Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wamhla ti-18 Inyoni 2019

Ikhabhinethi ihlangane ngaLesitsatfu, mhla ti-18 Inyoni 2019, eTuynhuys, eKapa.

A. Tindzaba letibalulekile taleLive

1. Imodeli yeKutfutfukisa yeSigodzi 

1.1.  Ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa ngalokusemtsetfweni nguMengameli Cyril Ramaphosa, kweModeli yeKutfutfukisa yeSigodzi lensha kuMasipala weSigodzi i-OR Tambo, eMphumalanga Kapa. Lemodeli ihlanganisa tinhlaka tahulumende totintsatfu kutsi tisebentisane, tibambisane tiphindze futsi tihlanganise umsebenti wato ikakhulu kulesigodzi kute kulungiswe tinsayeya tentfutfuko nekukhutsata kwetfulwa kwetinsita, kutsengwa kwetintfo netinsita lapha kuleli kanye nekwakha imisebenti. Lemodeli icinisekiswe yiKhabhinethi, tinhlaka tahulumende wendzawo, tiphatsimandla tendzabuko kanye neMkhandlu waMengameli Lochumanisako (i-PCC).  
1.2. Nanoma Sigodzi sase-OR Tambo sibe sekucala kwetfula lemodeli  ngalokusemtsetfweni, itawucala kusetjentiswa kuto tonkhe letigodzi letinge-44 nemadolobhakati la-8 kulo lonkhe lelive lakitsi.  Iletsa hulumende dvute nebantfu ngekubandzakanya takhamuti nalabatsintsekako ekwentiweni kwelisu linye lekwetfula tinsita letinyenti letinkhulu kuphindze futsi kwakhiwe ematfuba etemnotfo esigodzini lesisisekelo.
1.3. Mengameli Ramaphosa uvule ngalokusemtsetfweni Umshwalensi waVelonkhe weTemphilo (i-NHI) emtfolamphilo esigodzini saseLusikisiki, lotawuchuba umkhankhaso wekunakekelwa ngetemphilo ngalokufananako.

 Lomtfolamphilo ufakwe, emkhatsini waletinye tintfo, tisetjentiswa, tinsita letiphutfumako letihamba embili kanye neliwadi letekubeleka lelisebenta imini nebusuku (ema-awa lange-24). 
1.4. Mengameli Ramaphosa uphindze wakhulumisana nemmango weSigodzi sase-OR Tambo ngeBudlova beBulili waphindze watfola sidzingo lesikhulu sekutsi kube neTikhungo teThuthuzela letinyenti kulendzawo nekusungulwa ngekushesha kwemalabhorethri e-NDA eMphumalanga Kapa.

2. Kulwa neBudlova beBulili (i-GNV)

2.1 Ikhabhinethi ijoyina Mengameli Cyril Ramaphosa ekuceleni bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentisane kuvinjwe budlova nekubulawa kwabomake nebantfwana.  Ekuhlaleni kweTindlu tePhalamende toTimbili itolo, Mengameli wetfule tinyatselo letiphutfumako tekulwa nebudlova bebulili  nekucinisekisa kwentiwa kancono kufezekiswa kwemiphumela yengcungcutsela yeLihhovisi laMengameli yekulwa ne-GBV yanga-2018.
2.2 Letinyatselo letiphutfumako letimenyetelwe nguMengameli letitawufezekiswa kuletinyanga letisitfupha letitako tifaka ekhatsi  tinyatselo temtsetfo letiphutfumako tekuvimba i-GBV, kuceceshwa kwemaphoyisa, bashushisi nabomantji/emajaji ngekushesha labukana nemacala e-GBV, kuciniswa kwenchubo yetebulungiswa ngekushesha, kufakwa ngekushesha kwe-GBV kukharikhulamu yesikolwa, kusungulwa ngekushesha kwetikhungo letinyenti tetinsita teThuthuzela. Lolungenelelo lufaka ekhatsi kugcila ngalokukhetsekile kubobabe njengebabhebhetseli bekudlwengula, kuhlukubeta kanye nekubulawa kwabomake nemantfombatana.
2.3 Letinyatselo letiphutfumako titawentiwa Likomidi leBulili Leliholako leliphakanyisiwe, lelitawutinta eHhovisi laMengameli, lelitawufaka ekhatsi hulumende neTinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende (ema-NGO) letitawubukana nekufezekiswa.
2.4 Mengameli umemetele kutsi imitfombolusito, kunchubo lenkhulu kulwabiwomali lwematiko, lutawucinisekisa kufezekiswa kungakapheli letinyanga letisitfupha letitako.    
2.5 Ikhabhinethi icela yonkhe imimango kutsi ichubeke idlale tindzima tayo ekukhuliseni nasekufundziseni bantfwana bebafana kutsi batifake  eticatfulweni talabanye bantfu futsi bahloniphe bomake nemantfombatana.

3 Kuhlaselwa ngebudlova kwebachamuki nebantfu bakitsi balapha eNingizimu Afrika

3.1 Ikhabhinethi iyaphindza futsi igceka budlova bemmango nekwephulwa kwemitsetfo lokuphekeletela nanoma ngusiphi sikhalo lesikhona noma lesicatjangwako sebantfu bakitsi.  Siyachubeka nekuba yintsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo leyenganyelwe ngumtsetfosimiso wemtsetfo.
3.2 Nanoma nje Ikhabhinethi itivisisa tinsayeya tetenhlalo netemnotfo imimango lebukene nato, kungabeketelelani nebudlova lobentiwa kubachamuki nakulabanye bantfu balapha eNingizimu Afrika angeke kutisombulule letinsayeya. 
3.3 Semukela nanome ngubani longena kulelive lakitsi ngalokusemtsetfweni aphindze futsi agcine imitsetfo yalelive letfu.  Ngalokulinganako, sichubeka nekuba live lelibumbene ekwehlukahlukaneni kwetfu nakunoma ngubuphi butsa lobucondziswe kubanaketfu nabodzadzewetfu base-Afrika ngeke bubeketelelwe  
3.4 Ikhabhinethi itimisele kulungisa icedze nya  letimbangela letiholele ekuhlaselweni kwebachamuki nalabanye bantfu balapha eNingizimu Afrika. Natsi ngalokunjalo sitawubukana ngco sicedze tento letingekho emtsetfweni njengekutsengiswa kwetidzakamiva, kuhwebelana ngalokungekho emtsetfweni, kugcekeza titolo tebantfu ngetikhatsi tetibhelu, kanye nekumoshwa kwemphahla nenkhohlakalo ngaphandle kwekwesaba  noma kuvunana ngisho noma ngabe lobo bugebengu bubhebhetselwe ngumuntfu walapha eNingizimu Afrika noma longumchamuki. Nekuchashatwa kwebachamuki nguletinye tinkampani nako kuyagcekwa. Ikhabhinethi icela yonkhe imimango kutsi isebentisane ngemdlandla neMaforamu eBuphoyisa Emmango (i-CPF) kanye neMaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS)  kulungisa bugebengu kanye nato tonkhe tento letingekho emtsetfweni.  
3.5 Umtsetfosivivinyo we-Ejensi Lelawula Iminyele (i-BMA) uyaphetfwa kuMkhandlu waVelonkhe weTifundza (i-NCOP); loku kutawusheshisa kuciniswa kuvikeleka kweminyele yetfu. 
3.6  Mengameli, ngalokwengetiwe, ukhiphe licembu letitfunywa letikhetsekile walitfumela emaveni ase-Afrika lehlukene kucinisekisa bantfu bakitsi base-Afrika kutsi lelive letfu litinikele kumigomo yebunye bemave ase-Afrika nekubambisana, kufaka ekhatsi kutinikela kweNingizimu Afrika kumtsetfosimiso nemtsetfo nekuvikeleka kwemalungelo eluntfu lonkhe ngekhatsi kweminyele yetfu. 
3.7 Mengameli uphindze futsi wabeka licembu lebantfu labakhulu lekhomishini yekutfola emaciniso lelifaka ekhatsi Mengameli wesikhatsi lesengcile waseTanzania Mnu. Jakaya Kikwete naMengameli wesikhatsi lesengcile waseMozambique Mnu. Joaquim Chissano. Batawukhulumisana nemacembu lamanyenti lehlukene akulelive lakitsi mayelana nekugcogca emaciniso laphatselene nalokuhlaselwa kwebachamuki ngebudlova kanye nebantfu bakuleli lakitsi, lokubitwa ngulabanyenti ngekutsi sento sekutondza bachamuki kanye nebantfu base-Afrika.  Loko lokutawutfolwa ngulekhomishini kutawabelwana ngako neNhlangano yeBunye be-Afrika (i-AU) futsi ngalokubalulekile kutasisita ekubukaneni nekubhedvuka futsi kwekuhlasela ngebudlova   bachamuki kanye netakhamuti takuleli. 

