Sitatimende semhlangano weKhabhinethi mhla ti-16 Ingci 2017

IKhabhinethi beyihlangenele e-Union Buildings ePitoli.

1. Tindzaba letimcoka telive

1.1. Njengaloku sibungata Inyanga Yabomake, Ikhabhinethi ifisela Mk. Getrude Shope lokuhle ngelusuku lwakhe lwekutalwa lweminyaka lenge-92. MmaShope, njengaloku abitwa njalo, ungumholi emzabalazweni wenkhululeko kanye nekukhululwa kwabomake ikakhulu. Uke waklonyeliswa ngemklomelo we-Isithwalandwe/Seaparankwe, lokungumklomelo lophakeme kakhulu Khongolose (i-ANC) lohlonipha ngawo labo labe neligalelo lelikhulu kanye nekutinikela emzabalazweni wenkhululeko.

IKhabhinethi iphindza futsi ifisela Mk. Zondeni Veronica Sobukwe lokuhle ngelusuku lwakhe lwekutalwa lweminyaka lenge-90. INingizimu Afrika ilive lelincono ngence yekutinikela kwabomake labafanana naye.

Njengaloku lelive libungata Inyanga Yabomake ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka wa-OR Tambo: Bomake Babumbene Ekuchubekiseni iNingizimu Afrika Embili,” iKhabhinethi nayo njengabantfu baseNingizimu Afrika ihlonipha bomake labebanesibindzi labashuca baya e-Union Buildings nga-1956 labebashucela umtsetfo wabomatisi.

Ngemoya wesitatimende sa-OR Tambo ‘Setimbali Temzabalazo Wenkhululeko’, sikhumbula indzima yabomake njengemahambambili embutfo wabomake kulelive, ngekubona kutsi nawutfutfukisa make, suke utfutfukisa sive sonkhana.

Njengelive, sekunyenti lesesikufezile emkhakheni wekutfutfukisa bomake. Ngembikwa-1994 iPhalamende beyinabomake laba-2,7%, kwase kutsi nakulandzela lukhetfo lwekucala lwentsandvo yelinyenti, linani labomake kuLibandla Lavelonkhe labange-27.7%. Ngemnyaka wa-1999 lelo nani lenyuka labange-30% laphindze futsi lenyuka labange-32,7% nga-2004. Ngemuva kwelukhetfo lwavelonkhe lwanga-2009 linani labomake lenyuka lafinyelela kulabange-42%. Tindvuna tabomake kuKhabhinethi njenganyalo tinge-43%.

Sesinabomake labanyenti etikhundleni tebuholi kanye nasetinhlakeni tahulumende letimiselwe kutsi titfutfukise simo sabomake. Nyalo sesineLihhovisi Lendvuna Yebomake eHhovisi Lamengameli.

1.2. Bantfu baseNingizimu Afrika kuyo yonkhe imikhakha yemphilo basebente kahle kakhulu kute batimbandzakanye kulomgubo. Tinchubomgomo letinenchubekelembili tahulumende tiyachubeka ngekubeka embili kutfutfukiswa kwabomake, ikakhulu labo labahlala etindzaweni tasemaphandleni, ikakhulu labo lababukene nebuphuya.

1.3. Njengaloku sibungata inchubekelembili lesiyentile ekukhululeni bomake, iKhabhinethi ikhumbuta lelive ngamunye wabomake waletinye tishikashiki lebetilwa nelubandlululo lowabulawa mhla ti-17 Ingci 1982. Ruth First wabulawa ngesihluku yincwadzi yebhomu latfunyelelwa yona eMozambique. Wanikela ngemphilo yakhe ekufuneni kwakhe ngenshisekelo inkhululeko yebantfu baseNingizimu Afrika.
Budlova bebulili
1.4. IKhabhinethi ingete livi layo nayo ekuhlabeni kukhonjiswa kwevidiyo lapho intfombatana beyihlaselwa khona ngumfundzi lomdvuna ayishaya esikolweni saKwaZulu-Natal kantsi iKhabhinethi iyakwemukela kubanjwa kwemsolwa. Kubulawa kwathishela lokusandza kwenteka lodutjulwe ngumlingani wakhe embikwebafundzi bakhe eklasini kusikhumbuta ngetinsayeya tekuhlukunyetwa kwabomake lesisabukene nato kulelive.

1.5. Tinkinga nebungoti beluhlelo lwekubeka labadvuna ebuholini labasikati bangafakwa luholela ekwenteni budlova lobucondziswe kubomake nebantfwana kufanele kutsi silwe nako sisonkhe njengesive. Ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kanye neluhlelo lwebulungiswa kufanele kutsi lulwe ngekutimisela lokukhulu nalabo lababahlukumetako.

Ingcungcutsela ye-SADC
1.6. Live leNingizimu Afrika, njengelive lelitawutsatsa sikhundla sekuba ngusihlalo weNhlangano yekuTfutfukisa Emave LaaseNingizimu ye-Afrika, (i-SADC), litawube libambe Ingcungcutsela Levamile Ye-37 Ye-SADC Yetinhloko Tembuso Nahulumende kusukela mhla ti-09 kuya mhla tinge-20 Ingci 2017 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuhlanganyela Nebemkhakha Lotimele Ekutfutfukiseni Timboni Netinchubo Tekukhicita Tesigodzi.”

INingizimu Afrika itawusebentisa sikhundla sayo kuchubela embili tinto letibalulekile nesisembili tayo njengelive  njengaloku tichaziwe kuLuhlelo Lavelonkhe Lwekutfutfukisa (i-NDP), kuchubeka nekwenta kutsi sifundza nelivekati libe netimboni nekuhlanganyela kute kukhutsatwe kucala kusebenta kwe-Africa Agenda 2063 yeLubumbano lwe-Afrika (i-AU). I-Agenda 2063 luhlakamsebenti lolungekwendlelalisu  yekuntjintja tenhlalomnotfo talelivekati kuleminyaka lenge-50 letako. Yakha iphindze futsi ifune kucala kusebenta ngekushesha kwemitamo yasesikhatsini lesengcile nalekhona yelivekati yekukhula kanye nentfutfuko lesimeme.

Mikhakha lemitsatfu letawukhutsata kukhula ngule: kuhlelenjiswa kwemikhicito yetekulima, kuhlungwa kwetincenye tetimbiwa kanye nenchubo yekuhlantwa kwemikhicito yatimbiwa.

Lengcungcutsela itawuphindza futsi ihloniphe Mengameli José Eduardo dos Santos wase-Angola lophumako, lotawube abeka phasi tintsambo emva kweminyaka lenge-37 anguMengameli lowahola live lakhe walikhipha emphini yangekhatsi eveni.

1.7. Lisekela Mengameli Ramaphosa, ngesikhundla sakhe sekuba nguMchubinchubo we-SADC eMbusweni waseLesotho, utawuphindza futsi etfule umbiko eNgcungcutseleni ye-SADC Double Troika letawube isePitoli mhla ti-18 Ingci, lapho Hulumende waseLesotho  alindzeleke kutsi etfule khona umhlahlandlela wetingucuko. Loku kulandzela tinkhulumo tekubonisana emkhatsini weLisekelamengameli nahululumende lomusha, baholi bemacembu laphikisako, tikhulu kanye nalabatsintsekako betinhlangano tesive eLesotho, kuvula indlela kutsi kucale kusebenta ngalokuphelele kwetincumo te-SADC letimayelana netingucuko kutemtsetfosisekelo nakumkhakha wetekuphepha.

1.8. IKhabhinethi iyayemukela imiphumela yetinkhulumo tekubonisana emkhatsini waMengameli Jacob Zuma naMengameli Ellen Johnson Sirleaf waseRiphabhliki yaseLiberia, ngesikhatsi seKuvakasha kwakhe ngekweMbuso kuleli. Omabili lamave avumelene ngekutsi ahlole indzaba yekwenta ncono nekulungisa simondzawo sekwenta kutsi kubelula kuchuba temabhizinisi kulamave etfu. IKhabhinethi igcugcutela kutsi tinkampani letinengi temkhakha lotimele kutsi titjale timali eLiberia.
Lamave aphindze futsi avumelana ngekuphotfula kusayina Sivumelwane se-Visa Waiver Salabo Labanemapasipoti eTebuncusa Newetiphatsimandla. Aphindze futsi lamave avumelana ngekwenta ngekushesha tivumelwane kanye nekuphotfula letinye tivumelwane emkhatsini walamave lamabili letimayelana netekulima, tekuvakasha, temphilo, temandla, temanti kanye nekutehanjiswa kwekungcola ngemanti, emkhatsini waletinye tintfo.

