Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi Wamhla ti-9 Ingongoni 2015

1. Kucala kwekusebenta kwetinhlelo letimcoka tahulumende

1.1. IKhabhinethi yemukele kusayinwa kwetivumelwane letinge-26 letilinani letigidzigidzi letinge-R94 ngesikhatsi Sekuvakasha Lokusemtsetfweni lokusandza kwentiwa nguMengameli Xi Jinping waseChina. Letivumelwane letisayiniwe tifaka ekhatsi tigidzigidzi leti-R12 tekwakha sakhiwonchanti sekukhicita timoto eNingizimu Afrika, Emadola aseMelika (i-US$) lasigidzi lesinge-$500 esisetjentiswa semalimboleko lecondziswe ku-Eskom yekutfutfukisa sakhiwonchanti kanye nesigidzigidzi semadola aseMelika lange-$2.5 semali lecinisekisiwe yeTransnet levela eBhange Lekutfutfukisa laseChina.  

Njengencenye yeMhlangano we-2 weLubanjiswano lweChi ne-Afrika (i-FOCAC), Mengameli Xi Jinping wetsembise sigidzigidzi semaDola aseMelika lange-$60 sekutfutfukisa i-Afrika.

Kwemukelwa kweSivumelwano neLuhlelo Lwekusebenta lolusha (2016-2018) e-FOCAC kuyahlanganisa kubuye futsi kucinise lobudlelwane lobukhulako lobusemkhatsini we-Afrika neChina, lokutawuvula ematfuba lamasha ekuhweba nelutjalomali lokutawusita kubanga kutsi kukhule umnotfo.

Umnotfo uchubekile watfola kwesekelwa ngekwemnotfo ngebaka-BMW eNingizimu Afrika labamementele lutjalomali lwetigidzigidzi leti-R6 kusakhiwonchanti sabo lesiseRosslyn, ePitoli, lesibufakazi bekusebentisana lokusemkhatsini webhizinisi nahulumende, kanye nendzima ledlalwa yibhizinisi ekutfutfukiseni umnotfo.

1.2. NgaLesibili, mhla ti-8 Ingongoni, Mengameli Zuma unike takhamuti taseNingizimu Afrika kanye nebekuchamuka emaveni angaphandle labahloniphekile Imiklomelo Yesive labafake ligalelo ekutfutfukisweni kwebantfu. Lemiklomelo Yesive asikhatsi lesikhulu sekubuyeketa, sekugubha umkhosi kanye neligcabho lebantfu betfu. Bagubha umkhosi wekuzuza kwebantfu, kutinikela kwebantfu kanye nemitabo yebantfu leyenta live letfu kutsi libe yindzawo lencono. Siyabahalalisela lababo laklonyeliswe leMiklomelo Yavelonkhe yanga-2015.

1.3. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise emanti ngekuwonga. Loku kukwesekela tinyatselo letinyenti letitsetfwe kute kutsi kuncishiswe kweswelakala kwemanti, lokubhebhetseliswe ligagasi lekushisa lelive lelihlangabetene nalo kulamaviki lendlulile. Nanoma nje timvula letisandza kuna kuletinye tincenye talelive tiletse kuhhamuleka, kweswelakala kwemanti kulelive kuyachubeka nekuba yinsayeya mbamba futsi kudzinga kutsi sonkhe sisebentise emanti ngekuwonga nangalokunesibopho.  

1.4. IKhabhinethi ivakalise kubonga kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngekutsi bahlanganyele kuMkhankhaso Wemalanga la-16 Ekulwa Nebudlova Lobentiwa kuBomake neBantfwana, laphele itolo. Lucwaningo lwakwamuva lukhombisa emanani lamakhulu etehlakalo letinsha tekungenwa yisandvulelangculazi (i-HIV), ikakhulu kubomake labasesebancane nemantfombatana e-Afrika labasemkhatsini weminyaka yebudzala le-15 nalenge-24.

Bantfu baseNingizimu Afrika bakutsatwa kutsi bachubeke nekulwa kwabo kube kwa-onkhe emalanga njengencenye yemklamo we#365 Days Campaign Wekulwa Nebudlova Lobentiwa kuBomake neBantfwana kanye nemklamo we- #CountMeIn lochubekela emnyakeni lotako.

Ngalomkhankhaso we-#365 Days Campaign kanye ne-#CountMeIn, lelive lifanele kutsi lichubeke ligcogce emalunga emmango, ikakhulu emadvodza, kutsi abambisane nahulumende ekubukaneni nalolubhubhane.