4. Kuhlaselwa kweMakhaya eMakhansela

4.1 Ikhabhinethi ikugceka kabi kabi kushiswa kwemakhaya  Emakhansela eLidolobhakati laseMatlosana, eKhuma eSifundzeni saseNyakakatfonshonalanga. Kute indzawo yekutiphatsa ngalendlela lembi lenjena kulentsandvo yelinyenti yetfu lesasakhula.   Ikhabhinethi icela onkhe emaphoyisa aseNingizimu Afrika kwenta konkhe lokusemandleni awo kubopha babhebhetseli bebugebengu.  Bahlali baseKhuma labalandzela umtsetfo kutsi basebentisane nema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kutsi belekeleke kutsi babanjwe lababhebhetseli.  Bangasita ngekuniketa lwati sebentise inombolo yelucingo lwamahhala lekungatidzaluli: 086010111.
4.2  Njengebantfu baseNingizimu Afrika asime sicine sigceke kungalandzelwa kwemitsetfo emimangweni yetfu.  Intsandvo yetfu yelinyenti inenchubo yemtsetfo lehlelekile yanoma ngabe ngubani kutsi angakhetsa noma asuse nanoma ngubani lomelele ummango ngaphandle kwekusebentisa budlova. Sifanele-ke kutsi sime ngetinyawo sivikele intsandvo yetfu yelinyenti lesayitfola kamatima.  
4.3 Ikhabhinethi icela sive kutsi siphakame silwe nalobugebengu baloluhlobo siphindze futsi siletse lwatiso lolutawusita tiphatsimandla leticinisekisa umtsetfo ngeluphenyo lwato.  INingizimu Afrika iyintsandvo yelinyenti nekutsi babhebhetseli bebudlova, noma ngabe baluphi luhlobo, bafanele kutsi bamelane nemiphumela yetento tabo ngekubukana nesandla semtsetfo.  

B. Tincumo TeKhabhinethi

1. Umbiko weLubuyeketo weminyaka le-25

1.1  Ikhabhinethi ikuvumile kukhululwa kweMbiko weLubuyeketo weMinyaka le-25 1994 – 2019. Lombiko uhlola inchubekelembili leyentiwe nguhulumende (ekusebentisaneni nalabanye balingani betenhlalo) ekusebenteni ngekuya kwekutinikela emphilweni lencono kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.  
1.2 Loluhlolo beluholwa Litiko Letekuhlela, Kucaphela neKulinganisa (i-DPME) belufaka ekhatsi kubonisana kute kutfolwe lokulindzelwe nelwati lwalabatsintsekako labahlukene. Loku kufaka ekhatsi emabhizinisi, tisebenti, tifundziswa, tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kanye nematiko ahulumende lamanyenti lehlukene. Kwaphindze futsi kwabanjwa tingcungcutsela mayelana naloku, lebetifaka ekhatsi bantfu labakhulu labavela kulelivekati lakitsi.
1.3 Lombiko bewuveta tindzawo tenchubekelembili njengekufinyelela imfundvo lesisekelo ngalokulinganako, kukhuphukela kutemfundvo lephakeme, kufinyelela tinsita tetemphilo tamahhala emkhakheni wahulumende kanye nekufezekiswa kwemholo wetenhlalo.   Uphindze futsi uphawula  tinsayeya letimbalwa, letivimbela kuphendvula kwetfu ngalokwenele ekweswelekeni kwemisebenti, kucedza buphuya nekungalingani.  Lokukhulu kuletinsayeya kungakhoni kwetfu kulungisa kuma kwetemnotfo walelive lakitsi.  
1.4 Ikhabhinethi iphindze futsi yavuma kutsi lamatiko avelonkhe  neweTifundza latsintsekako nawo angakhipha lubuyeketo lwawo lolubanti lweminyaka lenge-25.
1.5 Mengameli Cyril Ramaphosa utawetfula ngalokusemtsetfweni Lubuyeketo lwase-SA lweminyaka lenge-25 1994 – 2019 ngesikhatsi lesifanele.

2 Umbiko weLive weMigomo yeNtfutfuko Lesimeme yanga-2019 (ema-SDG)

2.1 Ikhabhinethi iwuvumile Umbiko weLive weMigomo yeNtfutfuko yanga-2019 (ema-SDG) kuMhlabuhlangene (ku-UN). Lombiko utawufakwa kuNgcungcutsela ye-SDG ngeseshini yemhlanganojikelele waMhlabuhlangane we-74 (we-UN) ngeNyoni 2019. 
2.2 Lombiko ungumkhicito wekuhlanganyela lokubanti wematiko emkhakha, i-Stats SA, tifundziswa kanye netinhlangano temmango. Uniketa inchubekelembili ekufezekiseni imigomo ye-SDG, lehambisana ne-NDP yetfu.  Ngemuva kwekutsi lombiko walelive ufakwe ku-UN, sive sitawukhona kuwutfola kuwebhusayithi yaMhlabuhlangene. 
2.3 INingizimu Afrika iyachubeka nekutinikela ekufakeni ligalelo ku-ajenda yemave emhlaba yanga-2030 ekutfutfuka kwemhlaba lokusimeme. Lama-SDG anemigomo le-17 netinhloso leti-169 letilandzelela tindzaba letibanti kusuka kutemfundvo, buphuya etindzaweni talelive, kukhula kwemnotfo nekungalingani ngekwebulili emhlabeni.

3 Iphrothokholi ye-Cartagena Kutekuphepha Kumakhemikhali

3.1 Ikhabhinethi uwuvumile Umbiko waVelonkhe wesine waseNingizimu Afrika wekufezekisa Iphrothokholi ye-Cartagena yeTekuphepha kuMakhemikhali.  Lombiko utawungeniswa kuBomabhalane beSivumelwane seKwehlukahlukana kweMakhemikhali mhla lu-1 Imphala 2019.
3.2 LePhrothokholi ye-Cartagena yengamele kuhanjiswa kwetintfo letiphilako letilungisiwe, letiphindze tatiwe ngekutsi Tinshwana Letiphilako Letilungiswe Kabusha ngeKwelufuto (ema-GMO), ngekhatsi kulelive nakulamanye emave.  
3.3  Iningizimu Afrika ihambisana ngalokuphelele nalePhrothokholi ye-Cartegena. Luhlakamsebenti lwalelive lulawula imikhicito ye-GMO lengenako noma lophuma kuleli lakitsi.    INingizimu Afrika iphindze futsi ifake ligalelo ekuceceshweni kwabo bonkhe basebentisi bema-GMO kulelive nemave labomakhelwane.

4 Kufezekiswa kweLuhlakamsebenti Lolubuyisa Sitfunti Mayelana neKuhanjiswa Kwendle (i-SDIF)

4.1 Ikhabhinethi ilwemukele Luhlakamsebenti lolubuyeketiwe lweKufezekisa Luhlakamsebenti Lolubuyisa Sitfunti Mayelana neKuhanjiswa Kwendle.  Kufezekiswa kwaloluhlakamsebenti kunika lilungelo lemtsetfosisekelo emandla nelilungelo lekutsi bomake nemantfombatana labavela emindenini lephuyile kutsi baphile.   
4.2 I-SDIF ikhomba indlela kutsengwa kwemikhicito yekuhlanteka; indlela yekusabalalisa tishubelo; kulahlwa kwetishubelo letingcolile kanye neluhlakamsebenti lwesikhungo kutsi lwengamele lokusabalaliswa. Iphindze futsi inikete bazuzi baletishubelo kuceceshwa nekulawulwa kwetemphilo. 

4.1 Ngekusebentisa inchubo yeTemafa aVelonkhe, lwabiwomali lwalomnyaka neminyaka letako selwentiwe. Silinganiso lesinguziro semikhicito letishubelo naso sicale kusebenta mhla lu-1 Mabasa 2019. 

5 Kuhwebelana

5.1 Ikhabhinethi itfole umbiko wemiphumela yetingcoco tekucela nekubonisana ne-UK mayelana nesivumelwane sekulawula tekuhwebelana uma kungenteka kutsi i-UK iphume kuNhlangano yeBunye beYurophu (i-EU), k.k. i-Brexit.
5.2  I-UK inebudlelwane lobukhulu kakhulu neNingizimu Afrika kutekuhwebelana, lapho khona bekunetigidzigidzi leti-R142 ekuhwebelaneni lokusemkhatsini walamave omabili nga-2018.
5.3  Ikhabhinethi ikwemukele kutsi lesivumelwane lesiphakanyisiwe siphindze imibandzela yalesivumelwane kwamanje lesisebenta kutekuhwebelana kwalamave lamabili, leSivumelwane seBudlelwane beTemnotfo beNhlangano yeBunye beYurophu (i-EPA) nemave e-SADC lasitfupha.  Butawuba Budlelwane  lobusha beTemnotfo lokusemkhatsini we-UK neNingizimu Afrika, iNamibia, iBotswana, iLesotho, neSwatini kanye neMozambique.  Sitawucala kusebenta uma kwenteka i-UK ishiya phasi i-EU ngaphandle kwesivumelwane lesenele sekuphuma.
5.4 Ngemuva kwekubukisisa lombiko, Ikhabhinethi isivumile leSivumelwane seBudlelwane beTemnotfo lesisha.  Le-NPA lensha itawulondvolota umkhakha wemtselo lonconotwako, emakota, emazinga etemphilo nekuphepha naleminye imibandzela labalulekile iphindze futsi yente siciniseko sekutsi kuhwebelana kweNingizimu Afrika ne-UK kuchubeka ngaphandle kwekuphatamiseka.  Loku kutawuvikela timfuno tavelonkhe taseNingizimu Afrika. 
5.5    Ikhabhinethi ivumile kutsi lesivumelwane lesihlongotwako, futsi lapho onkhe emacembu latsintsekako asasisayinile lesivumelwane sitawungeniswa ePhalamende kutsi sicinisekiswe sisayinwe.

6. Inkampani yaseNingizimu Afrika leyakha luhlavumali 

6.1. Ikhabhinethi iwavumile emadizayini eNkampani yaseNingizimu Afrika leyakha Luhlavumali lweluchungechunge lwelugcogcoluhlavumali lwesikhumbuto lwanga-2020 - 2020 fine-silver R2 (2oz.) iKrugerrand; ne-2020 fine-silver R25 (1oz.) i-Natura. Ingcikitsi yaloluchungechunge lweluhlavumali itsi “Kuphakama kwe-dinosaurs - Archosauria.  Simemetelo sitawufakwa kugazethi kute kutsi letinhlavumali ticale kusebenta.

C.Imikhosi Letako 

1.Inyanga yeTetitfutsi

1.1 Ikhabhinethi ilivumile Lisu Lekusebenta leNyanga yeTetitfutsi Imphala 2019 neMkhankhaso weMalanga lange-365 ngaphasi kwalengcikitsi: “Sikanyekanye asigcine Umdlandla weKwetfulwa kweTinsita Uchubeka siphindze futsi Sikhulise Umnotfo”.  Kuphepha emigwacweni yetfu kudzinga kucocisana emalanga lange-365 kanye nekucaphelisa ngalokuchubekako bonkhe basebentisi bemigwaco; bashayeli nalabahamba ngetinyawo.
1.2 Lomkhankhaso utawuphindze futsi uphakamise tingenelelo tahulumende tekwenta kancono imigcwaco yalelive, lutjalomali lwetakhiwonchanti letihleliwe kanye nesibopho sesive sekuvikela sakhiwonchanti.

D. Imibiko
1. Kudvudvuta


Ikhabhinethi itfumele emavi endvudvuto ku:

1.1. Mndeni nebangani beLisekelandvuna leLitiko Letimbiwa Netemandla, Mk. Bavelile Hlongwa, losishiye ngalokukhulu kutumeka engotini yemoto leyinhlekelele  kanye nemindeni yebantfu labane labashone khona lapho kwenteke  khona lengoti ngesikhatsi betama kusita bagibeli labebakulenye ingoti. 
1.2. Bantfu nahulumende weRiphabhliki yaseZimbabwe ngemuva kwekushona kwaloyo bekanguMengameli esikhatsini lesendlulile Robert Gabriel Mugabe. Ngaphasi kwebuholi baMengameli Mugabe, iZimbabwe yatimisela kulwa nembuso wamadlangengwenya lokwashisekelisa wetfu umzabalazo wekulwa nelubandlululo kwabuye futsi kwasinika litsemba lekutsi iNingizimu Afrika nayo itawukhululeka.
1.3. Umndeni nebangani baloyo bekangumdlali lodlala eluphikweni emdlalweni welibhola lembhoco leSpringbok Chester Mornay Williams lowatfola kuhlonishwa eveni lonkhe nakumave emhlaba ngeligalelo lakhe ekuncobeni kweNingizimu Afrika emdlalweni wencophamlandvo weNdzebe yeMhlaba yeLibhola Lembhoco nga-1995. Indlela bekadlala ngayo emabaleni etemidlalo yaphakamisa tifiso nemaphupho etitukulwane tebantfu labasha. Mengameli Cyril Ramaphosa uhloniphe lelichawe lelibhola lembhoco lelingasekho, ngekumemetela kutsi litawentelwa Umngcwabo weMbuso Lokhetsekile weSifundza weSigaba se-2.
1.4. Umndeni nebangani baloyo lowake waba siboshwa esihlengeni iRobben Island nesigayigayi saseNshonalanga Kapa Vincent Diba. Mengameli Ramaphosa umemetele kutsi utawentelwa Umngcwabo weMbuso Lokhetsikile weSifundza (weSigaba se-2), lokufaka ekhatsi imikhosi yemgubho leyentiwa ngeMaphoyisa aseNingizimu Afrika.
1.5. Umndeni nebangani besishoshovu lebesilwa nelubandlululo Adelaine Hain – make wasopolitiki lomkhulu waseBritain Lord Hain - loshone aneminyaka lenge-92 budzala. Adelaine Hain watentela ludvumo ngekulwa nelubandlululo kanye nekusita imimango lebeyicindzetelekile – kutinikela lokwenta Umbuso weLubandlululo kutsi umvale kwaphindze futsi kwatsi ekuhambeni kwesikhatsi nendvodza yakhe nayo, Walter yavalwa, ngembi kwekutsi batfunjwe bayiswe e-United Kingdom.

2. Kuhalalisa

2.1. Ikhabhinethi ijoyina sive kanye ne-Afrika ekuphindzeni kuhalalisela Likwaya Lalabasha i-Ndlovu Youth Choir, kufika esigabeni semncamulajucu semncintiswano we-America's Got Talent. Lelikwaya beliloku lenta lesive nalelivekati  lonkhe litigcabhe kuwo wonkhe lomncintiswano.
2.2. Oratilwe AJ Hlongwane lowatiwa kancono ngekutsi ngu-DJ Arch Jnr lowaphumelela ku-South Africa’s Got Talent nga-2015 ngesikhatsi aneminyaka lemitsatfu budzala. Emarekhodi emhlaba etincophamlandvo letiyincalisakuvela labitwa ngekutsi pheceleti Guinness World Records ametsa ngalokusemtsetfweni ngekutsi ngu-DJ lomncane kunabo bonkhe nga-2017.  Umenye kuyokwenta letibukwako emaveni lambalwa futsi uphakamisela etulu umjeka waseNingizimu Afrika ngekwenta letibukwako kumbukiso weBritain’s Got Talent: Boshampeni. Simfisela lokuhle kodvwa.

Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Libambela leMcondzisi Jikelele (i-GCIS) 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore