Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla titi-4 Inyoni 2013

05 Sep 2013

1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesimo sanyalo

1.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kweMculu Wetemisebenti Yahulumende ubuye futsi uncome tinyonyane tebasebenti bahulumende kanye neMbuso njengemcashi kulokutinikela lokwentiwe ngaloMculu.

Lomculu ungenisa emazinga ekusebenta kutetinsita tahulumende lapho khona tinyonyane tebasebenti bahulumende tifunga ticinisekisa kutinikela kwato ekwesekeleni lamazinga ekusebenta.

1.2. IKhabhinethi iyakubona kutsi imikhakha leminyenti kwamanje noma-ke beyiloku ikhulumisana ngemiholo. IKhabhinethi iyatemukela tincumo letentiwe kuleminye imikhakha futsi iyaticaphela tingcoco tekubonisana ngemiholo letisachubeka kuleminye imikhakha. IKhabhinethi iyakwemukela kutsi entsandvweni yelinyenti, tisebenti tinalo lilungelo lekutelega. IKhabhinethi iyakugcizelela kutsi lilungelo lelinjalo lifanele lisetjentiswe ngendlela lete budlova kanye nekuhambisana nemtsetfo ngalokuphelele.

Baholi betinyonyane, bacashi kanye netinsita tetekuvikela tembuso tinesibopho sekwenta siciniseko sekutsi umtsetfo uyagcinwa, tento letibhebhetsela budlova tiyagwenywa nekutsi futsi titelega tentiwa ngekuthula.

IKhabhinethi imema onkhe emacembu kutsi asebentise imitamo yawo ekusombululeni tingcoco tekubonisana ngemiholo ngekushesha kute kutsi kungwenywe tincabano letitsatsa sikhatsi lesidze kusonjululwa. Tisombululo letifinyelelwa masinyane titawusita ekunciphiseni tindleko kutemnotfo kanye nekukhutsata kuzuzwa kwemisebenti yalelive nemigomo yekutfutfuka.

1.3. IKhabhinethi yemukele umhlangano lobitwa ngekutsi pheceleti, Lekgotla Wekumbiwa Kwetimbiwa Wemnyaka lebewubanjwe kuleliviki leliphelile. Le-Lekgotla letfule lelinye litfuba lekutsi badlalindzima lababalulekile kulemboni yekumbiwa kwetimbiwa bachubeke nekukhulumisana mayelana nekutfola tisombululo talomphela taletinselele lemboni lebukene nato. Ngaphansi kwebuholi beLisekela LaMengameli Kgalema Motlanthe hulumende naye uyachubeka nekwesekela luhlakamsebenti lwesivumelwane kanye nekuphunyeleliswa kwalo kumkhakha wekumbiwa kwetimbiwa lonenchubekela embili lengenamkhawulo nalesimeme.

1.4. Kusachutjekwa kucondvwe kuMinyaka yeNkhululeko lenge-20 mhla tinge-27 Mabasa 2014, iKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi sikhumbule umlandvo wetfu sibuye futsi sigubhe kwehlukahlukana kwemasiko etfu ngeNyanga Yetemafa Nemagugu. Imigubho yalomnyaka itawube igujwa ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Kubuyisa Emasisweni, Kubuyisela Endzaweni Lefanele kanye nekuGubha Temafa Nemagugu Etfu Laphilako”.

Imigubho yemikhosi yeLusuku Lwetemafa Nemagugu itawentiwa eNkhundleni Yetemidlalo eSisa Dukashe eMdantsane, kuMasipala loMkhulu i-Buffalo City, eSifundzeni saseMphumalanga Kapa mhla tinge-24 Inyoni 2013.

Njengencenye yemkhankhaso weMinyaka yeNkhululeko lenge-20, tebudlelwane betekuchumana bavelonkhe butawetfula ‘Lesihlanu weNkhululeko’ mhla tinge-20 Inyoni 2013, lokutawuniketa bantfu baseNingizimu Afrika inkhundla lapho khona batawutfokotela inkhululeko yetfu lesayilwela sayitfola kamatima kute kucinisekiswe kutsi titukulwane letitako tikhone kuzuza kuntsandvo yetfu yelinyenti letfutfukisako.

NgeNyoni, ngekusekela imitamo yetfu yetekuvakasha kwangekhatsi eliveni lakitsi, iKhabhinethi ikhutsata bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bavakashele tindzawo temagugu kute sitikhumbute ngeluhambo lwetfu lwekuya enkhululekweni. Phindze futsi, kwesekelwe emafa nemagugu etfu emvelo ngekutsi kuvakashelwe tindzawo tekungcebeleka nekukhibika tavelonkhe mahhala kusukela mhla tiyi-9 kuya kumhla ti-13 Inyoni 2013 njengencenye yemkhosi wemnyaka wesiphohlongo weLiviki Letindzawo Tekungcebeleka Nekukhibika Tavelonkhe taseNingizimu Afrika.

1.5. IKhabhinethi ikhutsata bonkhe batali nebalondvoloti bebantfwana kutsi besekele bantfwababo mayelana nemalungiselelo eKuhlolwa Kwavelonkhe Kwemnyaka (i-ANA) letitako kutekukwati kubhala nekufundza kanye netekubala letitawentiwa emkhatsini wamhla ti-10 namhla ti-13 Inyoni 2013.

Batali nebalondvoloti bebantfwana bafanele bente siciniseko sekutsi bayayibuka imiphumela ye-ANA yanga-2013 njengoba loku kulithulusi lelihle lekutfola emandla nebutsakatsaka bebafundzi.

Mayelana nemalungiselelo ale-ANA letako batali, balondvoloti bebantfwana kanye nebafundzi bayacelwa kutsi basebentise lamathulusi laniketwa Litiko Letemfundvo Lesisekelo. Lamathulusi atfolakala kuwebhusayithi yeLitiko letsi: www.education.gov.za.

1.6. IKhabhineti yendlulisa umlayeto wekwesekela emasotja Embutfo Wetekuvikela Wavelonkhe waseNingizimu Afrika latfunyelwa emphumalanga yeDemocratic Republic of the Congo kusukela mhla ti-13 Inhlaba 2013 kuya kumhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2014. Kumenywa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi besekele  babuye bahloniphe lamasotja latikhali tekucinisekisa kutinikela kweNingizimu Afrika kutekuthula, kusimama kanye nekucinisa intsandvo yelinyenti kulelivekati le-Afrika.

1.7. IKhabhinethi idvumisa kubekwa esikhundleni lihhovisi laMengameli kweMnu. Mxolisi Sandile Oliver Nxasana sekuba Mcondzisi waVelonkhe weTekushushiswa naVasantrai Soni njengeNhloko yeLuphiko Lwekuphenya Lolukhetsekile.

1.8. IKhabhinethi ifisela Ummango weMajuda waseNingizimu Afrika tilokotfo letinhle tekugujwa kwemkhosi wawo we-Rosh Hashanah (kusukela mhla tisi-5 kuya kumhla tisi-6 Inyoni 2013). I-Rosh Hashanah ibaluleke kakhulu kuMmango weMajuda ngoba ikhombisa kucala kwenchubo yekutihlolisisa nekubuyeketa lokufikela ku-Yom Kippur, Lusuku Lwekungcweliswa.

1.9. IKhabhinethi ililela Indvuna Mthethwa nemndeni wakhe mayelana nekushona kwamake wakhe Nks.Nurse Gumbi mhla titi-3 Inyoni 2013.

2. Tinkhulumiswano netincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1. IKhabhinethi itfole umbiko mayelana nemiphumela yeLithulusi Lekuhlola Kusebenta Kwebaphatsi bematiko avelonkhe newetifundza  ngemnyaka wetimali 2012/13. Lombiko ungulelinye lithulusi lelihlose kwenta kancono lizinga letinsita letiniketwa ngulamatiko.  Lihlola tindzawo letibanti letine letiphetfwe lekukutsengwa nekutfolakala kwetintfo netinsita letidzingwako; kuphatfwa kwebasebenti; kuhlela ngekwelisu kanye nekwentiwa kancono kwetfulwa kwetinsita. Loluhlolo lwentiwa ngetigaba letintsatfu, kutihlola; inchubo yekulungisa leyentiwa ngumhlolimabhuku wangekhatsi bese kutsi ekugcineni kulungisa litsimba lalabalungisi labatimele.

Lombiko utawubuye ucaciswe kabanti Litiko Letekucaphela Nekulinganisa Kusebenta Kwahulumende nakwetfulwa i-MPAT eKapa kuleliviki lelitako.

2.2. IKhabhinethi itfole yabuye yemukela imibiko yekota yekucala yanga-2013/14 yekuphunyeleliswa kweTivumelwane Tekusebenta teMiphumela. Lemibiko itawucaciswa kabanti kuluchungechunge lwetemibiko yebetindzaba yeMphumela ngamunye yale-12.

2.3. IKhabhinethi itfole umbiko lovela ‘kuMklamo Wekususa Lwatiso Lolunga Nemtselela Lomubi Ekutfoleni Sikweleti’ yabuye futsi yavuma tincomo teLikomodi Lemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe kuTekuhweba Nebudlelwane Bemave Emhlaba.

Loku kucondze kulungisa ludzaba lwekufinyelela kutfola tikweleti kwalabo bantfu baseNingizimu Afrika labangakhona kutfola tikweleti. Loku kungaba batsengi labakhokhele tonkhe tikweleti tabo ngalokuphelele futsi sebasesimeni sekutsi banganikwa lesinye sikweleti kepha kufinyelela kwabo leso sikweleti kuvinjwe lwatiso lwetikweleti lolungaluhle kumarekhodi abo.

Loku kumayelana kakhulu nekucinisekisa kutsi Umtsetfo Wetikweleti Wavelonkhe (Umtsetfo 34 wanga-2005) usebenta njengobe kuhlosiwe mayelana nekucinisekisa kutsi batsengi labangakhona kunikwa sikweleti, bayakhona kusifinyelela. Kungafinyeleleki noma kubita kakhulu kwesikweleti kukhinyabeta kukhula. Kufinyeleleka kwemakethe yetikweleti lechubekela embili ngalokungenamkhawulo kubaluleke kakhulu kuyo yonkhe imigomo yekutfutfukisa.

2.4. IKhabhinethi ivume Umtsetfosihlongoto lomayelana  nekuBuyiselwa Emuva Kwelicala Uboshiwe kanye nekungeniswa kwawo ePhalamende.

Luhlaka lweMtsetfosihlongoto luhloso kwentiwa kancono kwenchubo kumela kutekwa kwelicala uboshiwe emajele aseNingizimu Afrika. Lomtsetfo lohlongotwako uniketa emabalengwe emitsetfosimiso lotawuchuba kulawulwa kubuyiselwa emuva kwelicala uboshiwe. Lombiko utawukhiswa ngenchubo yePhalamende.

2.5. IKhabhinethi ivume kutsi Sivumelwane seTikhali Temphi Letitichumane siyiswe ePhalamende kute siyovunywa. IKhabhinethi iyakwesekela kususwa kwetikhali letitichumane ngekuhambisana naLesivumelwane.

NgeLweti 2006 inkhomfa yaMhlabuhlange ayikhonanga kufinyelela sivumelwane lesimayelana nekutsi kufanele kubukwane kanjani nemphumela lomubi lowenteka kubantfu lobangelwa nguletikhali. Loku kwaholela ekutsini kube nelicembu lemave lange-46, lelifaka ekhatsi iNingizimu Afrika, lelacala inchubo ngaphandle kwaMhlabuhlangene, lelibitwa ngekutsi pheceleti Oslo Process, lavala kusetjentiswa kwetikhali letitichumane.

INingizimu Afrika kanye nalamanye eMave lange-93 asayina Sivumelwane ngeNgongoni 2008. Mhla lu-1 Ingci 2010 leSivumelwane sacala kusebenta. LeSivumelwane sala kusetjentiswa, kukhicitwa, kugcinwa kwesitoko kanye nekwendluliswa kwemikhakha letsite yetikhali letitichumane. Kuvunywa kwaleSivumelwane kuyahambisana nekutinikela kweNingizimu Afrika kugcina emalunga eluntfu kanye nemitsetfo lebukene nebantfu nakuliwa.

2.6. Ikhabhinethi ivume kungeniswa kwembiko mayelana nekuHlolwa Kwemhlaba Wembuso Lobhalisiwe kanye nekucutjungulwa Kwekuba Ngumninimhlaba Wangasense eNingizimu Afrika, nguMhloli Lomkhulu Jikelele, ePhalamende.

Lwati mayelana nemhlaba lubaluleke kakhulu ekuphumeleleni kwato tonkhe tintfutfuko letenteka eveni. Inhloso yaloluhlolomabhuku lwemhlaba wembuso lobhalisiwe kutfola kutsi ungakanani umhlaba longewembuso, usetjentiselwa ini nekutsi futsi bobani labahleti kuwo nome labawusebentisako.

Loku kutawenta kancono bucotfo berejista yemhlaba, lokutawuba sisekelo sekwentiwa kancono kuhlelwa kwemhlaba nekuwulawula, kufaka ekhatsi leminye imisebenti lephatselene nekulawulwa kwephothifoliyo yemphahla leyitakhiwo) kanye netinsita letentiwe ncono.

2.7. IKhabhinethi ivume emadizayini eNkampani Lekhicita Imali YaseNingizimu yanga-2013 ya-R2 (1/4 oz) weluchungechunge lwelunhlavumali  lwesikhumbuto lolungu-24 ct weligolide kanye na-2013 R1 (1/10 oz) weluchungechunge lweluhlavumali  lolungu-24 ct weligolide.

Idizayini yanga-2013 ya-R2 loluhlavu loligolide itawufaka ekhatsi lulwmi lwema-San bese kutsi idizayini yanga-2013 ye-R1 leliyinhlavu leligolide itawuba yi-pollinator yesitsatfu – i-Fruit Bat. Lokudizayinwa kwalemali letinhlavu kanye neTimemetelo kutawubhalwa kuGazethi yaHulumende. Ngemuva kwaloko letinhlavu titawukhicitwa tibuye titsengiswe ngetindlela letetayelekile.

2.8. IKhabhinethi ivume kungeniswa kulikomidi laMhlabuhlangene lelibukene neMalungelo eMntfwana kanye nakuLikomidi Letingcweti Tetinyonyane tase-Afrika imibiko lemitsatfu lephatselene nenchubekela embili leyentiwe ekugcineni emalungelo nekuphila kahle kwebantfwana. Lemibiko iniketa iNingizimu Afrika litfuba lekubeka tintfo ebaleni nalelibalulekile lekuhlola inchubekela embili leliyentile kuletindzawo;

a)  Kubika Kwelive mayelana nePhrothokholi Yekutikhetsela yeKutsengiswa kweBantfwana, Kwengisa Ngemitimba Yebantfwana kanye Nekwenta Imibukiso Yetemacansi Yebantfwana.
b)  umbiko lohlanganisiwe wesibili, wesitsatfu newesine mayelana neSivumelwane SaMhlabuhlangene mayelana neMalungelo eBantfwana.
c)  Umculu wase-Afrika lemayelana neMalungelo Nekondleka Kahle kweBantfwana: Umbiko Welive wekucala lobhekiswe kuTingcweti TetiNyonyane Tase-Afrika mayelana neMalungelo Nekondleka Kahle Kwemntfwana.

IKhabhinethi ibonga imimango lehlukahlukene letinikele kanye nalekusetjentiswana nabo bemave angaphandle lababambisene nahulumende ekuphumeleliseni lokutinikela ekuvikeleni bantfwana lokususelwa kuMtsetfosisekelo wetfu.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. Ikhabinethi ivume kungeniswa ePhalamende kwekweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Emalungelo Ekubuyiselwa Kwemhlaba Kubanikati Bawo Labafanele.

LoMtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo Wekubuyiselwa Kwemhlaba Kubanikati Bawo Labafanele kute kuchutjelwe embili lusuku lwekufaka ticelo tekubuyiselwa umhlaba kumhla tinge-30 Ingongoni 2018; kwentiwa kube licala lebugebengu kufaka sicelo sekubuyiselwa umhlaba lesingesilo liciniso; kwentiwa kube lula inchubo yekubekwa etikhundleni kweMajaji eNkantolo Yeticelo Tekubuyiselwa Umhlaba; kanye nekuchitjelwa kwemigomo letsite lecondze kukhutsata kuphunyeleliswa kahle kwaloMtsetfo. 

Lokuvulwa kabusha kwekufakwa kweticelo tekubuyiselwa umhlaba kucondziswa ngumbononchanti weLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) kanye neLuhlelo Lolubanti Lwekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni kanye nelamanye emasu ekutfutfukisa lekuhloswe ngawo kutsi kutfutfukiswe kubuyisana nekubumbana kwetenhlalo kuvelonkhe.

3.2. Ikhabinethi ivume kungeniswa ePhalamende kweMitsetfo yeteSayensi neteBucwepheshe, Umtsetfosivivinyo Wekuchibiyela.

LoMtsetfosivivinyo wekuChibiyela ubukene nekuchibiyela Imitsetfo yetikhali temphi leyengamele kusebenta kwemitimba (imikhandlu yetesayensi) leyasungulwa ngekuya kwaleMitsetfo lekukhulunywa ngayo. LoMtsetfosivivinyo uhlose kwenta kube khona kuhambisana kwenchubo yekuphakamisa, kubekwa esikhundleni kwemalunga, kanye nekuvalwa kwetikhala temisebenti kumaBhodi noma kumiKhandlu yalemitimba. LoMtsetfosivivinyo wenta kancono lokwenetisako nangalokungagucuki ekusebenteni nasekwenganyelweni kwemitimba yahulumende lebika eNdvuneni yeteSayensi neTebucwepheshe.

Ekuciniseni indzima ledlalwa yiPhalamende emisebentini leyengamele, loMtsetfosivivinyo uhlose kukhulula iPhalamende kuleminye imisebenti yetekuphatsa letsite lephatselene nekubekwa kwemalunga ePhalamende nekugcwalisa tikhala temisebenti kumaBhodi nakuMikhandlu. Loku kuhambisana nemtsetfomgomo wemtsetfosisekelo wekwehlukaniswa kwemandla.

3.3. IKhambinethi ivume kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wetendzabuko kuGazethi yaHulumende kute kutsi kwentiwe tiphakamiso.

LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi emaKhoi-San emukelwe ngalokusemtsetfweni ubuye futsi ulungise imikhawulo lekumitsetfo lekhona yebuholi bendzabuko nekwengamela.

Kusukela nga-1994 hulumende ubukene netinselele emaKhoi-San labukene nato futsi ikakhulu, kunakwa nekwemukelwa kwemimango yemaKhoi-San nebaholi. LoMtsetfosivivinyo utawufaka ligalelo kulokubalulekile kakhulu lokuhloswe yi-NDP lephatselene nekukhulisa kuvana nekubumbana kwetenhlalo  ube futsi ulungisa kungalingani kwaphambilini.

3.4. Ikhabinethi ivume kungeniswa ePhalamende kweLuhlakamsebenti Lwekubuyeketwa KweMtsetfo Wetikweleti Wavelonkhe neMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Umtsetfo Wetikweleti.

Umtsetfo Wetikweleti Wavelonkhe, 2005 (Umtsetfo 34 wanga-2005) wacala kusebenta ngalokuphelele kusukela mhla lu-1 Inhlaba 2007 wangenisa sikhatsi lesisha sekulawulwa kwetikweleti kunchubo yetemtsetfo yaseNingizimu Afrika.

LoMtsetfosivivinyo uhlose kucinisa Umlawuli Wetikweleti Wavelonkhe kute abukane netinselele letitsite ikakhulu mayelana netinchubo tenkantolo nekucinisa kusentjentiswa nekuphunyeleliswa kwemigomo yeMtsetfo Wetikweleti Wavelonkhe 34 wanga-2005.

Litiko Letekuhwebelana Netetimboni (i-dti) nalo liphetse ngekutsi inchubomgomo yeluhlakamsebenti kuBatsatsi Tikweleti, lokususelwa kubo Umtsetfo Wetikweleti Wavelonkhe 34 wanga-2005, ibhadlile futsi ifanele. Loku kulandzela lubuyeketo lolukhulu, lwanga-2012 lolwentiwa yi-dti.

3.5. Ikhabinethi ivume kungeniswa ePhalamende kweTintfo teMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Kwekuncunywa Kwemholo Wemalunga Wetikhungo ngokweMtsetfosisekelo, 2013.

LoMtsetfosivivinyo uhlose kwenta kutsi kube khona kufanana mayelana nekuncunywa kwemholo, imbasha kanye naleminye imibandzela netimo tekucashwa kwemalunga eTikhungo teSehluko 9 Letesekela Intsandvo Yelinyenti, ngaleyo ndlela-ke kutawuba khona kuphumelela lokuncono nekungagucuki ekusebenteni nekwengamela kwaletikhungo letibaluleke kakhulu.

4. Kubekwa etikhundleni

4.1. IKhabhinethi ivume kubekwa kweMnu. Mokutule Joseph Kgobokoe esikhundleni sekuba Lisekela Lemcondzisi Jikelele: Kuciniseka Ngekudla Nekulungiswa Kwetekulima kuLitiko Letekulima, Temahlatsi Netinhlanti.

4.2. IKhabhinethi ivume kubekwa kwaNks. Zandile Yvonne Mathe esikhundleni sekuba Lisekela Lemcondzisi Jikelele: Sakhiwo Semtfombo Wemanti Savelonkhe kuLitiko Letemanti.

4.3. IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba bantfu labalandzelako njengemalunga ebhodi Ye-Ejensi Yekutfutfukisa Emabhange Labambisene:

a) Sethe Patricia Makhesha (Sihlalo)
b) Peter Koch (uyaphindvwa futsi kukhetfwa kuba Lisekela laSihlalo)
c) Venete Jarlene Klein
d) Lufuno Nevondwe
e) Thabo Vaughan Shenxane
f) Samuel Senalor Akrong
g) David Ginsburg
h) Renganayagee Kisten.

4.4. IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwalamalunga lalandzelako Kumkhandlu Wetekucwaninga Wetekulima ngekwemibandzela yesigaba 9(1) seMtsetfo Wetekucwaninga Wetekulima, 1990 Umtsetfo Nombolo. 86 wanga-1990  sikhatsi lesingendluli iminyaka lemitsatfu.

a) Mnu. Jonathan Winston Alexander Godden (uphinde uyakhetfwa futsi)
b) Phrof. Michael Jeffrey Kahn (uphindze uyakhetfwa futsi)
c) Phrof. Sibusiso Vil-Nkomo (uphindze uyakhetfwa futsi)
d) Dkt Joyce Chitja (uphindze uyakhetfwa futsi)
e) Nks. Wilna Jansen Van Rijssen (uphindze uyakhetfwa futsi)
f) Nks. Dudu Msomi (uphindze uyakhetfwa futsi)
g) Mnu. Mzolisi Dyasi (uphindze uyakhetfwa futsi)
h) Phrof. Frans J.C Swanepoel (uphindze uyakhetfwa futsi)
i) Mnu. Gerard John Martin
j) Nks. Dora Ndaba
k) Mnu. Ismail Cassim Motala
l) Nks. Muhle Joyce Mashiteng
m) Nks. Rowen Graham Nicholis
n) Mnu. Clive Douglas Kneale
o) Phrof. Louw C. Hoffman
p) Mnu. Allen Henry Bishop.

4.5. IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba bantfu labandzelako Kumkhandlu Wesiphatsimandla Sekulawula Semboni Yetekuvikela Yangasense  sikhatsi lesingendluli iminyaka lemitsatfu:

a) Mnu. Daniel Claude Mojalefa Rathebe (Lisekela laSihlalo)
b) Brigadier Cynthia Lindiwe Philison (likhansela)
c) Mnu Benjamin Somangamane Ntuli (likhansela)
d) Nks. Nontokozo Mthembu (likhansela).

4.6. IKhabhinethi ivume kwelulwa kwekontileka yekusebenta yaDkt. Vuyelwa Nhlapho njengeSisebenti Lesikhulu Lesiphetse ku-Ejensi Yekutfutfukisa Yavelonkhe iminyaka lemibili kusukela mhla lulu-1 Inyoni kuya kumhla tinge-31 2015.

4.7. IKhabhinethi ivume kubekwa kweMnu. Mokadi Max Mathye esikhundleni sekuba Sisebenti Lesikhulu Lesiphetse Siphatsimandla Sekufundzisa Nekucecesha Kumkhakha Wekudla Nekwekunatsa.

4.8. IKhabhinethi ivume kuphindvwa kukhetfwa kwemalunga lacinisekisa kuba khona kwawo kutsi achubeke asebentele Umkhandlu Wekutfutfukisa Umtfombolusito Lobantfu WaseNingizimu Afrika kusukela ngeNyoni 2013 kuya ku-Ingci 2018.

Lomkhandlu wekweluleka lomkhakhaminyenti uholwa Lisekela Lamengameli Kgalema Motlanthe longusihlalo wawo futsi uneTindvuna leti-13 talomphelo futsi letimelele hulumende. Uphindze ube nebameleli labavela kutemabhizinisi netetisebenti letihlelekile, kutalabafundzile, ummango kanye nemalunga lafakiwe. (Emagama kuSeleko Sekucala)

Ikhabhinethi
ivume kubekwa etikhundleni kwanaba labasha:
a) Mnu. Mongwena John Maluleke (tetisebenti letihlelekile)
b) Mnu. Thero Micarios Lesego Setiloane ( temabhizinisi lahlelekile)
c) Mnu. Seeraj Mohamed (talabafundzile)
d) Dkt. Octavia Khabelani Mkhabela (lilunga lelifakiwe)
e) Dkt. Raymond Patel (lilunga lelifakiwe)
f) Dkt. Duduzile Rosemary Mkhize (lilunga lelifakiwe)
g) Nks. Happy Mavis Sibande (lilunga lelifakiwe).

Imibuto ingacondziswa ku: Phumla Williams (Libambela Lasomlomo  WeKhabhinethi)
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139


SELEKO SEKUCALA
IKhabhinethi ivume kuphindvwa kukhetfwa  kwalabantfu labalandzelako kutsi basebente kuMkhandlu Wekutfutfukisa Umtfombolusito Lobantfu  kusukela ngeNyoni 2013 kuya ku-Ingci 2018, kwengeta kulaba labasikhombisa lababekwa etikhundleni labashiwo ngetulu.
a) Mnu. Dennis George (FEDUSA)
b) Mnu. Narius Moloto (NACTU)
c) Nks. Nolitha Fakude (SASOL)
d) Nks. Lulama Nare (SADTU)
e) Nks. Fezeka Loliwe (SADTU)
f) Mnu. JJ Mbana (East Cape Midland College)
g) Dkt. Jeffrey Mabelebele (Imfundvo Lephakeme YaseNingizimu Afrika)
h) Dkt. Rob Adam (AVENGE GROUP)
i) Mnu. Bheki Ntshalintshali (COSATU)
j) Mnu. Nape Maepa (SA Academy of Engineering)
k) Mnu. Brian Whittaker (VUMELANA)
l) Dkt. Allyson Lawless (SA Institute of Civil Engineering)
m) Mnu. Ravi Naidoo (Infrastructure and Development Advisory Practice)
n) Phrof. Cheryl de la Rey (University of Pretoria)
o) Phrof. Vuyiswa Mazwi-Tanga (Cape Peninsula University of Technology)
p) Nks. Buelah Mosupye (BLH Consulting)
q) Mnu. Sizwe Nxasana (First Rand Bank)
r) Nks. Mzolisi Toni (Litiko Letabomake, Bantfwana Nebantfu Labanekukhubateka)
s) Phrof. Peliwe Lolwana (Witwatersrand University)
t) Mnu. Brian Angus (Business Leadership South Africa)
u) Dkt. Florus Prinsloo (Litiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha)
v) Nks. Janet Lopes (Skills Engineering Industries Federation of SA)
w) Adv. Rams Ramashia (Rand Refinery Limited)
x) Dkt. Xolani Mkhwanazi (BHP Billiton)
y) Phrof. Edward Webster (Witwatersrand University)
z) Mnu. Edward Majadibodu (Siphatsimandla Semakhono Avelonkhe)
aa) Mnu. Elija Litheko (Institute of People Management)
bb) Phrof. Lekoa Solly Mollo (Sikhungo sekuceceshela Buholi Nekuphatsa Imisebenti Yahulumende)
cc) Nks. Jenny Cargill (Hulumende Wesifundza SaseNshonalanga Kapa)
dd) Nks. Yershen Pillay (Sikhungo Savelonkhe Sekutfutfukiswa Kwelusha )
ee) Nks. Jenna Ferreirinha (The Portuguese Forum).

Share this page

Similar categories to explore