1.9. IKhabhinethi ihalalisela bantfu baseRwanda ngekubamba lukhetfo lolunekuthula loluholele ekutseni kukhetfwe futsi Mengameli Paul Kagame. Kubanjwa ngemphumelelo kwalolunye lukhetfo e-Afrika kuyinkhomba lecacile kutsi kuchutjelwa embili kwentsandvo yelinyenti kuyachubeka kulolonkhe lelivekati.

1.10. IKhabhinethi nayo futsi njenge-AU ihalalisela live laseKenya ngekubamba lukhetfo ngemphumelelo. Nyalo sekusemahlombe ato tonkhe takhamuti taseKenya kutsi temukele imiphumela yalolukhetfo tiphindze futsi tisebente ngekubambisana ekwakheni sive lesibumbene kulelive.

I-BRICS
1.11. Mengameli Zuma lamuhla, mhla ti-17 Ingci 2017, utawube engamele kwetfulwa ngekwemtsetfo kweSikhungo Sesifundza sase-Afrika seLibhange Lentfuntfuko Lelisha (i-NDB) saseBrazil, eRussia, e-India, eChina neNingizimu Afrika (i-BRICS) lapha eMichelangelo Hotel, eSandton. Lokwetfulwa kwaleSikhungo seSifundza sase-Afrika kutawukhangisa tinsita letikhona te-NDB, kugcamisa indzima yalelibhange macondzana nesakhiwonchanti kanye nentfutfuko lesimeme emaveni lasatfutfuka nalasafufusa.

1.12. INingizimu Afrika ingulelinye lilunga lemave laku-BRICS lamukela Lisu Lekwenta Lemaphuzu-Lasikhombisa leligcile ekwandziseni kusebenta ngekuhlanganyela kutetimboni, emhlanganweni weTindvuna Temboni ye-BRICS lebewubanjelwe eHangzhou, eChina. Lamave lawa atawusebenta ngekuhlanganyela emkhakheni lofanana nekutfutfukisa sakhiwonchanti lesisha sentfutfuko, intfutfuko yetetheknoloji kanye nekwenta tintfo ngendlela lensha, kanye nemabhizinisi lamancane nalasemkhatsini.

1.13. Tindvuna Tekuchumana letivela ku-BRICS tiphindze futsi tatimbandzakanya etinkhulumiswaneni tekubonisana, nelicembu lelishicilela Simemetelo Setindvuna Lesimayelana Nelwatiso Lwetetheknoloji, lesitsi emave laku-BRICS atawukhuphula kusebenta kwawo ngekuhlanganyela lokumayelana nekuphepha kwelwatiso, njengaloku itheknoloji yekuchumana ngekwedijithali seyidlala indzima leya ngekubaluleka ekuchubeni kukhula kutemnotfo.

1.14. IKhabhinethi ibonga Umphatsi weLibhangesilulu laseNingizimu Afrika waphambilini, Umnu.Tito Mboweni, ngemsebenzi wakhe lomuhle kanye nekutinikela kwakhe kulesikhatsi seminyaka lemibili ngesikhatsi asebenta njengemcondzisi longekho esigungwini we-BRICS NDB. Umcondzisi jikelele Wetemafa Avelonkhe, Umnu. Dondo Mogajane, utawutsatsa achubeke asebente.

Kubumbana ngekwetenhlalo
1.15. IKhabhinethi iyatihlaba tento tebuhlanga letisandza kwentiwa bantfu labatsite esiveni sakitsi. Tento letinjalo tiphambene nemalungelo emtsetfosisekelo wetfu, kutibophelela nemagugu esive, futsi tite indzawo esiveni setfu lesiphila ngentsandvo yelinyenti.

IKhabhinethi iyatidvumisa tinkampani letitimele letitisebenta ngekushesha tindzaba tebuhlanga, lokukhombisa kona kutsi buhlanga buyintfo lembi esiveni sakitsi, nekutsi kufanele kutsi kulwe nabo njalo ngenhloso yekugcugcutela kubumbana ngekwetenhlalo kanye nekupholisa buhlungu besikhatsi lesengca.

Sonkhe sinesibophelelo sekutsi sisukumele etulu ngekushesha sisilungise sento sebuhlanga nekubandlululana nangabe senteka esiveni sakitsi. Sonkhe sinesibophelelo sekutsi sakhe sive lesisha njengaloku sasinembononchanti waso ngesikhatsi selukhetfo lwekucala lwentsandvo yelinyenti.

1.16. IKhabhinethi ivakalise kukhatsateka kwayo lokumayena nesimo sekulahlekelwa yimisebenti lokukhona kulelive, ikakhulu emikhakheni yetitolo letinkhulu netimayini. Nanome kunjalo, iyayemukela imetamo leyentiwa ngumkhakha wetetimayini kutsi utimbandzakanye kutinkhulumiswano ngenhloso yekufuna indlela yekusindzisa imisebenti. Kuyamukeleka kuvunywa kwesicelo sebakaLonmin sekutsenga 42,5% siteki se-Anglo Platium kuPandora lokusandza kwenteka – lomklamo wentiwa ngekuhlanganyela ngebakaLonmin nebaka-Anglo Platinum. Lomklamo labawenta ngekuhlanganyela sewusindzise imisebenti le-3 000 futsi loko kwetfula umtfwalo, ikakhulu kulesimo semnotfo sewonkhe. Hulumende solo utimisele njalo ekudaleni simo lesitawuvumelana nekukhula kwemnotfo nekudaleka kwemisebenti.

1.17. IKhabhinethi isemukele sincumo senkantolo lesicinisekise lilungelo lahulumende lekushaya tincumo tenchubomgomo nemitsetfo ngekutsi icitse sicelo se-Metal Recyclers Association of South Africa lokuhamba nekukhokhela tindleko telicala. Inkantolo Yemtsetfosisekelo isicitsile sicelo lesentiwe batsengisi betinsimbi letindzala bendzawo labatitsengisa emaveni langephandle sicelo sabo sekundlulisela licala eNkantolo Lephakeme yaseNingizimu Afrika Nenkantolo Lephakeme Yekwendlulisela Emacala.

INkantolo ihambisane netibonelelo tembuso letimayelana netinsimbi letindzala letatiwa ngekutsi sisephulelo sentsengo yekunconota emafekthri ensimbi endzawo, tigayo tensimbi letincane kanye nebancibilikisi bensimbi lendzala. Lenchubo yenta kutsi intsengo yehle nge-20% kutintsengo temave emhlaba ngembikwekutsi ifanele kutsi itfole imvume yekutsengiselwa emave angephandle. Lenchubo itawusita ekutseni yenta umnotfo welive lakitsi kutsi wentiwe timboni futsi uphindze futsi udale nemisebenti.

1.18. IKhabhinethi ikwemukele kutinikela kwaHulumende waseCanada ekusebentiseni ngekuhlanganyela neNingizimu Afrika ekulawuleni umnyele. Loku kwenteke ngemuva kwekutsi Indvuna Yetasekhaya, Solwati Hlengiwe Mkhize, ahlangene nemlingani wakhe Indvuna yaseCanada Yetekungena Eveni, Bachamuki Netakhamuti Umnu. Ahmed Hussen kuleliviki. Loku kuhlangana kutawuchubeka kucinise lobudlelwane lobukhona emkhatsini walamave lamabili.

2. Tincumo teKhabhinethi
2.1. IKhabhinethi ilivumile Ligunyakwenta Lemcombelelotimali wanga-2018. Loku kutawuchubela embili kucala kusebenta kwe-NDP. LeLigunyakwenta licinisa kwenta kutsi lemcombelelotimali uhambisane neLuhlakamsebenti Lwendlelalisu Yethemu Lesemkhatsini (i-MTSF). Lisungula luhlelo lwekutsatsa tincumo letifanele njengaloku kunekuchudzelana emkhatsini waloko lekumele kwentiwe kucala ngenca yemitfombolusito yetfu lembalwa ngalendlela. Indvuna yaseHhovisi Lamengameli, Umnu. Jeff Radebe, utawubamba umhlangano nebetindzaba ngekuhamba kwesikhatsi.

2.2. IKhabhinethi ilivumile Lisu Lekucala Kusebenta Letekuvakasha Elwandle Naselugwini, lelisungulwe ngaphasi kweliso le-Operation Phakisa: Temnotfo Waselwandle. Lelisu litawuphakamisa tekuvakasha kutemnotfo waselwandle. Litawakha tekuvakasha elwandle naselugwini letisimememe naletisezingeni lemhlaba letitawuphakamisa iNingizimu Afrika esimeni lesincono kutemvelo, temasiko kanye nakutemagugu. Indvuna Yetekuvakasha, Mk. Tokozile Xasa, utawubamba umhlangano nebetindzaba kute alichaze kahle lelisu.

2.3. IKhabhinethi ikuvumile kungena kweNingizimu Afrika eLuhambeni Lwesibili Lwemave Ngemave Lwase-Indian Ocean lwa-2017 – 2020. Lokutimbandzakanya kweNingizimu Afrika kutawusekela sikhundla sawo sekubasihlalo ku-Indian Ocean Rim Association ya-2017/18.

INingizimu Afrika itawusebentisa umkhumbi wayo wekucwaninga i-SA Agulhas II kutsi yenta lucwaningo lwaselwandle kodvwa ibe icecesha futsi yakha emakhono etesayensi aseNingizimu Afrika kanye neMphumalanga Afrika.

Kugcogcwa kwedatha lesisekelo yesikhatsi lesidze yesimondzawo kanye nelwatiso kutawubeka emave lasatfutfuka laku-Indian Ocean Rim esimeni lesincono kute kongiwe emagugu awo aselwandle kanye nekutfola tindlela tekuvula emandla etemnotfo yelwandle kute kwentiwe ncono timphilo tetakhamuti tawo.

2.4. IKhabhinethi yatisiwe mayenala nemtamo weMalabhorethi e-Operation Phakisa: Temnotfo Wamakhemikhali Netibi, lohleleke ngekutsi ucale ngenyanga yeNgci 2017. Loku kuyincenye yelinyatselo lekungenelela lalelive lekulawula bungoti besimondzawo kanye nemphilo yebantfu lobubangwa ngemakhemikhali netibi. 

Lomtamo utakwenta futsi nelitfuba lelingetiwe lekutsi imboni yetemakhemikhali yaseNingizimu Afrika ibuke tindlela tekwakha imphahla latihambisana ne-Green Chemistry (kukhicitwa kwemikhicito yemakhemikhali netinchubo letinciphisa nome leticedza kwakheka kwelutfo loluyingoti).

2.5. IKhabhinethi yatiswe ngalamafishane mayelana nelinani leticelo tekucela kuncuma kabusha iminyele yetifundza letivela emimangweni leyahlukahlukene yetifundza. Emkhatsini wetindzawo letitsintsekako ngaloko, kufaka ekhatsi Masipala Wendzawo i-Elias  Motsoaledi, Masipala Wendzawo waseMarblehall  newaseMatatiele.

Lemimango ibeke tizatfu letinengi tekusekela kutsi kungani icele kutsi loko kwentiwe, njengekubasendzaweni ngekwekuma kwendzawo kanye nekufinyelela kutfola tinsita. Leticelo temukelwe yiBhodi yaMasipala Lehlukanisa Iminyele Nelitiko Lekubusa Ngekubambisana.

Iminyele yetifundza iyatfolakala kuMtsetfosisekelo. Nome ngabe ngukuphi lokucatjangwa kutsi kwentiwe lokuphatselene naloko kufanele kutsi kwentiwe ngekulandzela timiso temtsetfosisekelo.

IKhabhinethi ivumelene ngekutsi inchubo yekuncuma kabusha iminyele, lokufaka ekhatsi iMatatiele, itawucaliswa. Lenchubo yePhalamende itawuphindza futsi ifake ekhatsi kutimbandzakanya kwemmango njengaloku kusho Umtsetfosisekelo kanye nemtsetfo.

3. Imicimbi letako
3.1. IKhabhinethi iyasiphindza futsi simemetelo saMengameli Zuma, sekukhumbuta emalunga emmango kutsi anyule emagama ebantfu kuyo yonkhe imikhakha yemphilo labafanele kutsi baklonyeliswe ngemklomelo walelive lophakeme wekubahlonipha, Imiklomelo Yavelonkhe, ngaMabasa kulomnyaka lotako.

Lomcimbi wekuhlonipha bantfu baseNingizimu Afrika kanye nalabatiwako bemave emhlaba labaphuma embili ngemalengiso emikhakheni leyahlukahlukene.

Emafomu ekwenyula emagama ayatfolakala kuwebhusayithi yeLihhovisi Lamengameli ku: (www.thepresidency.gov.za), emaThusong Service Centre, emahhovisi abomasipala kanye nasemahhovisi etigodzilukhetfo. Lelifomu kufanele kutsi lihambisane nenchazelo lemfishane echaza kutsi kungani kwenyulwe ligama lalowo muntfu. Sikhatsi sekunyula emagama ebantfu beMiklomelo Yavelonkhe yanga-2018 sitawuvalwa mhla tinge-31 Ingci 2017.

3.2. Litiko Letesayensi Netheknoloji litawube libambe umcimbi Wemklomelo Wabomake baseNingizimu Afrika kuSayensi (i-WISA). Lomcimbi Wemiklomelo uhlonipha imisebenti leyimphumelelo yabososayensi labagcamile uphindze ugcugcutele bomake lababososayensi kutsi batimbandzakanye kulucwaningo.

I-WISA itawubanjwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuhlonyiswa kwabomake ngekwetemnotfo emkhakheni wemisebenti logucukako,” lokuyintfo lehambisana neKhomishini Yamhlabuhlangene Lemayelana Nesimo Sabomake lokuyingcikitsi lebeka embili bomake nga-2017.

3.3. IKhabhinethi ibonga emalunga eNdlu Yavelonkhe Yesihlanu Yebaholi Bendzabuko (i-NHTL) laphelelwa sikhatsi. I-NHTL ingumtimba lowakhiwa ngebaholi bendzabuko labatitfunywa letivela etindlini tetifundza Tebaholi Bendzabuko baseNingizimu Afrika, labamelele tindlu tesifundza ezingeni lavelonkhe. Lelicembu lakhiwe ngemalunga laphelelwa sikhatsi e-NHTL kanye nemalunga laphindze futsi akhetfwa kutsi asebente futsi umnyaka munye etulu. Bamelele baholi bendzabuko kanye nemimango yabo kanye nekugcugcutela indzima ledlalwa baholi bendzabuko kumtsetfosisekelo.

IKhabhinethi nayo njengaMengameli Jacob Zuma ibonga Inkhosi  PP Maubane (Sihlalo), Inkhosi SE Mahlangu (Lisekelasihlalo) kanye nebobonkhe bulunga baleNdlu. IKhabhinethi iwamukela ngetandla letifutfumele lawo malunga langeneka ku-NHTL Yesitfupha kanye nalabo betindlu letisikhombisa tetifundza.

4. Imilayeto
4.1. IKhabhinethi ihalalisela Mk. Senamile Masango lobe ngumake wekucala kutsi ente i-eksperimenti leholwa yi-Afrika elabhorethi yeNhlangano yase-Yurophu Lecwaninga Ngenozi (i-CERN) eSwitzerland. Lomake bekayincenye yelicembu lebacwaningi lebafundzi labavela eNyuvesi yaseNshonalanga Kapa labafundza nge-isotope selenium-70 kute bavisise kancono kutsi ngabe simo sayo lesifana ne-nucleus sihambisana njani nemazinga emandla ayo.

4.2. IKhabhinethi ihalalisela Inhlangano Yebantfu Labalwa Nekuhlukunyetwa Kwabomake (i-POWA), labasungule i-App lesita labo labase bendlula ekubukaneni nebudlova ngekwebulili, labakhatsateke kakhulu nome labasengotini, kutse bakhone kufinyelela kutfola insita lehlanganisiwe. Njengaloku kunekuchumana neSikhungo Selusitoa seLitiko Lekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle, le-App ichumana naletinye tinsita njengemaphoyisa kanye netisebenti tetenhlalakahle, letingakhona kubona kutsi lomlayeto usuka kuyiphi indzawo.

Ngekuchafata likinobho lekwetfuka kumakhalekhikhini, lolohlaselwako utawuchumana neSikhungo Selusito. Lokukubambisana emkhatsini wahulumende netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kutawusita kakhulu ekulweni nalesimo lesibi sekuhlukunyetwa.

4.3. IKhabhinethi ihalalisela Licembu laseNingizimu Afrika ngekuphumelela kwalo lokuhle kakhulu emidlalweni yetematubaneYemchudzelwano Wemave Emhlaba i ye-International Association of Athletics Federations (i-IAAF) eLondon.

Caster Semenya utfole imendlela yegolide ku-800m kanye neyelitfusi ku-1 500m yabomake, ngaleyo ndlela wephula lirekhodi lakhe lelihle. Lelive liyatigcabha ngaSemenya nekutsi nanome kunemoya longasimnandzi, kodvwa ukhombisa kuba nesibindzi nekutimisela. Uhamba etinyatselweni taboZola Budd, Natalie du Toit, umsubatsi we-olimphiki lokhubatekile kanye naPenny Heyns, inhlambi. Wayde van Niekerk uphumelele kutfola igolide ku-400m yalabadvuna kanye nesiliva ku-200m. Sivakalisa emavi ekubonga lakhetsekile kumceceshi, Mk. Anna Botha. Luvo Manyonga uze imendlela yegolide ngekuzuba libanga leli-8.34m emdlalweni walabadvuna wekuzuba libanga,  Ruswahl Samaai wazuza litfusi emdlalweni walabadvuna wekuzuba libanga, kwatsi Akani Simbine  yena walala sihlanu ekugijimeni kwalabadvuna kwe-100m.

Lokusebenta kwabo ngalendlela kukhombise emandla esive setfu kutemdlalo, lokuyiyintfo lesifaka umoya wekugcugcutela nekukhutsata bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu bantfu labasha labatingijimi labasafufusa.

Letingijimi tente sive sakitsi kutsi sitigcabhe futsi taphakamisa umjeka wesive ngemalengiso. Sicela kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika basekele onkhe emacembu esive, kanye nebadlali belive lakitsi labadvuna nalabasikati. Baluphawu lwesive setfu lesikhulu, asingabati kutsi batawugcugcutela labanye bantfu labasha kutsi bahambe etinyatselweni tabo.

5. Kucashwa
Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunywa lokufanele.
5.1. Umnu. AD Matseke njengeSisebenti Lesikhulu (i-CEO) seBroadband Infraco, kusukela mhla ti-01 Inyoni 2017 kute kube mhla tinge-30 Ingci 2022.
5.2. Kwengetwa kwesikhatsi senkontileka ye-CEO yebakaBroadband Infraco, Mk. PV Kwele, ngetinyanga letintsatfu, kusukela mhla ti-01 Inyoni kuya mhla tinge-30 Lweti 2017.
5.3. Kucashwa futsi kwaMnu. Ian van Niekerk njengeSisebenti Lesikhulu Setetimali kubakaBroadband Infraco.
5.4. Dkt. Moshibudi Priscilla Rampedi njenge-CEO Yesikhungo Savelonkhe Sekwehlukahluka Kwalokuphilako saseNingizimu Afrika.
5.5. Mk. IL Mathenjwa njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG): Kucaphela Nekuhlola eHhovisi Lekhomishini Yemisebenti Yahulumende (i-OPSC).
5.6. Mk. Wilhemina Reshoketswe Tshabalala njenge-DDG: Tingucuko Tetenhlalo Netingucuko Kutemnotfo eTikweni Labomake. 
5.7. Umnu. Matome Emmanuel Malatsi njenge-DDG: Bucotfo Nekulwa Nenkhohlakalo ku-OPSC.

Imibuto icondziswa ku:
Mk. Phumla Williams – Libambela Lemcondzisi Jikelele (e-GCIS)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore