweko eyimiphumela yekohlakalo.

IPhiko leli lizokuhlanganisa abantu abanekghono lokuphenya nokutjhutjhisa eminyangweni karhulumende nakumakhampani azijameleko ngaphasi kwelawulo lomnqophisi wezokuphenya ongaphasi kweo-NDPP. 

Ngokukhamba kwesikhathi sizokusebenzisana ne-NPA namanye ama-ejensi womthetho ukuletha ipengu yasafuthi ezokuqinisa ikghono lehlelo elilwisana nobulelesi lilethe zobulungiswa ngokuruthula ikohlakalo. 

Bakwethu,

Njengalokha siqalene neentjhijilo zangaphambilini begodu ngokudephisa imizamo yethu ukuhlula ukudinywa kobulungiswa kweminyakanyaka, kuqakathekile bonyana sikwenze lokho amehlo wethu aqale ikusasa.

Iphasi esihlala kilo litjhuguluka ngebelo nangengendlela engakalindeleki emlandweni.

Amatjhuguluko neragelophambili yetheknoloji akha kabutjha indlela abantu abasebenza nebaphila ngayo.

Atjhugulula indlela abantu abasebenzisana ngayo, indlela imiphakathi esebenza ngayo nangendlela ebuswa ngayo.

Imiphumela emimbi yokufuthumala kwephasi ebujameni bezulu ngekhethwapha sele izwakala, ngobujamo bezulu obumasikizi obulimaza amaphilo wabantu, imiphakathi nomnotho wamazwe.

Njengesitjhaba esisakhulako, esineminyaka ema-25 sibuswa ngentando yenengi, siqalwe ngemehlweni bujamo bokukhetha.

Ituthuko engekulu eyenzekako kezecwephetjhe itjhugulula indlela yokusebenza kwabantu begodu ngalokho kucaphazela indlela abaphila ngayo. 

Ukukhetha hlangana nokuqinisa ukungalingani ngokomnotho nanyana ukwabelana ipumelelo ngokusebenzisa amano.

Ngaphandle kobana sizijayeze, ngaphandle kokuzwisisa ubujamo obutjhuguluka ngamandla obakha iphasi lethu kabutjha, ngaphandle godu kokwamukela amathuba alethwa bujamobu, isithembiso esasenza ngesikhathi isitjhaba sekhethu sithola ikululeko sizakuhlala singakazaliseki .

Namhlanjesi sikhetha ukuba sitjhaba esifuna ukufikelela ikusasa.

Ngokwenza njalo, sakhela phezu kwepumelelo eveleleko yezesayensi.

Ukwakhiwa ngepumelelo eTlhagwini Kapa kwetheleskophu ye-MeerKAT, itheleskophu yamagagasi engekulu ephasini, nokuhlonywa kwe-Square Kilometre Array (i-SKA) kusize iSewula Afrika ukuthuthukisa bosolwazi ngamakghono emikhakheni efana nokuhlola umkayi, ikghono lobunjiniyera nokusebenza ngemitjhiningqondo kwezinga eliphezulu.

AboSolwazaba basetjenziselwa ukwakha i-HERA, itheleskophu yamagagasi eyakhelwe ukuhlahluba, okungekokuthoma, itjhada lamaza  weenkwekwezi ne-galaxy ezaba khona ekuthomeni kwemvelo yoke.

Lokhu akusikwaphela ukuthuthukisa ukuthoma kwemvelo yoke – kuyindlela yokuziphendulela eentjhijilweni eziqalene namaSewula Afrika gadesi nangokuzako.

Kumayelana nokuthuthukisa itheknoloji namakghono azokwakha ilizwe nomnotho okhambisana neenkhathi nowakha imisebenzi emihle neyasafuthi.

Imayelana nokuqinisekisa ukufumaneka kokudla, ukulawulwa ngcono kwamalwele, nokufumana amandla atjhiphileko nahlwengileko.

Kumayelana neendawo zokuhlaliswa kwabantu ezihle nepengu yezokuthuthukiswa kwezehlalakuhle etjheja iindingo zabantu. 

Imayelana nokuphatha okuhle, okutjhejako nokusebenza ngefanelo.

Ukuqinisekisa bonyana samukele ngokurhabako amatjhuguluko wetheknoloji ngomnqopho wokufikelela ukukhula komnotho ohlanganyelweko nokuthuthukiswa kwezehlalakuhle, ngijamise iKomitjhini kaMengameli yeThekhnoloji yesiManjemanje.

Yakhiwe bahlonitjhwa abavela emikhakheni ehlukileko yomphakathi, ikomitjhini le izokusebenza njengomluleki owengameleko kezamatjhuguluko wethekhnoloji.

Izokutshwaya itjhukumise imithethomgomo, amaqhinga namano azokubeka iSewula Afrika ebujameni bokuphalisana ethubeni lamatjhuguluko wethekhnoloji.

Ukwakhela phezu komsebenzi esele siwenzile emnyakeni odlulileko, sizokutjheja ekuqiniseni ikghono lombuso.

Senze iragelophambili ekuhloleni ubukhulu nesakhiwo somBuso begodu umsebenzi lo uzokuphela ekupheleni kwesikhathi sehlandla lokubusa eliphetheko njenganje.

Simema woke amaSewula Afrika ukuletha iintjhukumiso bonyana singamhlela bunjani urhulumende akwazi ukutjheja ngcono iindingo namakareko wabantu.

Ukuthuthukisa amakghono wabasebenzi bombuso, isiKolo seliZweloke sikaRhulumende (i-NSG) sethula iimfundo ezikatelelekileko ezithinta ukuziphatha nokulwisana nekohlakalo, abaphathi abaphezulu nokulawulwa kwehlelo lokuthengwa kwepahla nezenzelwa nokuthunyelwa kwabaphathi eendaweni zekhaya ukuyokuqinisa ukulethwa kwezenzelo.

Sizokutjheja ukusebenza kwesiGaba sobu-8 somThetho wokuPhathwa kwemiNyango yomBuso, oqinisa ukwenza kubemlandu kubasebenzi bombuso ukuba namabhizinisi nomBuso nokunikela urhulumende amandla wokuqinisa isandla emisebenzini yekohlakalo.

Umthetho lo uzokuletha isijeziso esiqinileko, kufaka hlangana ihlawulo nanyana ukuvalelwa kubasebenzi abaphula umthetho. 

IYunithi yokuziPhatha, isiThunzi nokuKhalima ngeSizo leTheknikhali izokujanyiswa ukuqinisa ukulawulwa kokuziphatha kuhle nokulwisana nekohlakalo kuqinisekiswe amagadango wokukhalima kilabo abaphula imithetho karhulumende.

Bakwethu,

ISewula Afrika ifumene isikhundla sobulunga obungasibo basafuthi emKhandlwni wezokuPhepha weHlangano yeenTjhabatjhaba (i-UNSC).

Sizokusebenzisa isikhundla lesi ukuthuthukisa ukuthula kukhonthinenti nephasini mazombe, ukuragela phambili inembombono ka-Nelson Mandela yephasi elinokuthula, elinzinzileko nelinobulungiswa.

Bakwethu,

Eenyangeni ezimbalwa ezizako, amaSewula Afrika azokuya eenkhungweni zokuvowuda ihlandla lesithandathu kuntando yenengi ukuvowudela aborhulumende belizweloke nebeemfunda.

Leli lithuba labantu bekhethu ukusebenzisa ilungelo labo abalisebenzela kabudisi lokuqunta ngomhlahlandlela welizwe leli.

Ngikhulumisene neKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko (i-IEC) kunye nabondunakulu bazo zoke iimfunda begodu nginqophe ukumemezela umhla zibu-8 kuMrhayili womnyaka wee-2019 njengelanga lamakhetho.

Sifuna ukukhumbuza woke amaSewula Afrika anelungelo angakatloliseli ukuvowuda bonyana basesenethuba lokutlolisa ukufikela bekumenyezelwe ilanga lamakhetho.

Bakwethu,

Sibabantu abaphikelelako, abazimiseleko nabanethemba. 

Nangaphandle kwezenzo ezidluleleko zebandlululo, akhange sifune ukuzibuyiselela lokha nasifumana ikululeko. 

Intando yenengi yethu itlhurhile yaphumelela, isezelwa mmoya wokuzimisela wabobaba nabomma belizwe leli elikhulu, abazwisisa intengo ekwathengwa ngayo intando yenengi. 

Kodwana indlela eya ekululekweni yamambala yide begodu sibone ukuhlukahlukana enarheni yekhethu kusanda. 

Hlangana nabanzima nabamhlophe, abanothileko nabatlhagako, hlangana nebemakhaya nebemadorobheni, hlangana nebengubo nebembaji begodu hlangana nabantu abakhuluma amalimi ahlukahlukeneko nebanamasiko ahlukahlukeneko. 

Ngesinye isikhathi kubonakala ingasuthi ibisi lomusa wobuntu elasivumela ukubuyisana ngomnyaka we-1994 sele libilile.