Kusibopho sesive, semuntfu ngamunye nangekubambisana, kutsi kuvinjwe kwandza kwaleligciwane ngekutsi sinakekele temphilo yetfu kanye nentalabanye.

1.5. IKhabhinethi iyayitfokotela inchubekela embili leyentiwe nguMkhandlu Welucwaningo Lwetesayensi Netimboni (i-CSIR)  ekwenteni inchubo yekukhicita emasotja emtimba e-HIV kulokuphilako.

Loku kusondzeta imboni yetemphilo dvutane kakhulu nemakhambi ekwelapha ekuvikela langabiti kakhulu. Lapho lelive lisashikashikeka nekutfola likhambi lekwelapha i-HIV nengculazi (i-AIDS, bantfu baseNingizimu Afrika baseselindzeleke kutsi baye emacansini ngalokuphephile baphindze futsi bagcine imitsetfomgomo ya-ABC (Ungayi emacasini, Yetsembeka kanye neKufaka ikhondomu) yekuvikela tehlakalo letinsha tekungenwa ligciwane.

1.6 IKhabhinethi incoma bonkhe bafundzi, titjudeni, bothishela, bothishela basemanyuvesi, tikolwa kanye netikhungo temfundvo lephakeme ngekuphetsa  umnyaka wekufundza loyimphumelo, nanoma nje kube netinsayeya lekuhlangabetwene nato ekuhambeni kwemnyaka. IKhabhinethi futsi ibafisela lokuhle eluhlolweni lwabo lolutako labo labavuma kuhlehlisa tinhlolo tekuphela kwemnyaka batihlelela kutsi tibhalwe nga-2016.   

1.7 Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle, libambisene neLitiko Letekuvikela ne-Ejensi Yekutfutfukisa Lusha Yavelonkhe (i-NYDA),  litawumba Inkhomfa Yelusha Yavelonkhe ye-6. Lolu luhlelo lwekutfutfukisa baholi belusha lolufuna kugucula indlela yekutiphatsa, timongcondvo kanye nekuhlomisa lusha ngematfuba labangawasebentisa. Lenkhomfa iphindze futsi isite ngekulandzelela nefundzisa bafana labancane mayelana nekutsi bakhule babe ngemadvodza labenta bomake ligugu babuye futsi babahloniphe.

1.8 Sivumelwano lesihlanganyelwe lesisayiniwe lesisemkhatsini weNdvuna Yetemfundvo Lephakeme neKucecesha Indvuna, Dkt. Blade Nzimande, nebahlanganyeli be-BRICS – iBrazil, iRussi, i-India neChina – sihlose ekwakheni luhlakamsebenti lwekubambisana kutemfundvo eskhatsini lesitako.

Lesivumelwane sifaka ekhatsi imfundvo jikelele, indlelalisu yenchubomgomo yetemfundvo, Emakolishi Ekufundzela Umsebenti (TVET) netemfundvo lephakeme. Emakolishi e-TVET anemandla ekuvula ematfuba etemnotfo ebantfu bentfu labasesebancane, kube kubukwana nensayeya yekungacashwa, kungalingani nebuphuya lobukhatsata imimango.

Lesivumelwane, lesitawuphucula lizinga lekufundzisa nemfundvo yabothishela, siphindze futsi sente kutsi emanyuvesi e-BRICS esekele imiklamo yelucwaningo yelubanjiswano, ikhutsate tinhlelo telubanjiswano emazingeni e-postgraduate, doctoral newe-postdoctoral kanye nekushicelelwa ngekubambisana imiphumela yetesayensi.
 
1.9 Litiko Letesayensi Netheknoloji langenisa Umhlangano Wetesayensi YaseNingizimu Afrika ngaphansi kwengcikitsi: “Kulumeka tingcoco mayelana netesayensi”.  Angetulu kwe-45 emave lahlanganyela kutinkhulumomphikiswano letimayelana nekuchumana kwesayensi, itheknoloji, kwenta lokusha kanye nemmango ikakhulu engcikitsini yetekutfutfuka. Lomhlangano wabuye wacinisa budlelwane betendlelalisu yetesayensi yaseNingizimu Afrika, itheknoloji nekwenta lokusha.

1.10 INingizimu Afrika itawumelelwa kuMkhandlu Wetinhlangano Letibukene Netaselwandle. Lesi sinyatselo lesikhulu sekuzuza emandla lakhona kulelive kanye newalelivekati emkhakheni wetaselwandle.

Lenhlangano inesibopho sekwemukela tincumo etindzabeni tetelwandle temhlaba, kusukela kuMnotfo Waselwandle, imitamo yekutakula kanye netindzaba tekuphepha nekuvikeleka elwandle.

Kuhlanganyela kwalenhlangano kutawusita luhlelo lwahulumende ekuvuleni emandla etelwandle alelive ngekweNdlelalisu yeMnotfo weBlue Oceans ne-Operation Phakisa, lehlose kwakha imisebenti lengetulu kwesigidzigidzi nga-2033.

‎1.11 Umbutfo Wetekuvikela Wavelonkhe waseNingizimu Afrika kuleliviki leliphelile ucale inchubo  yekuphucula Siteshi Semphi Yaselwandle Sihlenge saseSalisbury eDurban kutsi sibe sikhungo setemphi yaselwandle lesisebenta ngalokuphelele. Kuphuculwa kwalesikhungo kutawenta kancono emakhono etekuvikela kuphindze futsi kufake ligalelo ekutfutfukiseni umnotfo waselwandle.

1.12 Litiko Letemphilo, libambisene neSoul City neTimes Media, letfule ishaneli yetemphilo neyendlela yekuphila i-The Good Life Network ku-DStv shaneli-199. Leshaneli iniketa, kutijabilisa lokwehlukahlukene nekudlanchanti lokunemaseko lamatsatfu kwasekhaya, temphilo nemtimba locinile, emalungelo eluntfu, temacasi telusha, i-HIV nesifo semaphaphu (i-TB), kanye nemalungelo ebatsengi newebulili. IKhabhinethi imema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bayibukele leshaneli.

2. Tincumo teKhabhineti letibalulekile

2.1 IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfo Lodzingidvwako lomayelana neMshwalwensi Wetemphilo Wavelonkhe (i-NHI) weNingizimu Afrika, kutsi ummango uphawule ngawo. Le-NHI iyincenye lenkhulu yahulumende yekulungiswa kwemkhakha wetemphilo.  

Lenchubomgomo ihlongota likhono lahulumende lekuniketa tinsita tekwelashwa kubo bonkhe labavakashela tikhungo takhe. Itawutfola imali emalini lehlanganisiwe lekutawuphindze futsi kwentiwe kutsi iytfolwe nangulabasebenta ngetimphilo bangasese labafuna kuhlanganyela kulesikimu. Naseyiphetsiwe, lenchubomgomo itawetfulwa eminyekeni lemitsatfu futsi igcile kakhulu ekutsini icale etindzaweni letingatfoli tinsita.

Indvuna Yetemphilo, Dkt. Aaron Motsoaledi, lamuhla utawukhuluma nebetindzaba mayelana nekwetfulwa kwe-NHI.

2.2 IKhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Lehlanganisiwe Yekutfutfukisa Bokhewana (i-ECD).

Lenchubomgomo yentiwa ngekubonisana nalabanye labatsintsekako kulomkhakha. Ummango wabonisana ngayo ngeNdlovana 2015.  

Lenchubomgomo ye-ECD lehlanganisiwe itawucinisekisa kutsi bonkhe bantfwana labancane kanye nebanakekeli babo bayakhona kufinyelela tinsita te-ECD letiphelele kusukela ekucaleni bate baye kuLibanga R. Lenchubomgomo ichubela lensita kubantfwana labaneminyaka lesiphohlongo labanebulukhunu bekukhula. Lenchubomgomo iyachubeka iniketa luhlakamsebenti lwekulandzelela nekuhlola kucinisekisa kutsi ifezekiswa ngalokuyimphumelelo kubo bonkhe bantfwana ngekunganaki buhlanga, bulili noma inkholo.

2.3 IKhabhinethi iwuvumile Umtsetfo Lodzingidvwako lomayelana Nemalungelo Ebantfu Labaphila Nekukhubateka kanye neSimo Sekufezekiswa kwawo. Loku kuhambisana neMigomo Yekutfutfukisa Lechubekela Embili Ngalokungenamkhawulo lefaka ekhatsi labakhubatekile, leyemukelwa nguMhlangano Jikelele Wamhlabuhlangene (i-UN)  (i-UNGA) ngeNyoni 2015.

Lenchubomgomo itawusheshisa tingucuko kanye nekulungisa mayelana nekufaka ekhatsi ngalokuphelele, kuhlanganisa kanye nekulingana kwebantfu labakhubatekile.

2.4  IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweNchubomgomo Yekuhanjiswa Kwendle Yavelonkhe kute kutsi ummango uphawule ngayo. Lenchubomgomo ibeka inhlalakahle yebantfu ekutfutfukeni lokubalulekile ngekwenta kutsi kube khona kusimama emkhatsini wekwabiwa kwemitfombolusito yekwesekela lutjalomali emazingeni laphakeme etinsita, inikete tinsita kumakhaya langatfoli tinsita, ibe futsi igcina esimeni lesifanele iphindze futsi ilungise takhiwonchanti tekuhanjiswa kwendle letikhona.

2.5 IKhabhinethi ikuvume kutsi kwetfulwe ePhalamende yaseNingizimu Afrika Umbiko we-5 Wesikhatsi Lesibekiwe (2009-2014) lomayelana neKufezekiswa Kwenkhomfa lemayelana Nekupheliswa kwato tonkhe Tinhlobo Telubandlululo lolwentiwa kuBomake. Lombiko uniketa sibutsetelo sekusebenta ngemphumelelo kwemitsetfo, tinchubomgomo netinhlelo letifezekisiwe nekugcamisa lokuzuzwe ngulelive ekuhlonyisweni kwabomake nekulingana ngebulili. Lombiko uphindze futsi ubeke kutsi kusesenetinsayeya letingaphelimandla netihibe ekulweni kuncotjwe kungalingani kanye nelubandlululo kulelive.

2.6 IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweLuhlaka lweLisu Lekusebenta Lavelonkhe leKulwa Nelubandlululo, Kubandlulula ngekwelibala, Kutondza bachamuki kanye neKungabeketelelani Lokuphatselene nako, kute kutsi ummango uphawule ngalo.

Loluhlelo luyindlelalisu yavelonkhe lehlanganisiwe nalehlelekile lekuhloswe ngayo kutsi kuliwe nekubandlulula futsi kwakhiwe iNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti mbamba lengabandlululani futsi nalengabandlululani ngekwebulili.

Luniketa luhlakamsebenti lwetinyatselo letichumene naletichubekela embili ngalokungenamkhawulo letifanele kutsi titsatfwe ngulelive lonkhe liphelele libukane nemshiyandvuku welubandlululo nekubandlulula ngekwelibala.

Loku kusita iNingizimu Afrika kutsi ihlangabetane netibopho tayo temave emhlaba, tesigodzi netavelonkhe, ikakhulu Sifungo saseDurban neLuhlelo Lwekusebenta lolwemukelwa yi-UN kuNkhomfa Yemhlaba lwekulwa neLubandlululo nga-2001.

2.7  IKhabhinethi yatiswa ngenchubekela embili yeluhlelo lwekuntjintjela ekusakateni ngekwedijithali. Ikuvumile kucala kwesikhatsi lesifishane lapho khona tinkhomba tekusakata ngekwedijithali ne-analogi kutawusebenta kanyekanye ngembi kwekutsi kucishwe i-analogi eNingizimu Afrika mhla lu-1 ngeNdlovana  2016.

Kusuka ekusakateni ngekwe-analogi kuyiwe kutinsita tekusakata ngekwedijithali kukhulula emagagasi emsakato wemoya ladzingeka kakhulu lafanele tinsita letihambako letisebenta ngekushesha. Loku kutawukhuphula lizinga lekucudzelana kwemnotfo waseNingizimu Afrika ngekutsi kwente kancono imboni yetekusakata, kucinise imboni lekhicita ema-elekthroniki, kwakhe imisebenti, kubuye futsi kwakhe lokunyenti lokucuketfwe kwendzawo nalokwehlukahlukene.

2.8 IKhabhinethi yatisiwe ngalokutfolwe nguMbiko  Wetesayensi, Tinkhomba Tekwenta Lokusha Netetheknoloji WaseNingizimu Afrika wanga-2014  kanye netindlela letikhona ekusebenteni kwenchubo Yalokusha Yavelonkhe (i-NSI), lokukhishwa njalo ngemnyaka nguMkhandlu Webaluleki Wavelonkhe Kutekwakha Lokusha.

Lombiko usebentisa tinkhomba letibalulekile kuhlola kusebenta neligalelo lelifakwa yi-NSI etintfweni tavelonkhe letihamba embili letibekwe kuLUhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) nalamanye emadokhumenti enchubomgomo lafaka ligalelo ekutfutfukiseni umnotfo netenhlalo.
 
2.9 IKhabhinethi ikuvumile kuhlelwa kabusha kwetigodzi tamantji kute kutsi tisebente kancono eLimpopo naseMpumalanga, kanye nesikhundla seNkantolo Yamantji yaseLephalale njengesihlalo seDivishini yeLimpopo yeNkantolo Lephakeme, njengesilungiso sesikhashana kute kube ngulapho sekwakhiwe sihlalo lesehlukile sendzawo salomphelo saleDivishini.
Lokuhlelwa kabusha kwenkantolo yesigodzi yamantji kanye netindzawo letingaphasi kwalamaDivishini eNkantolo Lephakeme kuyincenye yekulungiswa kwalenchubomgomo lekuhloswe ngayo kutsi ilungise umshiyandvuku loko lokungesibo bulungiswa bendzawo besikhatsi lesendlulile. Kuphindze futsi kube yincenye yesibophelelo lesikhulu seluntjintjo lsekwenta kancono kufinyelela bulungiswa, lokuhambisana neMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika wanga-1996.

2.10 IKhabhinethi iwuvumile umbiko lomayelana nenchubekela embili macondzana nekufezekiswa kweticondziso temtsetfo teKhabhinethi eLimpopo ngekwemibandzela yeSigaba 100 (1) (a) seMtsetfosisekelo.

IKhabhinethi ikuvumile kususwa kweSigaba100 (1) (a) mhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2016 kulamatiko aseLimpopo lalandzelako: Temphilo; Tekutfutsa; Temisebenti Yahulumende; Temigwaco Nesakhiwonchanti neTemafa.

IKhabhinethi iphindze yavuma kususwa ngalokunembandzela kweSigaba 100 (1) (a) kuTemfundvo kute kuvulele Umgcinimafa Wesifundza indlela yekutsi afezekise ngemphumelelo Sigaba 18 seMtsetfo Wekulawulwa Kwetimali Tesive, 1999 (Umtsetfo 1 wanga-1999) kuLitiko Letemfundvo laseLimpopo, ngekwelekelelwa litiko letemfundvo lavelonkhe.

IKhabhinethi itivumile leticondziso letilandzelako kuNdvuna Yesifundza nebaphatsisatiko (abo-MEC) beteTimali neTemfundvo:
a) Kwengeta tisebenti kumatiko esifundza ngekutsi kufunwe tisebenti letinemakhono;
b) Kuphetsa kubekwa etikhundleni kwebaphatsi labakhuli; kanye
c) Nekubukana ngemandla nangemphumelelo nekwehluleka kwebaholi nenkhohlakalo.

2.11  IKhabhinethi ikuvumile kutsi iNingizimu Afrika ingenise  Inkhomfa yelizinga leliphakeme Yekulwa Netidzakamiva kusukela mhla ti-11 kuya kumhla ti-12 Indlovulenkhulu 2016, letawube ingaphansi kweLubumbano Lwe-Afrika (i-AU).

Loku kutawusebenta njengesikhatsi sekulandzelela seMhlangano Wekulwa Netindzakamiva weRussia ne-Afrika, lohlose kwetfula simo lesihlanganene mayelana nekubukana nelenkinga yetidzalamiva yemhlaba. Loku kutawetfulwa eMhlanganweni Lokhetsekile we-UNGA ngaMabasa 2016.

Kulwa netidzakamiva letingekho emtsetfweni kuhambisana ne-NDP kantsi futsi loMhlangano utawuniketa inkhundla yekutsi kuchutjekwe kwentiwe kancono Luhlelo Lolukhulu Lwetidzakamiva Lwavelonkhe (2013-2017).

2.12  IKhabhinethi imvumile kutsi Litiko Lekuhlaliswa Kwebantfu  libambisane neLuhlelo Lwekuhlaliswa Kwebantfu Lwe-UN lingenise  “Tingucuko Letihola Embili eDolobheni: Inkhommfa Yetekusuka Emikhukhwini Kuyiwe Etindzaweni Tekuhlalisa Bantfu Letifaka Ekhatsi Konkhe, Letiphephile, Letimela Tonkhe Timo, Naletichubekela Embili Ngalokungenamkhawulo, ngeNdlovana 2016.

Lenkhomfa yesekela kokubili i-ajenda yekutfutfukisa yavelonkhe kanye ne-ajenda yekutfutfukisa emakhaya ngekucinisa kweselwa kweMgomo we-11 weMigomo Yekutfutfukisa Lechubekela Embili Ngalokungenamkhawulo. Kwenta emadolobha lamakhulu nekuhlaliswa kwebantfu kufake ekhatsi konkhe  aphephe, emelanine netimo tonkhe futsi achubekele emnbili ngalokungenamkhawulo.

Lenkhomfa yenta incenye yetingcoco letimayelana nekufezekisa i-Ajenda Yekutfutfukisa Ye-UN yangemuva kwa-2015 kanye "ne-Ajenda Yasedolobheni Lensha” letawemukelwa yi-UN nga-2016.

2.13 IKhabhinethi ivumile kutsi Umkhandlu Welucwaningo Wetekulima ungenise Inkhomfa Yemave Emhlaba Lemayelana Nelucwaningo Kutekulima Kutekutfutfukisa ye-3 ngaMabasa 2016. Lenkhomfa itawukhomba: lucwaningo lwemave emhlaba kanye nekwenta lokusha lokuhamba embili enchubeni yekwenta lokusha kute kutsi kuzuzwa kwemigomo yekutfutfukisa yesikhatsi lesitako, ikakhulu yemindeni lelimako nemimango lephuyile.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuhlelwa Kwendzawo Yaselwandle wanga-2015 kute kutsi ummango uphawule ngawo. Lomtsetfosivivinyo uniketa luhlakamsebenti lwekuvula emandla emnotfo waselwandle ngekukhutsata kubambisana ekuhleleni indzawo. LoMtsetfosivivinyo utawusita timiso te-Operation Phakisa lesevele tikhona. Ubonakala sengatsi utfutfukisa kusebentisana kanye nekuhleleka kwekwengamela lwandle ngalokunesibopho.  

4. Imikhosi letako

Mengameli Zuma utawuhola Lusuku Lwemkhosi Wekucolelana Nekubuyisana mhla ti-16 Ingongoni ePort Elizabeth, eMphumalanga Kapa ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Kuvala kwehlukana ekhatsi: Kwakha sive saseNingizimu  Afrika lesibumbene ekubeni  sive lesitfutfukako kuvelonkhe." Indvuna Yetakhiwonchanti Tetekuchumanisa Netinsita Teliposi, Dkt. Siyabonga Cwele, utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika ku-UNGA kuNgcungcutsela Yemhlaba Yenhlangano Yelwatiso (i-WSIS) kusuka mhla ti-15 kuya kumhla ti-16 Ingongoni 2015, lapho khona kutawetfulwa kuma kwelive laseNingizimu Afrika, ekufakeni ligalelo Ekungabini khona Kwemaphepha WSIS+10.

5. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letibalulekile eveni

5.1. INingizimu Afrika ingenise ngemphumelelo Ingcungcutsela Yemadolobhakati Ase-Afrika ye-7 yemadolobhakati nabohulumende basekhaya base-Afrika eJohannesburg kusukela mhla tinge-29 Lweti kuya kumhla ti-3 Ingongoni 2015. Ngaphansi kwalengcikitsi: “Kulungisa likusasa le-Afrika nebantfu: ligalelo letiphatsimandla tase-Afrika tendzawo ku-ajenda-2063 weBunye be-Afrika”, lengcungcutsela, ledvose baphatsidolobha laba-15 000 nemakhansela lange-500 000, ngulenye yemitamo lemikhulu kakhulu yekwakha bunye be-Afrika.

Lengcungcutsela igcile ekuciniseni bohulumende basekhaya kulo lonkhe lelivekati lase-Afrika, ikakhulu kulawulwa kwetimali kanye nekutfola sisekelo lesivikelekile semali lengenako, kute kutfolwe i-Ajenda 2063 – i-Afrika lesiyifunako.

Lengcungcutsela yesekela imigomo ye-NDP lapho khona emadolobhakati nahulumende wasekhaya kudlala indzima lebalulekile ekutfutfukeni kwetfu konkhe.

5.2. IKhabhinethi isesenelitsemba lekutsi lapho kusachubeka tingcoco tekubonisana kuNkhomfa ye-21 Yemacembu (i-COP21) kuSivumelwano Seluhlakamsebenti Lwe-UN mayelana Nekugucuka Kwesimo Selitulu (i-UNFCCC), kutawufinyelelwa kusivumelwane lesifanele nalesisibopho.

Kugucuka kwesimo selitulu kuyinkinga yemave emhlaba ledzinga sisombululo semave emhlaba, lokungabukwana nako ngemphumelelo ngekwemikhakha leminyenti, ngaphansi kwekufaneleka lokubanti kwe-UNFCCC ngekutsi futsi onkhe emacembu afake ligalelo.

ENingizimu Afrika, singasho ngekutigcabha kutsi sesihlelembise tinchubomgomo letinenchubekela embili, letinsha letakhako naletuphakamako, kanye nemasu ekubukana nesimo selitulu lesihlala njalo sigucuka. Letinchubomgomo tesekelwa ngumtsetfomgomo lomkhulu wekutfutfuka lokuchubekela embili ngalokungenamkhawulo, lokusisekelo seMbonchanti 2030 njengoba ubekiwe ku-NDP.

5.3 Njengoba lona ngumhlangano weKhabhinethi wekugcina wanga-2015, IKhabhinethi ifisela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika sikhatsi semaholide aKhisimusi lesihle. Kuwo umoya walesikhatsi kanye nekuhambisana nemoya  webuntfu, iKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basite labo labeswele kanye nemindeni emimangweni yabo. Sisive lesinakekelanako, lesihloniphanako futsi leseseka labo labanenhlanhla lencane. LoMnyaka Lomusha lotako utawusinika sonkhe litfuba lekutinikela kabusha ekusebenteleni likusasa lelincono lawonkhe wonkhe.

6. Emavi endvudvuto

6.1. IKhabhinethi yendlulisa emavi ayo endvudvuto, kulila kanye nekuvelana nemndeni nebangani baMohamed Ismail (“Issy”) Dinat, loshone ngaLesibili, mhla ti-8 Ingongoni. Kusebenta kwakhe ngekutikhandla eMzabalazweni kwaholela ekutsini kube nenkhululeko yetfu.

7.  Kubekwa etikhundleni
Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kanye nekucinisekiswa lokufanele.

7.1.    Ikhomishini Yelucwaningo Lwetemanti:
a)    Dkt. Nozibele Mjoli (Sihlalo);
b)    Phrof Sibusiso Vil-Nkomo (Lisekela Lasihlalo);
c)    Phrof Aldo Stroebel;
d)    Mk. Nompumelelo Msezane;
e)    Dkt. Mosidi Makgae;
f)    Mk. Masaccha Khulekelwe Mbonambi;
g)    Mnu. Mxolisi Adolphius Cassius Ndhlovu;
h)    Dkt. Ntombifuthi Patience Nala; na
i)    Bameleli beLitiko Letesayensi neTheknoloji.

7.2.    Ibhodi Ye-Amatola Water:
a)    Mk. NN Mnqeta (Sihlalo);
b)    Mnu. A Hadebe (Lisekela lasihlalo);
c)    Mnu. EV Jooste;
d)    Mnu. AP Le Roux;
e)    Mnu. BE Hollingworth;
f)    Mnu. C Mbande;
g)    Mk. TF Maenetja;
h)    Mk. M Nzimande; na
i)    Phrof L Louw.

7.3.    Tinsita Te-Ombud teBhodi Yetikimu Temmango:
a)    Mnu. Vukile Charles Mehana, (uyaphindvwa kukhetfwa futsi unguSihlalo);
b)    Mk. Beauty Nomhle Dambuza;
c)    Mnu. Bhekumusa Gorden Dlamini;
d)    Taureen Dylan Holmes;
e)    Rajesh Jock;
f)    Oupa Moshongoane Moshebi; na
g)    Nomazotsho Yvonne Memani (uyaphindvwa kukhetfwa).

7.4.    Ibhodi Ye-Ejensi Yekutfutfukisa Yavelonkhe:
a)    Mk. Judy Hermans (Sihlalo);
b)    Mnu. Zolile Thando Ngcakani (uyaphindvwa kukhetfwa futsi uLisekela Lasihlalo);
c)    Mk. Suraya Bibi Khan (uyaphindvwa kukhetfwa);
d)    Mnu. Abram Stefanus Hanekom;
e)    Mk. Sebenzile Matsebula;
f)    Mk. Mashila Matlala;
g)    Mk. Moses Mabokela Chikane (ummeleli wahulumende);
h)    Mk. Bernice Makgoro Mannya (ummmeleli wahulumende);
i)    Mk. Thabitha Shange (ummeleli wahulumende);
j)    Mk. Farzana Suliman Varachia (ummeleli wahulumende).

7.5.    Ibhodi Yelusito Lwetemtsetfo eNingizimu Afrika:
a)    Phrof Yousuf Abdoola Vawda;
b)    Mnu. Nkosana Mabhuti Francois Mvundlela;
c)    Mk. Thulisile Mhlungu;
d)    Mk. Nonhlanhla Mgadza;
e)    Mk. Marcella Naidoo;
f)    Mnu. Matome Leseilane; na
g)    Mk. Adila Chowan;
h)    Mk. Aneline Rhoda (lelinye lilunga); na
i)    Mnu. Langelihle Ezrome Mtshali (lelinye lilunga).

7.6.    Kwelulwa kwekontileka yemsebenti yaMnu. Thabane Wiseman Zulu njengeMcondzisi Jikele (i-DG) kuLitiko Letemandla.

7.7.    Dkt. Mmaphaka Ephraim Tau njengeLisekela la-DG (i-DDG): Kulawulwa kweTemahlatsi neMinotfo Yemvelo kuLitiko Letekulima, Temahlatsi neTinhlanti.

7.8.    Mk. Kelebogile Sybil Sethibelo njenga-DDG: Kwenganyelwa kweSikhungo kuLitiko Letebuciko Nemasiko.

7.9.    Mnu. Omega Shelembe njenga-DDG: Kwengamela Emabhizinisi Ahulumende Nekutfutfukiswa Netheknoloji Yelwatiso Lwetekuchumana kuLitiko  Letakhiwonchanti Tetekuchumanisa Netinsita Teliposi (i-DPS),.

7.10.    Mnu. Edward Xolisa Makaya njenga-DDG: we-Afrika Litiko Letebudlelwano Nekubambisana Kwemave Emhlaba."

7.11.    Mk. Thulisile Glory Manzini njenga-DDG: Kulawula e-DTPS.

Kwephetsa, iKhabhinethi yendlulisa kubonga kwayo bantfu baseNingizimu Afrika labangenise emaphepha abo ekukhokha umtselo lokwente kutsi kube nebantfu labatigidzi leti-5.94 labangenise emaphepha abo ekukhokha umtselo yebakhokhintsela labaholako.

Loku kwente-11.52 wemaphesenti lasetulu kunalawo anga-2014, futsi kufaka ngesikhatsi emaphepha ekukhokha umtselo kwendlule emaphesenti lange-90 eminyaka lemitsatfu lelandzelanako.

Lokwenta tintfo ngendlela lefanele kwenta hulumende kutsi akwati kwetfula tinsita letiphucula lizinga lemphilo lato tonkhe takhamuti taseNingizimu Afrika.

Kulesikhatsi semaholide nemigubho, hulumende ufezekisa imikhankhaso leminyenti leyehlukene ledzinga kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kanye netivakashi badlale indzima yabo ekucinisekiseni kutsi lesikhatsi semaholide aKhisimusi sitfokotelwa kusimondzawo lesiphephile nalesivikelekile.

IKhabhinethi imema wonkhe umuntfu kutsi asebentisane neLuphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika (i-SAPS) nekutsi babike tento tebugebengu emakhaya etfu nasemimangweni.
 
Kute kutsi kubonelelwe lokutfuteleka kwebantfu eminyeleni (yalelive), onkhe ematiko ahulumende eminyeleni yekungena kuleli atawutsi kusukela mhla ti-10 Ingongoni 2015 kuya kumhla ti-14 Bhimbidvwane 2016 elule tikhatsi tawo tekusebenta. Loku kufaka ekhatsi Litiko lebeTemphilo, Tekulima, Temaphoyisa, teLitiko Letasekhaya Imininingwane iyatfolakala ku: www.home-affairs.gov.za.

Bonkhe basebentisi bemgwaco bacelwa kutsi bahloniphe imitsetfo yemgwaco, kufaka ekhatsi kuhlonipha imikhawulo yetivinini tekuhamba emgwacweni; bacinisekise kutsi timoto tabo tinguletifanele kutsi tingaba semgwacweni; bangashayeli badzakiwe babuye futsi bafase emabhandi ekuphepha. Labahamba ngetinyawo bacelwa kutsi bangafaki engotini timphilo tabo kanye netebashayeli. Ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo atawube aphume ngalokuphelele kute abukane netephulamtsetfo.

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk. Nebo Legoabe (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi)
Makhalekhikhini: 082 453 2874

Share this page

Similar categories to explore