Isitatimende Somhlangano WeKhabinethi WangeLesithathu Womhla Wama-26 KuSihlabantangana Wee-2023 

Ezingundabamlonyeni

1. IKhonferensi Yezamasiso YeSewula Afrika Ngomnyaka Wee-2023

1.1. IKhabinethi ikufakazele ukuthi kuphumelelekile ukuthi kuhlanganiswe amasiso ayi-R1.2 wamathriliyoni njengoba lomnqopho wawubekwe nguMengameli Cyril Ramaphosa ngomnyaka wee-2018. Iinthembiso ezenziwe eKhonferensini yezamaSiso yehlandla lesihlanu eSewula Afrika zenze bona urhulumende akghone ukweqa isilinganiso ebesiqothelwe, ngama-R300 wamabhiliyoni.         

1.2. Nanyana usesemnengi nje umsebenzi ekusafuze wenziwe ukuqinisekisa ukuthi iSewula Afrika ibuyela endawenayo njengelizwe lokusisela elenyulwako, ukuphumelela kwayo ukuthola amasiso amathriliyoni ayi-R1.2 kufakazela ukuthi abasisi bakhona lapha ekhethu kunye nebamazwe ngamazwe bayayithemba iSewula Afrika.      

1.3.  Bekube nje, sekuqedwe amaphrojekthi ama-82 wemali emabhiliyoni ayi-R170.7; amaphrojekthi ama-79 wemali emabhiliyoni ama-R514 asakhiwa, bese kuthi amaphrojekthi ama-28 wemali emabhiliyoni ali-R132.9 abe seengabeni zokuthoma zokuphunyeleliswa. Kilamaphrojekthi-ke kubalwa ukwakhiwa kwamafemu amatjha, nokuthengwa kwepahla esetjenziswako, nokwenjiwa kwemigodi yeemayini zamalahle, kunye nokuvulwa komthangalasisekelo wokurhatjha ngokunaba nangokugijima msinya kwamaza wokurhatjha.           

1.4. Urhulumende usebenza ngamandla uncamele ukulungisa iintjhijilo eziqalene nelizwe ezivimbela ukusisisa nakuthoma umsebenzi wokukhwezelela amasiso wamathriliyoni amabili wamaRanda esigabeni sesibili.  

2. IKhotho Yezobulelesi Yamazwe Ngamazwe

2.1 IKhabinethi ikufakazela ngobutjha ukuhlanganyela kweSewuka Afrika namanye amazwe eKhotho yezoBulelesi yamaZwe ngamaZwe (i-ICC), begodu ifakazela nokuthi solo sisese ngelinye lamazwe amalunga atlikitla isiVumelwano se-Rome (i-Rome Statute).             

2.2 ISewula Afrika izakusolo itjhotjholozela ukuqiniswa kweenjamiso zokubusa ephasini loke, begodu solo sikhuthaza ukusetjenziswa ngokufana nangokulingana komthetho wamazwe ngamazwe.              

2.3  UMengameli ukhethe iKomidi eyiHlanganisela yemiNyango kaRhulumende (i-IMC) uSihlalo wayo ekuliSekela likaMengameli eqale iindlela ezimbadlwana ezihlukahlukileko ngendaba le.        

3. IsiGungu SezokuRhwebelana Ngokutjhaphuluka eNarhakazini ye-Afrika (i-AfCFTA) 

3.1 ISewula Afrika isingethe ngokuhlanganyela i-AfCFTA eKapa ukusukela nakali-16-18 kuSihlabantangana wee-2023 ngomnqopho wokurhabisa ukuphunyeleliswa kwe-AfCFTA nokukhwezelela irhwebo namasiso. Zilinganiselwa eKulungwaneni iinthunywa ezivela kiyo yoke i-Afrika ebezikhambele lombuthano.             

3.2 Imikhulumiswano yamalanga amathathu le beyiqale amakoro wezomnotho aqakathekileko anjengamafemu weenkoloyi, amakhemisi, zokulima nokulungiswa kokudla okulinywako, amafemu wesikhumba namanyathelo, zokuthutha nezomthangalasisekelo weensetjenziswa, ekubalwa hlangana nakho nokurhwebelana ngethekhnoloji yelwazithintwano.   

3.3 Ukuqiniswa kwamandla wokukhiqiza kiwo woke amakoro womnotho kube yinto ethokozelwe ngabanengi njengegadango lokuthoma elifunekako lokuphumelelisa i-AfCFTA.  Ikoro yangeqadi ikhonjelwe ukuthi iveze amathuba wokwandisa amasiso erherhweni lokurhwebelana nokukhuliswa kwamandla wokukhiqiza esiphandeni se-Afrika neendaweni ngeendawo ngaphakathi kwekhonthinenthi le, kobanyana kuzokukhula imikhiqizo yokurhwebelana kwamazwe we-Afrika awodwa.           

4.  Ijima Lokulawula Ukufuneka Kwegezi

4.1 Enye yeendlela ezilula khulu soke esingayisebenzisa ukuhlala sinegezi kuphungula igezi esiyisebenzisako, khulukhulu ngeenkhathi lapho igezi isebenza khona khulu, njengeenkhathi zabo-17:00 ukuya kibo-21:00, njengengcenye yamagadango wokuLawula igezi eFunekako. Ngokuphungula kwethu igezi esiyisebenzisako singakha ubujamo bepumelelo mahlangothi woke ethungelelwaneni lethu legezi, ubujamo obungaphungula ukudiselwa kwethungelelwano lethu legezi, namakhaya ngamakhaya abe akwazi ukulonda imali ngaphandle kokucaphazela ibhizinisi namkha izinga lepilo yabantu.            

4.2 IKhabinethi ikhombela umuntu ngamunye ukuthi asize ekulondweni kwegezi ngokuyisebenzisa ngokuyibabalela, njengoba u-Eskom asasebenzisana nabaPhehli beGezi abaziJameleko ukungezelela amandla amatjha wokuphehla igezi ethungelelwaneni lethu legezi.                   

4.3   Amagadango wokuLawula igezi eFunekako yinto ejayelekileko ephasini loke, begodu atjengise ukuthi asiza khulu ekukhuthazeni ukulondwa kwegezi.          

4.4   Lokhu-ke sikutjengisile ngesikhathi semidlalo yePhaliswano leBholo yeBhigiri yePhasi lomNyaka wee-2010.  Umnqopho lapha kukuthi kufuze soke sihlanganyele umsebenzi wokulonda igezi ngokucima iinsetjenziswa zegezi ezingakaqakatheki, sisebenzise iintofu zerhasi, sikhanyise ngamadlhowubhu alonda igezi, sicime neensetjenziswa ezinjengamagiza nasingazidingiko.           

4.5 Siqothele ukulonda ukuyokufika e-1000 MW yegezi, elingana nesigaba sinye sokuqinteliswa kwegezi.            

4.6 IKhabinethi ilimuka ukuthi amakhastama amanengi selanesandla emagadangweni wakwa-Eskom weGezi eFunwako, nje-ke ikhombela boke ababelani bemabhizinisini, emabubulweni nemakhaya ngamakhaya ukuthi balalele isibawo sokujoyina ijima lokuLawula ukuFuneka kwegezi.           
    
5.  Ukutholakala Kwamanzi   

5.1 IKhabinethi ikuthokozele ukuvulwa kobuTsengelo baManzi i-Spring Grove Water Treatment Plant e-Rosetta neBulungelomanzi i-Bruntville Resevoir njengengcenye yehlelo lokuphakelwa kwamanzi le-Greater Mpofana Bulk Water Supply Scheme e-Mooi River, esiyingini seMgungundlovu, KwaZulu-Natala.                          

5.2 Ihlelweli liletha ukutholakala kwamanzi ngendlela ethembekileko nenesithunzi ezakhamuzini ezili-130 000 kilesisiyingi, kunye nobuhle behlalakuhle yomphakathi nebomnotho obukhambisana nokutholakala kwamanzi.              

5.3 IKhabinethi ilimuke nokuthi iyabonakala indima eyenziwa eHlelweni lokuPhakelwa kwaManzi i-Giyani Water Project, la izabelo ezima-24 kezima-55 ekulindeleke ukuthi zihlomule kilephrojekthi zizokuthola khona amanzi khona duze nje.                

6. Umthetho Otjhugulula Umthetho Wezekhetho  

6.1 IKhabinethi ikwamukele ukutlikitlwa ube mThetho, umThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezeKhetho, otlikitlwe nguMengameli Ramaphosa. Umthetho omutjha lo ukhwezelela ubujamo bokuqinisekisa zomthetho okufunekako njengoba kulungiselelwa iKhetho leliZweloke langomnyaka wee-2024.        
 
6.2 UmThetho wezeKhetho otjhugululiweko lo uvulela indawo abongikhethani abazijameleko kobanyana bazokukghona ukujamela ikhetho eKorweni yePalamende eKulu nemKhandlwini weemFunda.              

6.3 UmThethomlingwa wamaTjhuguluko wezeKhetho lo ukhulisela izakhamuzi zeSewula Afrika ikundla yekhetho noburholi ngale kweenqhema zepolitiki, kobanyana zizokwazi ukuzikhethela abajameli abazayokungena eKorweni yePalamende eKulu kunye nemabandleni weemBethamthetho zeemfunda.             

7. ILanga LeKululeko 

7.1   Iminyanya yokugidinga iLanga leKululeko ebeyibanjwe izolo, ngomhla wama-27 kuSihlabantangana wee-2023, ngokwahlukahluka kilo loke ilizweli, isikhumbuzo ukuthi ubuthina besizwe bakhelwe phezu kokuhloniphana nethando nokuzikhakhazisa kwethu ngelizwe lekhethu.            

7.2  Isikhumbuzo seLanga leKululeko, ebesibanjelwe kwaMasipaladi i-Dr Kenneth Kaunda District esifundeni seTlhagwini Tjingalanga, sibizwe ngaphasi kommongondaba othi:  “Sisimelelisa Besivikela Esikuzuze Ekambisweni Yentando Yenengi.”        

7.3  ILanga leKululeko lee-2023 lithomana nomnyaka wama-27 kwaphasiswa umThethosisekelo wekhethu, kanti lingelomnyaka wama-29 weKululeko yeSewula Afrika.          

8.    Ubudlelwano Namazwe Ngamazwe

8.1  UMengameli Ramaphosa usingethe iVakatjho lomBuso likaMengameli we-Namibia u-Hage Geingob; leli-ke bekulivakatjho elinqophe ukuqinisa ukuya phambili ubudlelwano obunomlando omuhle hlangana namazwe amabili la.                        

8.2  Imikhulumiswano hlangana kweenKhulu zomBuso ezimbilezi namabandla weenthunywa zemiNyango yaboRhulumende beyimalungana nobudlelwano  bamazwe amabili la, ukusebenzisana hlangana kwamazwe amabili la nezamazwe ngamazwe, kunye nokusebenzisana kezerhwebo nezamasiso.   Ukusebenzisanokhu kuzakubuye kuqiniswe ukuya phambili ekundleni yezamabhizinisi yomhlangano weenkhampani zamazwe amabili la ozokubanjelwa e-Namibia ngekukhambeni komnyaka lo.                    

8.3 UMengameli Ramaphosa usingethe iVakatjho lomBuso likaMengameli we-Finland u-Sauli Väinämö Niinistö ngomhla wama-25 kuSihlabantangana. Ubudlelwano beSewula Afrika ne-Finland bunemirabhu etjhingako esolo bathoma ukwakheka ilizwe le-Finland nalisekela ngamandla iinhlangano zeSewula Afrika ezazilwela ikululeko.                     

8.4 Ubudlelwano bamazwe amabili la buya ngokukhula solo kwangomnyaka we-1994, kangangoba i-Finland seyisisise ngaphezulu kwama-R2 wamabhiliyoni eminyakeni emithathu edlulileko le elizweni lekhethweli.            

9. Ukubalekiswa KwamaSewula Afrika Nabantu Bamanye Amazwe E-Sudan
 
9.1 IKhabinethi iwuthokozele umbiko womsebenzi obe likhunyana kodwana ophumeleleko wokubalekisa amaSewula Afrika e-Sudan lapho ukulwa kwakhona kucaphazela izakhamuzi zakamanye amazwe.                 

9.2 UmNyango wezobuDlelwano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba usebenzisene ngokusizana neButho lamaJoni weMmoyeni leSewula Afrika ukuphephisa amaSewula Afrika.                 

9.3   Isiqhema seSewula Afrika ebesihlenga abantu lapho sibuye sasiza nezakhamuzi ze-Angola, ze-Namibia, ze-Zimbabwe, ze-Lesotho kunye neze-Brazil.             

9.4    IKhabinethi ithokoze urhulumende weGibhithe ngokusekela kwakhe ihlelo lethu lokuhlenga abantu yathokoza ne-United Arab Emirates ngokuhlenga umSewula Afrika okukunje osizwe siqhema sekhethu esise-Jeddah ukubuya ekhaya. Mahlanu amaSewula Afrika asese se-Sudan, ngoba nakuhlengwa amanye, wona bekangakathintani ne-ofisi yabazenda belizwe lekhethu. IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi ngaso soke isikhathi azise ama-Ofisi wethu wabaZenda nakasemazweni wakosobantu, ngitjho nanyana akhambe ngokuvakatjha, aziyela emaholideyini.              

9.5 IKhabinethi ibuyelele yakhombela bona akuqedwe ipi ese-Sudan, kubuyiswe ukuthula hlangana neenqhema ezirareneko, ngokukhambisana nomnqopho weHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU) wokubeka iinkhali phasi emazweni we-Afrika.                     

10. Ukusekelwa Kwamaziko Wefundo Ephakemeko  

Ngomhla wama-24 kuSihlabantangana wee-2023 uNgqongqotjhe uNzimande wavula imakho emibili eYunivesithi yeTjingalanga Kapa (i-UWC) esekelwe mnyangwakhe ngeemali ngaphasi kwesiBonelelo somThangalasisekelo nokuSebenza Kuhle, nangehlelo lezokuthuthukisa i-Sibusiso Bengu Development Programme:                 
 
a. UMakho omutjha wezeFundo (owaziwa ngokuthi yi-South Campus Education Precinct Project) – Kusetjenziswe imali eziingidi ezima-R268 659 nge-IEG ne-SB-DP ukuvuselela umakho ebewuvele ukhona, phambilini ebewusetjenziselwa iminyango elandelako nasi: weKhemistry, weMethemethiksi, we-Computer Science, kunye neweemBalobalo (i-Statistics Faculty).           
 
b. I-Unibell Residence – kusetjenziswe imali ema-R670 weengidi egalinywe ku-IEG ne-DBSA kobanyana kwakhelwe abafundi indawo yokulala enemibhede ezii-2720 eneentezi ezine ibhlogo ngayinye, lapho kwakhiwe khona amabhlogo amathandathu e-Belhair, ahlalelana nekhemphasi ekulu ye-Bellville.               
Iphrojekthi yendawo yokuhlala ye-Unibell le iphunyeleliswe ngemizamo ehlanganyelweko yemali eyi-R235 yeengidi (eyi-35%) ye-IEG yomNyango,   nemali yayo ngokwayo i-UWC (eyi-30%), kwangezelelwa ngemali yokusiza eenkolodweni ye-DBSA (eyi-35%).                   
  
Ngomhla wama-21 kuSihlabantangana, uNgqongqotjhe uNzimande uvule imakho emibili kunye neZiko le-IT eMthatha, eYunivesithi i-Walter Sisulu (i-WSU),  esekelwe mnyangwakhe ngeemali ngaphasi kwesiBonelelo  somThangalasisekelo nokuSebenza Kuhle, kunye nangeHlelo lezokuThuthukisa i-Sibusiso Bengu Development Programme (i-SB-DP). Imakho le yakhiwe eendaweni lapho kudilivelwa khona ipahla, i-Nelson Mandela Drive kunye neZamukulungisa:                                
 
a. I-East Teaching Mall – Lapha kusetjenziswe imali ema-R25.971 weengidi eze nge-IEG ukuqedelela ukuvuselelwa kwamaholo wokufundisela ali-19 kunye namatlasi wokufundisela ali-13 endaweni yokudilivela ipahla ese-Nelson Mandela Drive.                      
 
b. Indawo Yokuhlalisa Abafundi – Lapha kusetjenziswe i-R52.799 yeengidi nge-IEG ukuqedelela ukuvuselela iindawo zokuhlala abafundi i-KTC ne-KGB, la kunemibhede ema-314 endaweni yokudilivela ese-Nelson Mandela Drive.           
 
c.  I-IT Hub – Lapha kusetjenziswe i-R14135 yeengidi nge-SB-DP, yasetjenziselwa nokwakha iziko elitjha le-IT elizakusebenza njengendawo abafundi nabafundisi abangayisebenzisela ukwenza umsebenzi ongaphezu kowodwa  eZamukulungisa.   

11. IinQunto ZeKhabinethi  

Ukuqatjhwa  

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1. UNom. Siyabonga Charles Zama uqatjhelwe isikhundla seSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG): UkuThuthukiswa kweeNdawo ezingakaHleleki kunye noKwakhiwa kweeNdawo zeSizo eliRhabako emNyangweni wezoKwakhelwa kwabaNtu.            

2. UMm. uZenkosi Dumile Mhlongo, oqatjhelwe isikhundla sokuba ngu-DDG: ZomThethokambiso wezeRhubhululo, ukuTlama nokuHlela emNyangweni wezokwaKhelwa kwabaNtu.    

3. UNom. Jabulani Hugh Hlatshwayo oqatjhelwe isikhundla sobu-DDG: iThekhnoloji yeLwazithintwano emNyangweni wezoBulungiswa nezokuThuthukiswa komThethosisekelo.     

4. UNom. Dipepenene Serage, oqatjhelwe isikhundla sobu-DDG: imiKhiqizo eLinyweko, zePilo zokuTholakala kokuGoma Okwaneleko nezokuLawulwa kweHlekelele emNyangweni wezokuLima, zokuBuyekezwa kweNarha nezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya.          

5. UMm. uHlengiwe Bhengu, oqatjhelwe isikhundla sokuba siPhathimandla sezeeMali (i-CFO) emNyangweni wezobuDlelwano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba.        

6. UMm. u-Lucy Bele,  oqatjhelwe isikhundla sokuba ngu-CFO emNyangweni wezoKwakhelwa kwabaNtu.                          


IKhabinethi ibuye yavumelana nokuqatjhwa kwalaba abalandelako:  

Ibhodi Yabanqophisi Yekomitjhini Yezerhubhululo Ngamanzi    

(a)     UDorh. Rethabile Melamu (uSihlalo);  
(b)     UDorh. Harrison Pienaar (iSekela likaSihlalo);  
(c)    UPhrof. Nnenesi Kgabi; 
(d)    UNom. Willem Baird;          
(e)    U-Adv. Reinette Mary Rosey;      
(f)    UProf. Aldo Stroebel;   
(g)    UMm. uZama Portia Dlamini;    
(h)    UDorh.  Tendai Sawunyama;    
(i)    UMm. uNkuli Mxenge-Mayende;  kunye 
(j)    noMm. u-Megan Schalkwyk.         

Ibhodi Yekomitjhini Yeze-Lotto

(a)    UMm. u-Beryl Ferguson;  
(b)    UMm. u-Precious Mvulane;      
(c)    UNom. Willie Hofmeyr;  
(d)    UNom. Tembinkosi Bonakele;  
(e)    UNom.  Lionel October;  kunye
(f)    noMm. u-Irene Ramafola.             

Amalunga Womkhandlu Wezepilo Nokuphepha Eemayini  

(a)    UNom. David Msiza (uSihlalo);  
(b)    UNom. Xolile Mbonambi;  
(c)    UDorh. Lindiwe Ndelu;      
(d)    UNom. Divhudza Victor Mahwasane;   
(e)    UMm. u-Constance Titi Kekana (iLunga eliDlhegana nelinye);
(f)    UDorh. Dipalesa Mobokoto (iLunga eliDlhegana nelinye);    
(g)    UNom. Mthokozisi Zondi;      
(h)    UNom. Thabo Ngwenya (iLunga eliDlhegana nelinye);     
(i)    UNom. Masibulele Naki;   
(j)    UMm. uNaledi Tsipane (iLunga eliDlhegana nelinye);     
(k)    UMm. u-Melanie Roy;  
(l)    UNom. Victor Radebe (iLunga eliDlhegana nelinye);   
(m)    UNom. Nicolaas Van Rooyen;   
(n)    UNom.  J. White (iLunga eliDlhegana nelinye);   
(o)    U-Adv. Paul Mardon;    
(p)    UNom. Johan Du Toit Boning (iLunga eliDlegana nelinye);   
(q)    UNom. Phuthuma Manyathi;    
(r)    UNom. Gabriel Nkosi (iLunga eliDlhegana nelinye);    
(s)    UDorh. Thuthula Balfour;   
(t)    UNom. Vijay Nundall;    
(u)    UNom. Stuart Sepetla;   
(v)    UNom. Ronald Mafoko;   
(w)    UNom. Joseph Phakathi (iLunga eliDlhegana nelinye);     
(x)     UMm. u-Letisha van der Berg;  kunye 
(y)     noDorh. Joseph Matjila (iLunga eliDlhegana nelinye).      

Iminyanya Ezako  

1. INyanga Ye-Afrika 

1.1. ISewula Afrika izokugidinga iNyanga neLanga Le-Afrika ngoMrhayili wee-2023 ngokukhambisana namanye amazwe we-Afrika yoke.  Ngomhla wama-25 kuMrhayili 2023, i-Afrika izokugidinga ama-60 weminyaka weHlangano yBunye be-Afrika (i-OAU).               

1.2. Inyanga le ilithuba lokukhuthaza ukubumbana kwamazwe we-Afrika, nokuqina kokusebenzisana nokuzibophelela kwamazwe we-Afrika ekusebenzeleni umnqopho munye.  IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi asebenzisane ekwakheni ikhonthinenthi ebumbene ngcono nephumelelako.                                         

2. AboNongorwana BeliZweloke

2.1. uMongameli Cyril Ramaphosa uzokwethwesa amaphandle aveleleko abonongorwana belizweloke ngomhla wama-28 kuSihlabantangana wee-2023. AboNongorwana beliZweloke bayindlela ephezulu kinazo zoke ilizwe lekhethu elithokoza ngayo izakhamuzi zekhethu namaphandle aveleleko afake isandla ekuphakanyisweni kwehlelo lentando yenengi abe enza nomsebenzi obonakalako ekwenzeni ngcono ipilo yamaSewula Afrika.              

2.2.  AboNongorwana beliZweloke bathokoza nobuhle obenziwe mumuntu ngamunye ngamunye ekwakhisaneni iSewula Afrika engabandlululi ngobuzwe nangobulili, ekhamba ngendlela yentando yenengi nephumelelako, njengoba kusitjho umThethosisekelo welizwe lekhethu.               

3. Ivowudu Ngesabelo Seemali     

3.1 NgoMrhayili, omunye nomunye umnyango karhulumende uzakwethulela iPalamende iVowudu ngeSabelo seeMali salowo mnyango.                

3.2 IVowudu ngeSabelo seeMali ihlanganisa umphumela wokuhlolwa kokusebenza komnyango emnyakeni weemali oqeda ukudlula namahlelo wokuphumelelisa imisebenzi esuke ibekwe nguMengameli eKulumenakhe yobuJamo beliZwe (i-SoNA).                                

3.3. IKhabinethi ikhombela izakhamuzi ukuthi zibeke ilihlo emavowudini wesabelo seemali kobanyana zizokukghona ukubona ukuthi iminyango ngeminyango ibeka waphi amaqalontanzi wokuphumelelisa izenzelwa zombuso kiloyo mnyaka weemali.             

3.4 Ngomhla we-4 kuMrhayili wee-2023, uNgqongqotjhe wezokuHlaliswa kwabaNtu uMma u-Mmamoloko Kubayi uzokuthwala iMbizo nomBukiso weZenzelwa e-Soweto, njengengcenye yokulungiselela iVowudu ngeSabelo seeMali ngomhla we-10 kuMrhayili wee-2023.                                               

3.5. Umbukiso lo uzokulungisa iintjhijilo zomNyango wezoKwakhelwa kwabaNtu lezo abantu bendawo abahlangabezana nazo ube ukhangise nangamahlelo wamakoro umphakathi wendawo ohlomulako kiwo kilomnyango.                               

4.  ILanga LabaSebenzi    

4.1 ILanga labaSebenzi lizokukhunjulwa ngoMvulo, nali-01 kuMrhayili wee-2023, kutjhejwa indima eqakathekileko elinywa basebenzi emnothweni nemphakathini eqaliweko eHlelweni lokuThuthukisa isiTjhaba.          

4.2   ILanga labaSebenzi lisinikela ithuba lokuthi khesicabange ngalokho abasebenzi abakuzuzileko ema-29 weminyaka adlulileko solo sathola ikululeko, kunye neentjhijilo abasebenzi abaqalene nazo emnothweni okghamekileko.           

4.3 Libuye godu libe lilanga ekufuneka sizibophelele ngalo ngobutjha ekwenzeni koke esingakghona ukukwenza ukuvulela iingidigidi zamaSewula Afrika angasebenziko nangakghoni ukusebenzisa amakghonofundwa wawo namkha ukuzondla nokondla abaseduze nabo.               

4.4   Ukuzibophelela kwakarhulumende ekwenzeni ubujamo bemsebenzini bube ngcono kunye nokulinganiseka emakethe yabasebenzi kubonakala ematjhugulukweni amahle enziwe emThethweni wokuLilisa abaKhubalele emSebenzini nabaGuliswa mSebenzi, asandukutlikitlelwa ukuba mthetho mhlapha nguMengameli Ramaphosa.                 
 

5.  ILanga LeKululeko YeeMbikiindaba EPhasini 
 
5.1 ISewula Afrika izokuhlanganyela nephasi loke esikhumbuzweni seLanga leKululeko yeeMbikiindaba nakama-03 kuMrhayili wee-2023. Ilangeli lisinikela ithuba lokugidinga besilinganise nobujamo bekululeko yeembikiindaba, besiqalelele neentjhijilo eziqalene neembikiindaba nendima elinywa matjhuguluko enzeka msinyana ngeembikiindaba emphakathini wekhethu.                   
           
5.2  Iimbikiindaba ezikhululekileko nezizijameleko ziyingcenye epheleleko yananyana ngiliphi ihlelo lentando yenengi, ngalokho-ke sizakusolo siqinisekisa ukuthi iimbikiindaba zibika ngendlela enembako, ngokulungileko nangokukhululeka.                

6. IPhaliswano Le-Netball Lephasi  

6.1    Njengoba kusele isikhathi esingaphasi kweKhulu lamalanga ngaphambi kobana kuthome iPhaliswano leBhigiri yePhasi ye-Netball ezokubanjelwa e-Afrika ukusukela ngomhla wama-28 kuVelabahlinze ukuyokufika nakasi-6 kuRhoboyi, iKhabinethi ikhombela isitjhaba ukuthi sivule izandla zaso ezifuthumeleko godu zokusingatha lemidlalo yamazwe ngamazwe.              

6.2   Njengoba iPhaliswano leBhigiri yePhasi lizokudlalelwa eKapa nje, iSewula Afrika izakwakhelela phezu komlando wayo wokusingatha imidlalo emikhulu, ekubalwa hlangana nayo we-Formula E Cape Town ePrix, esikhatjhaneni esisandukudlula.              

6.3 Iimfundo esizifunde ekusingatheni imidlalo enje zithethe zaqalelelwa nakwenziwa amalungiselelo, kwenzelelwa ukuqinisekisa ukuthi abathandi nabalandeli bemidlalo bathokozela ukubukela nesikhathi abazabe bangaso ekhethwapha.          

6.4   IKhabinethi ikhombela umuntu ngamunye ukuthi asekele ijima lama-Netball Fridays elikhuthaza abantu ukuthi bembathe izembatho zokusekela umdlalo we-Netball qobe ngeLesihlanu, ngaleyindlela kube kutjengiswa ukusekela isiqhema somdlalo we-Netball seSewula Afrika esaziwa ngokuthi yi-Spar Proteas.  
               
7. Umhlangano Wehlandla Le-16 Wekhonferensi Yeenqhemaqhema (i-COP16) Ngesivumelwano Se-Basel  

7.1 ISewula Afrika izakuba yingcenye yomhlangano we-COP16 wesiVumelwano se-Basel ozokubanjelwa e-Geneva, e-Switzerland, ukusukela ngomhla wo-01 – 02 kuMrhayili wee-2023.                 

7.2   IsiVumelwano se-Basel senzelwa ukuvikela ipilo yabantu nebhoduluko engozini yokukhamba kwezinto ezilahlwako nebhoduluko eliyingozi. ISewula Afrika yangena kilesisivumelwano nakama-05 kuMrhayili we-1994.               

7.3   IKhabinethi ivume indaba ethunywe ukuyokukhuluma ngayo ngesiVumelwano se-Basel emhlanganweni we-COP16.          

7.4 I-COP16 izakubanjwa ngokulandelana nomhlangano wehlandla le-11 weKhonferensi yeenQhema ngesiVumelwano se-Rotterdam ngeKambiso yesivumelwano ekwaVunyelwana ngaso Phambilini ngamaKhemikhali ayiNgozi aThileko neemBulaliinunwana eRhwebeni langeKhaya.              

7.5 Lesisivumelwano sikhuthaza ukwabelana ngomsebenzi nokusebenzisana hlangana neenqhema erhwebeni lamazwe ngamazwe lamakhemikhali ayingozi. ISewula Afrika yafakazela leziimvumelwano ngoba zinomphumela omuhle ebhodulukweni nepilweni yabantu.            

Imilayezo    

1.    Siyabathokozisa 
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:

  • emndenini nebanganini bakasaziwako omvumi we-jazz u-Hugh Masekela. U-Bra Hugh, ongasekho emhlabeni, ohlonitjhwe ngokuthi ibizo lakhe lifakwe hlangana namabizo wabosaziwako bephasi e-Ertegun Hall of Fame, e-New York. Lomvumi weSewula Afrika ongasekho ujoyina ezinye iinkutani zomvumo ezinjengabo-Louis Armstrong, u-Nat “King” Cole kunye no-Miles Davis.                      
  • IKhabinethi ithokozise ne-HOT 102.7 FM ngokuhlonitjhwa kwayo ngokufika ekugcineni kwamakoro wephaliswano laboNongorwana bemiRhatjho i-2023 New York Festival Radio Awards, e-United States; leliphaliswano ligidinga ukurhatjha kwemirhatjho emazweni angaphezulu kwama-30.                 


2.    Silila Imbiko  

IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:  

  • UNom. Harry Belafonte, umvumi we-Amerikha odume iphasi loke, obuye abe mlingisi, abe godu nanga mtjhotjhozeli. Wayemkhwezeleli onelwazi lokukhwezelela ama-Amerikha wabantu abaNzima ababelwela amalungelo wobuntu; wenza iphasi loke ukuthi liwuqale ngamanye amehlo umzabalazo wokulwisa umbuso webandlululo (i-apartheid).                 
  • Walima indima eqakathekileko ekusikimiseni umsebenzi wokuvuma wabavumi beSewula Afrika u-Mirriam Makeba no-Hugh Masekela, okwenza ukuthi iphasi loke lazi ngomhlobo womvumo weSewula Afrika, lazi nangevumelwanophimbo negido lawo, nawukhuluma nabalaleli ngamahlangothi woke wepilo yeSewula Afrika, khulukhulu malungana nomzabalazo wekululeko.              
  • UNom. Tiego Moseneke, igcwetha elidumileko, usomabhizinisi kunye nomtjhotjhozeli walokhuya asesemfundi.            
  • UNom.  Mbulelo Musi, owayelilunga loMkhonto wesiZwe elalikhambisa imisebenzi yomKhonto, owayengomunye wabatjhotjhozeli baka-June 16 1976, obekamsebenzi wombuso ohlonitjhwa khulu ngomsebenzakhe, ongumakadabona wezokuthintana nokwazisa, osebenzele urhulumende ngobuhle obungaphezu kokwenza.                 
  • UNdunakulu walokhuya weFreyistata u-Beatrice Marshoff, osebenzele abantu beSewula Afrika ngokuzinikela, wasebenza eenkhundleni ezinengi ngeminyakakhe emide ayisebenze ngobuhle obuphezulu okukhethekileko.                           
  • ULoyiso Nkohla, obekamtjhotjhozeli womphakathi obekazinikele ekusebenzeleni umphakathi ipilwakhe yoke alwela ukwenziwa ngcono kwepilo yabantu abangatjhejwako emalokitjhini weTjingalanga Kapa. Ubulewe alungiselela umsebenzi wokuthutha abantu abebakhe magega nesiporo, njengoba bekulungiselelwa ukuvuselelwa kwesiPoro sesiTimela eseKhulu.  IKhabinethi ilayele abathobelisimthetho ukuthi bababophe labo ababulele uNkohla.  IKhabinethi ibafisela ukululama kwamsinya labo abakhubele esehlakalweni ekubulawelwe kiso uNkohla.                
  • Umndeni kaNqobile Zulu (obekaneminyaka emi-5), nomndeni womnganakhe u-Tshiamo Ramanye (obekaneminyaka esi-6) imizimbabo efunyenwe icwiyiwe e-Soweto ngeLesine nakama-20 kuSihlabantangana wee-2023.  IKhabinethi isisola ngamagama abukhali isenzo sokubulawa ngesihluku kwalababantwana, beyikhombela nomphakathi ukuthi usize amapholisa ekutholeni lezizelelesi ezenze lokhu. Ongaba nelwazi malungana nalokhu angathintana neZiko lokuQeda ubuLelesi (i- Crime Stop Line), enomborweni ethi: 08600 10111.             
  • Amalunga abunane womuzi wakwaMemela elokitjhini iMbali eMgungundlovu, adunyuzwe abulawa, kunye nabomma ababili abebavakatjhele kwaMemela mhlazana kwenzeka lesisehlakalo ngeLesihlanu, nakama-21 kuSihlabantangana wee-2023. Umsolwa munye wadunyuzwa wabulawa ngesikhathi adumuzana namapholisa ngaye uLesihlanu womhla wama-21 kuSihlabantangana wee-2023. Umsolwa wesibili wakhubala, wabotjhwa, kwathi wesithathu waphunyurha.                                      
  • IKhabinethi iyawathokoza amapholisa ngokubabopha msinyana labo ekuzwakala ukuthi babasolwa, nokuthi amapholisa abambe neengidi ezintathu. 


Imibuzo ingathunyelwa:
kuNom.Tyrone Seale – uMjaphethe woMkhulumeli kaRhulumende           
Iselifowuni: 083 5757 440

Share this page

Similar categories to explore