Kodwana asikazukuzinikela emmoyeni wokungazithembi newokubhalelwa. 

Umphakathi wethu unzinze emirajini yokubekezelelana nokuphilisana, begodu sinzinzile, sizimisele, simunye ekuqalaneni nakho koke okufuna ukusihlukanisa nokuphelisa ipumelelo yethu esayifumana kabudisi.

Basitjela bonyana ukwakha iSewula Afrika engabandlululiko akukghoneki, nokobana angeze sakghona ukuphola ebuhlungwini bangaphambilini. 

Nokho sakhamba ngaphezu kwesiwuruwuru, begodu sisaphila.

Kwaba kuzimisela kwasafuthi kommoya wobuntu okwaletha ithemba nangeenkhathi ezibudisi. 

Kukuzimisela lokhu okuzosiragela phambili nasiqalana nekusasa elinesibindi.

KuyiSewula Afrika lapho woke omduna, umma nomntwana banikelwa ithuba neendlela zokuzenzela ikusasa, ipilo engcono. 

KuyiSewula Afrika elungele ukusebenzisa ithuba lamatjhuguluko wetheknoloji arhatjheke nephasi ukukhulisa umnotho nokuvulela abantu bekhethu imisebenzi.

KuyiSewula Afrika abantu bayo abanenembombono, umnqopho nokuzimisela; ibendawo yamano, amabhizinisi nokurhwebelana.

KuyiSewula Afrika evumako ngeentjhijilo zangaphambilini, kodwana eqale phambili ngokuzimisela.

KuyiSewula Afrika abadosiphambili bayo banesibindi, abadosiphambili ababasebenzeli babantu– nokwenza umsebenzabo okungukuphela kukanongorwana wabo omkhulu.

Ngaphezu kwakho koke kuyiSewula Afrika esizikhakhazisako ngayo ngesikuzuzileko nalapho sithemba ukuba khona. 

Umsebenzi ongaphambi kwethu mkhulu.

Ngaphezu kwakho koke kufuze senze umnotho wethu uphumelele.

Ngenza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukwenza umsebenzi lo ube ngewabo. 

Ngombana nasiphumelelako – begodu sinesiqiniseko salokhu –kusitjhaba soke esizokuzuza.

Njengorhulumende, amabhizinisi, njengeenhlangano zabasebenzi nezakhamuzi, masibumbane ukwamukela ikusasa. 

Masibambe ikusasa lethu elihlanganyelweko ngezandla zombili, ngamagama azakujama inaphakade womTlolo weKululeko: ngapha nangapha, sibenzise amandla wethu nesibindi.

Umsebenzi lo – wokwakha iSewula Afrika engcono – kumsebenzethu ohlanganyelweko njengesitjhaba seSewula Afrika. 

Njengalokha senza imisebenzi le neentjhijilo, kufuze silandele amazwi ka-Theodore Roosevelt, owathi:

“Umnyefuli akasuye umuntu oqakathekileko; begodu akasinguye umuntu otjengisa ukuthi ukhutjwe bewawa njani, nanyana ongathi umenzi wemiSebenzi ethile ngabe uyenze ngcono. 

“Kuwahlelwa ongevadleni, loyo ubuso bakhe obuzele ithuli, ingurumela neengazi; osebenza ngesibindi; owenza iimphoso, owehluleka njalo njalo alingile, ngombana akunamzamo ngaphandle kweemphoso nokubhalelwa; kodwana osebenza ngokuzikhandla wenza okulindelekileko; owazi ukuthaba okukhulu kwepumelelo, ukuzinikela okukhulu; ozinikela emsebenzini ofanele wenziwe ngombana aneenhloso ezihle; lokha izinto zimkhambela kuhle, uyabazi ubumnandiI bepumelelo yokuthumba, begodu ebudisini, nakabhalelwako, okungasenani ubhalelwa azamile begodu atjengise isibindi esikhulu, indawakhe ayisoze yaba nalabo abangazi litho, abamatjhatjha angakhange abe sepini  namkha azi ngokuthumba nanyana ngokubhalelwa.”

Soke sinendima ekufuze siyibambe ngamunye njengamaSewula Afrika, iinhlangano zekolo, iinhlangano zemidlalo, iinhlangano zabasebenzi, abafundi, iimfundiswa nezakhamuzi

Masirageni ukwamukela ummoya wokutjhotjhozela izakhamuzi ngokukhambisana nebizelo lika-Thuma Mina, njengalokha siya phambili sinqophe ukulingana, ikululeko nepumelelo yabo boke.

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore